Total Pageviews

Tuesday, June 27, 2017

"Mina jään" - rahvatantsuline sõitis Tallinna!

Meie pere rahvatantsija on Janelil, kes sõitis täna varavalges Tallinna, et osaleda noorte laulu- ja tantsupeol.

Kuueks päevaks Tallinna!

Järgnevad kolm päeva saab tantsimisele veel viimast lihvi anda. Reedel, laupäeval, pühapäeval tuleb välja see, mis selgeks õpitud on ;)

Ilmaga vist eriti ei vea, sest reedeks-pühapäevaks lubab vihma ja ega laupäevalgi ilusam ilm ole. Samas tuleb loota, et äkki ilmataat halastab ;)

Lehva-lehva :)

Sunday, June 25, 2017

Marimetsa Kapp, Palivere

Toimus Marimetsa Kapi kolmas etapp.
Sel korral olin platsis koos Johannaga, ema-tütre kvaliteetaeg ;)
Utsitasin Janelit ka kaasa, aga ei tulnud ta kuhugi. Karolin on nii spordikauge inimene, et tema käest pole üldse mõtet küsidagi, et kas tahaks kuhugi võistlema tulla. Hetkel ta Tallinas ka, nii et polnud küsida vaja ka ;)
Ühesõnaga mina ja Johanna ;)

Enne suurte sõite olid lastesõidud ja kuna Johanna on veel nõnna noor, siis tema on viimast aastat tillude grupis. Distantsi pikkuseks oli 200 m ja sõitsis/jooksis ta jooksurattaga.




Tilludesõidus mingid kohti ei jagatud. Küll aga sai distantsi läbimise eest diplomi, jäätise ja pileti batuudile.
Sõidutee oli veits künklik ja väga hea seal sõita ei olnud. Kui Johanna august läbi sõitis ja peaaegu, et rattalt maha kukkus, siis ta ütles: "Panin tokki!"
Mitte, et kukkus või midagi, aga et pani tokki :D :D
Ei tea, kus ta seda väljendit õppinud on :)
Ise oli ta oma sõiduga rahul ja lubas järgmine kord jälle kaasa tulla.

Mina olin enda sõiduga ka täitsa rahul, üldtabelis 197. lõpetaja seast 92.koht ja oma vanusegrupi 33.lõpetaja seas 13.koht. Põhimõtteliselt kuldne keskmine.
Iga sõiduga ikka paremaks - Ruilas 141, Märjamaal 140, Paliveres 92



Nüüd tuleb rattasarjas väike paus sisse ja järgmine etapp oleks 5.augustil Vormsil. Kuna mul on 6.augustil Lähtes Vägilase jooks, siis jätan selle rattaetapi vahele. 19.august juba Hiiumaale ;)

Rattad peale ja koju ära, sätib oma ratast.

Koju tagasi sõites Johanna haigutas. Ütlesin talle, et pane silm natukeseks kinni, saad puhata.
Tema küsis vastu, et kumb silm :D:D
No ikka mõlemad ;)

Nüüd lähme vaatame küla peale - äkki saab kusagilt süüa :D

Saturday, June 24, 2017

Jaaniaeg!

Muru niidetud, aiamaa korras - võib jaaniaega pidada küll.





Eilne ilm oli üsna hea.
Üsna selle pärast, et kui päike ära läks, hakkas külm, aga hea seetõttu, et vihma ei sadanud :)
Õnneks tuult ka ei olnud!
Kui soojakraadid välja arvata, oli ilm tegelikult supper.

Meil oli eile üks suur lõke ja kolm pisikest.
Pisikesed on nö oksahunnikud. Kui korralik tuul õunaaiast ikka üle käib, siis on terve maa oksasaargusid täis ja nii need hunnikud kerkivad. Aastas tuleb neid 2-3 korda põletada, muidu kerkivad liiga suurteks ;)

Tulesüütaja oli Janeli:

Üks põleb, teine poolenisti

Tulejumalanna



Niisama ka natuke pilte:

Meie pärusmaa

Jaanituli, mis ootas süütamist

Endiselt samas seisus



Peenramaa ja tutika kilega kasvuhoone :D

Tuleb pirn

Tuleb õun

Tuleb palju õunu

Tuleb punanesõstar

Tulevad pärnaõied

Tuleb jäneseaed

Praeguse seisuga on talu juures tööd tehtud ja saab natuke niisama olla.
Aga niisama ei ju oska olla! 
Olgugi, et vihma tibutas, oli mul ikka vaja talu juurde asjatama minna. 
Kui muud teha ei olnud (sest väljas ju vihma tibutas!), siis kiskusin oma kasvuhoone sissekäigus väiksed kivid üles ja ladusin uuesti maha! Vanasti oli seal nagu mudaauk, siis ladusin kivid, et jalg ikka puhtaks jääks. Kivid olid aga ligadi-logadi ja seetõttu ladusingi need uuesti.
Kui see valmis sai, siis polnudki enam midagi teha. Korra võtsin reha ka kätte, aga vihm pani ikka asja paikka - koju ära!

Nüüd istungi toas ja vaatan järelvaates " Meisterkokka". Unistan siin, et äkki hakkan ka ükskord inimese moodi süüa tegema :D

Kui taevas vähe selgemaks läheb, siis tuleb jooksma minna. 
Kolmapäev, neljapäev, reede olid olude sunnil trennivabad, sest üks tark tüdruk astus omale naela jalga!
Vedasin, mina, kolmapäeval oma ülesvõetud põrandalaudasid ära. Korralikud tugevad lauad, mille seest turritasid välja hiigelsuured naelad.
Korra käis peast läbi, et äkki peaks turvakingad jalga panema...
Järgmine mõte oli, et ei ole vaja - tõstan ettevaatlikult.
Jah! Täpselt nii läkski! Astusin ettevaatlikult ühe korraliku naela keset jalatalda ja sekundiga oli valge soki peale Jaapani lipp tekkinud.
Valu oli mõnus, ehmatus oli suur!
Lippasin longates koju, omal vingus nägu peas. Oleks tahtnud suisa nutma hakata :D
Olin enda peale nii, nii kuri, et ma selline laiskvorst olin ja seda 50 meetrit ei viitsinud kõndida, et kohe turvakingasid jalga panna!!
Nüüd tuli mul Haapsalu sõita, et EMO-s teetanuse süst saada. Mingi naela pärast küll ei tahaks maha surra!
Selle asemel, et kohe turvakingad jalga panna, pidin ma kokkuvõttes kaks tundi raiskama (EMO-s käimiseks kulus nii palju aega), sest peale EMO-st tagasi jõudmist sain ju kingad kenasti jalga ;)

Ok, see, et haiglas käimisega oma aega raiskasin oli üks asi, aga see, et ma sisuliselt kolm päeva lombakana ringi liikusin, tegi meele mõruks. Olen ilusti trennigraafikus ja see tähendas seda, et kaks trenni jäi ju vahele. Prrrr!
Täna on asi juba enam-vähem OK ja lähen teen õhtu poole kindlasti ühe väikese sörgi.

Üle ei saa pingutada, sest homme on Marimetsa Kapi Palivere etapp. 
Mõned päevad tagasi käis sõber Palivere rada katsetamas ja kohtus seal nelja karupojaga!! Loodetavasti ei tule võistluste ajal karuemaga rinda pista ;)

Jaanijätku kõigile :)



Thursday, June 22, 2017

Küsi ja sulle antakse!

Ahhoi - jaaniaeg võib alata!

Kuni tänase päeva seisuni ei olnud mul tomatitaimigi, aga nüüd on maha istutatud taimed, mis tahavad kohe-kohe nööri ja seejärel võib neid juba noppima hakata, sest osadel taimedel on isegi juba väiksed tomatid küljes :)

Tegelikult ma täitsa üritasin ise ka taimi ette kasvatada, aga need olid/on nii nirud, et kurb oli neid suisa vaadata. Igal aastal olen oma taimed põhimõtteliselt teiste käest saanud ja postitasin eile ka FB-sse kuulutuse, et võtan suurima hea meelega kõik tomatitaime-jäägid vastu.

Noh, juuli lõpus on muidugi jummmmalast õige aeg tomatitaimede otsimiseks, aga parem hilja, kui tomateid poest osta, eksole :)

Minu õnneks oligi ühel proual taimi üle ja sain juba täna ka istutamisega tegeleda :)

Tutt-uued tomatitaimed

Minu enda kasvatatud nirakad :D

Olen aru saanud, et ei ole mõtet mittemillegagi üle mõelda ja põdeda - küll asjad lahenevad.
Kolm päeva tagasi polnud kasvuhoonetki kiletatud, täna juba tomat kasvab! 

Elu on nagu lill :):):)

Kaunist jaaniaega :)

Tuesday, June 20, 2017

Kõva Mehe Jooks!

Ärkasin pühapäeva hommikul äreva tujuga - käes on päev, kus saame Tarmoga võidu mudajooksu teha!
Tutkiti Vasja! Härra otsustas hommikul mulle teada anda, et tema ei tule, sest netist vaadates tundus see jooks ikkagi liiga raske ja lisaks on Abbil trimmerdada ka vaja! :D
Ma ei osanud esialgu midagi öelda, sest mõtlesin, et ta teeb nalja, aga kui lõpuks aru sain, et tal tõsi taga on, siis mängisin natuke draamakuningannat, istusin üksi autosse ja panin minema.
Kedagi teist ka kaasa ei saanud sebida, sest kõik 1000 kohta olid välja müüdud. Ei tea, kas keegi oleks tahtnud tulla. Teist segast meil siin vist ei ole :D

Jooks toimus Sauel Saunapunktis. Koha leidmisega raskusi ei olnud - viidad olid kenasti väljas.

Kauplejad olid samuti kohal ja määrisid mulle jooksmiseks korralikud papud pähe.

Kiibitud sopa- ja metsajooksu papu.

Esialgu arvasin, et äkki teen vea, kui sissejooksmata tossud jalga panen, aga kõik oli superluks. Ei hakanud kusagilt hõõruma ja tänu nendele nagadele, seal talla all, tundus jooksmine üldse kergem. Ei libisenud ja sai tõusudest kiirelt üles. Ühesõnaga need 75 euri läksid asja ette. Nagunii on mudajookse veel ees tulemas ja orienteerumas käin ju ka ;) Õigustan siin ennast praegu :):)
See harrastussport on hakanud rahakotist nii palju raha viima, et paha hakkab! :D
Peab aasta lõpus arve kokku lööma. Ilmselt olen omale ühe aastaga juba viie aasta jõulu- ja sünnipäevakingid juba ära kinkinud :) :D
Noh, mis seal ikka - elame ainult ühe korra, eksole ;)

Läheks nüüd jooksu juurde ka...

Võistlejad lasti rajale neljas grupis, mina olin kolmandas.
Enne jooksu oli kerge hirm, et see suur veetakistus tuleb kohe alguses, sest stardikoridor oli kohe selle lähedal.

Tõmbenumber nr 1

Õnneks päris kohe ikka ei tulnud - enne sai naha natukene ikka soojaks joosta. Kui esimene grupp veetakistuseni jõudis, siis sai 100% selgeks, et kuiva riidega selles võistluses küll ei pääse - see vesi oli lihtsalt nii sügav. Osad võistlejad üritasid küll mööda äärt ronida, aga kasu polnud suurt midagi, sest keskpaigas libisesid ikka üleni vette.
Vaadates esimese grupi veetakistuse läbimist, sain aru, et oma päikseprillid ja nokamütsi võin heaga kotti ära viia - nendega ei ole sellel võistlusel midagi teha. Noh, oleks võinud nendega rajale minna, aga see oleks suure tõenäosusega seda tähendanud, et finishisse ma nendega jõudnud ei oleks.

Enne starti tuli mul kerge ärevus ikka sisse - pulss oli 110.
Võistluse ajal oli keskmine pulss 174, maksimumnäiduks sai 184.

Jooks oli mudane ja märg, aga see eest väga põnev ja kihvt.
Mitte kordagi ei tulnud pähe mõtet, et katkestaks või jama oleks.
Enne starti öeldi, et tegemist on kõigi aegade raskeima rajaga. Kui esimesi viit kilomeetrit jooksin, siis mõtlesin küll endamisi, et mis raskest rajast siin räägitakse - Narva Vägilase jooks oli palju raskem! Raskeks läks jooks alles lõpu poole, kus tuli korralikult muda, oksalised-kännulised teed, ronimised ja jões sumpamised.

Ühes kohas oli päris hea mudaauk. Minu ees jooksjad jäid seisma ja küsisid, et kuidas siit üle peaks minema!?Ma läksin neist ette, ütlesin, et ma kohe näitan ja hüppasin tagumikuni mutta :D
Möödusin ma selle lükkega korraga kuuest kaaskannatajast.

Jõgede takistustel tekkisid ka tavaliselt mingid haneread, kus siis üksteise selja taga takistust ületati. Ühel korral oli jõge vaja ületada. Kõik ronisid mööda kive. Ma sumpasin otse jões ja sain neist mööda. Üks ütles veel, et ei ole viisakas mööda trügida!
Ma vastasin talle selle, et me oleme võistlusel, mitte poe järjekorras :)
Kui on võimalik mööda minna, siis tuleb minna, olgugi, et omal sel ajal keerulisem/raskem on.
Sama seis oli ühe jõe ületamisel, kus terve hanerida tahtis mööda palki jõge ületada. Mina seal järjekorras oodata ei viitsinud ja sumasin taas mööda vett. Nagunii olin ju juba märg, mis see siis ära ei ole. Eks jõgi oli veits jahe, aga see tundus ainult korraks nii.

Kõige suurem hanerivi tekkiv sinna tekistuse juurde, kus üle müüri tuli ronida. Rahvast oli sinna lihtsalt nii palju kogunenud ja ei jagunud köisi- laudasid, mille kaudu üle saaks. Seal tehti teineteisele pätti. Ma läksin ja palusin ka pätti ja tänu sellele sai küll oma 30-40 kohta võidetud.

Narva Vägilase jooksus olin nii palju õppinud, et võtsin peenikese kõhukotiga väikse veepudeli rajale kaasa. Mäletan, et Vägilase jooksul hakkas juba 3-4 kilomeetri peal kurk hullult kuivama. Sel korral oli samamoodi. Viis pluss, et jook kaasas oli, sest joogipunkt oli alles 8 km peal!
Vähemalt seal joogipunktis karjuti, et 2 km on lõpuni. Selles mõttes oli hea, et karjuti, siis oli teada, et enam pole paju jäänud ja võib torust nii palju pigistada, kui võimalik on.
Point oli selles, et need olid vist maailma pikemad 2 km - jooksid ja jooksid, aga lõppu ei paistnudki :) :)

Lõpuks ikka saabus! Ajaks sai kirja 1.16.21

Pean ütlema, et olin tulemusega väga, väga rahul - nii aja, kui ka kohaga.
Tuhande osaleja seast oli koht 385 (eile oli see veel 374, aga vahepeal on ilmselt mingid muutused toimunud) ja naiste arvestuses olin 27. kohal.
27 pole üldse mitte paha, kui võtta arvesse, et naisi lõpetas 203 (katkestas 14).
Järgmisel aastal punnitan end naiste seas 15. hulka ;)
Või siis esimeseks! :D Muhahahhaa :):)

Pilte eriti pakkuda pole, sest kedagi pildistamas kaasas ei olnud.

Oma vigaseid jalgu, medalit, toidukotikest, tutikaid puhtaid tosse võin küll näidata:


Kus ma selle jala ära kriimustasin - ei mäleta.
Õppetund - järgmine kord olgu säärised või pikad sokid, sest sääred saavadki okste-kõrtega kõige rohkem valu.
Tegelikult on mõlemad jalad enam-vähem samasugused.
Hetkel on täpselt paras aeg kleidike selga panna ja kuhugi jalga keerutama minna :D

Kusjuures ma olen tegelikult ikkagi seda meelt, et Narva vägilase jooks oli raskem, kui Kõva Mehe Jooks. Ilmselt seetõttu, et seal oli palju mägesid....

Tartu Vägilase jooks toimub kahe nädala pärast, eks siis paistab, mida toredat seal oodata on.
Tarmo lubab sinna igatahes jooksma tulla, eks see siis paistab, kas oleme kahekesi stardis või jooksen taas üksi ;)

Kel rohkem huvi tekkis saab eelnevate aastate jooksule pilgu peale visata siit

Ja siit

See teine on päris pikk, aga näitab põhimõtteliselt kogu raja takistused ära :)

Wednesday, June 14, 2017

Paide triatlon, Marimetsa Kapp ja aiamaa!

Kolm võrdväärset katsumust!

Alustame siis kõige suuremast katsumusest ehk triatlonist.

Roosas mütsis värske triatleet

Toimus see laupäeval Paides ja kavas oli 750 m ujumist, 20 km ratast ja 5 km jooksu.
Ilm oli gigasupperhüpper hea - oli soe, aga samas aeg-ajalt pilvine. Selliseks võistluseks täpselt sobiv.
Päev varem olin kodus oma kodinad juba kokku pakkinud. Vaatasin suisa nimekirjast järgi, et midagi maha ei jääks.

Kodinaid oli siis täpselt nii palju:

Triatloniks vajalik staff

Kalipso leidmisega olin pikalt hädas, sest ei leidnud kusagilt hea hinnaga midagi. Lõpuks ostsin pringstore.ee-st nii kalipso, kui ka triatlonikombe. Hinnad olid vastavalt 399 € ja 89 €
Päris krõbedad hinnad, aga noh - kui oled otsustanud meistersportlaseks hakata, siis tuleb ju osta ;)

Ainuke viga oli see, et ma oleksin pidanud kalipsoga enne võistlust vähemalt ühe korragi ujumas käima, siis ei oleks võistlusel pange pannud! Nimelt olin ma tainas ja ei tõmmanud kalipsot korralikult käte juurest üles.
Kui ujumiseks läks, siis oli selline tunne, et võta ja upu ära!!
No päris tõsiselt!
Peale 100 meetrit "ujumist" oli nutumaik suus ja mõtlesin, et lähen ronin sinna vetelpäästja laua peale ja lõpetan selle jama ära.
Õnneks ego ei lubanud mul siiski katkestada - ujusin konna, püüdsin ärevust maha suruda ja siis uuesti krooli proovida. Läbi häda sain selle esimese ringi siiski ujutud. Jõudu läks muidugi korralikult kaduma, sest kogu aeg oli selline tunne, et kalipso uputab, mitte ei aita. Ujuda oli vaja kaks ringi.
Teisele ringile minemiseks tuli veest korra välja tulla, ümber aia ring teha ja siis tagasi vette minna. Sel ajal, kui veest välja sain, tirisin oma kalipso korralikult selga ja andsin ujumisel minna.

Teisele ringile

Paneme kalipso ikka korralikult selga!
Sulla-sulla

Teisel ringil oli hoooooopis teine teema oli ja ma kujutan ette, et see ring oli ikka mitu-mitu minutit esimesest ringist parem. Kokkuvõttes oli ujumisajaks 16 minutit, mis ei ole 750 meetri kohta hetkel üldse halb aeg, aga see oleks olnud palju parem, kui kalipso kohe õigesti seljas oleks olnud. Ma usun, et oleksin 14 minutiga ära ujunud. Ise pakkusin enne võistlus ajaks 20 minutit :)

Selle pean ka ära mainima, et see ujumine ei ole kuidagi bassini-ujumisega võrreldav. Alguses toimub teistest üleujumine - kes paneb sulle kätega vastu vahtimist, kes ujub selga jne. Korralik segamine käib. Ausalt öeldes on see päris häiriv. Aga noh - see käib võistluse juurde.

Veest välja ratta poole

Peale ujumist oli vaja kalipso seljast ära vaja saada, tossud jalga panna ja ratta selga ronida, et 20 km maha sõita. Riietumiseks kulus mul kaks minutit!! KAKS minutit!OMG! Aega läks nii kaua nagu oleks end ballile sättinud. Esiteks ei saanud ma seda kalipsot eriti kiiresti seljast ära, siis sokke märgadele jalgadele, seejärel tossudel paelasid kinni jne. Kalipsot üritasin hellalt, püstijalu, ära saada :D Tegelikult tuleks seda tagumikuni alla tõmmata, maha istuda ja muu ära tõmmata. Õppisin taas!
Sokkide jalga toppimine oli ka omaette ooper, jalad on märjad ja liivast-murust mustad - ürita siis jalga saada. Tossupaelad tasuks ka juba varem kinni sõlmida ja väikse kingalusikaga need jalga tõmmata. Ühesõnaga peab seda riiete vahetamist harjutama, et järgmisel korral minutiga hakkama saada. 

Rattaringile

Rattasõit tuli mul üllatavalt hästi välja. Alguses sõitsin mingi km üksinda, aga nägin, et ca 300-400 m kaugusel on kaks sõitjat, kes vedamist kordamööda vahetasid. Eesmärgiks olid need kaks kinni saada ja seejärel tuules lihtsalt kulgeda. Ma arvan, et tegin kuskil 2-3-4 km rasket tööd, aga sain nad kätte. Eks nad tõstsid tempot, kui järele jõudsin, aga suutsin tempot hoida ja maha ma ei jäänud. Mingi aeg kulgesime kolmekesi, kui tagant tuli kiirem rattur, kes meist mööda kihutas. Võtsime kohe sellele sappa. Kui pool distantsi, või isegi rohkem, oli juba läbitud, tuli tagant veel kaks kiiremat, kellele meie omakorda neljakesi sappa võtsime. Tulime distantsilt kuuekesi ja saime aja 39 minuti kanti (ise ennustasin 40). Tuules sõidus on omad võlud - saad näkku eessõitjate tatti ja ila :D
Olin sõiduga eriti rahul. Juba seetõttu, et sõitsin ainukesena tossudes ja teiseks, et jalad sellele valule vastu pidasid.
Järjekordses vahetusalas olin juba tibake nobedam, sest midagi vahetada polnud vaja - kiiver maha, nokats pähe ja jooksma. Tossud olid ju juba jalas ;)

Viimane jooksuring on ootamas

Ratta pealt jooksule minna on üsna julm. Vähemalt minu jaoks. Jalad on all nagu pakud, ja et need korralikult liikuma saaks, kulub tavaliselt ca 2 km. Jooks oli üldse raske. Pulss oli 175-177 peal ja tundsin, et jaksu eriti pole. Võtsin rahulikult ja kulgesingi täpselt nii kiiresti nagu jaksu oli. Jooksuga läks minust mööda 5-6 naist. Lasin neil minna, sest kaasa ma küll joosta ei jõudnud. Peale võistlust sain tulemustest teada, et kui oleksin end 17 sekundit kiiremini liigutanud, oleksin oma vanusegrupis kolmanda koha saanud. Oleks ma võistluse ajal seda teadnud, siis oleks küll end kokku võtnud ja pingutanud! Arvasin, et minust on juba nii palju naisi mööda läinud, et ega ma nagunii mingit kohta saa. 
Näed - ei tasu nii palju arvata. Jooksuaeg oli igatahes 28 minutit (ise ennustasin 30).

Lõpp!

Medal kaelas ja Johanna finiśis ootamas

Finiśis näitab lõppajaks küll 1.30, aga sealt tuleb 5 minutit maha võtta, sest naised alustasid meestest 5 minutit hiljem. Tulemuste tabelis on lõpptulemuseks igatahes 1.26.14
Ilmselt on see kell, seal lõpuvärava peal, kiipidega veidi nihkes, sest ei usu, et ma kaks viimast meetrit ühe minuti ja 14 sekundit läbisin :) 
Loogiline oleks ju 1.30 miinus 5 minutit ehk lõpptulemuseks 1.25
Ühesõnaga jah - võistlus läbi ja kui need algaja viperused välja jätta, siis oli täitsa lahe. 
Koju tagasi sõites oli selline väss peal, et sai terve tee haigutatud. Viskasingi kodus diivanile ja ei teinud mitte midagi. Peale söömise.
Ja sõin ka sellepärast, et järgmise päeva Marimetsa Kapiks jõudu jaguks.
Pühapäeval oli kohe järgmine võistlus ehk Marimetsa Kapi Märjamaa etapp. 
Ma olin kusjuures plaaninud, et ei lähegi sinna üldse täie jõuga panema, vaid teen kerge läbikulgemise trenni. Läks aga teisiti ;)

Enne starti oli lõbus küll :)

Ilm oli ka sel päeval supper - päike ja soe.
Juuni puhul peaks soojus ja päike elementaarsed olema, aga mitte enam meie suvede puhul, eksole. Ühesõnaga ilm oli hea ;)
Pasun kõlas ja start läks lahti. 
Sain oma 100-150 meetrit sõita, kui tuli kurv paremale. Üks rattur sõitis mulle täie rauaga sisse. Kilin-kolin käis. Kuna sõitjaid oli selles stardipundis nii palju, siis ei olnudki kohta kuhu kukkuda, vaid jäin püsti ja sõitsin edasi. Rõõmustasin sel hetkel, et hästi läks. Sain siis veel mingi 200-300 meetrit sõita, kui tahtsin väikest käiku suure peale panna. Kui seda tegin, kiilus vahetaja ja hammasratas omavahel kinni ja vändata enam ei saanud. Ma ei jaganud algul matsu välja, et mis nüüd on ja mõtlesin, et ratas niisama jampsib. Panin käigu väiksema peale tagasi ja väntasin edasi. Proovisin seejärel uuesti vahetada, sest suuremat/raskemat käiku oli vaja, aga oli jälle sama jama. Tõmbasin tee äärde ja hakkasin vaatama, et mis värk sellega on. Siis sain aru, et selles kokkupõrkes sai ratas kahjustada. Käiguvahetaja oli paigast sedasi ära nihkunud, et käiku suurema hammasratta peale vahetada ei saanud!!
Vaatasin, kuidas kõik möödas sõitsid ja ei osanud midagi teha. Panin jalaga vahetaja pihta mõned paugud, et äkki liigub tagasi. Ei liikunud. Asjatasin seal, kui tuli veel üks võistleja, kes sõitis koos pojaga (oi, ma imetlen neid isasid-emasid, kes radasid koos lastega läbi sõidavad). Nad jäid seisma ja meesterahvas üritas mind aidata. Proovis igatepidi väänata, aga abi sellest ei olnud - palja sõrmega seda juba korda ei tee. Ütlesin meesterahavale, et pole hullu midagi, et sõitku ta edasi.
Jukerdasin ise veel natuke (loe:lõin veel paar korda jalaga) ja leidsin, et siin pole ikka midagi teha ning pöörasin ratta stradipaiga suunda. Panin väiksema käigu peale ja hakkasin tagasi sõitma. Siis lõi mulle pähe, et kui ma tagasi saan sõita, siis saan ju edasi ka! 
Mingid punktid ma ju ikka raja läbimise eest kirja saan! 
Pöörasin ratta uuesti ümber ja hakkasin ikkagi finiśi suunas liikuma. Ja ma ei teinud seda mitte vaikselt kulgedes nagu alguses plaaninud olin, vaid täie jõuga. 
Päris pikka aega ei näinud ma mitte kedagi ja kui seljad vastu tulema hakkasid, siis sain jaksu juurde ja andsin aga minna. Kokkuvõttes möödusin ma 72 ratturist, sest sain 212 võistleja seas 140 koha. Aeg oli 1.12.27. Rattakompuutril oli vahe 4 minutit, seega jukerdasingi ma seal ratta kallal need täispikka neli minutit!
Rada oli iseenesest vägev ja meeldis mulle palju rohkem, kui Ruila rada. 
Autos, koju tagasi sõites, hakkas jalg valutama ja kui jalga vaatasin, siis seal oli kolm augukest ja rusika suurune sinikas. Kui mulle stardirüseluses sisse sõideti, siis ei saanud arugi, et jalg ka haiget sai - valu tuli alles hiljem.

Ega päev selle Marimetsa Kapiga lõppenud.
Kui koju tagasi jõudsime, siis oli kiire riiete vahetus ja vutt-vutt talu juurde minek. 
Aiamaa ei ole mind sellel aastal näinudki! Maasikad on rohimata, peenramaa tegemata, kasvuhoone maltsas ja kiletamata - ühesõnaga kõik on tegemata! Pole ilmasid olnud ja aega ka!
Pühapäeval oli aga ilus ilm ja see oli samuti ette teada, et esmaspäev-teisipäev tulevad vihmased - seega oli just pühapäeval sellest maltsast lahti vaja saada! 
Kui ma tavaliselt rohin ja asjatan üks seal peenarde vahel, siis pühapäeval panin tüdrukud ka tööle. Töö läks äraütlemata kiiresti. Tunniga oli tervel peenramaal malts väljas - kogu pere andis panuse, isegi Tarmo :)
Maasikad ja kasvuhoone said kolmveerandi ulatuses maltsavabaks - sääsed tulid sööma ja töö tuli pooleli jätta.
Maasikaid sel aastal vist ei tule, sest kõik taimed on kuidagi kidurad ja väiksed. Ma ei teagi, kas tegi malts liiga või sai liiga palju seda sõnnikut sinna tassitud...

Pisike malts

Ka natuke maltsa

Veidike juba parem pilt

Peenramaa on ka paremas seisus

Aiatööd on sel  nii hilja peale jäänud, et mõtlesin vaikselt juba selle peale, kas üldse midagi maha panna. 
Sai otsustatud, et natuke ikka paneme - kurki, herneid, sibulaid. Näpuotsaga tilli, peterselli, porgandit ja peeti.

Esmaspäev-teisipäev kuulusid vihmasajule, lisaks olen ma hetkel Soomes ja ei saa aiatöid teha.
Õnneks ongi vist selle suve viimane Soome-tripp, siis peaks kuni sügiseni vaikus tulema. Terve eelmise aasta jooksul ei käinud ka vist nii palju Soomes, kui praegu viimase kahe kuuga!

Ühesõnaga selle nädalalõpuga on vaja kasvuhoone, peenramaa ja maasikad korda vaja saada, siis võib omadega rahul olla :)

Jätan nüüd poole teema pealt sisuliselt kirjutamise pooleli, sest Une-Mati lõi labidaga pähe ja homme on vaja vara ärgata, et kohtusse huumorit vaatama minna :)

Tsau-plau :)

Monday, June 5, 2017

Koolid läbi ja värske 4-aastane suvepuhkusel


Esimesena algas vaheaeg meie värskel neljasel! 
Esmaspäeval tegi ta lasteaiast poppi, sest ma lihtsalt ei saanud teda voodist välja. Peale tund aega üritamist lõin käega ja jätsin ta koju. 
Teisipäeval oli tal sünnipäev. Laulsime ta hommikul üles ja seega ärkamisega raskusi ei olnud.
Olin juba varasemalt arvestanud, et koos sünnipäevaga saab ta suvepuhkusele ja enam hommikuti nii vara ärkama ei pea. Omamoodi väike sünnipäevakink või nii :):)

Sünnipäevapeo pidasime õigel päeval. Kaks päeva, enne sünnipäeva olid ilusad ilmad - soe ja päike. Kui sünnipäevapidu kätte oli jõudmas, olid ka vihmapiisad nagu naksti kohal! Pidu pidamiseme Abbil. Johannal on hetkel suuremat sorti hobuste fännamise aeg ja otsustasime, et tellime sünnipäevaks poni kohale - saavad lapsed nii palju sõita, kui süda lustib. 
Esialgu oli arvestatud, et poni tuleb kaheks tunniks, aga üllatus oli see, et laste huvi kadus peale kümmet minutit juba ära. Osad lapsed tegidki ainult ühe ringi ja jooksid siis laiali. Sõitma jäid ainult kolm last. Põhimõtteliselt pidime ikka pingutama, et ponil üks tundki täis saaks ;) :)


Värske neljane oma kingitustega

Tordil pidi tingimata hobune olema

Ponisõit

Koolilapsed on ka oma kooliaasta edukalt lõpetanud - Janelil olid tunnistusel kõik viied, Karolinil viite kõrval ka kolm nelja. 
Tänu tüdrukute tublile õppimisele olime kutsutud direktori vastuvõtule, mis toimus sellel aastal koolimajas. Peale pidulikku aktust saime koolisööklas kohvi ja imemaitsvaid suupisteid. Nämm-nämm. Tegin suupistetest ka pilti, aga ei leia üles...hm?...
Janeli sai kingituseks seisva kella, Karolin suure vihmavarju.
Meie koolis on õppimine üsna popp - 109 õpilasest oli vastuvõtule kutsutud 59! See teeb üle poolte õpilaste. Tublid lapsed meil siin! :)

Tublid pliksid

Suvivaheaeg on niisiis alanud. 
Suvised ja soojad ilmad on ainult puudu! Küll need ka tulevad - vähemalt üheks nädalaks, eksole :)
Hommikused magamised on pikemaks veninud, sest ajame end tavaliselt 9 ajal voodist välja. Samas pole see pikalt magamine üldse hea, sest niiiiiiiiiiiii, niiiiiiiii, niiiiiiiiii palju on teha ja kui liigne magamine tunde ära võtab, siis on ikka jama küll. Ma veits aega naudin seda magamise luksust ja hakkan siis jälle varem ärkama. 
Noh, vähemalt plaanid on mul sellised! :)

Suvetööd on ka vaikselt käima läinud - esimesed niidud tehtud, lillepeenrad rohitud, oksad kokku korjatud. 

Kahel päeval olen naaber-põllult kive korjamas käinud (!!!??). Tarmo ütleb, et ma olen napakas, et neid kive seal korjamas käin ja oma aega raiskan, aga mul läheb neid ju  ometi vaja...millalgi :D

Mul on endiselt plaanis oma väikeste kätega pisike majake ehitada (nii 15-20 ruutu). Ja seda selliselt, et kõik materjal on taaskasutus või muidu loodusest korjatud/saadud. 

Mõni nädal tagasi tegin ka siin "elu" diili. 
Diil oli selline, et siiani saab selle üle lõõpida! 
Üks inimene plaanis oma kamin-ahju korterist välja lõhkuda, sest see oli seal ebavajalik. Noh, mina, vana pottsepp, leidsin, et mul on ilmtingimata omal neid kive vaja! 
Kivid ise on vanakooli kivid - ääred ilusti sirged ja ei laineta nii nagu need Wienerbergeri kivid praegu lainetavad. Kamina uks oli ka mõnusalt suur ja kvaliteetne. Tegin ettepaneku, et võtan kogu kupatuse 100 euroga ära. Omanik oli muidugi nõus! Noh, läksin siis, mina, seda ehitist lahti võtma ja sain juba esimese poole tunniga aru, et olin kergelt pange astunud. 
See lahti võtmine oli õudus kuubis! 
Kokkuvõttes jamasin ma seal üheksa tundi - tegin lahtivõtmise ja vedamise näol tasuta tööd! Põhimõtteliselt maksin töö tegemise eest 100 euri veel peale ka! :D 
Välja nägin ma ka nagu korralik tahmakoll!
Nüüd naeramegi selle üle, et kui kellegi juures mingit tööd teen, et kas maksan ikka soti peale ka! :)
Täna käisin näiteks naabri juures õunapuid lõikamas, oleks pidanud neile soti peale viskama :D
Ühesõnaga üle pika aja üks korralik pang! 

Kivid on aga ausad ja nendest kavatsen ma oma majakesse küttekolde laduda.
Sellel aastal kogun materjali, järgmisel aastal hakkan ehitama :D Muhahahahhahahaaaa

Lähima aja jooksul püüaks kasvuhoonele kile peale saada, paar sillakest valmis ehitada ja jänestele (keda meil hetkel veel ei ole) turvalise aia meisterdada. 
Korteri ehitamine on muidugi prioriteet number üks ja seal käib ka hetkel suuremat sorti sagimine. 

Peale füüsilise töö (ja aega ajalt ka kontoritöö) on aega vaja ka trenni jaoks leida.

Trennidega olen sel aastal üsna ilusti järje peal - pole eriti poppi teinud. 
Kui tavaliselt kestab mul see tulen-teen ja võistlen ca kaks nädalat, siis praeguseks juhuks on see kestnud juba neli kuud ja lõppu ei paista tulevat. Võtan asja üsna tõsiselt. Esimene tähtsam võistlus ongi juba ukse ees, sest 10. juunil on Paide triatlon (750 meetrit ujumist, 20 km ratast ja 5 km jooksu)
Uh, natuke põen ka, sest ikkagi esimene selline võistlus. Osalemise korral peab suisa võistluslitsents olema. Ei ole nii, et võtan ja lihtsalt lähed. 

Põhimõtteliselt võib öelda, et olen kergelt spordilainel. Hetkel on kalendris kirjas järgnevad võistlused:

10.juuni - Paide triatlon (750 m ujumist + 20 km ratast + 5 km jooksu)
11.juuni - Marimetsa Kapp, Märjamaa rada (ratas)
18.juuni - Kõva Mehe Jooks (10 km takistusjooks)
25.juuni - Marimetsa Kapp, Palivere rada (ratas)
2.juuli - Vägilase jooks (10 km takistusjooks)
8.-9. juuli - Eesti valdade mängud (orienteerumine, kergejõustik)
16.juuli - Pühajärve Aquatlon (1 km ujumist + 5 km jooksu)
23.juuli - Haapsalu triatlon (350 m ujumist+ 20 km ratast + 4,5 km jooksu)
6.august - Vägilase jooks (10 km takistusjooksu)
12.august - Ööjooks Rakveres (21,1 km)
19.august - Marimetsa Kapp, Hiiumaa rada (ratas)
2.september - Pärnu Kahe Silla jooks (10 km)
6.september - Palivere orienteerumine
10.september - Marimetsa Kapp, Matsalu rada (ratas)
13.september - Peraküla orienteerumine
16. september - Kuusalu sügisrogain (4 tundi orienteerumist)
20.september - Kuliste orienteerumine
27.september - Haapsalu orienteerumine
30.september - Marimetsa Kapp, Kullamaa rada (ratas)
1.oktoober - Paide-Türi rahvajooks (13,6 km)
7.oktoober - Marimetsa Kapp, Saaremaa rada (ratas)

Nagu näha, siis natuke pekipõrgatamist ;) 
Kõikide võistluste puhul on osavõtumaksud tasutud (v.a. orienteerumised), seega tuleb osalemas käia, endast parim anda ja järgmiseks aastaks tulemused ette teha ;)

Ühesõnaga alanud on aeg, kus mind kodust ja arvutist eriti ei leia. 
Blogisse üritan tihedamini jõuda, kui eelmisel suvel, sest mul endal on hiljem põnev neid tegemisi lugeda. Natuke juba kahetsen, et eelmisel suvel nii vähe kirjutasin... 
Aga ai duu mai best ;)

Kollane aeg :)