Total Pageviews

Saturday, April 29, 2017

Üks tund ja kuus minutit kannatuste rada

Mõtlesin, mina, siin üks päev, et lähen ja jooksen Haapsalu maratonil kerged 10 km.
Jooksu distantsiks sai valida 42,2 km, 21,1 km või 10 km.
Kuna ma eriline meister pikamaajooksus ei ole, siis võtsin selle kõikse lühema maa ehk 10 km.
Ega jooksutrennidega ka eriti hiilata saa, kui nüüd kolm orienteerumist, üks jüriööjooks ja üks niisama jooks välja arvata ;)


Kiip tossu küljes ;)

Põhimõtteliselt läksin end proovile panema.
Ilm oli vist täna terves Eestis ühesugune! Taevast sadas alla igasugu asja - vihma, lund, lörtsi. Nii oli see ka terve jooksu ajal. Lisaks oli selline "mõnus" tuul. Mere ääres joostes peksis see taevast alla tulev ollus kõik vastu nägu ja nii "hea" oli olla :D
Ühesõnaga jooksmiseks oli eriti ajee ilm!
Joostes ei olnud tegelikult hullu midagi, sest soe oli sees, aga kui jooks läbi sai, siis hakkas kohe külm.
Käisime kogu seltskonnaga end Framare basseinis ja saunades turgutamas.

Jooksu tulemusega olen üldiselt rahul, sest arvasin ise ka, et see aeg tuleb sinna tund-ja-veidi-üle-kanti.
Olgugi, et teisel kilomeetril hakkas korra pistma ja neljandal kilomeetril tõmbus parempoolne sääremari kergelt krampi, ei olnud mul kordagi peas sellist mõtet, et jätaks jooksu pooleli. Eks ta raske oli, aga elasin üle ;)
Eesmärgiks oli tulla lõpuni  ja nii, et mitte kordagi ei kõnni. Eesmärk sai täidetud.
Mingi 3-4 km enne lõppu haakisin end ühe meie küla jooksjale sappa. Pulss läks peale seda kohe 180 peale, aga suutsin ikka lõpuni vastu pidada.
Ma ise jooksen muidu sellise 165-170 pulsiga.

Minu number ja minu meene ;)


Võistlesin ma põhimõtteliselt iseendaga.
Aeg sai kirja (täpne aeg siis 1.06,26) ja järgmisel aastal on eesmärgiks enda aeg 6-7 minutiga üle joosta, et aja alla tunni saaks.

Ma olen sel aastal end juba igale poole registreerida jõudnud:
- Marimetsa Kapi 8 etappi (seekord siis ikka lühikesed distantsid ehk 20-25 km ratast)
- Vägilase jooksu 3 etappi (ca 10 km takistusjooksud Narvas, Tartus ja Lähtes)
- Haapsalu triatlon (võistkonnana ujumine, aga teen individuaalselt ise kõik läbi)
- Kõva Mehe Jooks (ca 10 km takistusjooks)
- Rakvere Ööjooks (21 km)

Hakkan vist lolliks minema!!

Loodetavasti ei leia ma enam ühtegi põnevat võistlust ja piirdun nendega, kus juba kirjas olen :D

Tuesday, April 25, 2017

Jüriööjooksust vibutamiseni

Jooksjad on ootel

Pühapäeval toimus meil traditsiooniline Jüriööjooks ja olime tüdrukutega stardis nagu naksti.
Ilm oli ka üsna ilus ja seega oli täitsa mõnus seda viite kilomeetrit kulgeda.
Mina panin omale eesmärgiks selle, et püüan terve tee kenasti joosta - ei mingit kõndmist! Õnnestus ja seega eesmärk täidetud.

Nii Janeli, kui ka Karolin said oma vanusegrupist kolmanda koha.
Janeli võistles sel korral endast vanematega ja seepärast sai möödunud aasta esimene koht kolmanda koha vastu vahetatud. Õnnelik oli ta ikkagi - medal on medal.

Janelile kolmas koht

Karolinile kolmas koht

Kuidas Karolin medali sai, see on kerge ime moodi. Tema meil eriline sporditüdruk ei ole ja ta ütles ise ka, et pool maad läbis ta kõndides. Ilmselt pole selles vanusegrupis eriti jooksjaid ja seepärast preemiaks ka medal.
No näed, alati tasub ikka osa võtta, mine tea, kuidas läheb.

No ja miks mina medalit ei saanud!? See jääb küll arusaamatuks! :D :D
Ok, ok, minu vanusegrupis käib suuremat sorti andmine ja sinna esikolmikusse ei mahuks ma ilmselt ka siis mitte, kui kolm korda nädalas jooksmas käiksin. Meil on omal külas juba nii mitu kõva jooksjat ees + veel mujalt tulijad juurde.
Tuleb seda veteranide 70 + klassi oodata - äkki siis :D

Ühesõnaga Jüriööjooks sai sel korral jälle joostud. Peale seda tulime koju ja hakkasime oma lihavõttemune värvima.
Kergelt hilja või nii, aga mis sa teed, kui õigel ajal pihta ei saa. Samas kauss koos sibulakoorte ja munadega ootasid üsna mitu päeva.
Kusjuures Janeli-Karolin ei tundnud selle värvimise vastu mingit huvi - suured preilid juba!
Johanna keeras küll suure huviga seda niiti sinna muna ümber. Niidi keerutamisest ühtegi head pilti pakkuda pole, aga kehva ajab ka asja ära:


 Värvisime koguni kaheksa muna :D

Janeli vastvalminud tibu ja meie munad

Need lihavõtted läksid ühesõnaga jooksuga mööda. 
Ei jõudnud lastele nänni ka peita, et nad siis mööda vihjeid neid otsida saaks. 
Noh, nii nagu igal aastal on olnud. Nänn on iseenesest ostetud. Õigel päeval sadas ju korralik lumevaip maha ja kuhu sa siis neid peidad, eksole!? Selles mõttes ma alla ei anna - lähima kahe nädala jooksul saab see otsimine tehtud ;)
Muidu oleme ikka śokolaadist mune peitnud, aga nende munade sees on nii mõttetu staff ja sel aastal nende peale küll raha ei raisanud. 

Eile käisime Läänemaa Sõprade Liiga raames vibu laskmas. 
Vahepeal on olnud siis mälumäng, kus saime tubli 5.koha ja foto-orienteerumine, kus jagasime 14-16 kohta. No ei leidnud kahte pilti üles! Ei leidnud! Usun, et nii mõnigi mässas just nendesamade piltidega.
Kes ei tea, mis asi on foto-orienteerumine, siis neile nii palju, et sulle antakse posu pilte ja pead need linna peal üles leidma. Üldjuhul on need kusagil ühes ja samas piirkonnas. Päris nii ei ole, et terve Haapsalu linna peal - sedasi võid end lolliks otsida ;)
Kui oled koha leidnud, siis pead seal ees kerge selfi tegema. Noh, tõestamaks, et ikka leidsid sama koha üles ;)
Ühesõnaga mõnus ajaveetmine. 
Kes Haapsalus foto-orienteerumisega tegeleda tahavad, need saavad iga kuu kolmandal kolmapäeval orienteerumas käia :)

Nii, nüüd siis vibulaskmise juurde. 
Meist ei olnud varem mitte keegi vibu lähedalt näinud, veel vähem käes hoidnud! Seetõttu olime me tublid ja käisime neljapäeval väiksel harjutusringil. Kusjuures minul läks harjutamise päeval tükk maad paremini, kui eilsetel võitlustel! Nähhh, ma ütlen!

Võistlus ise toimus sellisel viisil, et igaühel on kolm noolt. Lasksime loomi, kes olid nii 15-20 meetri kaugusel. Eesmärgiks oli kohe esimese noolega loomale pihta saada, sest siis saab kõige rohkem punkte. Teise noolega saab tibake vähem, kolmandaga veel vähem. Ja kui pihta ei saa, siis saad ilusa ümmarguse nulli. Ma saingi kaks korda selle ümmarguse asja. Nähh veel kord! :D



Vibutamine oli tegelikult äge. Kui pole varem kokku puutunud, siis ei oska sellise ala peale üldse mõeldagi. Meil, Läänemaal, saab vibutada Kullamaal. Ühe täiskasvanud eest tuleb välja käia 20 € ja lasta võib kasvõi terve päev. Vahepeal, kui kõht tühjaks läheb, saab raja kõrval isegi süüa valmistada. 
Seltskond kokku ja vibutama! 

Enne vibutamist olime üldtabelis 7-8 kohal. Täpselt ei mäletagi. Eks siis paistab, kui kaugele me selle vibuga maandume ;)

Järgmised alad Läänemaa Sõprade Liigas on discgolf, tennis ja aerusurf/kanuu. Peale neid alasid tuleb väike suvepuhkus ja liiga jätkub taas 5.septembril  Segwayga (ma endiselt ei tea, mis asi see on!).

Suur päike on väljas, tuleb kiirelt Abbil käia ja kasvuhoonel see rõve sinine kile maha tõmmata, et uus, heledam, peale panna. Üks päev käisin noaga juba ümber kasvuhoone ära, et töö kindlasti tehtud saaks. Muidu oleks vaadanud, et äkki kärab ikka see aasta ka veel. Mitu aastat juba nii läinud! :D Sel aastal enam ei lähe, sest see sinine kile ei käranud enam kuhugi. Uut kasvuhoonet ei raatsi ka praegu osta, sest remont neelab nagunii kõik vaba raha. Ühesõnaga anname vanale jälle uue kuue.



Peaks tegelikult kontorisse laua taha minema, aga kuidas sa sellise ilmaga nüüd siis lähed, eksole!?

Wednesday, April 19, 2017

Kuidas kasetohutamine võib päeva rõõmsaks teha!

Praegu on mul tegelikult kiired ajad, sest Soomes on verode ilmutamise aeg ja siis on mul alati käed-jalad tööd täis. Peale seda muutub asi rahulikuks ja suviti pole praktiliselt midagi teha - ajee, ootan juba seda aega :)

Nii, tänase päeva juurde.
Kobisin hommikul viksti ja viisakalt kontorisse, et tööd teha.
Päike praadis oma paar tundi, kui lõpuks alla andsin ja leidsin, et nii ilusa ilmaga ei saa ikka laua taga passida. Päike paistab, pilvi pole - no täielik kasetohutamise ilm! Õnneks ülemus lubas ka metsa mina :D :D
Laupäeval käisin Juurus taas klassikokkutulekul ja leidsin oma teel sellise koha, kus kased nii mõnusasti metsa all pikali olid. Ilmselt ootasid mind :D
Täna siis otsustasin uuesti sinna sõita. Sõitmisele kulus oma pool tundi, aga see sõitmine oli seda väärt.
Kased olid kohe tee lähedal pikali, aga ma otsustasin natuke kaugemale minna. See mets oli imeline. Selline tunne oli nagu oleks kuhugi ürgsesse kohta sattunud.
Ilmselt sattusin kobraste paradiisi, sest kõik, mis seal oli ja toimus, viitas kobrastele...
Kasetohu korjamine oli põhimõtteliselt nagu marjade noppimine - ainult istu  ja korja! Isegi nuga ei olnud vaja, koprad olid minu eest kõik vajaliku töö ise ära teinud.
Olin metsas vist oma kaks tundi ja see oli täielik teraapia.
Nii hea power tuli sisse!
Inimesed, minge metsa!


Kobras on pisut purenud ja tammi ka ehitanud

Natuke noppimist

Kobraste langetatud

Kopra töökoht ja ilmselt ka mingi urg

Kopra pärusmaa

Koprad, koprad, koprad

Lausa lust ja lillepidu oma IKEA kotiga metsas käia 

Lastele oleks ronida meeldinud

mõnuśśś


Kobras tuleb veest ja läheb pessa

Ma olen täiesti kindel, et kui lähiajal veel selliseid mõnusaid ilmasid tuleb, siis leian end uuesti samast kohast. Kasetohtu enam vaja ei oleks, sest saan oma korjatud tohuga mitu aastat kaminaid-pliite sütitada, aga see metsas käimine on tõelinee teraapia. 
Täna jäi ainult natukene puudu, et ma seal omaette naeru oleks pugistanud :D
Tuju lihtsalt oli nii hea!

Peale kasetohutamist oli aeg orienteeruma minna - ikkagi kolmapäev ju! 
Igal kolmapäeval on kusagil Läänemaa otsas kamp inimesi koos, kes mööda metsa ringi tuuseldavad, et vajalikud piiksud kätte saada. Sel aastal kavatsen küll kõikidest orienteerumistest osa võtta. Tegelikult pead anda ei saa et 100% kõikidele ikka jõuan, aga nii paljudele, kui võimalik. 
Täna käisime Tuksi metsades. 

No ja peale orienteerumist oli ujumistrenn. Olen oma ujumisgraafikuga seal maal, et koos pööretega on aeg 6:35 ehk kõvasti-kõvasti parem, kui oskasin oodata. Põhimõtteliselt minut parem, kui eelmisel testimisel. Kui pöörded maha võtan, siis ongi juba see aeg käes, mis eesmärgiks oli. Nii, et tase on tublisti tõusnud. Ise olen rahul :)

Kui ma oma päeva tegemistega täna ühele poole olin saanud, siis ma ei viitsinud tegelikult arvutit välja võtta (ja nii on igal õhtul ja see ongi põhjus, miks ma jälle miljon aastat kirjutanud ei ole!), aga ma sundisin ennast, sest ma tahtsin nii väga oma imelisest kasetohutamisest ja sellest kobraste paradiisist pilte näidata :)

Nüüd ruttu magama, uneajast juba tunnike näpistanud! 
Homme jälle kooli -oeh...