Lehevaatamisi kokku

pühapäev, 29. mai 2016

Marimetsa Kapp, Ruila etapp

See oli siis tegelikult juba nädal aega tagasi, aga ei ole blogile pihta saanud.
Nüüd siis väikse hilinemisega muljetest.

Marimetsa Kapil osalemine tuli lihtsalt uitmõttena. Maksin nii enda kui Tarmo eest kogu sarja osavõtumaksu ära (70 €) ja nii oligi asi otsustatud.

Tarmo arvas esialgu, et viin ta kuhugi külavõistlusele, aga kui Ruilasse kohale jõudsime, siis olid tal silmad üllatusest punnis. Eks mul endal ka :) :) Ei osanud oodata, et nii palju osalejaid on.
Kõik tundusid ikka tegijad olema - vägevad rattad ja uhked riided.
Mina trügisin sinna näiteks oma 9 aastat vana Pantheriga. Põhimõtteliselt raudrattaga! Noh, nüüdseks on mul ka uus ratas põhimõtteliselt ostetud. Pole veel kätte saanud, aga esimesed liigutused parema ratta nimel on tehtud ;)

Esmakordsete osalejatena olime loomulikult viimases stardikoridoris.
No ma arvan, et ma ei liialda, kui ütlen, et viis minutit peale stardipauku ei näinud me enda ees enam kedagi. Peale tolmupilve! Meie järel ei olnud ka loomulikult kedagi, sest meie olimegi viimased. Rajal käis põhimõtteliselt selline andmine, et kohe alguses tekkis mul küsimus, et kuhu me roninud oleme!

Kusjuures me ise andsime ka omast arust korralikult agu ja ma ei saaks öelda, et oleksime seal lihtsalt niisama kulgenud. Terve see rada, ca 38 km, oli meil tamp peal. Kuni 17-18 kilomeetrini ei näinud me mitte kedagi ja lootus oli kadunud, et kellestki üldse mööda paneme. Siis aga nägime, et meie ees, ca 500 m kaugusel, sõidavad kaks inimest. Vot siis hakkasime veel erilist tampi andma, sest eesmärk oli nemad kätte saada ja mitte viimaseks jääda. Ma kujutan ette, et me ajasimegi neid mingi 5-6 km taga, enne kui kätte saime. 23-ndal kilomeetril oli joogipaus - nemad võtsid juua, meie sõitsime edasi ehk neist mööda.
Küll oli hea tunne :):):):)

See aga ei tähendanud finiśit vaid veel 14 kilomeetrit sõitu.

Väga suur osa tuli sõita põllu peal ja see maastik oli ikka VÄGA hull! Hullem, kui kuumaastik! Auk, mügarik, auk, mügarik, auk, mügarik. Ma tõsimeeli hoidsin hinge kinni, et mu ratas  ära ei laguneks. Õnneks ei lagunenud ja pidas lõpuni ikka vastu.
Kui kruusatee tuli, siis see oli nagu puhkus - hea ja kerge oli sõita. Ühes kohas oli meie jaoks hiigelsuur mägi. Loomulikult tulime ratastelt maha ja ronisime jalgsi mäkke. Tippu jõudes tulime jalgsi alla ka, sest sõita ei riskinud - liiga järsk ja lahtised kivid.
Siis oli vahepeal veel üks mudane koht, kust saime enam vähem puhta jalaga läbi.
Metsateid oli ka ja need mulle täitsa meeldisid.

Aega kulus selle raja läbimiseks 2 tundi ja 24 minutit! Ajee! See ei olnud üldse mitte lihtne, aga vähemalt venitasime lõpuni.

Finiśisse jõudes olid kohad vastavalt 344 ja 345.
Mina naiste arvestuses 25 (eelviimane) ja Tarmo oma vanusegrupis 149 (eelviimane), üleeelviimasest kohast jäi minul puudu 10 ja Tarmol 11 minutit.

Kuna meil on kogu sarja eest osavõtumaks tasutud, siis tuleb kõik need järgnevad sõidud ka ära kannatada ja loota, et stardis on veel meiesuguseid algajaid :):):)

Tavaliselt alustavad algajad ikka väikeste distantsidega, aga meie, vanad profid, võtsime kohe suurelt ette :)

Järgmine sõit on siis 12.juunil Märjamaal. Seekord teeme enne võistlust natuke trenni ka.

Selle hooaja viimane etapp toimub 1.oktoobril Saaremaal, siis tahaks poodiumil olla! Muhahhahah. Ok, see oli nali :):):):)

Ruila etapi võitis muide Raul Olle.

neljapäev, 19. mai 2016

Tüdrukutega orienteerumas, lepatriinukivid, aiamaa jne jne

Eelmisel kolmapäeval olin oma talutöödega ju nii hoos, et unustasin selle igakolmapäevase orienteerumise ära.
Täna olin juba varakult kodus ja Janeli hoidis ka kätt pulsil, et ikka platsis oleksime ;)

Tänane orienteerumine toimus Paliveres.
Oleme aeg ajalt Paliveres suusatamas käinud ja eeldasin, et ilmselt toimub orienteerumine ka sealsamas kandis. Ühtegi inimest ka ei liikunud, kelle käest küsida oleks võinud.
Sinna, kuhu meie parkisime, polnud igatahes ühtegi autot.
Mõtlesimegi juba, et jääb ära see metsas jooksmine. Mul ju endiselt nutikat pole ja ei saanud järgi kontrollida, kuhu täpselt minema peab.
Ja ma ei kavatse ikka veel nutikate maailma potsatada! :):):)
Egas muud kui tuli Maritele kõne peale võtta, kes asjad järgi vaatas.
Vähe sellest, et ma ei teadnud, kuhu minema peab, siis ei olnud mul ka sularaha kaasas! Tuli välja, et osalustasu on ka vaja maksta - 3 euri nägu! Lapsed olid tasuta, aga mul polnud kusagilt seda 3 euri võtta :):)
No kodutöö oli täielikult tegemata! Ata mulle pepu pääle! :)
Läksin ikkagi starti ja küsisin, et kas hiljem ülekandega ka saab maksta. Eks see imelik oli, aga lasti starti küll ja tegin juba oma ülekande ära ka.
Edaspidi olen targem ja torkan enne starti sutsu sulli taskusse.

kaart  ja kompass õnnelikult käes, võib metsa minna

Karolinil oli telefon kaasas - saime pilti ka teha :D

Kui kaardi ja punktid kätte saime, siis ei saanud me tükk aega aru, kuhu minema peame ja kus üldse oleme. Ei laksanud seda kaarti kohe üldse. Esimest punkti otsisime 10 minutit. Teise punktiga oli asi veel hullem, selle leidsime alles 21 minutiga üles :):):)
Selle teise punkti juures jooksis juhe täitsa kinni ja juba oli mõte, et viime asjad tagasi ja kihutame koju ära. Aga allaandmine pole minu rida ja läksime kaardi järgi sinna paikka, kus asukohast aru sain ja hakkasime sealt uuesti minema. Kusjuures see teine punkt oligi raske, sest paljud otsisid valest kohast. Järgnevad punktid läksid juba hästi, jäid 5-6 minuti sisse, mõni natuke rohkem, aga laias laastus umbes nii.

Kolasime metsas kokku 1 tund ja 13 minutit. Jooksime ja kõndisime vaheldumisi. Tüdrukud olid tublid ja pidasid kenasti vastu. Janeli kukkus kintsu siniseks ja Karolin väänas jala välja, aga elusalt oleme tagasi.
Pidid järgmine kolmapäev jälle kaasa tulema, siis toimub orienteerumine Nõval.
Vaatame, kas tulevad ka! Usun tegelikult, et tulevad ;)


Meie tulemused ja Palivere piibelehed ;)

Peale võistlust käisime Haapsalust läbi, tegime kamba peale väikse pitsa ja võtsime jätsikoksid.

Ma iga õhtu ikka mõtlen, et võtan ja kirjutan midagi, aga ei viitsi. Kogu aeg lükkan homsesse päeva kuni päevast nädal saab ja siis läheb juba meelest ära, mis tehtud sai!

Eelmisel nädalal värvisime Johannaga näiteks Abbil  lepatriinu-kive:

Tuleb ainult 1 lepatriinu :D

Kivid on meil juba eelmise suve Hiiumaa reisilt korjatud. Millalgi sügisel (või ma ei mäletagi tegelikult millal) sai korra värvimisega algust tehtud, aga asi jäi poolikuks. Nüüd võtsime siis taas asja käsile. Punane värv on vähemalt kividel peal! Ajee. Nüüd tuleb taas ilusat ja sooja ilma oodata ning täpid ka selga saada. 
Johanna tegi muidugi oma meistriklassi ja võttis pintsliga seda värvi ikka eriti uhkelt:

Johanna meistriteosed

Virge meistriteosed

Eks ma käisin osadel Johanna kividel hiljem oma pintsliga üle, sest seda värvi oli ikka tõesti meeletult.
No ma võiks vist pea anda, et maikuus on meie hoov ja õu igatahes lepatriinusid täis ;)

Oleme aiamaaga ka ühele poole saaud.
Sel aastal olime hullult kavalad ja rentisime mullafreesi.
Mina kiidan!Kohe tõsiselt kiidan!
See töö, mida ma oleks lapataga miljon aastat teinud, sai tehtud max 20 minutiga. Ja väga hea kobestatud muld jääb järgi. Ööpäevane kasutusrent 25 €
Ja kiidan veel kord!Minu aiamaa peenarte kaevamiseks küll enam labidat ei näe! See on 100% kindel!
Kohe nii hea tööriist oli, et võtsime osa murulapi ka üles - mõtlesime, et laiendame taas aiamaad. Noh, see oli tegelikult üks ebaõnnestunud otsus, sest murukamarad sai küll peeneks, aga põllumaalt nad kuhugi ära ei kadunud. Üritasin rehaga üle käia, aga sain üsna ruttu aru, et lasin endale nüüd nii palju mõttetut tööd juurde teha.
Ma kaua ei mõelnudki - loobusin laiendusest ja nüüd ootame, millal uuesti muru peale kasvab! :D

Töö tehtud nigu nipsti ja ei mingit seljavalu!

Sai liiga palju ette võetud :D

Pool aiamaad on valmis!

Nüüdseks on kogu aiamaa valmis, sest täna panin viimaste asjadena herned ka maha. Ja neid tuleb meil uhkelt! Koguni kolm rida! Porgandit, peeti, redist, sibulat ja muid maitsetaimi panin ainult näpuotsaga, sest kogu aeg on see teema, et kasvatan ja majandan, aga ära ikka ei sööda. Seekord siis vähem, et lihtsalt värskena peenralt otse võtta ;) 
Kunagi, kui uhke keldri saan, siis hakkan äkki igasugu salateid ja letshosid valmistama ;)

Kasvuhoonega sai selline otsus tehtud, et lepin sellel aastal veel selle nõmeda sinise kilega, sest järgmisel kevadel ostame üldse uue kasvuhoone. Sel aastal ei mängi rahadega välja, sest seda kulub igale poole mujale ;)
Kasvuhoone sai samamoodi mullafreesiga ära "kaevatud". Töö kiire ja korralik. 
Hetkel on pool kasvuhoonet tomateid täis, vahekäigu kitsas peenras on paprikad. Kõik annetuse korras saadud :):) 
Tegelikult olengi ma kõik viimased aastad teiste jääke kokku korjanud ja omale kasvuhoonesse pannud. Mul lihtsalt ei ole seda ettekasvatamise soont ja ilmselt vist ka viitsimust. Lihtsam ülejäägid kokku korjata, mis suure tõenäosusega nagunii komposti läheksid. Teine kasvuhoone pool ongi praegu tühi. Tegin FB-s juba üleskutse, et võtan kõik ülejäägid vastu :):)
Kui kellelgi enam üle pole, eks siis tuleb turult taimi juurde vaadata ;)

Olin ka meistrimees ja ladusin kasvuhoone ukse ette kividest "põranda" :D :D Muahhahhaha
Vihmaste ilmadega astu kogu aeg nagu mudaauku. No kaua võib eksole! 
Liiva on, laudasid on, kive on - egas muud, kui "põrand" valmis.

Kivipaigaldaja töövahendid

Natuke veel tühi

Maasikad on ka rohitud ja korda tehtud. Selle üle olen eriti uhke! 
Igal aastal olen ju nendega alati nii hilja peale jäänud, et karju appi. Sel aastal niisiis kõik juba tips-tops korras. Loodetavasti tuleb maasikaid ka ;)

Mis siis veel olnud on?

Laupäeval oli Läänemaa tantsupidu, kus Janeli ka osales. 
Ilmaga vedas ja ei vedanud ka. 
Vedas sellepärast, et otsest vihma tantsupeo ajal ikkagi ei tulnud, aga ei vedanud sellepärast, et kogu maikuu on nii soe ja ilus olnud, aga just tantsupeo ajaks kiskus vihmaseks ära.

Janeli on meie pere tantsutüdruk:






Ega siin suurt enam midagi polegi - töö, töö ja veel kord töö ;)

kolmapäev, 11. mai 2016

Läänemaa algklasside olümpia

Eile oli Haapsalu staadionil algklasside olümpia. Osalesid 1-3 klassi lapsed.
Alasid oli neli: pendelteatejooks, kaugus, pallivise ja 400 m jooks. Esimene siis klasside kaupa, teised individuaalsed.

Päev hakkas kohe alguses hästi, sest meie esimene klass sai pendelteatejooksus esimese koha:

Meie tublid tüdrukud :)


Janelil läks ka hästi, sest sai esimese koha nii kauguses, kui ka palliviskes!
Palliviskes viskas 20 meetrit (teine koht viskas 17 meetrit) ja kauguses hüppas 3,18 m (teine koht hüppas 2,90 m).
Medalid jälle kaelas ja vägagi OK tulemused ka.
Mina olen igatahes uhke :):):):):):):):)

põlv ilusti ees ja tõuge kõrge :)

Kõrgemal astmel

Taas kaks medalit juures

Janeli läks suure hooga ka 400 meetrit jooksma, aga alustas liiga kiirelt, "tänu" millele ta end kinni jooksis ja poole maa peal seisma jäi. Eks ta sörkis lõpuni välja küll, aga tuju oli rikutud.
Hea, et jooksmine viimane ala oli, muid oleks teistele aladele kehva tujuga läinud ja polekski medaleid saanud ;)
Eks tal oli peale jooksu pisar silmas ka ja lubas, et ta ei jookse enam mitte kunagi seda nõmedat jooksu!
Eks need kaotusepisarad on vajalikud, sest koguaeg ei saagi võita.
Ja loodetavasti ta jookseb seda nõmedat jooksu ikka järgmisel aastal ka, sest tegelikult tal kopsu on. Sel korral tuli see jooks lihtsalt halvasti välja ;)
Tuleb temaga natuke staadionil harjutamas käia ja selgeks teha, et ei saa kohe alguses täit vunki peale panna.

Kolmapäeviti toimuvad üle Läänemaa orienteerumisvõistlused. Pidin ka täna minema ja mõlemad tüdrukud tahtsid kusjuures kaasa tulla, aga üllatus-üllatus, olin oma muru niitmisega nii ametis, et unustasin võistlused ära! Lähme siis kõik koos järgmisel kolmapäeval ja vaatame, mis välja tuleb ;)
Tüdrukute all pean silmas siis Janelt-Karolini, Johanna peab veel lihast kasvatama:

kätel on jõudu küll ;)

Elas liivakastis õele kaasa

Talu juures on praegu tööd nii palju, et ma võiks seal vabalt 24/7 olla!
Varasemalt loetletud töödele tulid juurde veel killustiku laiali vedamine ja tee äärest puude langetamine.
Ajee, saame lõpuks oma kraavid korda! Seda imet on oodatud ca 6-7 aastat!
Noh, mina neid ei langeta, aga oksad ja nende purustamine on minu töö (rentisin nädalavahetuseks korraliku oksapurusti, mis normaalset multsi peaks tegema).
Põhimõtteliselt tuleb kogu aeg selliseid töid juurde, mida plaaninud ei ole.
Vahet pole - mulle meeldib :)

Ärkangi praegu hommikuti kell 7, ajan tüdrukud üles, saadan uksest välja ja hakkan oma asju ajama. Sebin siin umbes 10-11-12, siis on aeg Abbile minna.
Tulen sealt tavaliselt 21-22 ajal. Vahepeal mind kätte ei saagi, sest nutikat mul pole ja e-mailidele ei vasta. Kõnesid ma ka tavaliselt ei kuule :):):)
Põhimõtteliselt elan omas mullis :)
Magama jään kusagil 1 ajal. Minusugusele unekotile uneaega siis 6 tundi!? Praegu veel unevõlga pole ja olen omadega üldiselt rahul.

Eks varsti läheb jälle rahulikumaks ja saan hommikuti taas pikemalt magada. Praegu ju verode täiendamise aeg ja siis tegemist jagub ;)


neljapäev, 5. mai 2016

Tore emadepäev koolis

Kool oli sel aastal nii laheda emadepäeva organiseerinud.
Mulle sajaga meeldis.
Nimelt oli organiseeritud spordipäev, kus olid mitmed erinevad teatevõistlused, mis olid väga huvitavalt välja mõeldud.
Laste sünnipäevadeks päris mitu head ideed ;)

topside ladumine torni

palli edasi viimine "veerennis"

triblamine

"mütsi"jooks

kulbiga vee vedamine


Juba eelmisel aastal oli emadepäev sama põhimõtte järgi organiseeritud, aga meie seal küll ei osalenud. Ilmselt olime Soomes, sest muud põhjust mitteosalemiseks ma küll välja  ei oska mõelda.
Peab vist blogist järgi vaatama, kas olime Soomes või mitte :):):)

Kuna mul olid spordiülikond kord juba selga lükatud, siis käisin ja tegin peale emadepäeva võistlusi oma esimese kevadise jooksutreeningu.
Ahoi, ahoi, ahoi!
See oli siis see treening, millega ma juba 1. märtsil alustama pidin :D

Peale jooksmist mõtlesin, et kui juba, siis juba - lähen teen ühe rattaringi ka!

Krossirataga ei saanud minna, sest see oli rattalukuga kinni ja võtme asukohast polnud mul õrnaaimugi. Samuti ei olnud mul tange, et lukku lõhki väänata.

Mõtlesin, et lähen teen siis maanteerattaga oma esimese ringi, aga sellel olid kummid tühjad ja tavalise pumbaga ei olnud seal midagi teha. Tuleb poest mingi imepump osta.

Pole hullu, lähen homme uuele katsele ;)







teisipäev, 3. mai 2016

Johantsiga ultrahelis käidud

Käisime eile Johannaga selle põse "muna" pärast ultrahelis.
Ega ta eriti hästi seda põske siluda lasknud, aga nii palju, kui vaja oli, sai asi vaadatud.
Arsti sõnul on tegemist mingi tihedama massiga. Millega täpsemalt, seda ei tea.
Põhimõtteliselt ei saanudki me targemaks. Mina vähemalt mitte.
Vaadati üle ja öeldi, et pildid  lähevad arvuti kaudu perearstile edasi.

Peale ultraheli käisime verd ka andmas ja oligi kogu moos.
Ma ei teagi, mis edasi.
Eks helistan homme perearstile ja küsin, mis edasi.
Ilmselt midagi ja hakkame seda "muna" lihtsalt jälgima.
Loodetavasti kaob ise ära - nii nagu tuli ;)

Kuna arstilkäik ja haigla üldse Johannale eriti mokkamööda pole, siis viisin ta lohutuseks mänguasjapood, et saaks lohutuseks endale midagi valida.
Ta valis endale pulga otsas Angry Birdsi õhupalli, maksis suisa 1,75 €
Eriti odavalt sai hakkama :)
Tegime väikse pitsa ja jätsikoksi ka ning läksime koju tagasi.

Sussermusser on omadega rahul:

Kerge Nõia-Ella või nii 

Hüppamise aeg :)

Ajee

Noh!

Aitab pastlaid jalga...

...ja batuudilt maha

Miks Eliise meile ei tohi!? Ääääää