Uh, kust siis alustada selle korteriühistu teemaga?
Alustame algusest. Ühesõnaga käisin, mina, sõbra sünnipäeval ja kohtasin inimest, kes hakkas rääkima oma muredest seoses korteriühistuga – töid ei tehta, dokumente ei näidata, öeldakse, et raha pole ja muud sellised asjad, mis korteriühistut edasi ei vii. Jutu sees tuli välja, et see inimene on ise samuti korteriühistu juhatuse liige, aga mingit informatsiooni ta ei saa. Mina kuulasin ja imestasin, et mis mõttes, et dokumente ei näidata. Sa oled juhatuse liige, lähed ja vaatad! Kuna ma ise tegelen ka ju korteriühistu asjadega, siis minu jaoks on see elementaarne. Kui keegi dokumente vaadata tahab, siis ta tuleb ja vaatabki. Eeldasin, et asjad on mujal ka nii.
Ja siin lööb välja jälle minu naiivsus, sest igal pool nii ikka pole.
Kui inimene on juhatuse liige, siis on temal samuti õigused korteriühistu pangakontole ligi pääseda ja seega soovitasin tal panka minna ja end kasutajaks teha.
Läks, tegi, vaatas, imestas ja läks ähmi täis. Õigesti tegi, et ähmi täis läks. Sain ka volitused asi üle vaadata ja minule ei meeldinud see pilt absoluutselt. Minule ei meeldinud see pilt eelkõige sellepärast, et seal vaatasid vastu haldusfirma arved summades 3200, 6700, 3500, 2960 (suvekuul!), üks arve oli suisa üle 8000 euro. Mille eest nii suured arved on, jäi mulle arusaamatuks, sest soojusenergia ka ju nii palju maksta ei saa. Teisena köitis mu tähelepanu see, et teatud hetkel hakati ülekandeid tegema juhatuse liikme firma pangakontole. Sellele samale, kellel seni pangakontole üksinda ligipääs oli. Teema hakkas mind huvitama, sest sellises suurused arved olid imelikud ja kanded enda firmasse, olid suisa kahtlased. Juhatuse liige tohib oma firmaga tehingu sõlmida üksnes siis, kui üldkoosolek selle heaks kiidab. Mind hakkas huvitama, kas selline küsimus on üldkoosolekul päevakorras olnud ja kas selline otsus on vastu võetud.
Kontrollisime neli tundi dokumente, mis meil sel hetkel kättesaadavad olid (pangakonto väljavõtted alates ühistu loomisest, üldkoosoleku kutsed, üldkoosoleku protokollid, põhikiri, jooksvad arved, majandusaasta aruanded).
Minu jaoks tundus kummaline ka see, et aasta varem oli korteriühistu vastu võtnud põhikirja, kus sees olid täiesti ajuvabad punktid: „korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata koosolekul osalevate korteriühistu liikmete arvust“ ja „juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega tagasi kutsuda üksnes kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral korteriühistut juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel.“ Esimene punkt tähendab sisuliselt seda, et ükskõik kui palju on üldkoosolekul inimesi, võib otsuse vastu võtta (kuna see läheb seadusega vastuollu, siis tegelikult seda siiski teha ei saa), teine punkt tähendab aga seda, et kui ka tahaks juhatuse liikmest väga lahti saada, siis selle punktiga oleks see keeruline.
Ühistus oli selleks ajaks korteriomanike rahulolematus aktuaalne teema, inimesed ootasid muutust ja seega sai otsustatud, et üldkoosolek tuleb kokku kutsuda ning kõiki teemasid käsitleda. Päevakorra punktideks olid ka vana juhatuse tagasi kutsumine ja uue juhatuse valimine. Juhatuse liikmena oli temal samuti õigus koosolekut kokku kutsuda, seda enam, et korteriomanikud teda toetasid. Koostasime üldkoosoleku kutsed ja saatsime need korteriomanikele laiali. Samal ajal saatsime kutse ka sellele juhatuse liikmele, kes seni kõiki asju ise korraldanud oli nö pomo. Temale edastasime ka küsimused, et kelle käes on raamatupidamise dokumendid ja kus nendega tutvuda saab. Olin selleks ajaks ülekannetest tabelid teinud ja lisasime need ka talle, et ta aru saaks, mille osas meil küsimusi on ja mida me teada tahame.
Et seda lugu hea edasi jälgida oleks, siis tuleb mul seda korteriühistu asja natuke lahti selgitada. Korteriühistul oli kolm juhatuse liiget – isik, kes üldkoosolekuid läbi viis, selle majandamise ja rahadega tegeles, teda nimetan ma selles loos edasipidi Esimeseks liikmeks. Teine juhatuse liige on ilmselt esimese sõbranna, sest nemad hoiavad kokku, teda nimetan ma Teiseks liikmeks. Kolmas on eraldi seisev liige, kes hakkas asjaga tõsisemalt tegelema ja kes mulle sellest murest rääkis.
Peale seda, kui olime kutsed laiali saatnud ja Esimesele kirja ära saatnud, siis jäime ootama vastust. Seda aga ei tulnud. Küll aga sain mina messengeri sõnumi, kus mulle teatati, et hakkan X külas ühte maja juhtima, et kas ma soovin veel mõnda maja. Ma olin sellisest küsimusest ja sõnumist täitsa üllatunud. Ei osanud seda oodata. Saatjaks oli Esimene liige. Vastasin, et see koosolek alles tuleb ja kui ma maju võtan, siis ikka üks maja korraga, et asjadest korralik pilt selgeks saada.
Kusjuures samal õhtul, kui Esimesele juhatuse liikmele kutse ja küsimused saadetud sai, siis samal õhtul kadus ligi nädalaks ajaks kasutusest portaal, kust ühistu liikmeid kõiki oma arveid ja dokumente vaadata saavad. Võibolla oli see puhas juhus, et just see ühistu ligi nädal aega rivist maas oli ja dokumente näha ei saanud. Võibolla mitte.
Kuna Kolmanda liikme küsimustele, kus ja millal dokumente vaadata saab, vastust ei tulnud, siis saatsime järgmisel päeval uue kirja, esitades samad küsimused. Lisades juurde millised dokumendid meid konkreetselt huvitavad. Sel korral saime vastuse, et dokumentidega saab tutvuma tulla esmaspäeval…ehk seitsme päeva pärast.
Ok, mis siis ikka – tuleb oodata.
Mind hakkas samal ajal huvitama, kuidas ja kes seda küla soojusega kütab, sest mul ei olnud selle piirkonna kütmisest aimugi. Võtsin ühendust ainult ühe inimesega ja uurisin veidi asja. Uurides asju, panin meelega natuke vürtsi juurde ja küsisin, et kas tema ei näe sellistes asjades huvide konflikti ja muid sääraseid asju. Tahtsin näha, kui kiiresti sellises ringkonnas info liigub. Ütleme nii, et liigub :) Veidi aja pärast sain Esimeselt liikmelt sõnumi küsimusega, et kas ma nuhin tema kohta infot välja. Ta olevat selle kohta päris palju kõnesid saanud. Mind ajas see tegelikult naerma, sest ma ei ole sellest teemast mitte kellegi teisega rääkinud, kui ainult ÜHE inimesega ja see inimene võib siis teada, et see info läks temast liikuma. See selleks. See pole oluline. Mul ei olnudki talle muud vastata, et tema, kui inimese vastu ei ole mul nüüd küll kõige vähematki huvi, aga kui helistaja pidas silmas korteriühistut, siis selle teemaga tegelen ma küll. Juhatuste vahetamise puhul täiesti tavapärane toiming – ei midagi erilist. Millegi pärast kirjutas ta lause, et kõik on põhjuseta inetuks läinud. Mina ei saanud sellest mõttest küll aru. Mis asi see inetu on? Kui juhatuse liige ühistu vastu huvi tunneb, siis see on inetu w? Mina sellest mõttest tol hetkel aru ei saanud. Selgitasin talle, et dokumentidega tutvumine on täiesti tavapärane toiming ja ma ei võta mitte ühtegi ühistut enne üle, kui pole näinud dokumente. Nii need asjad lihtsalt on. Ja lisaks ei ole ma mitte ühessegi ühistusse end ise pakkunud - kõik ühistud, millega ma tegelen, on mind sinna ise palunud/soovinud. Nii ka sel korral. Edasine vestlus toimus väga positiivses toonis. Ta palus, et ma asja rahulikult võtaks. Kuna teema ei olnudki ärev, siis loomulikult võtsin seda rahulikult.
Minul oli selleks hetkeks juba 16 korteriomaniku volikirjad, kes volitasid mind enda nimel dokumentidega tutvuma ja ma küsisin ta käest, et kas ma tulen esmaspäeval üksinda dokumente vaatama või koos Kolmanda liikmega. Minul vahet ei olnud. Ta ütles, et tuleksin koos Kolmanda liikmega, et sel päeval tuleb sinna ka Teine liige. Asjad sai kokku lepitud ja jäin esmaspäeva ootama.
Nii, saabus esmaspäev.
Astun, mina, koos Kolmanda liikmega kabinetti sisse ja mida ma näen! Laua otsas istub jurist! Ma ilmselt hakkasin naerma, sest ma olen selle juristiga kaks korda varem ka kokku põrganud ja ma sain kohe aru, et ega ma mingeid dokumente küll ei näe. Tervitasin ja ütlesin juristile, miks ma seal olen, edastasin volikirja ja palusin korteriühistu dokumente vaadata. Vaidluseks läks meie vahel kohe. Tema hakkas ajama, et mul ei ole mitte mingisugust õigust dokumente näha, sest ma olen kõrvaline isik. Kui selgitasin, et ma ei ole kõrvaline isik, vaid ma olen isik, kes esindab volikirjadega 16 korteriomanikku. Seepeale viskas jurist mulle nina alla paberi, kus oli kirjas nagu juhatus peaks volikirjad otsuse korras heaks kiitma. See oli minu jaoks nii totter, kui totter üldse olla saab! Mis ajast peab juhatus volitusi heaks kiitma? Põhimõtteliselt visati mulle seal päris mitu erinevat paragrahvi ette, mis mitte ükski ei puudutanud tegelikult sellesse. Juhatusel on väga huvitav lähenemine – üldkoosolekul võib inimene volitusega hääletada ja olulisi otsuseid vastu võtta, aga dokumentidega tutvuda ei või! Milleks siis üldse volikirjad?! Ühesõnaga see vaidlus seal kabinetis ei viinud meid kusagile ja me läksime juristiga sealt ruumist üldse välja. Palusin Kolmandal liikmel üle vaadata kõik lepingud ja need suured jooksvad arved. Ütlesin, et ta teeks kindlasti ka pilte. Selle peale vastas Esimene liige, et pildistamine küll õige pole. Kui küsisin miks, siis mingit konkreetset vastust ma ei saanud. Ah, võibolla ma ei mäleta ka, sest adrenaliin oli laes, sest sellist tulemust ma küll ei oleks oodata osanud.
Sellest ei olnud tegelikult mitte mingisugust kasu, et Kolmas liige neid vaatas ja paberile midagi märkis – see ei andnud minule midagi. Mina ise oleks pidanud asju vaatama, sest ma tean ja oskan vaadata. Ok, läksime sealt ära täieliku hämminguga. Kaks juhatuse liiget olid kutsunud kohale juristi, kes takistas mul dokumentidega tutvuda, eirates sellega 16 korteriomaniku soovi (kellest üks oli juhatuse liige ise). Keda kaks juhatuse liiget siis esindasid?! See jäi mulle küll arusaamatuks. Nad on juhatuses, et esindada korteriomanikke, aga sel hetkel töötasid nad enamuse vastu. Sellist käiku ei osanud ma tegelikult ette arvestada, seda enam, et nii positiivses toonis sai minemine veel kokku lepitud.
Tundsin, kuidas kops oli maksale natuke lähemale liikunud, võtsin ja kirjutasin õhtul sellele juristile, Esimesele ja Teisele liikmele kirja - avaldasin arvamust, mida ma sellisest käitumisest arvan. Lisaks oma arvamusele edastasin info, et kui nad soovivad asju rahulikult ajada, siis on neil võimalus homme koos dokumentidega ise minu kontorisse tulla. Ma rõhutasin veel mitu korda, et võimalus asju rahulikult ajada, on endiselt olemas. Kui nad sellest kinni ei haara, siis ülehomsel üldkoosolekul ei olegi mul muud valikut, kui lähen korteriomanike ette infoga, mis mul olemas on. Lisaks selgitasin seda, mis on asja eesmärk. Eesmärk on ju see, et ühistu lõpuks normaalselt toimima hakkaks. Kohtumisele ei tuldud.
Olen korteriühistu asjadega tegelenud 14 aastat, aga see on küll esmakordne juhus, kus sedasi käitutakse – dokumente lihtsalt ei näidata ja selle takistamiseks kutsutakse jurist! Kusjuures, kui me sel päeval, kui Kolmandas liige dokumente vaatas (isegi mõned pildid lubati teha!) ja meie selle juristiga väljas olime, siis ma küsisin, et kes su tunnid kinni maksab, sain vastuseks, et ta on Teise liikme vana sõber ja neil on oma diil. Ok, asi selge - kui oma diil, siis oma diil.
Kaks päeva peale „dokumentide vaatamist“ toimus üldkoosolek, mille kutse mina aitasin teha ja mille me Kolmanda liikmega laiali jagasime. Üldkoosolekul oli kohal päris suur osakaal inimesi, tublisti üle 50% omanikest. Kogunesime õue ja enne, kui koosolekalgas, liibus Esimene juhatuse liige minu lähedale ja hakkas juttu ajama. Täitsa kõrvalise teema kohta tundis huvi. Vastasin sellest teemast, mida ma teadsin ja arvasin, et asi on klaar. Ei olnud. Ta küsis vaikselt, kas asjad on tõesti nii pahasti? Vastasin, et minu jaoks on need küll pahad. „No nii pahad ju ei ole?“ „No minu jaoks on paha juba see, et raha on kantud omaenda firmasse, nii et korteriomanikud sellest mitte midagi ei teadnud ja see tuli neile üllatusena. Samuti ütleb ju seadus, et kui tehing toimub juhatuse liikme firmaga, siis see on üldkoosoleku otsustada, mitte inimene ei saa ise otsustada, et hakkan endale nüüd raha maksma.“ Selleks ajaks oli üldkoosolek juba pihta hakanud ja Kolmas liige tutvustas, miks me oleme kokku saanud. Võtsin rääkimise üle. Suurt midagi rääkida ei olnud, sest Esimene liige soovis ka sõna ja selle ta ka sai. Ta võttis välja lehe seadusepügalatega ja tõi välja, milliseid koosoleku kokku kutsumise punkte me rikkunud oleme ja seega on üldkoosolek otsustusvõimetu. Etteheited tulid sisuliselt selles suunas, et koosolekut kokku kutsudes ei antud teistel juhatuse liikmetel võimalust päevakorrapunkte lisada. Hm, neid oleks saanud muidugi teha, kui kutsed kätte said, aga ometi seda ei tehtud. Samuti heideti ette, et üldkoosoleku kutsus kokku üks liige, neid on ju ometi kolm! Ok, seda et nad koosolekut tühistada üritavad, sellest sain ma juba kohe aru. Kelle huvide eest nad sel hetkel seal seisid, jääb jälle arusaamatuks. Ma ei hakanudki ühtegi sisulist punkti arutama, vaid teatasingi, et üldkoosolek on läbi, aga võime edasi pidada vabaarutlust. Inimesed andsid kahele juhatuse liikmele selgelt mõista, et neid soovita, astugu ise tagasi, siis saab korteriühistu äkki edasi ka areneda. Esimene juhatuse liige lubas, et tuleb uus koosolek ja siis valitakse ka uus juhatus. Inimesed jäid selle vastusega rahule, sest neil tekkis lootus ja ootus, et tõesti tulebki uus juhatus.
Mind ennast hämmastab ka see korteriühistu asjaajamine. Kuidas on võimalik, et majal kogutakse mitmeid aastaid remondifondi, mis ei ole üldse mitte väike, aga majal mitte midagi sisulist tehtud ei ole. Meie kogume oma küla majadega palju väiksemat remondifondi ja ühel majal on ära tehtud sisuliselt kõik suuremad tööd – vahetatud katus, välisuksed, trepikoja ja keldri aknad, korrastatud varikatused koos valgustusega, renoveeritud trepikojad ja seda kümne aastaga. See maja on ka umbes sama pikalt raha kogunud, aga tehtud pole sisuliselt midagi! Ulme. Või siis, väga kehv majandamine.
Ühesõnaga see üldkoosolek lõppes korteriomanikele teadmisega, et korraldatakse üldkoosolek ja nende elu läheb edasi. Kui see üldkoosolek lõppes, siis jurist (kes oli kohal vabakuulajana) tuli surus mul suisa kätt ja tänas, et asja nii rahulikult võtsin. Eks ta juba tunneb mind ja teab, et kui mind ikka korralikult vihale ajada, siis sellest head nahka ei saa.
Ma ei tõstatanud üldkoosolekutel neid teemasid üles, mis minu teadmises oli. Selle koosolekul vestlesin ma Esimese liikmega näost näkku esimest korda ja minu jaoks tundus ta selline pigem hädine ja äbarik, kui kardetud julm otsustaja. Hääletämber on selline malbe, silmad suured ja pea süütult ühele küljele. No välimusel ja olemuselt selline täiesti ohutu tüüp. Mitte selline nagu mina – julmalt tugeva ja konkreetse häälega! :) Ühesõnaga sel hetkel olin ma kindel, et probleemiks on lihtsalt juhatuse liikmete ja korteriomanike omavaheline kommunikatsiooniküsimus. Läksin koosolekult ära teadmisega, et kolm juhatuse liiget saavad kokku, panevad paika uue üldkoosoleku kuupäeva, toimub juhatuse vahetus ja elu läheb edasi.
Üks tõik oli minu jaoks ainult kummastav – Esimene juhatuse liige läks Kolmanda liikme juurde, ütles talle midagi ja pistis talle pihku paberi solidaarsest vastutusest! Eeee….OK.
Pöörake ise õiget pidi
Ca nädal peale üldkoosolekuttoimus juhatuse koosolek, kus kohtusid kolm juhatuse liiget. Ma lugesin Kolmandale liikmele veel peale, et kui võimalust on, siis küsi korteriühistu dokumente ka ja tee mõnest arvest/lepingust pilti. Uue üldkoosoleku soovisime võimalikult ruttu teha ehk aeg, mis jääb 7 päeva lähedale. Mina majandasin oma asjadega ja elasin juba teadmisega, et nüüd saavad asjad korda ja ei olnud nii hull midagi, kui räägiti, et võiks olla. Njaa…
Saadab Kolmas liige mulle sõnumi, mis koosolekul toimus ja tundsin, kuidas minu väike kopsukene liigub suurte hüpetega üle maksa. Alles siis olin ma selgeks saanud, kuidas see Esimene liige meid tegelikult lollitanud oli! Juhatuse koosolekul öeldi sisuliselt Kolmandale liikmele, et praegune haldusfirma ei jätka enam teenuse pakkumisega, et kas tema võtab asjaajamise üle ja hakkab kõikide asjadega ise tegelema. Kolmas liige oli sellest pahviks löödud, et üldkoosoleku asemel tuleb hoopis selline jutt. Kuna keegi peab asjaga tegelema, siis oli ta selle ettepanekuga nõus ja võttis kohustused enda kanda. Nagu ma aru olen saanud, siis haldusleping lõpetatigi samal päeval.
Ok, ei ole hullu midagi – ma oskan asju ajada ja loomulikult aitan, isegi siis, kui ma ise liige pole. Nagunii olin selleks ajaks juba ca 30 tundi tasuta tööd teinud, mida keegi kinni ei maksa, mis need pisiasjad siis veel ära ei ole ;)
Hakatakse arutama teist teemat – üldkoosolek. Kolmas liige teeb oma ettepaneku, millal koosolekut pidada võiks ehk võimalikult ruttu. Ja mida teeb Esimene liige?! "Tekkinud olukorra (ilmselt siis inimeste vastasseisu tõttu) ja Covid-19 laialdase levikuga, toimub koosolek 22.02.2021!" Esimene ja Teine liige hääletavad poolt, Kolmas liige on vastu. Otsustatud. Allkirjad alla ja asi korras!
Nagu mida? Sa lubad üldkoosolekul inimestele, et sa astud tagasi ja nüüd teed hoopis sellise lükke!? Sel hetkel mõistsin mina, et tegemist on hundiga lambanahas. Ma üldiselt tunnetan inimesi väga hästi, aga temast ma aru ei saanud. Ei saanud kuni selle päevani, mil ta need otsused tegi. Olgem ausad – need otsused on tema tehtud! Sa peaksid seisma korteriomanike heaolu eest, aga sa venitad meelega, et nende kannatus katkeks!
See ei olnud veel kõik! Samal päeval vaatasime ühistu pangakontot ja nägime, et mingile suvalisele raamatupidamise firmale on tasutud 225 eurot. Nähes, et see firma kuulub juristi lähikondlasele, siis oli pilt selge, mille eest tasuti. Kaks juhatuse liiget olid tasunud juristile, kes võitles nende mõlemaga koos ülejäänud korteriomanikele vastu! Korteriomanikud maksid selle eest oma rahadega, et jurist nende vastu võitleks! Nagu päriselt!? Juhatuse liikmed – te olete nii nahaalsed, et käitute selliselt inimestega, keda te esindate?
Nüüd tuleb kõige parem point! See jurist, kes esines juristina ei olegi tegelikult jurist! Mina olen selle „juristiga“ varasemalt ka kokku puutunud ja just nimelt õigusteemadel. Ma teadsin, et ta õppis millalgi ülikoolis õigusteadust ja et ta töötas ka õigusbüroos. Minu arvasin tõsimeeli, et ta ongi jurist. Mul ei olnud absoluutselt teist kahtlust ka. Hakkasingi huvi tundma, et millise ülikooli ta lõpetanud on. Võtsin vilistlaste nimekirjad lahti ja nimi, mida ma ei leia, kuulub talle. Kui lõpuks tõesti arusaamisele olin jõudnud, et tal ei olegi juriidilist kõrgharidust, siis kirjutasin talle ja küsisin, et on ta ikka päriselt jurist või mitte? Vastuseks sain selle, et tema ei ole mitte kusagil väitnud, et ta jurist on. Hakkas tulema! Põhimõtteliselt ostsid kaks juhatuse liiget õigusalast teenust täiesti ebakompetentselt inimeselt. Ok, eraisikuna kasuta selle teenust kelle tahad, aga need kaks liiget esindasid praegu korteriühistut ja maksid tasu sisuliselt mehele metsast! Nagu sellest veel vähe oleks, siis juristi enda firmas on majandusaasta aruanne juba kolm aastat esitamata. Arve, mille ta korteriühistule esitas, tuli läbi kolmanda firma, kus ta volitatud isikuna esineb! Eee... Ja mul ei luba volikirjade alusel dokumentidega tutvuda?!
Kui talle selle juristi teemal kirjutasin, siis sain vastu kerge ähvardava noodi, et kui tema pere minu laimu ja valede pärast kannatama peaks, siis…No ma ei tea mis siis saab. Õnneks mingit laimu ja valet ei ole, seega ei saa keegi kannatada ja mina jään ka ellu.
See on päris huvitav, kuhu üks lihtne korteriühistu juhatuse liikmete vahetus välja on viinud.
Täna (või siis eile, sest on öö) saime lõpuks korteriühistu paberid kätte. Kuidas me selle saavutasime, sellest juba järgmises sissekandes (tuleb imelugu!), sest kell on juba üle 3 öösel ja mina ka väsin. Mida ma dokumentides siis lõpuks nägin, saate teada ilmselt ülejärgmises loos, sest muidu tuleb sissekanne nii pikk, et loete seda pool päeva :)
