Lehevaatamisi kokku

teisipäev, 22. juuli 2014

Mõnus õhtu Tallinnas

Käisin eile õe ja sõbrannaga Iffi juubelituuril.
See oli niiiiiii, niiiiii, niiiii mõnus õhtu!

Ma ei mäletagi millal mul viimati nii vägev õhtu oli.
Loomulikult on neid olnud, aga nagu ma kirjutasin, siis ma lihtsalt ei mäleta, millal see oli.

Krt, ma olen liiga kaua kodukana olnud!!! :):)
LIIGA KAUA!

Natuke kaadreid ka:







Peale kontserti me lihtsalt jalutasime.
Jalutasime, jalutasime, jalutasime - nii kaua, kuni olime lõpuks vanalinna jõudnud. Tegime seal ka suurema ringi.
Ilm oli lihtsalt nii mõnus ja soe:

kell 00:33 oli 20 soojakraadi

Kõik see kontsert ja see jalutuskäik ja see ilus ilm - ma olin sellest nii vaimustuses, et sain lausa ilmutuse, kuidas oma eluga edasi minna.

Olen kõikide asjade peale siin juba päris pikalt mõelnud...Plusse ja miinuseid kokku pannud...

Võibolla ma ei tea, mida ma elult tahan, aga tean üsna täpselt mida ma EI TAHA.

kolmapäev, 16. juuli 2014

Liblikad siseorganites

Käisin eile Marite ja õega Haapsalus lossiplatsil Uuspõllu ja Kalda etendust vaatamas.
Liblikad siseorganites ehk armastus, mis päästab maailma.



Päris hea etendus oli - naljad elust enesest ;)
Julgen soovitada.

Hommikul ja lõunal oli pilv selline nutune, aga õhtuks läks õnneks ilusaks. Jippi ;)
Võib tõdeda, et täitsa mõnus õhtu oli.


20.juulil otsustasime Tallinnasse Iffi ka kuulama minna.
Üleüldse tegin otsuse, et käin sel suvel nii paljudes kohtades, kus käia kannatab.
Võtan aja lihtsalt maha...

Elu on kink

Jäin siin Anne Veski laulu "Elu on kink" sõnu kuulama ja need on hetkel nagu rusikas silmaauku ;)

MUL POLE MÕTTESKI KÄTTE MAKSTA
KELLELEGI MÖÖDUNU EEST
JA TÜHJA-TÄHJA PÄRAST MINA EI JAKSA
MINNA LÄBI NII TULEST KUI VEEST
NING MA EI ÜLISTA SAABUVAID AEGU
KUIGI NAD ON VÕIB-OLLA HEAD
MA TAHAN ELADA JUST SIIN JA PRAEGU
PÜSTI HOIDA,OMA ENESE PEAD

MIDA KÜLVAN, SEDA KA LÕIKAN
MIDA SUUDAN, SEDA KA TEEN
KUI OLEN RÕÕMUS,SIIS LAULAN
OLEN ÜKSI - SIIS HÕIKAN
MITTE KEEGI MU EEST
EI SAA ELADA VÕI KA SURRA
MINU AINUS ELU ON SEE

MA TAHAN ENESE MÕTTEID MÕELDA –
OLGU NAD SIIS TARGAD VÕI EI
MA TAHAN OMA MÕTTEID VÄLJA ÖELDA
SIIS KUI VAIKIDA ENAM EI VÕI
JA ENDA VALITUD TEEDEL KÄIA
EKSELDA – KUI MUIDU EI SAA
MA TAHAN OLLA, MITTE ÜKSES NÄIDA
KELLEKS LOODUD OLENGI MA

LILLEL, LIBLIKAL,VILJAL JA LASTEL
RUUMI KÕIGIL ON PÄIKESE ALL
OMA KOHT TAEVA ALL 
NII SUL,KUI MUL,KUI TAL-
MEIL KÕIGIL ON KOHT TAEVA ALL

esmaspäev, 7. juuli 2014

Suvi on tagasi ;)

Ma ei kujuta ette, kui palju täna sooja oli, aga seda oli üsna palju.

Suuremad tahtsid mere äärde minna, aga Johanna jaoks oli ilm liiga palav ja seega pidid kõik väikse basseiniga leppima, mis ma Abbile üles sättisin.

Kõige pealt tassisin kodust oma miljon kankut vett. No Ok, ega see nüüd päris miljon ei olnud, aga kui neid täitsin, siis tundus, et lõppu ei tulegi.



Kui selle vee lõpuks basseini kallasin, siis oli selline tunne, et vett polegi. Samas nii palju ikka oli, et nad end seal jahutada said.


Eks nüüd viime iga päev sama palju vett juurde, siis saab äkki basseini täis ka. Terve see nädal lubab vähemalt 25 kraadi, seega võib vedada küll.

Sellel aastal sai tegelikult see hiigelsuur bassein ka ostetud, aga kuna pole saanud kaevust vett enam välja lasta (loll, olen ei saa pumpadega hakkama) ja vesi pole puhtaks läinud, siis sellel aastal ei hakka ilmselt seda üldse üles panemagi - las jääb järgmisse aastasse.

Lapsed olid igatahes selle väikse basseiniga ka rahul - natuke ikka jahutust ;)

Sel ajal, kui nemad sulistasid, korjasin mina maasikaid ja tegelesin näpuotsaga rohimisega ka.

Terve eelmise nädala olin sisuliselt omas mullis - käisin Abbil niisama ringi ukerdamas, kiigel kiikumas ja mõtisklemas. Millegi tegemiseks tuju polnud.
Aiamaa jõudis ka selle ajaga täitsa rohtu kasvada.


Eks ma siis panen uue ja ilusama pildi, kui plats maltsast puhas on :):):)

Maaikate rohimist lükkasin ma ka ju miljon aastat edasi. Jaanipäeva paiku võttis Marite need maasikad enda peale, sest tal oli ka kahju neid peenraid juba vaadata :D


Ja kuna ta selle võsa juba käsile võttis, siis oleks ju imelik olnud, kui ma poleks edasi rohinud. Mitte, et ma nüüd laisk oleks. Need peenrad nägi lihtsalt nii õudsad välja ja ma otsustasin neid lihtsalt eirata :D
Korda see siiski sai ja nüüd on sealt vääääga hea neid punaseid marjakesi korjata. Kusjuures väga hea saak on. Juba mitmendat päeva korjan ämbri täie.



Süüa neid enam keegi ei tahagi, sest isu juba täis.
Viisingi tänase ämbri juba ema juurde - saab moosiks teha.

Raideriga lõppevad ka lood hästi.
Täna anti teada, et võtavad selle risu tagasi ja makstud summad laekuvad ka kenasti kontole tagasi ;);):)
Ei pidanudki sõdima hakkama ;) Asi seegi.
Eks ma pean nüüd mõtlema, mis edasi teha - kas osta juba sellel aastal uus raider (kvaliteetsem!!!) või ajada kuidagi teisiti asi ära, sest pool suve ikkagi juba läbi ju.
Peab mõtlema ;)

Ok, magama ära- homme teen endale varajase äratuse. Tänu sellele null-nädalale ei liikunud ju tööasjad ka.
Nüüd hakkan vaikselt maa peale tagasi tulema, seega töö ootab ;)

laupäev, 5. juuli 2014

Hambapalavik

Esimene laps mul siis, kes hammaste tuleku puhul palavikuga võitlema peab.
Eile õhtul oli ta juba imelik, tahtis kella 21 ajal magama!
Panin voodisse ja kohe ka magas.

Öösel hakkas aga rullimine ja nutmine pihta, lisaks sellele oli ta tulikuum. Arvasin kohe, et hammastest, sest üleval tuleb kaks hammast korraga. Ige on päris korralikult paistes ja punane ka. 
Panin talle öösel kella 1 ajal valuvaigistit, palavik tõmbus tagasi. 
Kella 6 ajal oli ta jälle täiesti kuum, tegime sama protseduuri läbi.
Kuna ta terve öö rullis ja ostis õiget kohta kus magada, siis ma ei oskagi öelda, mis kell ta korralikult magama jäi. Tõusime igatahes 11 ajal.

Kiksud teevad haiget :(

Täna päeval on ta ka juba kolm korda maganud. Uned pikad pole, nii 20-30-minutilised.
Just rullis diivani peal ringi, kuni leidis õige nurga ja otsustas sinna magama jääda. Ma ei hakka teda ära ka tõstma. Las magab. Panin padja alla ja tekikese peale.

Rullib

Leidis sobiva nurga 

Tudib ;)

Kuna temal jama päev on, siis pole minul ka suurt midagi teha. Kui ta parasjagu ei maga, siis ripub ta mul süles ja ainult kägiseb. Täiesti mõistetav - ei saa pahaks panna ;)
Täna on niisiis null-päev - Abbile ei saa, olgugi et ilm on väga hea. 
Nii ma siis istun diivanil, jalad laua peal, poole silmaga vaatan jalgpalli, poole silmaga kirjutan blogi.

Nüüd on kirjutamisel lõpp, sest üks röövel sai jälle ühe pisikese une täis magatud ;)





reede, 4. juuli 2014

Andestamisest...

Kui ma noorem olin, siis ma mõtlesin, et on tegusi, mida ma eales ei andestaks.
Mitte kunagi!

Vanuse lisandudes kaasnes arusaamine, et me kõik oleme lihast ja luust inimesed ning võime mõnikord libastuda.

1,5 aastat tagasi (kui blogiuksed korra kinni panin) sain ma sellise paugu osaliseks, mida ma eluski oodata ei oleks osanud.
Kolisin päeva pealt kodunt välja. Ostsin korteri ja otsustasin, et alustan uut elu.

Arvasin, et ma ei suuda seda kunagi andestada.
Nähes, kuidas inimene nutab, kahetseb, andestust palub, sain aru, et ma pean andestama.
Mitte ainult laste pärast, vaid ka iseenda.
Kerge see ei olnud, aga ma tegin seda.
Elu läks edasi ja isegi väga hästi.

Aga nüüd...
Nüüd sain ma täpselt samasuguse paugu vastu vahtimist (piltlikult siis ikka).
Ma ei osanud seda pauku esimest korda oodata. Nüüd, teist korda, veel vähem!

Mu maailma jäi põhimõtteliselt päeva pealt seisma.
Mu peas on miljon mõtet.
Kujutan ette, et mu silmadest on juba miljon liitrit vett välja voolanud, ilmselt voolab teine miljon veel, sest see on tõesti nii masendav.
Ma vaatan oma lapsi ja ma ei saa aru - miks?

See on nagu kõige hullem, et enda arvates oli kõik korras ja hea, aga ilmselt ei olnud - ilus õun, uss sees.

Ilmselt olen ma ise midagi kusagil tegemata jätnud...

Nüüd palub ta taas andestust. Nutab, lubab kõik heastada ja vannub, et midagi sellist ei juhtu enam mitte kunagi.
Täpselt samad lubadused andis ta 1,5-aastat tagasi.
Äkki ta nüüd mõtleb seda tõsiselt? Äkki mitte?
Mida uskuda?
Ma võiks veel kord andestada, aga kuidas saab usaldusega? Kuidas inimest uuesti usaldada?

Kuna ma tean, et kolmandat korda ma seda pauku enam üle ei elaks, siis valin ma ilmselt selle tee, et võtan oma kolm last ja kolin päriseks Eestisse tagasi.

Ei, ma ei kavatse neist asjadest pikalt ja laialt kirjutama hakata - musta pesu pesemist ei tule kohe kindlasti.
Kirjutasin nii pealiskaudselt kui vähegi võimalik, sest lugejad ju teavad, et pidime suvel maja ehitama hakkama, aga tundub, et maja ehitamise asemel, hakkan ma hoopis ostetut korterit remontima.
Kuidas ma siis valetan, et ehitame maja ja elame õnnelikult nagu Miśkad?
See pole ju tõde.

Polegi blogi juba tükk aega kirjutanud, sest mõtlesin, et kas panen selle lihtsalt kinni ja kaon vaikselt ära või kirjutan põhipoindi ära ning elan edasi.
Ma mingit umbluud ja valet ka ei viitsi kokku kirjutama hakata.

Selles mõttes on elu kummaline - kõik tundub nii ilus ja ideaalne, aga käib väike pauk ja kogu maailm on segi pööratud.









kolmapäev, 2. juuli 2014

Kõige parem dieet!

Teate, mis on kõige parem dieet?

See, kui te saate teada midagi sellist, mida te eluski ENAM oodanud poleks.
Kui te sellest teada saate, siis te küsite endalt oma sada korda - miks?
Millega te selle ära olete teeninud?

Ja siis saate te aru, et tänapäeva maailmas ei saa ikka mitte kedagi usaldada!
See on masendav.

Kui see pauk ükskord korralikult kohale on jõudnud ja te mõtlete, kuidas elus edasi, siis saate te aru, et pole neli päeva juba midagi söönud...

Vot see on alles dieet!