Lehevaatamisi kokku

kolmapäev, 21. detsember 2011

Ja sõnu polegi vaja...

                                            "Päkapikk" avastas Karolini saapa seest...

teisipäev, 20. detsember 2011

Naerab muhedalt ... :)

Tunneme rõõmu pisiasjadest :)
Kui täna koolis tunnid läbi said, siis õpetaja kutsus mind enda laua juurde. Meil oli esmaspäeval nüüd jälle üks suurem test ja ma arvasin, et  saan oma testi kätte. Ei saanud.
Õpetaja andis mulle hoopis ühe kilekotikesse, mille sees oli pisike pakike, jõulupakike.
Meie omavaheline suhtlus on algusest peale lausa 5 + olnud. Kuna ma selline kummaline  inimene olen, siis tekib mul väga väheste inimestega alguses klapp. Ütleme nii, et ma hoian distantsi -  peab esialgu kaugelt ja vaikselt uurima, kes keegi on ;) Temaga tekkis meil kohe alguses selline hea klapp ja ma olen täitsa kindel, et meie suhtlus jätkub ka peale kooli ;) Me oleme ise enam-vähem ühevanused ja lapsedki ( tal 5-aastased kaksikutest tüdrukud ).
Igatahes, kui ta mulle selle pakikese andis, siis mul oli gigamegasuperhüper hea meel, ikkagi õpetaja ju :)
Tänasin teda selle eest ja ütlesin, et tema päkapikk tuleb kolmapäeval ( siis mul viimane koolipäev ja võib rõõmsalt jõulupuhkusele minna ).
Kingituseks oli karbike kirjaga "Opiskelija. Ahkera ja tunnolinen puurtaja. Erityisesti sinulle" ja selle sees pastakas.

                                                      No nii tore oli seda saada :):):)

Ma õmblesin-heegeldasin ise talle kingikotikese, sinna sisse siis "Vana Tallinna " kooreliköör ja "Kalevi" suklat, 3 heegeldatud lumehelvest ja jõulukaardikene :):)

                                                     Sellised need jõulukotid mul tulid :)

pühapäev, 18. detsember 2011

Kaunis detsember...

Meil siin paks lumi maas - ei jõua auto ümbert lund ära kühveldadagi, kui uus juba juurde sajab! Kelgutamisest-suusatamisest-uisutamisest ma üldse ei räägigi – nende hobidega tegeleme loomulikult iga päev :) Päkapikud on ka lume sisse juba ammu raja tampinud...mmm...

Asjalood on nii, et kui tõesti nüüd suusatada tahaks, siis võib seda ainult kruusa või asfaldi peal teha, pole siin lumest haisugi. Iga päeva sajab vihma ja väljas vähemalt + 5. Iseenesest on ju mõnus – ei pea bussi oodates külmetama. Samas olen ma täiesti nõus seal bussipeatuses natuke külmetama, kui ainult lumi maha tuleks.
Ilma lumeta pole ju õigeid jõule ega jõulutunnet. Vähemalt minu jaoks. Ega need jõulud tulemata jää, aga jõulutunne... Lapsed on ka omatoa akna igasugu jõulukaunistustega ära ehtinud...õues haljendab aga ilus roheline muru... Päris tore oleks Abbile minna ja seal muruniidukiga õuele veel viimast lihvi anda – sügisel ei jõudnud ju kõike :D

Olenemata jõulutundest tuleb meil kõigil nüüd pisike jõulupuhkus – isegi minul. Juhuu :D Eestisse sõidame niisiis 22.detsembri lõunal. Tahtsime pileteid küll õhtusele laevale, et saaksin 22 päeval kenasti veel koolis ära käia, aga pileteid enam ei olnud. Broneerisime piletid kusjuures juba oktoobri keskel ja juba siis ei olnud õhtusele laevale vaba kohta ( autole siis ). Järgmisel aastal tuleb vist juba septembris neid pileteid vaatama hakata :D!

Mõtlesin alguses, et sõidame jõuludeks Eestisse ja ma tulen sealt siis 26.detsembril üksinda tagasi, sest 27.12 - 30.12 on ju ikkagi koolipäevad. Kohusetundlik koolilaps nagu ma olen. Õnneks läks aga nii hästi, et võin ka siiski pikemaks Eestisse jääda ja ei pea busside-rongidega üksinda tagasi kolistama hakkama. Puudutud koolipäevad tuleb korvata sellega, et loen läbi ühe soomekeelse raamatu ja teen sellest uuel aastal ettekande, ümberjutustuse või midagi taolist. Ma valisin Sidney Sheldoni “Kun taivas putoaa”. Olen varem ka Sheldoni raamatuid lugenud ja minu arust kirjutab ta põnevalt. Olemaks 100 % kindel, et selle raamtu ka läbi loen, siis jagasin igale päevale kohustusliku leheküljed. Raamatus on 300 lehte ja jagasin selle 15-ga ( olen realist ja tean juba ette, et kõikidel päevadel ma küll lugeda ei jõua/viitsi – nagu näiteks jõululaupäeval, uuel aastal ja kindlasti on veel mõni päev ) seega ca 20 lehte päevas. Praegu on lugemine juba käsil ja oh-ho-hoo...3 päevaga 167 lehte.

                                              Sellised suurelt kirjutatud ja lihtsad laused
                                                  
Poleks uskunud, et see soome keeles lugemine nii libedalt läheb. Laused on minu arust nii lihtsalt kirjutatud nagu tegemist oleks laste raamatuga. Kõikidest lause mõtetest saab aru ja need üksikud sõnad, millest aru ei saa, nende jaoks pole ka vaja sõnaraamatut välja võttagi. Ma joonin tundmatud sõnad küll alla, et ehk jääb mul millalgi nii palju aega üle, et tõlgin need omale millalgi ka ära. Ma võin seda joonimise luksust omale lubada küll, sest tegemist minu isikliku raamatuga, mille sain kusjuures laua pealt, kus inimesed oma seismajäänud raamatuid teistele jagavad. Meil on koolis 2 korda selline laud väljas olnud ja ma olen sealt päris mitu raamatut juba ka koju vedanud, lootuses, et kui keel piisavalt suus on, siis loen need ka läbi. Ja näe - juba ongi ühte raamatut vaja ;)

Üüriga lahenes asi sedasi, et meile anti võimalus see maksmatajäänud üür detsembrikuu jooksul ära maksta ( kindlat kuupäeva ei öeldud). Tänase päeva seisuga on see meil  ka tehtud ja suuremaid sekeldusi/jamasi sellest õnneks ei tulnud. Meile ei teatatud sellest maksmatajäänud üürisummast sellepärast varem, et oli juuli, puhkuste aeg ja nad ei pannud seda puuduvat summat lihtsalt tähele. Juulis oli mul endal miljon asja kukil ja ma ka ei pannud tähele või unustasin või ma ei saa siiani aru, kuidas see mul maksmata jäi. Viga oli täielikult minupoolne ja kellegi peale ma kuri ei saa olla, et ma meile sellega “toreda” jõulukingi tegin. Noh, ca 600 € oleks jõulude ajal ju täitsa abiks olnud :D Nüüd ma siis nikerdan ise siin igasugu asju:liimin, õmblen, koon ja heegeldan – kellele kaarti, kellele villaseid sokke, kellele tekikest, kellele kotikest, kellele köögirätikut ja nii see läheb ;) :) Ikka südamega asja kallal.
Lastel oli ammu juba kingisoovid kirjutatud: poolest sügisest juba kirjutasid - kui mingi soov tekkis, siis kirjutasid aga üles ja panid kirja esialgu sahtlisse tagasi. No Ok, Janeliliga pidin veel koos seda nimekirja kirjutama, aga Karolin kirjutas juba ise. Lapsed käskisid meil ka jõuluvanale kirjad kirjutada, sest me oleme ka ju ikkagi head lapsed olnud. Ega issi ennast eriti tagasi hoidnud: uus fotokas, uus arvuti, uus telekas + Playstationi mäng koos igasuguste jubinatega :D:D( õnneks meil praegusel hetkel mingisugust telekamängu pole ja seega pole muret, et lapsed pooled päevad teleka ees istuvad ja mänge mängivad). Ma jäin väheke reaalsemate kingisoovide juurde nagu teritajad, pliiatsid, joonistusplokid ja uued kvaliteetsed pliiatsid – mul on uuest aastast ikka tõsine plaan see lasteraamatu kirjutamine käsile võtta. Ise kirjutan, ise joonistan ;) Juba sada aastat võtan hoogu, et kirjutama hakata. Idee on olemas, isegi raamatu pealkiri on olemas – nüüd on vaja vaid väheke maha istuda ja kirjutada. Ühel õhtul ei saanud isegi magama jääda, sest nii hea mõte oli :D:D Aga kuna ma, vana trulla, ei viitsinud ennast voodist välja veeretada ja oma mõtet paberile kirjutada, siis sinna see mõte ka läks. Mis mõte see täpselt oli, ma enam ei mäleta, aga igatahes oli see hea mõte :) Nüüd ongi voodi kõrval igaks juhuks paber - pliiats. Kusjuures see pealkiri tuli ka sellise “ilmutisena” :D:D Kui teile tundub nüüd, et mu katus täitsa sõidab, siis sellest pole hullu – see sõidabki ;) :D
Igatahes jah, järgmisel aastal püüan oma esimese üllitise kaante vahele saada ( rõhk sõnal püüan ).
Oma jõulukingi ostsin ma muide juba ära, sest kaarte oli ju vaja meisterdada: kinkisin endale siis 3 Fiskarsi paberiaugutajat.

                                                            3 imemeasinat

Nende kolme augutajaga saab lausa imesid teha :)
 Ära saab kasutada nii selle, mida augutada, kui ka selle, mis augutades tuli ;)

Me meisterdasime kaarte (vahelduva eduga ) lausa 2 päeva - osasi täiendasime, teisi tegime juurde.

                                               Minu piiritu andekus ;)

Ei hakanud ööseks seda sodi sealt maast isegi mitte kokku korjama. Tüdrukud olid ka kogu aeg ikka ninapidi juures. Edaspidi ei osta ma poest vist enam ühtegi kaarti, sest see ise meisterdamine on minu jaoks väga OK. Olgugi, et ma ostsin omale juba ise pisikese jõulukingi ära, siis “jõuluvana”ütles, et kuna ma olen sellel aastal ikkagi tubli tüdruk olnud, siis ma olen paberi ja pliiatsid ka välja teeninud ;) Tore jõuluvana ;)

A meil on ka toas kuusepuuke, jõulukuusekenekeseke :) Tahame – tõstame tüdrukute tuppa, tahame – tõstame suurde tuppa :) Määädsik :D
                              Tüdrukute toauksel olev säästu jõulukuusk ;)
Ja ma olen täitsa kindel, et kui me Eestist tagasi tuleme, siis on jõulukuuse all ka kingitused. Nüüd on see koht, kus tuleb kavalalt “silma teha” - suu lahti ja silmapilgutus peab käima aegluubis :) Kui Eestisse hakkame tulema ja lapsed juba autosse on pakitud, siis peab emme korra toas käima, sest midagi “ununes”maha :D:D Küll ma olen kaval ! :)

Juba eelmisel nädalal tõime selle kauni kuusepuukese tuppa :D Ehtisime kõik koos ja puha ;) Panime kuuse otsa needsamad “kurikuulsad” käbikesed , mis ma mändide pealt noppida julgesin. Tegelikult olen ma ikkagi seda meelt, et ei rikkunud ma selle noppimisega mitte kellelgi mitte midagi. Ei noppinud ma neid kusagilt erahoovist ega ka korrusmajade õuel. Männid on praktiliselt suure tee ääres ja maja, mis mändide kõrvale jääb, pole samuti elumaja vaid seal on mingisugune firma.

                                              Minu kuritöö sündmuskoht

Tõenäoliselt ei käi need firma töötajad puhkepauside ajal nende mändide pealt ka käbisid imetlemas, seega ei teinud ma oma noppimisega kellelegi olulist kahju. Nüüd on minu käbikorjamine kenasti selgitatud ja võime tõdeda( vähemalt ma ise), et tegemist ei olnud siiski nii suure kuriteoga, et kellelegi sellest mingeid suuremaid hingehaavu jääks. Mänd saab ka sellest üle, sest paari aasta pärast kasvatab ta omale uued käbi. Sain käbide hingeelust ka veidike targemaks ja teatan rõõmuga ka kõikidele teistele, et kevadel nö. käbi “avaneb”, puistades loodusesse oma seemned. Tühi kest( loe: käbi) jääb puule veel umbes 2 aastaks ja kukub siis ise maha, peale seda hakkab kasvama uus käbi. Kui keegi tahab mulle endiselt väita, et tema puu peal on käbid aastast aastasse ja maha ei kukugi, siis see peab küll mingi imepuu olema, sest looduslikult ei ole see lihtsalt võimalik.
Mina noppisin nö. “kinniseid” käbisid ja kodus (soojas toas) avanesid käbid juba paari päevaga, andes meile palju, palju seemneid. Nüüd istutame osad seemned mulda ja hiljem juba idanenud männikesed Abbile. Ikkagi oma, seemnest istutatud, männipuu ;)
Praegu algas Soomes ka käbikorjamise hooaeg. Iga korjatud käbiliitri eest maksab kokkuostja 1 €. Kusjuures see on puhastulu, makse selle pealt maksma ei pea ;) Seega, kõik käbisid korjama. Seekord siis ikka metsa, mitte Virge kombel kaunistuseks istutatud puu pealt ;) :)

Kellelegi veel männiseemneid?

                                                               Krutski ;)
Janelil oli 12.12. lasteaias jõulupidu. Lasteaias on nii, et igal rühmal on oma jõulupidu. Selles mõttes on see väga hea, et nii mahuvad kõik vanemad kenasti ära – ei ole õhu ega toolide puudust.
Nagu ikka, lapsed tantsisid ja laulsid. Ma kohe täitsa imestasin, kui nad “Tuiki, tuiki tähtönen” laulsid, sest Janeli laulis nii ilusasti – tugeva ja selge häälega nin sõnad olid ka kõik peas. Mitte nagu tema emme – kõvasti ja valesti :D:D Õnneks oli kaamera meil ikka kaasas ja kõik sai kenasti tuleviku tarbeks ära salvestatud ;)
Karolini jõulupidu on aga alles 22.12, seega tema jõulupralle jääb koolis pidamata, sest samal ajal istume me rõõmsalt juba laevas ja kimame Eesti poole ;)
See eest hakkas Karolin eelmisest nädalast jalgpalli trennis käima. Suvel ostis ta omale sünnipäevaks ka jalgpalli – ma täitsa imestasin. Kust ja miks selline huvi? Ei tea. Ma olen küll igasugu muid sportialasid harrastanud, aga mitte jalgpalli. Ju siis temast tuleb meie pere jalgpallur ( või pesapallur või saalibändi-pallur – oleme ju Soomes ). Las laps harrastab seda ala, millega ta ise tahab – peaasi, et millegagi tegeleks. Kusjuures tal on ka joonistamises hea käsi – seda on öelnud nii lasteaias ( Eestis siis) kasvatajad, kui ka Soomes õpetaja. Ja tegelikult on ka Janelil täitsa loov käsi - sedagi on lasteaias öeldud. Kohe näha, emme lapsed! :D:D Muhahhaha :D Vaatame, äkki saame nad alates järgmisest sügisest kuhugi kunstiringi sebida ;)

Tahan ühe asja üle veel rõõmustada: nimelt on lapsed juba 7 kuud terved olnud! :) Juhhu! Juba sülitasin kolm korda üle õla ka ;) Vaatake, kui vähe on rõõmuks vaja... Samas see pole tegelikult vähe, see on väga palju...See on ikka NIIIII hea ja oluline, kui lapsed on terved...

A, ja sellest ka - “Õhtulehe” honorar on ära kulutatud, pluss natuke rohkemgi ja Janeli vanale lasteaiale kingitused ostetud. Nii nagu lubatud ;) Tegelikult sai need juba päris tükk aega tagasi ostetud.

                                                                  ;)

On uusi asju, on kasutatud asju ja on tüdukute mänguasju, millega nad ise enam ei mängi. Minu isikliku arvamuse kohaselt ei peagi kõik kingitused olema uued ja otse poeriiulilt. Peaasi on see, et mänguasjad/kingitused oleksid terved, kvaliteetsed ja sellised, millega midagi ikka teha ka saab – mitte, et jäävad riiulile seisma. Mina olen näiteks (teiste asjade seas )täieliku südamerahuga kinkinud (ja kingin ka edaspidi) kasutatud raamatuid, sest raamat võib ju vana ja loetud olla, aga ta on endiselt hea ;)
Miks just Janeli lasteaed?
Sellega on omad stoorid. Siin tuleb mängu jälle see õigluse tunne. Mulle võib ka paksu lauajupiga mööda pead anda, aga ma ajan ikkagi oma õiglust taga – elu lõpuni. Ei paranda mind miski.
Vallas, kus me elame, on 2 lasteaeda. Üks lasteaed sai omale ma-ei-kujuta-ette-kui-kalli mänguväljaku + rühmadesse mänguasjad, aga teises lasteaias pole isegi mitte liumäge ja osad mänguasjad/raamatud on ajast, kui Tarmo veel lasteaias käis - sellest on möödas juba 30 aastat.
Järgemööda on olulisi asju parandatud nagu näiteks küttesüsteemi vahetamine, uute akende paigaldamine, sellel aastal pandi uus välisvooder – ei saa öelda, et midagi ei tehta ;) Lihtsalt lapsed on natuke tahaplaanile jäänud. Loomulikult saavad  mängitud nende asjadega mis parasjagu on ja midagi hullu pole ning ma võin öelda, et meie maakoha lasteaed on kordades paremas seisukorras, kui Tallinna lasteaiad, kus vanemad maksavad nagunii mitu korda kõrgemat lasteaiatasu, aga peavad lapsele lasteaeda wc-paberi kaasa pakkima, voodipesu pesema ja muid imeasju tegema. Meil sellist asja küll pole ;) Mina lihtsalt leian (või arvan), et iga vanem, kelle võsuke lasteaias käib, võiks( ei pea, aga võiks ) kas igal jõulul või igal sügisel ühe mängu/mänguasja lasteaiale kingituseks viia – saab sellest rõõmu tema laps ja ka kõik ülejäänud teised ;) Pean silmas siis ikka neid vanemaid, kellel see võimalus majanduslikult tegelikult olemas on ja kes päris sente ei veereta ;)
Mis mina sellest saan – minu laps ei käi ju enam seal lasteaias?
Mhhh....mh..? Konkreetselt ei saagi ma sellest mitte midagi, peale hea enesetunde....vist...Asi ei ole mingisuguses kiituse otsimises, enda pushimises ega eneseupitamises kinni, see lihtsalt on...Kuhugi ma kandideerida ei kavatse, seega pole "head nägu" ka vaja teha:D Ma ei oskagi seda seletada...Tõenäoliselt on tegemist lihtsalt andmisrõõmuga. Sedasama andmist ja tänutunnet tahan ma õpetada  oma tüdrukutele. Kui seda saab üldse õpetada...Siit ka siis meie uus traditsioon – igal aastal lasteaiale jõuludeks paar kinki viia ;) Alohha ;)
Ja siit veel üleskutse - kõik head inimesed, kes te oma laste mänguasjadega midagi ei tee, aga mis on korralikud ja veel vägagi mängitavad - toimetage need minuni ja ma toimetan nad omakorda lasteaeda ;).
Ja seesama  üleskutse võiks minna ka firmaomanikele. Ma olen ju "tohutu" reitinguga blogipidaja :D :D Uue sissekande korral ikkagi 600-700 lugejat ;) -millest ca 200 Tikri blogi kaudu, ca 100 P6rgukitzi ja enam-vähem ülejäänud  peregasoome.blogspot kaudu ;) Äkki nende seas on mõni tore ja meeldiv firmaomanik ;)
Nüüd on vist kaagutatud küll ja aitab nendest üleskutsetest ;)

Ongi vist laias laastus kõigest kirjutatud. Sain Imre käest juba eile riielda, et miks  nii pikalt ühtegi sissekannet pole tulnud, et kas olen kirjutamise juba soiku jätnud W? Ei ole ma midagi, ajaga on lihtsalt väheke tuuga ;)
Lähme lastega nüüd Raisiosse ujuma – undavad juba tükk aega siin. Aga, kui nad siin kõrval undavad, siis ei tule kirjutamisest suurt midagi välja.

Ok, tinki-vinki – kohtume jõulude ajal ;)

reede, 2. detsember 2011

Grinch varastas jõulud ja mina käbisid.

Jalutasin mina eile kenasti koolist bussipeatusesse, kui mu terased silmad märkasid ilusaid põõsas-mände ja nende küljes veel ilusamaid käbikesi. Selliseid armsaid pisikesi käbikesi, mida kaunistuseks korvi panna ja lastega päkapikke meisterdada. Korjan mina siis rahulikult omale käbikesi kotti, kui lähedalasuvast majast aken avati ja hüüti, et mida ma seal teen. Ma ei teinud hüüdmisest põhimõtteliselt väljagi, sest ei osanud arvata, et see minule hüüti. Vaatasin selja taha ka veel, et kas keegi on või. Ei olnud. Noppisin aga rahus edasi. Ja jälle hüütakse, et mida sa seal teed. Vaatasin siis mammile otsa ( vähemalt ma arvan, et vaatasin otsa – vahemaa oli suht pikk), tema mulle. Adusin, et hüüe oli vist siiski mulle.
Virge:”Korjan käbisi.”
Mammi:”Ei tohi!”
Virge:”Miks?”
Mammi:“Käbid on puu peal ilusad, sa korjad kõik ära” ja siis tuli sinna lõppu veel mingi selline lause, et loodust tuleb hoida ( arvan, et see oli midagi sinna kanti, sest päris kõigest ma aru ei saanud).
Virge:” Kuu või kahe pärast kukuvad käbid nagunii maha, siis võin  korjama tulla w?” :D:D ja noppisin oma käbisid rahuga edasi.
Sellega meie vestlus ( pigem hüüded) lõppesid, sest mammi pani akna kinni ja läks ära.
Mind ajas see täitsa naerma. Tuleb välja, et isegi käbisid ei tohi korjata. Oleks ma siis mõnda oksa murdnud või midagi. Ma lihtsalt korjasin käbisi! ( (Käbisi või käbisid? - kumb õige on?)Käbisid oleks nagu õige, aga käbisi kuuldub paremini).
Nüüd olen siis põhimõtteliselt käbi-varas või nii ;)
Ja täna noppisin veel mõned käbid ;)

Eile oli meil veel selline tore õhtu, et kell 18.00-20.00 käisime Karolini koolis jõulukaarte meisterdamas. Materjal oli kooli poolt ja seega meisterdamise tasuks oli sümboolne 1 € osaleja kohta. Me käisime kolmekesi, seega 3 eurtsi. Kusjuures glögi ja piparkooki sai ka ;) Mulle tundub, et soomlased meisterdavad üldse palju. Kirbukatel näeb palju endameisterdatud asju ja igasuguseid meisterdamise raamatuid on raamatukogus ka  hunnikute viisi. Meile meeldib ka meisterdada. Ma ise olin vist suuremas tuhinas, kui lapsed :D:D Jummalast tore oli. Ei saanud arugi, kui kell juba 20.00 oli. Koju jõudsime, siis meisterdasime veel edasi. Kui ma tavaliselt ostan jõulude ajal Unicefi jõulukaarte – väikestviisi heategevus või nii. Alates sellest aastast hakkan aga meie endi meisterdatud jõulukaarte saatma ;) Ma olen selles mõttes selline vana traditsiooni austaja, et igal jõulul panen ikka paraja portsu jõulukaarte posti. Mõnus on ju reaalset, käeshoitavat, kaarti saada. Sõnumeid ja helistada võib iga kell , onju?

                                                Meie selle aasta jõulukaardid ;)

Käisin Karolini õpetajaga nädal aega ( või koguni paar)  tagasi vestlemas. Vestluse teemaks oli see, et Karolin on juba nii "valmis", et võib oma õigesse klassi minna ehk siis soomlastega ühte klassi. Pragu ta käib juba aeg ajalt osades nende tundides, on järk järgult rohkem uues klassis. Konkreetne ja täielik klassivahetus toimub veebruaris. Uh, ma ise rohkem mures, kui laps. Et kas keegi hakkab äkki kiusama või ei võeta teda omaks või... Nagu me juba teame, siis ei tohiks muretseda asjade üle, mida me nagunii muuta ei saa. Rahu Virge, ainult rahu. Ühesõnaga veebruarist on Karolin oma õiges klassis. See tähendab siis loomulikult ka seda, et sügisest läheb ta 2. klassi ( küsisin õpetaja käest igaks juhuks üle ka). Muide, selle eest, et ma Karoliniga augustis arsti juures käisin ja neid igasuguseid analüüse tegin, pole keegi arvet veel saatnud ega esitanud. Ju siis ei esitatagi. Et siis 30 € nagu maast leitud?

Janeli kasvatajaga käisin samuti rääkimas ja ka Janelit ootab alates jaanuarist uus rühm. Suuremas rühmas vabanes üks koht ja kuna Janeli jaanuaris juba neljaseks saab, siis on ta väikeste rühma jaoks ilmselgelt liiga suur. Uusi kasvatajasid ja rühma tutvustati ka. Rühmas on 14. lapse peale 4 kasvatajat. Ütleme nii, et pole paha ;)

Üüriraha rindelt sellised toredad uudised, et panga sõnul on raha siiski üürileandja kontole läinud. See oli hea uudis, mille kohe ka üürileandjale edastasin ja lootsin, et sellega on kõik lõppenud. Kaugel sellest! Üürileandja küsis hoopis, et millal ma maksin oktoobrikuu üüri, seejärel septembrikuu, augustikuu, lõpuks ka juuni- ja juulikuu! Ma ei jaganud enam üldse lasku välja, et miks sellised küsimused!? No ok, kui küsiti, siis ka vastasin. Vaatasin netipangast kõik ülekanded välja, välja arvatud juuni-juuli, sest need maksin otse Nordea pangas sularahana ( alguses ei olnud meil Soomes pangakontot). Teadsin, et see kollane koopia ülekandest on mul märkmiku vahel. Arvake - kas oli? Loomulikult ei olnud! Ja seda koopiat ei olnud ka nende miljoni paberi hulgas, mis Soome erinevad asutused mulle nende 6 kuu jooksul saatnud on! See võttis küll juba ärevaks! Kui Tarmo koju jõudis, siis kihutasime panka.  Jälle!Ütlesin pangaametlikule, et tegin juuli lõpus või juuni alguses ülekande sellesse ja sellesse firmasse, et sooviks sellest ülekandest mingit paberit. Kuna ma täpset kuupäeva ei mäletanud, siis ütlesingi umbkaudse ajavahemiku. Ja jälle kord võisin ma tõdeda, et Soome pangandus on lapsekingades ( ma ei hakka sellest vist lähemalt kirjutama, kuidas pangakaarti saadakse ja kuidas kaardikood postiga koju saadetakse ja kuidas netipanga paroolid kirjutatakse veel paberile ja neid tuleb oma miljon korda vahetada ja sellest ei räägi ma üldse, et kui tahad võid jõulupukile, Frankensteinile või koguni kadunud bin Laaaaadenile ülekandeid teha ). Tuleme minu paberi-jutu juurde tagasi. Niisiis maksin ma juuni-juuli eest otse panka ja sularahas. Et sellest ülekandest nüüd paberit saada, siis peaksin ma pangaametnikule 70 € / h maksma. Otsimise eest siis! 70 euri tunnis!! See on neil seal põhimõtteliselt nagu eraldi teenus. OMG, hea, et ma ainult silmad punni ajasin ja mu lõug suurest imestusest sinna pangaametniku lauale ei vajunud. On kellelgi kogemusi – kas Eestis käivad asjad samamoodi? Mul on olemas maksja nimi, saaja nimi, saaja konto, makstud summa, umbkaudne ajavahemik - ja selle ülekande otsimine võtaks siis tunde w? Igatahes läksin ma selg ees pangast välja. Kuna ma 100% kindel olin, et mina omalt poolt olen kõik õigesti teinud, siis edastasin panga informatsiooni ka üürileandjale a la, et kui nad soovivad, siis nad saavad panka avalduse teha ning see ülekande kviitung toimetatakse nendeni. Mõtlesin, et sellega peaks asi lõpuks selge olema. Mis Te arvate – kas oli w? Ei olnud midagi. Üürileandja saatis mulle minu üürimaksetest tabeli. Kirjas olid kõik kuud v.a. Juuli. Kõik kuupäevad olid õiged, kõik summad olid õiged. Kõik oli justkui õige, aga kus juulikuu on!? Ma Mäletan täpselt, et käisime pangas 2 korda sularahaga  maksmas: esimene kord siis, kui tagatist maksime ja teine kord siis üürisummat. Mina olin kogu aeg mäletanud, et maksin juuni ja juuli koos. Reaalsus on aga see, et maskin ainult juuni, seega on 571 € maksmata! Ja see on iga kuu sedasi järgi jooksnud! Mina veel kannan alati mitu päeva varem, peasi, et raha õigeaegselt makstud on ja nüüd olen siis iga kuu hoopis võlgu olnud! Hetkel on see minu jaoks enam-vähem katastroofi-taoline olukord. Miks nad sellest varem ei teavitanud? Miks nad kohe ei teatanud, kui nägid, et üks  kuu on maksmata! Nad teavitavad alles nüüd! On imeline jõulukuu, juhhuu !Ma ei saagi aru, KUIDAS ma nii mööda sain panna?? K U I D A S ?
Võtab, ausalt öelda, pisara täitsa silma...

Grinch siiski varastas meie jõulud :(

Õnneks on lastele ühteist juba kingikotti ostetud. Ja kui nüüd aus olla, siis muul polegi tähtsust ;) ;)

kolmapäev, 30. november 2011

Kela järjekordne otsus.

Sim-salabim, abraka - tabraka.

Täna tulid Kelalt otsused, mis olid posti pistetud juba reedel! Näh, oleks pidanud ikkagi ühe päeva veel ootama! Saatsin ju eile õhtul Turu piirkonna juhatale järjekordse arutleva kirja :D:D Igaks juhuks just ootasin mitu päeva, et äkki nädala alguses tuleb mingi otsus või midagi. Pange panemises olen ma ju meister omaette, seega sellele ma enam ei mõtle ;)

Loomulikult oli otsuses pikk ja mahukas jutt, kus peaasjalikult kirjutati sellest, et me ikkagi ei ole vakituised elanikud ja mis tingimustel Kelas isikuid vakitusteks loetakse jne jne., AGA...õnneks oli viimane lõik meie perele positiivne, sest meil siiski on tänu Tarmo tööl käimisele õigus nii arstiabile, kui ka sotsiaaltoetustele. Kusjuures ma polnud kordagi üheski toetusest kirjutanud ( tegin 25.08.2011 küll kõik avaldused korraga, kaasa arvatud lapsilisä ), seega andsid nad ise lausa pidulikult teada, et meil on õigus ka lasterahasid saada. Need, kes soome keelt jagavad, siis: “Teillä ja perheellänne on kuitenkin puolisonne työskentelyn perusteella oikeus julkiseen sairaanhoitoon Suomessa, sekä lisäksi tiettyihin etuuksiin ( mm. Lapsilisä ). Pyydämme Teiltä huomioimaan, että maiden välillä liikuttaessa erityisesti perhe-etuukisen käsittely voi kestää useita kuukausia”. No ja siis oli veel kirja lõppu veel kirjutatud, et kui ma soovin ka seda otsust edasi kaevata, siis on mul selleks 7 päeva aega. Enam pole ju millegi üle kaevata, point peaks nüüd selge olema. Sulaselge kirjalik otsus on käes ja seega võin vist ühe võitluse õnnelikult lõppenuks pidada. Samas ma üldse ei imesta, kui ka selle otsuse juures on veel sada AGA...

Kirjutasin otsuse tegijale küsimuse, et kas ma saan mingi paberi või midagi, millega ma siis arstil/ haiglas tõendan, et mul on õigus arstiabile. Ma ei saa ju öelda, et Kela garanteerib. Kui ma arstile lähen, siis esimene lause on see, et andke Kela-kaart. Loogiline ju oleks, et ma esitan seal siis mingi paberi või ma-ei-tea-mis-lausunto, sest vastasel juhul võib ju igaüks minna ja öelda, et TEGELIKULT mul ikkagi on õigus seda arstiabi saada. Noh, eks ootame ja vaatame, mis mulle vastu kirjutatakse. Kui kellelgi samasugune otsus tagataskus on, siis võib ka lahkelt teadmisi jagada. Abiks kõigile ;)

Kela kokkuvõtteks siis nii palju, et kaks erinevat otsust, kuigi otsustamiseks olid täpselt 100% samad argumendid. Minu jaoks veits nagu arusaamatu, et miks nad ei võinud siis juba eelmise otsuses samat juttu kirjutada?

Lõpp hea – kõik hea, onju?

teisipäev, 29. november 2011

Sündinud raamatupidaja kirjutab :)

Oh jah :):) See, et blogi kirjutamiseks aeg leida, on juba omaette kunst. Juhhu, siin ma jälle olen ;)

Üleeile tuli meile üürileandja poolt koju suur ümbrik koos konkreetse teatega, et meie novembrikuu üür on maksmata! Üldiselt on arvetega majandamine kõik minu rida ja ma teadsin 100 %, et üür on makstud, seepärast läksid mul selle teate peale silmad imestuseks täitsa suureks. Ega´s midagi, lõin arvuti lahti ja tsekkasin olukorra igaks juhuks siiski üle. No ja minu pisikesed silmad nägid, et arve on juba 21.10.2011 makstud, seega ei tohiks probleeme olla. Saatsin üürileandjale maksest koopia ja kirjutasin juurde ka, et kõik peaks nagu korras olema. Enda rahustuseks vaatasin siis igaks juhuks number haaval ka kontonumbrid üle - ja mida ma avastasin!!!? Olin kontonumbril ühe numbri liigselt kirjutanud!
Noh, tore lugu! Vale kontonuber, aga raha läks nagu viuhtti ikkagi maha!

Tagasi ka pole kantud...et... kus see raha siis nagu on? Kuna Tarmo jõudis ka suht samal ajal koju, siis läksime kohe  panka. Klopsisin enne kodus ühe avalduse ka ruttu valmis – äkki tahavad pärast mingit kirjalikku avaldust, siis hea kohe anda.
Meie pank oli Aktia, raha kuhu ülekanne läks ja minema pidi oli Nordea.
Aktiast saadeti meid rõõmsalt edasi Nordeasse, kuna konto, kuhu raha kandsin oli Nordea ja nemad Aktia pangast ei näe, kuhu see raha läinud on. Tore. Õnneks olid need kaks panka teineteise vastas. Läksin siis üle tee Nordeasse ja rääkisin seal oma poindi ära. Nordeast saadeti meid Aktiasse, kuna ülekanne tehti Aktia pangast ja seega peab Aktia Nordeale kirjaliku taotluse tegema :):):) Läksin tagasi Aktiasse ja ütlesin, et kuna ülekanne on tehtud Aktiast, siis peab Aktia  välja selgitama, kuhu raha “läks”. Selle peale kehitas pangapreili õlgasid ja ütles, et tema ei näe arvutist midagi, ja et tema ei oska öelda, kuhu see raha läks. Siis läks preili targema juurde. Tagasi tulles ütles ta, et peab Nordeale kirjaliku taotluse tegema, et teada saada, kelle arvele see raha siiski läks. Küsisin seejärel, et kuidas see üldse võimali on, et kui nimi ja kontonumber ei ühti, siis raha läheb ikkagi “kuhugi” üle. Vastuseks oli see, et kogu arveldus käib kontonumbri kaudu ja nimel pole tähtsust. Kui küsisin, et kui ma näiteks joulupukki kirjutan, siis see on ka OK. Jep, see olevat ka OK !!:):) Noh, minu jaoks oli see tegelikult ulme, sest Swedis ( Eestis on mul Swedbank) raha üle ei lähe, kui nimi ja konto ei ühti. Minu jaoks on see  elementaarne. Igatahes nädala aja jooksul lubati vastust ja seega võisime Aktia pangast pidulikult lahkuda. Läksime kenasti üle tee Nordea panka tagasi :)Tahtsin lihtsalt teada , kuidas asjad lahenenud on, kui selline probleemid esinenud on. Kindlasti on ka varem selliseid probleeme olnud, sest olgem ausad – nende pikkade numbrite juures võib igaüks väikse apsaka teha. No ja minu lohutuseks öeldi, et kui kontonumber kellelegi ei kuulu, siis kantakse raha automaatselt minu kontole tagasi ( meile pole kantud ). Kui raha on läinud mõne firma või eraisiku arvele, siis teavitatakse sellest arve omanikku ja üldjuhul on ka asjad ka lahenenud. Kui küsisin, et mis siis saab, kui kandsin raha mõne päti või paskaagi arvele, vastati, et et üldiselt on neil ausad kliendid :) Noh, tuleb siis ausale kliendile lootma jääda. Ja, kui see klient osutub ikkagi ebaausaks, siis on 571 € natuke liiga suur summa, et lihtsalt maha kanda....imeline jõuluaeg ju veel ees ootamas ;):)

Koju jõudes tegi Tarmo siis kontroll-ülekande joulupukille ( minu kontole siis). Täpselt nii ongi – kirjuta sinna, mida ise heaks arvad, raha sahiseb ilma probleemideta minema.

Põhimõtteliselt võib selle panga-jutu kokkuvõteks öelda : kohe näha, et sündinud raamatupidaja :):):D

Kelast pole kippu ega kõppu. Kui kirja saatsin, siis tuli järgmisel päeval kohe vastus ka tagasi, et tegelevad asjaga. Tundub, et ei tegele nad midagi – tutkitki, Vasja! Möödunud on juba üle kahe nädala. Oleks keegigi kasvõi mingit lisapaberitki tahtnud! :) Ei midagi. Täna saatsin samale “vennale”siis uue kirja. Mida ma sinna täpselt kirjutasin, seda ei viitsi ma lahti kirjutama hakata, aga põhimõtteliselt peaks ta aru saama , et ma olen täitsa vintske ja ei jäta neid asju sedasi soiku. Ja kui nüüd ka kahe nädala jooksul mingitki paberit ei tule, siis kirjutan omakorda tema ülemusele. Minul pole ausalt öelda midagi kaotada, sest lastel on seda tervisekindlustust vaja ja kogu lugu. Ma kujutan ette, et kõigil lastel, kes on vakituistena Soomes arvele on võetnud, on Eesti ravikindlustus lõpetatud.Või ma eksin? Kui see nii on, siis kuidas Kela või maistraat aru ei saa, et üks neist ju eksib. Või pole keegi sellele varem tähelepanu pööranud? See on ju probleem, sest hetkel ei tule siin 1+1 mitte 2, vaid koguni 5. Eks saab siis näha, mis edasi. Kela uudiseid seega rohkem pole :)

Teatan rõõmuga, et mul on hea meel oma valge nahavärvi üle. Tõsiselt ka. Nägin ükspäev, kuidas soomlastest noormehed ( no ca 15-17-aastased ) kohe konkreetselt norisid tüli teist nahavärvi inimestega. Varem pole ma sellist asja siin näinud. Umbes 7-8 noormeest seisid poe parklas, kui neist möödusid 3 mitte-valgenahkset ( ma ei teagi, mis rahvusest nad olid – iraagist, iraanist, türgist või midagi sinna kanti – mitte päris tumedad, aga mitte ka valged ). Need 3 välismaalast rääkisid kõva häälega oma emakeeles, mille peale soome noormehed läksid nendele lähemale ja hakkasid ka nö nende emakeeles häälitsema ja tegid seda siis sinna maani, kuni välismaalased poodi jõudsid. Peale seda hakkasid nad kõva häälega naerma. Noh, polnud midagi väga hullu, aga just sel hetkel tundisn, et hea on olla valgenahkne. Olen ise samuti soomlaste jaoks välismaalane ( loe:immigrant), aga tööturule peaks vist ikkagi lihtsamalt pääsema. Mõni võib öelda, et nahavärvil pole tähtsust, aga tegelikult on ja veel päris palju. See oli siis minu esmakordne kokkupuude rassismiga.

Lastel käis koolis/lasteaias fotograaf ja tegi oma imelise aparaadiga mõned pildid ;)Piltide hinnad siis vastavalt 7,90 € ja 7,60 €.
                                               Karolini klass ( Ok 1/2 klassist)

                                                       Janeli rühm

Kuna ma ise ka täitsa püstol-fotograaf olen, siis tegin ka mõned klõpsud :

                                               Säh sulle lund ja susi

                                             Ega´s iga päev tundrasse saa!

                                            Ja luik on ju ka täitsa välismaine lind :D:D
Ah, keda ma siin ikka petan? :) Käisime Bioloogia muuseumis. Ma mõtlesin alguses, et tegemist on suure maja ja aeganõudva jalutuskäiguga ning võtsin autole parkimiseks 1,5 tundi. Reaalsus oli aga see, et 15-20 minutiga oli ring läbi ja võisime tagasi oma hõbedasse suksusse ronida :) Tegemist siis muuseumiga, kus loomadest on topised tehtud ja nad kenasti klaasi taha paigaldatud. Lapsed nägid vähemalt hunti lähemalt. Loomad paistsid kusjuures täitsa ehtsatena.

Minul läheb koolis hästi ja kõik on endiselt tips-tops. Kuu alguses oli meil muide üks suurem test. Ja noh, ei tahaks ennast küll päris õhku täis ajada, aga ma kahjuks ikkagi pean, sest olin kursuse parim :):):):D No, eks ma pingutan ka - siht ju silme ees ;)
                                             Eputrilla, noh
100-st punnist 88. Pole paha! Pai Virge, pai :D Õpetaja kirjutas ka lausa testi peale, et ülivõimsalt kursuse parim ja kinkis preemiaks veel tähekestega vihiku :D:D

Oeh, nüüd on koeral natuke saba ka kergitatud ja võib täitsa rahuliku südamega magama minna ;)

Hea küll, kell 20.00 oleks vist veits liig magama minemiseks - lähen koon/heegeldan nüüd kardinale väikse päkapiku. Imelise jõuluaja tulekuga hakkab mõistus minema :)
Kusjuures 2 lumehelvest  olen juba heegeldanud :D:D:D Maeivõi !! :)

neljapäev, 17. november 2011

Kadunud tüdruk on eetris tagasi :)

Minu pesakond jõudis esmaspäeval siis alles 22.30 ajal koju. Istusin juba köögi laua taga ja lihtsalt ootasin! Kui nad lõpuks saabusid ega siis kohe ka magamam mindud, lapsed läksid alles kell 00:00 magama. Arvestades sellega, et tõenäoliselt ei puhkaks lapsed end korralikult teisipäeva hommikuks välja, siis otsustasin, et ei viigi neid kooli/lasteaeda ja ise jään ka loomulikult koju. Karolin köhis öösel jälle päris tublisti, seega oli täitsa mõjuv põhjus olemas. Ei peagi poppi tegema :D Hommikul kella 08.00 ajal helistasin kenasti Janeli lasteaeda ja ütlesin, et täna me ei tule. Karolini õpetajale helistasin ka ja ütlesin, et kuna Karolin köhis terve öö, siis ta täna kooli ei tule( haige laps ju !). Õpetaja ütles selle peale, et praegu liigub,jah, väga palju grippi ringi, et koolis ka lapsed köhivad, ja et Karolin võib kooli tulla küll, kui tal just palaviku pole! Mind selline lause täitsa üllatas ja isegi ehmatas( äkki peangi lapse kooli viima:):) :) ) Ütlesin, et ei-ei, täna ta ei tule, kuna magas halvasti ja on väsinud ja muud sellised vabandused :) Tegin oma telefonikõned ära ja läksin ka magama tagasi, pugesin Jantsu kaissu :) Ütleme nii, et lapsed olid tõesti väsinud, sest mina tõusin juba enne neid ;)

Kuna mina ka koolis ei käinud, siis mul oli kooli tõendit vaja. Ilma põhuseta puudumise korral ajatakse korralikult sõrmega järge. Õige kah ;) Kui olime hommikul ennast kõik kenasti välja puhanud, vatsad täis söönud, siis läksimegi kohalikku terviseasemasse. Rääkisin seal poindi ära, et lasp köhib juba alates reedest, ja et see ei ole mitte väike köha, vaid päris korralik läkastamine. Loomulikult küsiti meilt Kela-kaarti, mille peale ma ütlesin, et Kela-kaarte meil hetkel pole, aga avaldused on Kelasse tehtud ( see otsus, mille Kela hetkel tegi, pole jõustunud, sest 30 päeva on õigus otsus edasi kaevata. Kui edasi ei kaeba, siis otsus jõustub. Kui kaeban, siis avalduse lahendamine jätkuvalt kestab ).

Registraatoritädil sai pilt selgeks, ja et arstile aega panna, siis küsiti meilt ühte kahest: kas maistraati paberit ( põhimõtteliselt siis sissekirjutust) või Euroopa ravikindlustuskaarti. See on ju see imeline kaart, mis lastel olemas olid ja mis kehtisid aastani 2016, aga mis meilt tänu sellele “ära võeti”, et alaliselt Soome elama asusime. Ja tähelepanu, tähelepanu - Kela-kaart on alalistele elanikele( koos nüanssidega, mis meie pere tegelikult kõik täitnud on). On ju käärdi? Mul oleks sellest Kela-kaardist asualt öelda täiesti ükskõik, kui lastel ravikindlustuskaardid edasi oleks kehtinud. Ma ei jahukski selle Kelaga enam - kui sain negatiivse vastuse, siis sain. Antud hetkel on asjalood aga tibake teised ja minust mitteolenevalt põhjustel pole lastel tervisekindlustust, olgugi, et alguses oli. Hetkel juhtus tegelikult lihtsalt selline lugu, et 2 riigiasutust ei teinud omavahel koostööd ja nö.”kannatajateks” on lapsed. Mina ei ole ju süüdi, et Eestile need andmed edastati. Ma ei teadnudki üldse, et edastatakse. Sain seda teada alles siis, kui Haigekassalt see “rõõmus” kiri koju tuli.

Kela asju otsustasingi veits teist rada edasi ajada, sest näen ja loen kuidas Annyke isegi tähtajatu töölepingugagi lastele Kela-kaarti ei saa. Mis ma siis veel endast räägin!? Otsisin netist Turu piirkonna bossi e-maili, kirjutasin talle igavesti pika ja kobeda sissejuhatusega kirja ning lisasin kirjale kõik 4 kaebust ( mida ma terve laupäeva aretasin!).Kõige pealt kirjutasingi välja need punktid, mille alusel Kela meile neid kaarte ei andnud, siis kirjutasin välja punktid, mille alusel Kela-kaardid nö “saab” ja kolmandana punktid, mis meil täidetud on.
Kui kirja ära olin saatnud, siis olin suhteliselt kahtleval seisukohal ja arvasin, et ega vastust vist tule. Aga ülla-ülla, kohe järgmisel päeval oli postkastis kiri, et tegelevad mu asjaga kiiremas korras( sest palusin tegeleda just seetõttu, et on haiguste hooaeg ja minust sõltumata võeti lastel ravikindlustus ära) ja annavad sellest kirja vahendusel siis ka teada. Vastajaks ei olnud seesama isik, kellele algselt saatsin, vaid keegi teine.Ma kirjutasin nii ilusasti ja armsalt, et nüüd võiks keegi kolmas inimene ka kirjutada ja öelda, et kõik on ok-koo :):)
Ma justkui loodan, et see vastus tuleb seekord teistsugune, kui esimene kord. Kui otsus jääb siiski samaks, siis mõtlen ja vaatan edasi. Ei hakka praegu igatahes ette mõtlema. Aga, kui mõelda kõikide nende punktide peale, mis ma välja tõin, siis peaks kaalukauss rohkem siiski positiivsema poole peal olema. Kirja saatsin niisiis esmaspäeval, 14.11.2011.

Tõendi-juttu kokkuvõtteks nii palju, et kuna Karolin käib juba koolis, siis vaatab kooliarst ta üldse üle ja annab vajaliku tõendi. Ja nii täpselt oligi ;) Tõend taskus, koju tagasi ;)

See oli siis minu tänane pisike sissekanne. Olen  päris mitu päeva juba täitsa kadunud. Vähemalt olen ikka kenasti elus.Juhhu :) Kusjuurestäitsa mõnus on, kui arvutit mõni päev ei kasuta - aega jääb päris palju üle ;)

pühapäev, 13. november 2011

Kummaline nädalavahetus...

Ma kujutasin, ette et kui Tarmo koos lastega Eestisse läheb, siis olen hullult powerit täis ja tegutsen nii, et vähe pole. Tegelikult oli juba reede hommikul tuju suht kehvake, sest Karolin köhis terve öö ja lisaks oli tal hommikul ka palavik. Nii lõbus oli ju hommikul haigele lapsele rohtu anda ja siis põhimõtteliselt jooksuga bussi peale minna, et õigel ajal kooli jõuda! :( Pakkisin talle inhalaatori ja kõik rohud kenasti kaasa. Jumal tänatud, et meil ravikindlustust pole, juhhu !:(
Ja nii see reedene päev mööduski, uniselt ja tusaselt.

Laupäev ei olnud kusjuures parem päev. Ok, tuju oli veidike ehk parem ( mitte hea, aga parem ). Peale tõusmist istusin sisuliselt kohe köögi laua taha, võtsin oma paberihunniku kõrvale ja hakkasin Kelale vastust lihvima. Uskuge või ärge uskuge, aga tegelesin sellega südaööni. Endal oli juhe juba täitsa koos. 17-18 ajal tegin küll väikse pausi, aga siis tuli JÄLLE uus mõte ja tegelesin sellega aga edasi. Kuna ma südaööks nagunii juba täitsa apaatne olin, siis vahtisin seda arvuti ekraani edasi. Vaatasin “Kaks kanget venemaal”. Minu arust väga 5 saade. Tahaks ise ka sedasi lihtsalt rongile istuda ja kuu aega lihtsalt reisida ;) See oleks tõeliselt mega. Nojah...Kell 2 läksin siis tuttu ära. Terve päev sai pühendatud arvutile!!Ulme.

                                             Minu imeline laupäev                                    

Ja tänane päev...
Ei jõudnud hommikul korralikult ärgatagi, kui end juba bussipeatusest leidsin, et kirparile minna – on ju pühapäev!! Iganädalane kohustuslik tripp ;) Seisan seal bussipeatuses ja mõtlen, et mitte ühtegi inimest ei ole – tavaliselt mõni ikka on. Siis jõudis mulle kohale, et on ju pühapäev ja bussidel teine graafik. Ega´s midagi, kõmpsisin koju tagasi. Õnneks on peatus suht kodu lähedal, nii umbes 2 minutit kõndimist. Tegin kodus arvuti lahti ja vaatasin, et bussini on ca 30 mintsa aega. Väga tubli, et koju tulin, oleksin seal veel üle poole tunni külmetanud! Kõnnin siis “õigel” ajal bussipeatusesse tagasi, aga bussi ikka ei tule...Sel korral taipasin õnneks busside sõidugraafikud kaasa võtta ja sain seda sirvides targemaks, et see liin pühapäeviti üldse ei sõidagi! :D No täielik ämber! Ma arvutist bussinumbrit ei vaadanudki, no ei tulnud lihtsalt selle peale, kuigi seda märkasin, et marsruut oli kuidagi liiga pikk ( marsruut oli antud teises suunas ja väheke ringiga). Ega´s jälle midagi, läksin teisele poole sõiduteed ja otsustasin siis ringiga minna. Õnneks ei pidanud väga kaua ootama. Bussis sirvisin oma graafikute raamatut, et selgeks saada, millega Kauppatorilt edasi sõita. Pika sirvimise peale sain täitsa targaks ja jõudsin oma kirbukale lõpuks kohale. Kell oli siis juba 12 ! Kes siis nii hilja kirparitele läheb??:D Seega vabakirparid võisin rahuga ära unustada. Tegelikult täna polnudki seda kirpari-tuju, läksin põhimõtteliselt selle pärast üldse toast välja, et kardinatele siine osta. Üheski toas pole siiani kardinaid ees, on rulood ja ribikad. Mõtlesin, et olen siis see nädalavahetus tubli ja panen kardinad ette. Kardinapuud on, aga siine mitte. Ma valisin ka muidugi kõige parema päeva nende siinide ostmiseks! Ühtegi toidupoodi poolnud lahti, rääkimata siis mõnest ehituspoest või tränilast. Isadepäev ju! Täiesti peesse-kukkunud päev ma ütlen! Kirparilt kusjuures ei saanud ka mitte midagi, nii et LAUSA peesse-kukkunud päev :D Ja kui kaua veel busse tuli oodata! Pühapäev ei ole bussidega liiklemiseks just kõige parem päev, sest osad liinid ei sõida üldse ja teised loomulikult harvemini, kui muidu. Kui ma lõpuks kodu juures bussist maha astusin, siis lausa jooksin koju, sest nii külm oli. Tegelikult õues ei ole väga külm. Isegi miinust ei ole...minu arust. Aga ma külmetan nagu oleks tohutu pakane näpistanud. Mis ma siis veel tegema hakkan, kui -20 tuleb. Ja see aeg ei ole enam kaugel!:D Ma pean ju igal hommikul veel bussi peale minema ja bussipeatuses veel bussi ka ootama. Ära külmun, ma ütlen !:D

Ok, õnneks olen nüüd kodus ja hakkan kohe suppi nosima ;) Kõht on hirmus tühi! Polegi 2 päeva juba korralikult söönud! Võileibade peal ainult elanud. Jumal tänatud, et lapsed olemas on, sest tänu neile teen ma kodus ikka korraliku sööki a la suppe, kastmeid, salateid jne.Suudaks magustoite ka teha, no siis oleks juba ju täitsa luks :) Sinnani pean ma veel arenema ;) Kui lapsi poleks, siis teekski vist ainult kord nädalas korraliku sööki :)

Tarmo tuleb lastega homme tagasi ja hakkame siis oma issidepäeva tähistama. Nikerdasin siin tüdrukutega kaarte ja tegime muidu kunsti.

                                           Selline meisterdamine neile meeldib, ja kuidas veel.

                                                           Karolini toodang :)

                                                        Janeli toodang ;)

Homme teen siis mõne asjaliku prae ja meisterdan pannkoogi tordi ;) Kui nad homme 22 aeg jõuavad, siis on nad nagunii näljast nõrkemas ;)
Ausalt öelda täitsa igatsen neid...Mulle vist ikka ei sobi see päris üksi olemine.

Kõikidele teistele issidele toredat isadepäeva :) Mängige, joonistage, mürage ja madistage oma piigade-poistega, ahhoi.

Tänaseks panen arvuti kinni ja enne homset või koguni ülehomset ma arvutit ei ava!!! Mõni kord on see arvuti nagu nuhtlus, nii palju aega kulub ära. Selle ajaga saaks ju midagi muud teha!

teisipäev, 8. november 2011

Rüpperaali matused...

Arvuti hakkab vist kohe-kohe hingusele minema. Tundub, et 5 aastat arvutile seda eluiga on täiesti piisav. Noh, olgem ausad, eks ta ole meid tegelikult päris hästi teeninud. Meie päevinäinud rüpperaal ei taha isegi enam  interneti avarustesse lülituda. Kui ta seda siiski teeb, siis avab lehti sellise tempoga, et oh-ho-hooo ;) Seega, adjöö.
Peab jõluvanale pika ja vesise kirja kirjutama ning selgitama, kui väga ma ikka uut arvutit vajan :) Praegu susserdangi hoopis koolis seda kirjutist. Teen veits koolitööd ja siis kirjutan suts jälle blogi ;)Kui õpetaja klassis ringi liigub, siis panen blogi aga alla - noh, nagu spikerdaks või nii.
"õ" ja "ü" tähed tulevad ka muide copy-pastega, sest soomekeelne klaviatuur ju.
Vaatan, et olen oma eelmist sissekannet lausa 2 korda üles riputanud :D:D:D Ega küll küllale  liiga tee ;) Tegelikult oli jama selles, et aeg ajalt tuleb see sissekanne blogisse, kuidagi imelikult väikeste tähtedega, nii ma siis kustutan ja panen uuesti, kustutan ja panen, uuesti kustutan ja panen uuesti. Kiri, suurus ja vormindus on kõik õiged...aga, kui mingi lingi panen või kusagilt mingi copy-paste juurde teen, siis lööbki kogu sissekande väikeseks ja sedasi ma siis maadlen :) Ma vaatan, et sellest maadlemisest seekord 100% kasu ei olnud, sest üks osa jäi ikka väikseks. Ma tavaliselt ei vaatagi üldse üle, mis ja kuidas salvestab, eile alles avastasingi, et teemat on 2 korda :) Kui kommentaaridele vastan, siis ma samamoodi ei vaata, mis teema all see on, sest kõïk kommentaarid on nagu ühes pajas või nii - need, kes ka blogi peavad, saavad aru millest kirjutan, ma selgemini ei oska kirjutada :)
Ei tea mina, milles see asi on. Kui keegi targem oskab mulle seda pointi selgitada, siis see tarkus on oodatud.
Tarmo läheb reede hommikul koos lastega Eestisse, mina jään niisiis siia ja naudin oma üksiolemist...mmmmmm. Mitte, et ma oma perekonda  ei armastaks, aga vahepeal on pisike puhkus igati mõnus ;) Mul on lausa nimekiri valmis, mis ma selle ajaga kõik ära pean tegema :D Ajasin selle nimekirja  nii pikaks ja mul on  juba täitsa hirm, et ei jõuagi kõigega tegeleda :)
NB!Sain P6rgukiz´i kirjutatud arstilkäikudest  valesti aru. Sain aru, et see kolm korda 13 € on isikutele, kellel puudub ravikindlustus. See on siiski neile, kellel Kela-kaart tagataskus olemas on ;) Ma pean meile koju ( hoiupõrsa näol ) haigusfondi looma ja iga kuu kenakese summa sinna kantima ;) Noh, nii igaks juhuks ;)

Kui ma juba haigusteema juurde jõudsin, siis annan teilegi teada, et sinepiplaaster on minu jaoks nüüd lausa imeravim. Ma olin siin ju täitsa tõbine – ei aidanud ei küüslauk, mesi, tee ja isegi ravimid mitte. Nohu ja köha olid sellised, et jättis päris kõvasti soovida. Tavaliselt on “Sinupret” see abimees olnud, mis nohu ära on viinud. Aga jah, sel korral polnud sellest ka mingit tolku. Sain väikse vihje, et ööseks tuleb kuiv sinepiplaaster talla alla panna ja sokk sinna peale ning tuduma minna. Tegingi nii ja uskuge või mitte – kohe hommikul oli selline tunne nagu poleks haige olnudki!!Enam ei mingit köha ega nohu. Nohu oli nagu nipsuga kadunud!! No tõeline ulme!!Ausõna, minu jaoks lausa imeravim :D Nüüd lasengi Tarmol Eestist kindlasti sinepiplaastrit juurde tuua ;) Kusjuures ma pole laste ega enda peal kunagi sinepiplaastrit tarvitanud. Täitsa imestasin, et need plaasrid mul üldse olemas olid. Kui ise laps olin, siis mäletan jah, et neid mulle selja peale pandi, aga see on ka kogu lugu.




Ok-tok, teeme koolitööd ka :)

reede, 4. november 2011

Mõtelda on mõnus...

 
Mõtelda on mõnus
rääkida on raskem,
ärgem sellepärast
pääd veel norgu laskem!

Kõnelda on kergem
kirjutada raskem,
ärgem sellepärast
pääd veel norgu laskem!

Tegelikult on mõtlemine täitsa tore tegevus. Eriti, kui see veel mingisuguse tulemuseni viib :)
Ma tegelesin ka need paar päeva siin nüüd väikest viisi mõtlemisega...tegelikult võiksin ma öelda, et pigem seedimise ja kaalumisega...

Kuna P6rgukitz kirjutas, et saame oma arstiabi kätte ka ilma Kela-kaardita, siis polegi tegelikult sellel sotsiaalturval ja Kela-kaardil erilist tähtsust. Ma arvasin, et kui Kela-kaarti pole, siis maksan haiguste korral ennast segaseks. Aga, kui kolme esimese arstilkäigu eest 13 € tuleb maksta, siis ma arvan, et me oluliselt vaesemaks ei jää ja jõuame seda maksta küll. Seega ei hakka ma selle Kela-kaardi pärast ennast lolliks rabama ja käin koolis rahulikult edasi.

Liiatigi, kui see ettevõtluse koolitus jaanuari algusesse lükati :) :P :DTäpsemlat siis 12.01.2012.
Õpetaja rääkis eelmisel nädalal ise ka sellest koolitusest, et kes kursusest huvitatud on, see täidku avaldus ära, sest hiljem saab keelekursuselt sinna lihtsalt üle minna. Ma olin korralik, kuulasin sõna ja täitsingi selle ära (sest tõesti huvitab!) ;)
Kuna kursus lükati 2 kuud edasi, siis see ongi täpselt paras aeg veel keelt õppida ja siis ettevõtlusesse üle minna. Kursuse kestuseks on 3 kuud ( mulle on millegi pärast meelde jäänud, et oli 4 kuud! Ei tea...) ja see lõppeb täpselt siis, kui veel paras aeg õunapuid lõigata on ;)


Keelekursus on meil muide tasemel B2 ( sellest pole vist kirjutanudki) ehk hetkeline tase on B1, aga õpime tasemeks B2. Edasi tuleks C1 ja seejärel kõrgeim C2, mis on sünnipärase soomlase keelekasutus. Keeletasemed: http://www.iwg-kielet.fi/index.php?page=1022&lang=1



Kela otsused jõudsid teisipäeval siis ka paberkujul meieni ja otsused olid järgnevad:

Virge – ei
Karolin – ei
Janeli – ei
Tarmo – jah

See on üllatav, et Tarmo otsus nii kiiresti tuli, sest andsin tema paberid ju alles septembri lõpus sisse. Seega ei venitatagi Kela poolt nende asjadega väga palju.

Tarmole anti Kela-kaart kuni aasta lõpuni, sest selle aasta lõpuni garanteeris tööandja talle töö. Tööandja poolt Kelale edastatud tõendil oli küll kirjutatud, et tööd jagub ka 2012 aastal. Kuna mingit konkreetset kuupäeva 2012 aasta kohta ei olnud, siis Kela jaoks oli see umbmäärane ja seoses sellega ka selline otsus.

See on nüüd see koht, kus Tarmol tuleb kunagi/millalgi nö.tõeline töökoht leida, sest renditöökohtadega on nagu on. Millegi muu üle nuriseda ei saa, sest palk on alati õigeaegselt ja õigete numbrite näol üle tulnud. Küsimus on vaid selles, et kui täna öeldakse sulle, et alates homsest tööd ei ole, siis vaatadki oma suurte vasika-silmadega ülemusele otsa, tõmbad kõrvad lonti ja kõnnid koju. Ühesõnaga see tööleping, mis Tarmol hetkel on, on tegelikult õigustühine ja mingisuguseid garantiisid see ei anna. Õigustühine, sest määräikases töölepingus peab olema märgitud nii alguse kui ka lõpu kuupäev. Tema lepingul on aga ainult algus...

Janeli ja Karolini otsustes oli kusjuures veel üks rida kirjas, mida minu otsuses ei olnud. Olgugi, et seadusepunkt ja lause olid iseenesest samad. Lihtsalt, minu otsuses ei olnud seda puuduvad lõiku. Nimelt mahub Kela turvapiiri: “...aviopuoliso, vakiintunut avopuoliso, tai hänen tai hänen puolisonsa alle 18-vuotias lapsi.” ehk siis abikaasa, püsiv elukaaslane, või tema elukaaslase alla 18-aastane laps.

Vakiintunut avopaarit – jotka ovat olleet vähintään viisi vuotta yhdessä TAI joilla on yhteinen lapsi. Püsivas kooselus on paar, kelle kooselu on kestnud vähemalt 5 aastat või neil on laps.

Seega on tegelikult nii minul, Karolinil, kui ka Janelil õigus Kela-kaart saada. Tarmol, kui töötegijal, on see olemas ja meie, kui tema pereliikmed peaksime selle ka saama. Aga nagu ma ütlesin, siis ma ei hakka end enam lolliks jooksma. Saadan neile küll vastuse, aga kui nendelt tuleb omakorda negatiivne vastus ( suure tõenäosusega see tuleb), siis see asi jääbki nii kauaks sedasi, kui kevadel ise tööle lähen ja siis uue ringiga taotlema hakkan. Küll ma need asjad kunagi ikka korda saan ;)
Ausalt öelda olen ma sellest orav-rattas-jooksmisest juba veits väsinud ja ma tegelikult ootan, et väike rutiin tekiks.
Praeguseks on perekonna tegemised kerget viisi juba välja kujunenema hakanud ja isegi väike stabiilsus on tekkima hakanud:) Tarmo läheb hommikul kella 7:00-ks tööle. Mina viin Janeli kella 8:00-ks lasteaeda, seejärel jalutame Karoliniga teosammul kooli juurde – lähen sealt kell 08:35 bussi peale, Karolin peab veel umbes 10 minutit ootama, sest ta saab alles siis kooli ;) Selleks ajaks, kui ma bussi peale lähen, on platsile tavaliselt veel 5-10 last kogunenud ja nii nad seal siis ootavad. Praegu on ilmad soojad ja õues pole külm oodata. Kui pakane paukkuma hakkab, siis saadan ta küll koolimajja sisse ;) Mina jõuan stabiilselt 30 minutit hiljem kooli ( mittehilineja nagu ma olen !). Õnneks on mul õpetajaga diil tehtud ja see on nö. lubatud hilinemine ;) Kell 14:45 tuleb buss koolist tagasi, sõidan sellega Karolini kooli juurde. Karolini õpetajaga on meil selline diil, et kool algab tal igal hommikul kell 09:00 ( muidu olid ju erinevad kellaajad) ja koolis saab ta olla kuni kella 14:00, ülejäänud aja ootab ta raamatukogus, mis on koolimajaga ühes majas. Ta peab mind seal ca tund aega ootama, aga see eest on seal tegevust ja õnneks on koht turvaline ;) Seega on asjad täitsa jonksu läinud ja seoses kooli, lasteaia või lastega muresid ei ole. Ma olen vääg häpi, et mõlema õpetajaga sellise diilini jõudsin.

Kuna me ilma Kela-kaartidega ikkagi arstile saame, siis mul ei olegi mõtet ennast koolija tööga lõhki rabama hakata ja seda toimivat graafikut rikkuma. Kui ma koolist otse tööle läheks, siis mis lastest saaks? Hakka jälle mingeid mega-valemeid välja mõtlema! Siis ongi kogu aeg: mõtle, mõtle, mõtle...

Kirjutada kergem
rehkendada raskem,
ärgem sellepärast
pääd veel norgu laskem!

Mõtelda on mõnus
kuidas kõik on raskem,
ärgem selle pärast
mõnu mööda laskem!

Meie otsus on igatahes see, et kõik jääb nii nagu hetkel on ;)

Keegi oleks võinud juba varem kirjutada, et need Kela-kaardid polegi elulise tähtsusega, ma poleks nii palju oma ajusid keevitanud ;) Ma ju seda ei teadnud. Seega – tänud Sulle, P6rgukitz ;)

Kaunist novembrit ;)

Mõtelda on mõnus...

Mõtelda on mõnus
rääkida on raskem,
ärgem sellepärast
pääd veel norgu laskem!

Kõnelda on kergem
kirjutada raskem,
ärgem sellepärast
pääd veel norgu laskem!

Tegelikult on mõtlemine täitsa tore tegevus. Eriti, kui see veel mingisuguse tulemuseni viib :)
Ma tegelesin ka need paar päeva siin nüüd väikest viisi mõtlemisega...tegelikult võiksin ma öelda, et pigem seedimise ja kaalumisega...

Kuna P6rgukitz kirjutas, et saame oma arstiabi kätte ka ilma Kela-kaardita, siis polegi tegelikult sellel sotsiaalturval ja Kela-kaardil erilist tähtsust. Ma arvasin, et kui Kela-kaarti pole, siis maksan haiguste korral ennast segaseks. Aga, kui kolme esimese arstilkäigu eest 13 € tuleb maksta, siis ma arvan, et me oluliselt vaesemaks ei jää ja jõuame seda maksta küll. Seega ei hakka ma selle Kela-kaardi pärast ennast lolliks rabama ja käin koolis rahulikult edasi.

Liiatigi, kui see ettevõtluse koolitus jaanuari algusesse lükati :) :P :DTäpsemlat siis 12.01.2012.
Õpetaja rääkis eelmisel nädalal ise ka sellest koolitusest, et kes kursusest huvitatud on, see täidku avaldus ära, sest hiljem saab keelekursuselt sinna lihtsalt üle minna. Ma olin korralik, kuulasin sõna ja täitsingi selle ära (sest tõesti huvitab!) ;)
Kuna kursus lükati 2 kuud edasi, siis see ongi täpselt paras aeg veel keelt õppida ja siis ettevõtlusesse üle minna. Kursuse kestuseks on 3 kuud ( mulle on millegi pärast meelde jäänud, et oli 4 kuud! Ei tea...) ja see lõppeb täpselt siis, kui veel paras aeg õunapuid lõigata on ;)

Keelekursus on meil muide tasemel B2 ( sellest pole vist kirjutanudki) ehk hetkeline tase on B1, aga õpime tasemeks B2. Edasi tuleks C1 ja seejärel kõrgeim C2, mis on sünnipärase soomlase keelekasutus. Keeletasemed: http://www.iwg-kielet.fi/index.php?page=1022&lang=1

Kela otsused jõudsid teisipäeval siis ka paberkujul meieni ja otsused olid järgnevad:

Virge – ei
Karolin – ei
Janeli – ei
Tarmo – jah

See on üllatav, et Tarmo otsus nii kiiresti tuli, sest andsin tema paberid ju alles septembri lõpus sisse. Seega ei venitatagi Kela poolt nende asjadega väga palju.

Tarmole anti Kela-kaart kuni aasta lõpuni, sest selle aasta lõpuni garanteeris tööandja talle töö. Tööandja poolt Kelale edastatud tõendil oli küll kirjutatud, et tööd jagub ka 2012 aastal. Kuna mingit konkreetset kuupäeva 2012 aasta kohta ei olnud, siis Kela jaoks oli see umbmäärane ja seoses sellega ka selline otsus.

See on nüüd see koht, kus Tarmol tuleb kunagi/millalgi nö.tõeline töökoht leida, sest renditöökohtadega on nagu on. Millegi muu üle nuriseda ei saa, sest palk on alati õigeaegselt ja õigete numbrite näol üle tulnud. Küsimus on vaid selles, et kui täna öeldakse sulle, et alates homsest tööd ei ole, siis vaatadki oma suurte vasika-silmadega ülemusele otsa, tõmbad kõrvad lonti ja kõnnid koju. Ühesõnaga see tööleping, mis Tarmol hetkel on, on tegelikult õigustühine ja mingisuguseid garantiisid see ei anna. Õigustühine, sest määräikases töölepingus peab olema märgitud nii alguse kui ka lõpu kuupäev. Tema lepingul on aga ainult algus...

Janeli ja Karolini otsustes oli kusjuures veel üks rida kirjas, mida minu otsuses ei olnud. Olgugi, et seadusepunkt ja lause olid iseenesest samad. Lihtsalt, minu otsuses ei olnud seda puuduvad lõiku. Nimelt mahub Kela turvapiiri: “...aviopuoliso, vakiintunut avopuoliso, tai hänen tai hänen puolisonsa alle 18-vuotias lapsi.” ehk siis abikaasa, püsiv elukaaslane, või tema elukaaslase alla 18-aastane laps.

Vakiintunut avopaarit – jotka ovat olleet vähintään viisi vuotta yhdessä TAI joilla on yhteinen lapsi. Püsivas kooselus on paar, kelle kooselu on kestnud vähemalt 5 aastat või neil on laps.

Seega on tegelikult nii minul, Karolinil, kui ka Janelil õigus Kela-kaart saada. Tarmol, kui töötegijal, on see olemas ja meie, kui tema pereliikmed peaksime selle ka saama. Aga nagu ma ütlesin, siis ma ei hakka end enam lolliks jooksma. Saadan neile küll vastuse, aga kui nendelt tuleb omakorda negatiivne vastus ( suure tõenäosusega see tuleb), siis see asi jääbki nii kauaks sedasi, kui kevadel ise tööle lähen ja siis uue ringiga taotlema hakkan. Küll ma need asjad kunagi ikka korda saan ;)
Ausalt öelda olen ma sellest orav-rattas-jooksmisest juba veits väsinud ja ma tegelikult ootan, et väike rutiin tekiks.
Praeguseks on perekonna tegemised kerget viisi juba välja kujunenema hakanud ja isegi väike stabiilsus on tekkima hakanud:) Tarmo läheb hommikul kella 7:00-ks tööle. Mina viin Janeli kella 8:00-ks lasteaeda, seejärel jalutame Karoliniga teosammul kooli juurde – lähen sealt kell 08:35 bussi peale, Karolin peab veel umbes 10 minutit ootama, sest ta saab alles siis kooli ;) Selleks ajaks, kui ma bussi peale lähen, on platsile tavaliselt veel 5-10 last kogunenud ja nii nad seal siis ootavad. Praegu on ilmad soojad ja õues pole külm oodata. Kui pakane paukkuma hakkab, siis saadan ta küll koolimajja sisse ;) Mina jõuan stabiilselt 30 minutit hiljem kooli ( mittehilineja nagu ma olen !). Õnneks on mul õpetajaga diil tehtud ja see on nö. lubatud hilinemine ;) Kell 14:45 tuleb buss koolist tagasi, sõidan sellega Karolini kooli juurde. Karolini õpetajaga on meil selline diil, et kool algab tal igal hommikul kell 09:00 ( muidu olid ju erinevad kellaajad) ja koolis saab ta olla kuni kella 14:00, ülejäänud aja ootab ta raamatukogus, mis on koolimajaga ühes majas. Ta peab mind seal ca tund aega ootama, aga see eest on seal tegevust ja õnneks on koht turvaline ;) Seega on asjad täitsa jonksu läinud ja seoses kooli, lasteaia või lastega muresid ei ole. Ma olen vääg häpi, et mõlema õpetajaga sellise diilini jõudsin.

Kuna me ilma Kela-kaartidega ikkagi arstile saame, siis mul ei olegi mõtet ennast koolija tööga lõhki rabama hakata ja seda toimivat graafikut rikkuma. Kui ma koolist otse tööle läheks, siis mis lastest saaks? Hakka jälle mingeid mega-valemeid välja mõtlema! Siis ongi kogu aeg: mõtle, mõtle, mõtle...

Kirjutada kergem
rehkendada raskem,
ärgem sellepärast
pääd veel norgu laskem!

Mõtelda on mõnus
kuidas kõik on raskem,
ärgem selle pärast
mõnu mööda laskem!

Meie otsus on igatahes see, et kõik jääb nii nagu hetkel on ;)

Keegi oleks võinud juba varem kirjutada, et need Kela-kaardid polegi elulise tähtsusega, ma poleks nii palju oma ajusid keevitanud ;) Ma ju seda ei teadnud. Seega – tänud Sulle, P6rgukitz ;)

Kaunist novembrit ;)

esmaspäev, 31. oktoober 2011

Häda ajab härja kaevu...

 
...ja uuesti tööd otsima. Mina olen siis seekord härg ( tegelt olen ma ikkagi sõnn ).

Tulles korra minu eelmise kirjatüki juurde ( “KELA otsused”), siis tahaksin osadele parastajatele (või ironiseerijatele või ma ei teagi, kuidas neid nimetada) lihsalt selgituseks kirjutada a la mis mina olen Soome riigile andnud, et ma-ei-tea-mis-hüvesid-ootan.

Esiteks: Olen Soome riigis elanud 3,5 kuud, millest ca 2 kuud käisin tööl olles Soome riigile maksumaksja ja peaaegu 1 kuu olen käinud koolis. Ei ole küll suurem asi panus, aga ma ei saaga öelda, et olen Soome riigis nüüd see kõige suurem luuser. Uskuge või ärge uskuge, aga osates soome keelt, on võimalik tõesti parem töökoht saada. Täitsa ulme ju ! Vabandan kõikide ilkujate ees, et julgesin soome keelt üldse õppima minna ja oma koristaja ametit edasi ei pidanud. Kahetsen juhtunut siiralt :D:D NB! Kui nüüd vaja on, siis hakkan jälle koristaja tööd tegema ;)

Teiseks: Ma ei oota Soome riigilt mingeid ma-ei-tea-mis-hüvesid, vaid kõige elementaarsemat – lastele tervisekindlustust. OK, endale ka - aga lastele siiski esimesena. Kellel on lapsed, need mõistavad seda, kellel ei ole - need võivadki siin mingist roosast mannast rääkida. Need kõikse targemad peavad siin kohal siiski oma suu natukesegi koomale tõmbama, sest näe – ei anta lastele ka siis seda sotsiaalturvat, kui ema juba mitu-mitu-mitu kuud tööl on käinud ja kui tal tähtajatu tööleping on.

Kolmandaks: Ausõna, kui keegi tahab asju selgitada, siis saab seda teha ka ilma ilkumata või tänitamata. Päriselt ka, see on võimalik - proovige! Ei pea ju ilkuma, et a la marsin riiki ja muudkui nõuan! Uurige enne, kas tõesti ongi lood nii. Ma söön oma mütsi ära kui see tõesti nii oleks!

Neljandaks: Mitte, et ma kriitikat ei kannataks – seda ma kannatan, AGA ma ei kannata, kui kriitikat tehakse selle kohta, mida tegelikult olemas ei ole! Palun väga – parandage, kui ma eksisin nende seaduste lugemisega; parandage, kui ma mõnda asja valesti selgitan, parandage, kui ma lausa valet räägin – olen selle eest tänulik, saan seeläbi ise targemaks ja teised samasugused torujütsid ka. Nagu ma püüdsin neid seadusi seal lahata - näete, ma eksisin - tunnistan seda ja mul on väga hea meel, et mind parandati ja selgitati, kuidas õigesti on.Olen nüüd targem. Ma võin paljude asjade suhtes veel täitsa rumal ja loll olla, aga see eest püüan ma asjadest aru saada ja võtan neid näpunäiteid ka kuulda. AGA ärge kritiseerige seda, mida ei ole olemas!! Kui tahate kedagi/midagi siiski kritiseerida, siis loogegi omale enda blogi ja kritiseerige seal ;) Nii palju, kui torust tuleb - soovin selleks ka jõudu ;)

Viiendaks: Tehke, mulle lollile, see selgeks, kui mul mingeid õigusi ei ole, siis kuidas on Soome riigil õigus saata Eestise riigile andmed, et me oleme alaliselt Soomes ja mille tulemusena lõpetatakse Eestis kõik sotsiaalsed garantiid ära ( haigekassa, lasterahad jne)? Vot sellest asjast ei saa ma aru!

Ja lõpuks kuuendaks: Ma ei ole üldse pahane Soome riigi peale. Ma olen siin ikkagi väga rahul ja ma ei kahetse endiselt ühtegi sammu, mida ma teinud olen. Olin sellest KELA otsusest lihtsalt ebameeldivalt üllatunud, et need asjad siin nii keeruliselt käivad. Tundub, et meil oleks nagu korrektne perekond - töötav isa, koolis/lasteaias käivad lapsed, kursustel käiv ema – kõik peaks nagu OK olema. Aga ei ole. Sain nüüd targemaks ja tean, mis puudu on.
Ärge kirjutage nagu ma oleksin Soome riiki nüüd sõimanud või ma-ei tea-mida-teinud! Ei ole ju! Ma olen ikkagi veel väga rõõmus ja väga tänulik, et siin olen ;) Meil on kõik nii superluks hästi läinud! Kõik on olnud ju lausa tip-top! Peaksin lausa ajudeta olema, kui nüüd Soome riiki siin sopaga loopima peaksin hakkama. Hämmastus oli selle nimi, kullakesed - hämmastus!Olin ebameeldivalt üllatunud. Või on see minul keelatud?
Nüüd olen ma lihtsalt targem ja tean, et asjad ei käi nii nagu ma arvasin neid käivat. Koos minuga sai targemaks nii mõnigi teine ;)

See lõik oli siis pühendatud neile, kes leidsid, et ma olen tänamatu sitikas, kes jooksis Soome hüvesid ja muid maiusi lunima. Ärge pange mulle suhu sõnu, mida ma pole öelnud ja ärge kirjutage sellest, mida pole olemas. Katsume natukenegi tolerantsemad olla :) Tänud ;)

See on selgemast selgem, et KELA-kaardi ja selle ravikindlustuse pärast me nüüd küll abielluma ei hakka :)

Ega mul muud üle jäägi, kui ½ kohaga siiski tööle minna, sest nii pole lihtsalt võimalik, et lapsed jäävad ilma ravikindlustuseta. Ok, Janeli äkki saab selle Tarmo kaudu. Aga Karolin? Ja mina ise ka? Me ei tea millal midagi juhtuda võib.Tänu taevale, et lapsed terved on püsinud.
Tegelikult usun, et kui nad peaksidki haigeks jääma, siis kusagil siin peaks ikka mingi koht olema, kes lapsed haiguse korral ka üle vaatab ja vajadusel rohudki välja kirjutab. Kindlasti on. Tahaks uskuda, et on ;)

Mina alustasin siis uuesti ei millegi muu, kui töö otsimisega ;) Tööotsing vol 2 !
Peaks sinna Prismasse tagasi minema ja ütlema, et nüüd olen ma juba täitsa võimeline need 5 tundi seal kassas tööd tegema. Ma kusjuures arvan, et ma lähen kolmapäeva( siis koduõppe päev) ja küsin!
Kirjtasin ka sinna samasse firmasse, kus hetkel Tarmo tööl. Tegemist on perefirmaga. Naine tegeleb naiste tööasjadega ja mees meeste tööasjadega. Tööd on seinast seina - kui kodulehte uskuda. Aga naiste põhitööd pidavat olema siiski taimekasvatus ja koristamine. Kui muud üle ei jää, siis tuleb uuesti koristajaks minna -esimesele astmele tagasi ;) v.a. bussiaknaid nühkima - see on 100% kindel :)

Kui KELA nõuded näevad ette, et tööd peab tegema vähemalt 18 tundi nädalas, siis tuleb see töökoht kusagilt ja kuidagi ka välja kaevata ;) Ma olen nõus isegi 20 tundi tööd tegema :D Ja kui nüüd väga aus olla, siis ka 37,5 või 40 tundi ehk siis normtundides ;)

Aga see on küll 100% kindel, et neid kursusi ma pooleli küll ei jäta. Käin nii koolis, kui ka tööl. Varemgi ju nii koolis käidud ;) Õpiks ma kusagil kutsekoolis või ülikoolis, siis poleks tegelikult KELA-ga probleeme, siis oleks kõik vinks-vonks. Mina aga õpin täiskasvanute koolituskeskuses.

Et siis jälle uued otsused :D Olude sunnil ;) Nüüd jääb vaid loota, et mingigi töökoha leiaks.


OK, kõike kaunist – püüame siis kuidagi ikkagi mõistvamad olla, sest kõik ei ole siiski nii must-valge, kui esmapilgul tunduda võib.