Total Pageviews

Thursday, March 19, 2015

Soomes nostalgitsemas

Käisin Soomes nostalgitsemas :):):)

Tulin Soome juba pühapäeva õhtul, praegu sõidan koju tagasi. 
Mõtlesin, et sellest tuleb väike puhkus või nii, aga asi oli puhkusest ikka vääääga kaugel. Kõikidel päevad jõudsin oma varjupaikka alles 21 ajal.
Öömaja sain sõbranna juures ja tema oli mulle küll nagu kanaema. Kui ta poleks mulle sööki nina alla tooonud ja muudkui korrutanud, et hakka sööma, siis oleksin ilmselt nälginud näoga Eesti poole tagasi sõitnud. 
Nii palju asju on teha ja niisiis kogu aeg mõtlen, et teen veel selle ära ja selle ja selle ja siis selle ja selle ka. Kui ükskord kella vaatad, siis see on juba nii ulmeline, et võib pikali kukkuda.
Igatahes oli see kiire nädal Soomes. 
Nostalgitsemiseks tegelikult aega ei jäänud...

Esmaspäevase päeva veetsin Helsingis. 
Kui arvasin, et võin 13-14 ajal Turu poole sõitma hakata, siis eksisin, sest sõitu alustasin põhimõtteliselt 19. ajal. 
Oli asju, mida oli vaja läbi käia, üle vaadata ja selgeks teha. Ma ei hakka seda üldse lahkamagi. 
Päeva lõpu võtsime veidi lahedamalt ja pläkutasime niisama elust-olust. 

Kui sõitma hakkasin oli juba videvik, natuke aega hiljem juba pime. 
Sõidan, mina, mööda seda teed, kust kaudu ikka Turusse sõidetakse ja leian ühel hetkel, et olen eksinud!!!
Õige oleks olnud vahepeal  maha sõita, aga kuna tee peal oli nii palju remonditöid ja pime ka, siis magasin ilmselt õige koha maha. 
Mul on nimede peale väga hea mälu ja kui mulle hakkasid täiesti tundmatute nimedega sildid vastu tulema, siis saingi aru, et olen pange pannud!
Tegelikult olen ma alati imestanud, et miks viited näitavad ainult Hankole, aga Turusse mitte. Viimane viide Turusse on Helsingis sees ja seejärel tuleb viide alles siis, kui oled need mahasõidud juba läbinud. 
Kui roolis on samasugune tainas nagu mina, siis paneb ka tema Hankosse :)

Ega´s midagi, kui sain aru, et sõidan valesti, siis pöörasin esimesel võimaluselt teelt maha ja sõitsin Helsingi poole tagasi. Kui mulle tundus, et olen nüüd piisavalt palju tagasi sõitnud, siis võtsin taaskord suuna Turu kiirtee peale. 
Omast arust!
Sõidan ja sõidan...ja saan uuesti aru, et taas vale koht - sõitsin täpselt samamoodi nagu ennegi! 
Ma ei mõista, kuidas see võimalik sai olla!?
Täpselt selline tunne nagu oleks kuu pealt kukkunud ja sõidan Turusse esimest korda! 
Sõitsin taas maha ja hakkasin lihtsalt sisetunde järgi sõitma, lõpuks leidsin end Espoost :D
Õnneks näitas seal ühes kohas viit E18-le (Turu kiirtee)  ja hakkasin selle järgi juhinduma.
Ärge küsige kuidas see võimalik on! 
Ma ei tea isegi.
Arvata võib, et olin enda peale ikka mega tige, sest ekslesin seal ca tunnikese- esiteks oli see aja raiskamine, lisaks kulusid küte ja närvid. 
Närve ei tohi ma raisata, neid läheb mul muudeks üritusteks vaja :D
Hahahaaaa...

Turusse jõudsin 21.30 ajal. 
Ajasin pakilised asjad arvutis korda, lobisedes samal ajal sõbrannaga ja sõin oma esimese söögi.  
Magama sain alles 1 ajal.

Teisipäeval oli äratus 7 ajal, sest ees ootas kaks istungit kohtus, millest esimene algas 9.30 ja teine 13 ajal. Kahe istungi välisel ajal käisin põhimõtteliselt jooksuga paaris poes, et tüdrukutele mõningaid asju vaadata. 
Istungid läksid hästi, asjades lõppesid kokkulepetega ja seega asjad sai taaskord aetud.

Peale istungeid oli mul kokkusaamised mitme erineva töölisega. Seal hulgas ka Valpase endiste hoolealustega ja ma pean ära mainima, et see Valpas ei võtta ikka veel õppust! Täiesti arusaamatu! Kui mina tean, et mul keegi kuklasse hingab, siis ma püüaks küll mööda nööri käia. Ei saa mina nende loogikast aru.

Lisaks kolistasin Turus mööda maju ringi ja tegin korteritega väikest uurimustööd. 
Sellepärast ei kirjutanudki varem, et Soome sõidan. 
Nüüd on uurimised tehtud ja uut infot jälle kogunenud.

Teisipäeval jõudsin samuti alles 21 ajal nö koju. Arvutis väiksed toimingud ja kell oli taas südaöö. 
Sel õhtul jõudsime vähemalt väikse sauna teha. 
Oi, kui hea see oli! 
Ma pole juba miljon aastat sauna saanud...oeh...

Kolmapäeva hommikul oli äratus 6.45, sest ees ootas sõit Latisse, kus toimus taas järjekordne istung. 
Otsustasin, et lähen bussiga, sest see oli lihtsalt niivõrd odav (1 € sinna, 9 € tagasi + 1 € broneerimise eest, kokku suisa 10 €). Täiesti uskumatud hinnad, kui arvestada, et ikkagi ca 300 km sinna ja sama palju tagasi ka. Loksusingi bussis kokku 6 tundi! 

Lahti istung oli väga huvitav, ütleks, et suisa tore. 
Tegemist oli kokkuleppe istungiga (mitte eel-ega peaistungiga), mis on hoopis midagi muud. 
Seal pakutakse kohvi, küpsist ja rääkida võib nii palju, kui süda lustib. Kohtnik on nagu hea sõber, kes naeratades omalt poolt ettepanekuid soovitab. 
Kõige parem oli asja juures see, et firma ülemus oli ka eestlane, kellega meie siis omavahel eesti keeles ca tund aega asju arutasime ja lõpuks ka kokkuleppele saime. Advokaadid istusid lihtsalt kõrval ega öelnud sõnagi. Nemad said ainult allkirjad paberitele panna ja oligi töö tehtud. Valetan - töölise poole pealt pani allkirja advokaat, tööandja poole pealt pani tööandja ikka ise.
Väga lahe oli. Selliseid istungeid võiks rohkem olla ;)

Turusse jõudsin tagasi õhtul 20 ajal. Kui olin tuppa jõudnud, siis tuli loomulikult arvuti lahti lüüa ja vaadata, mis seal toimub. Vastasin ainult karjuvatele kirjadele, lõin kaane kinni ja läksin 23 ajal magama. Ma ei pea vist ütlema, et Mati ei pidanud liiva silma loopima tulema, sest magasin kohe, kui pea patja puutus.

Täna hommikul oli ka veel natuke jooksmist - käisin ühe tööandja juures pabereid toomas, veros ja lõpuks korra ka kirparil. 
See oli põhimõtteliselt kirparilt läbijooksmine, aga sai vähemalt käidud. 
Kui kirparile poleks saanud, siis oleksin kodus patja nutnud. 
Olen Turus neli päeva, aga kirparile ei saa! Nii need asjad ometi käia ei saa :):)
Kui viitsin, siis teen kirpari-saagist pilte ka. 
Kui ei viitsi, siis tähendab, et ei tee :D Hahahhaha

Esialgu oli plaanis õhtuse Vikingiga tagasi sõita, aga selle hind oli selline, et võttis jalust nõrgaks (105 € - 1 täiskasvanud, 15-aastane nooruk ja auto). 
Kella 15.30 Ekcerölinel maksis sama pundi eest pilet aga 55 €
Ütleme nii, et hind pani asja paikka.
Kuna mul ju pankrott silme ees terendab, siis pean ikkagi kokku hoidma :)
Samas ongi hea, et varasemaga tulin, sest näen vähemalt lapsed ära ja ei pea pimedas sõitma. Ma kohe üldse ei seedi seda pimedas sõitmist.

Soomes käies valdasid mind kahtpidised tunded - ühed sellised, mis täiega kurvaks tegid ja teised sellised küsitavad, millest ise ka aru ei saa.

Kui ma Janeli vanast lasteaiast mööda sõitsin, siis jäin seisma ja viisin ta lemmik kasvataja auto kojamehe vahele kommikrabi. Kirjutasin karbi peale ka, et tervitused Janelilt. 
Ta lihtsalt oli nii lahe ja meeldiv kasvataja.

Nendest kahtpidistest tunnetest kirjutan millalgi hiljem, aga fakt on see, et osa minust nutab täiega Turu aega taga...

Ma pean suvel sinna nostalgitsema minema. 
Ilma lasteta.
Ilma arvuti ja tööta. 
Lihtsalt minna ja olla. 
Üksinda...

Thursday, March 12, 2015

Kas majanduspolitsei tunneb tõesti minu tegevuse vastu huvi?! :)


Sain täna ühelt tööliselt (õigemini töölise naiselt, kellel ma mehe asju aitasin ajada) teada, et majanduspolitsei olevat huvi tundnud, kes ja kuidas tal neid asju Soomes aitas korda ajada.

Hakka või juba kartma, et pean mõneks ajaks oma kraami kokku panema ja Harkusse Galojaniga kongi jagama minema.
Vaatame asja positiivsest küljest -saab vähemalt raamatuid lugema. või hakakn koguni raamatut kirjutama...
Peab Tarmo ka ruttu Soomest koju kutsuma, muidu viiakse äkki lapsed lastekodudesse ära.

Tõsine pätt olen - libajuristist majanduskurjategija! :)

Ok, mis me siin lõõbime, räägime parem asjast.

Ühtaegu oskasin ma sellist teadet tegelikult oodata, sest Valpas Henkilöstöpalvelut Oy üks peategelastest hakkas ju peale seda juhtumit sellesama töölise emale helistama. Rõhutan veel kord - töölise emale!

Algas see 13.2.2014 sellega, et töölise emale helistati ja räägiti, milline kohutav inimene ma olen. No põhimõtteliselt tehti töölise emale selgeks, et mina olen liba-jurist ja tänu kellele tema poeg nüüd makseraskustesse satub, et asi antakse kohtutäiturile ja üleüldse hakkab politsei minu tegevust uurima kuna ajan ebaseadusliku asja.

No sealt torust tuli ikka igasugu sousti! Lisaks kõikvõimalikud kaudsed ehmatamised ja hirmutamised.

Mina sain sellest kõnest õnneks samal õhtul teada. Kohe peale seda helistasin ma ise ka töölise emale ja rääkisin kogu loo algusest peale ära.
Kõigest sellest, kuidas ma nende asjadega tegelema hakkasin, teistest juhtumitest, milline kokkulepe mul töölistega on jne. Nii nagu asjad tegelikult on.
Algul ütles proua, et ta ei tea, keda uskuda, sest maailmas on nii palju halba ja see tööandja rääkis nii usutavalt ja veenvalt.
Seda ta teha oskab!Ta oskab inimesi väga hästi mõjutada ja nendega mängida. Kui vaja, ennast haledaks teha ja kui vaja, siis otse kümnesse nõelata.

Kõne lõppedes jäi proua õnneks siiski mind uskuma ja ta tänas mind selle kõne eest, sest sai südamerahuga magama minna.

See tööandja helistas prouale ka järgmisel päeval.
Nii palju, kui mina aru sain, siis oli nende kõnede põhjusekstöölise kontaktandmete saamine.
Tööandja teadis väga hästi advokaadi andmeid.
Samuti teadis (teab praegugi ja jääb veel väga pikalt teadma) ka minu andmeid.
Kui ta soovis nii väga töölise kontaktandmeid saada, siis oleks ta võinud neid ka meilt küsida.

Proua otsustas, et ta lihtsalt ei vasta tema kõnedele, sest ta ei tahtnud seda juttu enam kuulata.
Number sai salvestatud ja kui taaskord sama number helistas, siis kõnele lihtsalt ei vastatud.

Kui te arvate, et tööandja lõpetas, siis te eksite.
Järgmise sammuna tuli käiku sõnumineerimine.
Kui see ka ei aidanud, siis helistati järgmiselt Soome numbrilt.
Ja kui see ka ei toiminud, siis nuhiti välja proua e-mail, et ta töölist otsusest teavitada saaks.
Kirja sisu ise oli muidu selline:

Lugupeetud härra xxx

saadan Teile manuses Teid puudutava kohtuotsuse. Seda pole võimalik edasi
kaevata, ükskõik mida Teile Teie lugupeetud juristid ei lubaks.

Saadan Teile teadmiseks, et seisuga 1.03.15 on Teil makseviivist kogunenud 60,00 eurot ja näiteks 1.4.15 on see 82,50 ja nii edasi.

Sooritades maksu 3600,00 eurot Valpas Henkilöstöpalvelut Oy kontole vähendate märgatavalt oma tulevaste kulude määra.

Momendil ajame asju Eesti Justiitsministeeriumiga, kelle kaudu kohtutäiturid töötavad. Kohtutäiturid on Eestis eraettevõtjad, mis tähendab kopsakaid lisakulusid kui ka meie vaatevinklist tõhusat tööd.

Valpas Henkilöstöpalvelut Oy kontonumber on:

FI0440550010021455
HELSFIHH (Bic-kood)

Makstav summa seisuga 1.3.2015 on ühtekokku 3660,00 eurot.


Austusega,

xxx

Kerged vihjed selle kohta, kuidas kohtutäiturid nagu kaarnad teda elusast peast ära hakkavad sööma. Väide, et kohtuotsust pole võimalik edasi kaevata ei pea küll nüüd paika.

Panen siia juba ka võtte sellest, kuidas edasikaebamisÕIGUS oli (ja on endiselt) olemas. Pilt otse kohtuotsuselt, mille kohta ei saa keegi väita, et see kirbusitt oleks:

Edasikaebamisõigus ON olemas kuni 7.4.2015. Sellel ei ole lihtsalt mõtet, sest viga oli advokaadipoolne. Kui advokaat mõtles alguses, et kaebab edasi, siis ma sain kohe aru, et sellel ei ole mõtet. Pole mõtet kummi venitada, kui ei näe, et see tulemust tooks. 
Tunnista viga, laku haavad ja ela edasi.  
Vahepalaks olgu öeldud, et seda raha, mis ma töölise eest ära maksin, pole ma veel tagasi saanud. 
Ei tea kas saangi, aga loodan igatahes. 
Millalgi-kunagi tuleb ju uus Valpase otsus, mille eest mul jälle maksta tuleb, sest Valpas seadusi ei riku ja kui tähtajaline tööleping on läbi, siis nemad tohivad ikka tunde tasandada :D
Ma oskan endal ikka huumorit üleval hoida, onju?

Igatahes, kui prouale juba e-maile saatma hakati, siis kirjutas ta mulleja selgitas, et see on juba vaimne ja psüühiline terror. 
Tema on kõrvalseisja - miks teda terroriseeritakse!?

Loomulikult oli mul prouast kahju. Ei oleks elus ka selle peale tulnud, et sellised käigud on.
No tõesti! Milline tööandja hakkab töölise vanemaid tüütama!?
Vestlesime telefoni teel päris mitu päeva. Olin selleks ajaks juba ka arve ära maksnud ja saatsin maksekinnitused ka prouale, et ta rahulikult magada saaks.

Lõpuks saatsin sellesama maksekinnituse ka tööandjale ja kirjutasin juurde järgneva kirja:

Tere,

Ei ole vaja inimesi hirmutada, kellega ja kuidas arve pärast ühendust võetakse. Seda enam, et asja on võimalik edasi kaevat kuni 7.4.2015

Alles 8.4.2015 oleks arvet võimalik kohtutäiturile edastada.

Blogist kindlasti lugesid, et arve on kenasti ka makstud ja juba 20.2.2015

Kuna maksin selle Eesti kontolt, siis läheb ülekandega aega. 
See on ka sul suurepäraselt teada.

Saadan ka maksest väljavõtte, et poleks põhjust enam selle arve pärast kedagi kohtutäituri ja ministeeriumitega hirmutada.


Kaunist õhtu jätku :)

Tervitades,

Virge


Peale seda on vaikus olnud.
Raha potsatas vist kontole ja nüüd võib ühe käega meepotis mett limpsida, teise käega raha lugeda ;)

Seega olen ma üsna ootel, et varsti tulevad sinises mundris onud (üldse mitte halvas mõttes, ikkagi endised kolleegid), kes minu uksele koputavad ja minu, kui majanduskurjategija, endaga kaasa viivad.

Ma kohe huvi pärast tahaks teada, mida politsei selle tööandja meelest nagu tegema peaks?
Mida otsida vaja on?

Kas aitan töölisel töölepingu õigsust üle vaadata? Jah
Kas arvutan kodus kalkulaatoriga töölise tunde? Jah
Kas vastan tööliste e-mailidele? Jah
Kas vastan ka töölisele, kes mõnes asjas selgitust vajab, aga edasist abi ei vaja? Jah
Kas aitan töölistel teha mitmesuguseid erinevaid avaldusi kindlustustesse, Kelasse, verosse, YTK-sse jne? Jah. Ja täiesti TASUTA! Ei ole ma ühegi avalduse eest sentigi küsinud, olgugi, et on pakutud küll ja küll. Tegelikult üks kord üks inimene oli, kes ei olnud nõus niisama vastu võtma ja tema maksis mulle küll. Aga see oli ka tugeva surve all pealesunnitud raha :D
Kui tööline soovib abi, siis kas ma aitan?Jah. Tunnistan oma kuritegu!
Kui jutt töölise jaoks positiivselt laheneb, siis kas ma saan temalt kokkulepitud tasu? Jah. Oih, sorry, neli korda on mind üle ka lastud! :D Minu põhimõte on ikkagi see, et tasu saan siis, kui asi positiivselt lõppeb. Kui ei lõppe, oli minu enda aja raiskamine ja kui tuleb töölise puhul midagi ise kinni maksta, siis ka maksan. Vot selline loogika on minul seni olnud ja jääb ka! Kui see on seadusevastane, siis tunnistan end kuriteos süüdi.

Mis siis veel?
Kui asjad tööandjaga otse ei lahene, kas annan asjad edasi advokaadile? Jah. Sest mina olen ju libajurist ja kohtus kedagi esindada ei saa.
Kas ma oma maksud olen ikka saadud tasude pealt ära maksnud? Jah. Pean ka selle kuriteo üles tunnistama. Pole nende aastate jooksul Soomest kordagi tulumaksu tagasi saaud, igal aastal olen ise juurde maksnud. Seda just sellepärast, et mitte keegi ei saaks minust mitte kuidagi kinni hakata. Las ma olen aus loll, kes usub õiglusesse. Raha ja selle teenimine ei ole maamunal kõige tähtsam.

Mis mu kuriteod veel võiks olla?
Kas ma olen mõnele tööandjale äkki natuke kanna peale astunud ja liiga palju lõugu lõksutanud? Jah. Ja ma tahan näha ning kuulda selgitusi siis, kui tööandja kohta järgmise artikli kirjutan.
Vihjeks võib öelda tööliste nimele korteri üürimine. Mul on selle teema kohta ainult ühte paberit veel vaja, siis on asi lukus ja võib kirjutada. Saan selle paberi järgmisel nädalal, seega ülejärgmisel nädalal kirjutan taas ühe tööandja õilsatest ja ausates tegudest.

Teate, kui politsei peakski ikkagi tulema (mida ma üldse, muide, ei karda) ja minuga menetlustoiminguid tegema hakkama, siis tahaks soojenduseks kahte asja küsida.
Esimene oleks: "WTF?!" (sorry väljenduse eest, mõte jääb küll samaks).
Ja teine: "Kas see on unes või ilmsi? "

Kui see nüüd tõesti mingi kokkusattumus pole ja politsei huvi minu tegevuse vastu tõele vastab, siis tahaks veel lisada, et nüüd satuti küll tõelise majanduskurjategija peale :D :D

Tundub, et mul küll seda rongilt maha hüppamise aastat ei tule.
Jamasid tundub tulevat rohkem, kui rubla eest.
Ma ikka oskan!!

Vaatame, kas suveks on midagi muutunud ;)

Wednesday, March 11, 2015

Relva ähvardusel blogisse kirjutama :)

Põhimõtteliselt tulin praegu relva ähvardusel kirjutama :D

Kui juba sedasi rangelt kästakse, siis tuleb ju ometi kuuletuda ;)

Tegelikult mõtlen ma iga jumala hommik, et täna kirjutan, täna kirjutan, täna kirjutan.
Ja kirjutada olen ma tahtnud sellest, kuidas ma hommikuti üldse ärgata ei viitsi. Kuidas ma telefonitirina hommikuti kinni vajutan ja mõtlen, et saaks ometi veel 10 minutit magada!
IGA JUMALA HOMMIK on sama teema.
Olgu õnnistatud need nädalavahetused ja olgu õnnistatud see eesootav koolivaheaeg ja kümnekordselt olgu õnnistatud varsti-varsti algav suvevaheaeg :)
Siis ma saan magada!
Saan ma jee...
Aga las mulle jääda mu unistamised :)

Ma lihtsalt ei viitsi ega taha hommikuti ärgata.
Samas ma mõtlen igal õhtul, et "täna lähen varem magama", sest siis on ju palju parem ja kergem tõusta.
Ma usun ise ka, et lähen!!
Voodisse kobin tavaliselt kella 1-2 ajal. Kui kella ühe ajal pea patja ka panen, siis on eriti hästi läinud.
Eilse eest pean ma end tegelikult kiitma, sest siis otsustasin ma juba 23 magama minna.
Ei tea mis mul küll viga oli!?

Mina ootan igatahes koolivaheaega. Karolinist vist isegi rohkem :D

Nagu me tunda oleme saanud, siis väljas on juba mõnusalt kevadised ilmad. Mõni päev on kohe väga ilus, teisel päeval ladistab jälle vihma.
Nendel ilusatel päevadel käin ma siin majade vahel oksakääridega vaikselt ringi. Korrastan siit natuke ja natuke sealt.

Eile jõudsin näiteks kaks õunapuud ära pügada, mis meil maja kõrval kasvavad. Ma ei olnud neid mitte kunagi varem tähele pannud, kui eelmisel kevadel äkki silma hakkasid. Kuna need olid nii metsistunud, siis otsustasin need ära lõigata. Sel aastal siis kerge kevadkorrastus. Järgmisel aastal taas. Ja nii igal aastal.

Siis käin ja korrastan seda maja nurka, kus meil uus kodu tuleb, sest seda pole ka vist miljon aastat keegi korrastanud. Muru on igalt poolt kenasti niidetud, lihtsalt üks nurk on korrastamata. Olengi seal riisunud, oksi lõiganud ja kogunenud sodi ära visanud. Põhimõtteliselt on see nurgake seal enam-vähem juba korras. Tibakene on veel teha. Eks jõuab, õhus on ju kevadet.

Selle uue koduga on ka lahe teema üles kerkinud, et ajab lausa naerma.
Nimelt on sellel majal sõidutee nii maja ees, kui ka maja taga.
Majaesine tee kuulub vallale ja on üldkasutatav.
Majatagune maa (koos teega) kuulub SELLELE SAMALE majale. Teed kasutasid nn ringteena kõrvalmaja elanikud. Ja üsna mitmeid kordi nägin ise, kuidas nurga tagant bemmiga nn kannakaid võeti. Teadsin kohe alguses, et selle teega tuleb midagi ette võtta, sest mina küll nende bemmivendade kannakate pärast oma laste turvalisuse pärast muretsema ei kavatse hakata. Liiati, kui sellel samal kõrvalmajal on oma tee olemas, kust nii sisse, kui ka välja sõita saab. Kunagi ammu lasi üks selle kõrvalmaja elanik tee ühe poole kinni panna, et seal suurt läbisõitu poleks.
Jõle mugav, eksole?
Lasen oma tee kinni panna, et autod ei häiriks. Aga, kui teine maja sama teeb, siis kiretakse nii kõvasti, et kõrval vald ka kuuleb.
Võtsin vallaga ühendust ja rääkisin loo ära. Sain lühikese vastuse - meie maja tee, ise otsustame.
Jube ja kohutav mutt nagu ma olen, lasingi selle teeotsa siis kinni panna. Eelkõige ikka laste turvalisuse ja seejärel privaatsuse huvides. Ma ei pea kartma, et keegi mu lastest kodumaja ees kihutades üle sõidab.
Nüüd kuulen vaikselt, et mis mul viga on, et neid kive sinna tee peale veeretan :D
Kivipallur olen, noh!
Suvel tuleb palju võistlusi, vaja trenni teha.
Ah, nende kividega sai veel palju nalja, aga ma ei viitsi sellest nii pikalt jahuda.
Mind paneb lihtsalt see imestama, et on inimestel ikka mured! :D

Vaadaku parem mõnda dok. saadet ja saagu aru, mis tegelikud probleemid on ;)

No nii, tuleme kevade ja koristuse juurde tagasi. Mul on ikka jube komme teemadest kõrvale kalduda.
Niisiis käin praegu küla vahel oma kääride ja saagidega ringi. Seal asjatan, kus Johanna parasjagu asjatada laseb. Nii kerkivadki juba igale poole väiksed oksahunnikud.
Pole hullu - millalgi panen autole käru taha ja viin ise ära ka - ei jää miskit kuhugi vedelema ega mädanema ;)
Abbile ei hakka Johannaga veel minema, sest ilmad on selleks veel pliiga jahedad, et pikalt ära olla (lühidalt ei viitsi) ja ilmselt oma maa ka veel liiga tüma, et seal üldse toimetada.
Näpud igatahes juba sügelevad. Saaks veel oksi ka põletada ja muru niita....mmmm :)
Mäletan, et septembris oli talu juures majandamisest kopp juba vaikselt ees. Ilmselt on 5-6 kuud pausi piisav, et jälle otsast pihta hakata. Sügisel jäi isegi kasvuhoone korrastamata. No lihtsalt ei viitsinud!

Päevad mööduvad kiiresti.
Ei sa arugi, kui juba õhtu käes on ja ma enda peale taas kuri olen, et nii kaua üleval olin.
Olge mureta - ka täna kurjustan endaga, sest kell on juba peaaegu üks, aga mina tiksun siin arvutis!

Johants võtab praegu ikka ja endiselt enamiku ajast. Ta on selline suslik, et ma kohe ei tea :)
Üritan teda siin potil käima saada. Tee või tina, aga ei saa. Kui Janeli ja Karolin olid 1,5-aastaselt 100% juba mähkmetest väljas (nii öösel, kui ka õues), siis see tegelane nõuab endale mähet alla!
Kui panengi teda potile, siis ta tõuseb püsti, võtab mähkme ja topib ise omale nagu alla tagasi ja ütleb kaka-kaka :D
See on nii naljakas. Nii palju aju on, et maast see mähe võtta ja üritada omale alla tagasi panna, aga et korra potile istuks ja oma sorina ära teeks, nii palju ei ole.
Eks aeg-ajalt läheb meil ikka õnneks ka ja saame selle sorina potti. Siis ta on nagu maailma meister - paisid ja kiitust tuleb igalt nurgalt :D
Põhiline aeg lähebki selle potitralli peale. Nüüd olengi tal päeval tegelikult mähkmed ära võtnud, trussad jalga pannud, teised püksid ka ja lihtsalt kotkapilguga peale passinud, millal häda tulema hakkab. Tal läheb nägu siis selliseks õnnetuks, hoiab jalgu ristis ja ütleb:"Kaka-kaka".
No ma ei tea....Ma igatahes loodan, et sünnaks on need mähkmed ikka ajalugu (sinna on ju uhked 2,5 kuud aega).

Muidu on tal üldse lahe komme ennast täiesti alasti koorida ja vildikatega täis joonistada.
Täiesti normaalne laps - pea peale kukkunud nagu emagi :)

"Ha-ha-haa, küll mul on ilusad jalad. Kohe teen veel ilusamaks!"

Endal nii asjalik nägu peas :)

Selline ilmse selle eest, et julgesin "Ei tohi!" öelda

Küllap avaldas oma arvamust ka :D

Aga natuke kevadet:


Kuna lumikelluke ammu juba õitseb, siis peaks tegelikult selle rehaga ennast ikkagi Abbile ka vedama ja sinilillede kasvukohast lehed pealt ära tõmbama.
Ilmselt ei ole nende õitsemisaeg ka enam väga kaugel.

Siis hea vaadata, kuidas metsatukake kõik sinine on :)

No nii, kell ongi juba üks läbi! Lähen nüüd endaga riidlema ;)