Lehevaatamisi kokku

pühapäev, 18. detsember 2016

Masha ja karu

Päkapikk on lahe sell, kes tõi Masha ja karu etendusele piletid.

Mis päkad tõid?

Päkapikud ei tulnud eriti selle peale, et kaks last on sellise etenduse jaoks juba liiga suureks kasvanud! 
Pool etendust ei olnud veel läbigi, kui küsiti, et millal koju saab :D
Johanna ei suutnud samuti kogu etendust lõpuni vaadata, olgugi, et talle tegelikult teater meeldib.

Etendus oli selliselt üles ehitatud, et eestikeelne jutt tuli lindilt ja tegelased vehkisid käte-jalgadega kaasa, et kehade liikumine tekstiga kokku läheks. 
Vahepeal ei saanud tegelikult aru, kes nagu rääkima peaks. Süźee oli ka tegelikult igav, sest ei olnud kaasahaarav. 
See oli pluss, et tegelased vahepeal saalis ringi käisid ja lastele patsu lõid. Vahepeal visati publiku sekka hästi kergeid palle, mida publik siis edasi lükkas - ka see meeldis lastele.
Kostüümid olid ka mõnusad - sellised ehtsad ja päris.

Usun, et etendus oleks siis rohkem meeldinud, kui tegelased oleks otse rääkinud. Aga noh, tegemist vist idanaabrite projektiga ja seetõttu oleks eestikeele oskuse nõudmine ilmselt liig.






Oma jänesekostüümi õmblemisega sain ma eriti lihtsalt hakkama, sest Janeli ütles, et tal polegi tervet kostüümi vaja, vaid ainult seelikut. 
See seeliku õmblemine mingi eriline raketiteadus polnud, seega pääsesin kerge vaevaga. 
Janelil on täpselt samasugune karvane vest ka nagu seelik tuli, paneb selle ka selga ja ongi üks korralik jänes valmis.


Johanna jõulupidu on tulemas kolmapäeval, suurematel neljapäeval. 
Ja ongi selleks aastaks kooli-lasteaiaga ühel pool. Saab kaks nädalat jälle pikemalt magada.

Ma olen siin, aasta lõpus, natuke arenenud ja oma tavapärasesse graafikusse väiksed muudatused sisse viinud. Kui ma muidu istusin ja vaatasin peale laste magamaminemist telkut või näppisin midagi arvutis, siis nüüd olen nendega samal ajal voodisse roninud ja hoopis raamatut lugenud!
Kingid ja lillesülemid mulle selle eest!!!

Kusjuures nüüd jään palju normaalsemal kellaajal magama ja ärkamine on ka kökimöki. Kella 23 ajal on mul enamasti luugid kinni ja näen juba õndsat und!
Ühesõnaga minu näol on nüüd tegemist puhanud inimesega, kes jõuab lõpuks ometi ka raamatuid lugeda! Ajee!

Muudatuse tingis see, et jäin juhtumisi vaatama ühte saadet, kus väga soliidses eas meesterahvas (usun, et kusagil 80-aastane) rääkis oma tegemistes-toimetamistest. 
Kui temalt küsiti, et millest ta veel unistab, siis vastas ta, et sooviks aega leida raamatute lugemiseks. Ta  on kogu elu raamatute lugemist edasi lükkanud põhjendusega, et teeb veel selle ära ja selle ja selle ja selle. 
Ja nii see elu tal läinud ongi.

Minuga läheks ilmselt samamoodi, sest kogu aeg on midagi teha. K O G U  A E G!
Kui natukene paremini organiseerida/plaaneerida, siis saab tegelikult küll :)

Täna tellisin näiteks pildid ka ära!
Ja nüüd teine laar kinke ja lilli mulle selle eest :D

Peaks huvi pärast nüüd üle vaatama, mis plaanid mul aasta alguses kõik olid ja mis siis ära on suudetud teha. Ilmselt suurt midagi.
Aga plaanid peavad siiski olema, muid on ju igav! Eriti minul! :D

Uuel aastal ilmselt vanade plaanidega - küll millalgi ikka tehtud saab :D

1 kommentaar:

  1. Paljudel, kes on lugemist lükanud pensioniaega, on selleks ajaks kahjuks juba liiga vilets nägemine. Niiet midagi ei tasu edasi lükata.

    VastaKustuta