Lehevaatamisi kokku

esmaspäev, 16. juuli 2018

Mõnuś nädalavahetus

Nüüd, kus suvi ka päriselt kätte on jõudnud, siis tuleb sellest igat minutit nautida.
Enda kiituseks pean ütlema, et tööd pole üldse teinud - ei tubast ega ka talu juures. Olen lihtsalt käinud ja olnud - nii lastega, kui ka üksi. Mõnuś!

Sel nädalavahetusel oli Haapsalu täis melu, sest linnatänavad oli täis Ameerika autosid ja rohkelt rahvast! Reede õhtul käisime ka koos lastega linna peal. Jalutasime lihtsalt mööda linna ja nautisimegi seda melu.
Promenaadil pole pikka aega nii palju rahvast näinud - ilmselgelt kõik nautisid :)

Päikeseloojang promenaadil ;)


Luigepere naudib ka õhtut



Melu ja autod

Ameerika purks on suurem, kui lapse pea :)

Kui kell hakkas südaööd lööma, siis läksime koju. Kaks minutit autosõitu ja Johanna magas nagu nott! 
Selles mõttes valisime me õige aja koju minemiseks, sest siis, kui koju jõudsime, läks õues selliseks müristamiseks, välgutamiseks ja padukaks, et anna aga olla. Ma olen varem ka müristamist kuulnud, aga selliseid kõmakaid küll mitte. Ise ka ehmatasin! Ühel hetkel lõi voolu ära ja otsustasin, et tirin igaks juhuks telekad ja arvutid seinast välja. Uusi küll ei viitsi osta ;)

Laupäeva õhtul mõtlesin, et võtan lastevaba õhtu ja lähme naudime melu ilma lasteta ka. Ei mäletagi millal ma viimati sellise õhtu võtsin, aga laupäev tundus olevat just see õige õhtu olevat. Jalutasime linna peal, istusime promenaadil, kuulasime Kuursaalist tulevat Iffi laulmist :)  
Õhtu lõppes aga varakult ja olin südaööks tagasi kodus, sest minu titabeebi hakkas mind igatsema. Ta on varem ka vanaema juures olnud, aga just sel õhtul oli ta otsustanud mind igatsema hakata. 
Mis mul muud ikka üle jäi, kui koju ära tulla ;)

Laupäeva  käisime muidu koos lastega ka linnas hängimas. Rannarootsi parklas sai 5 eurtsi eest (ca 2 minutit!) monstrumautoga sõita. Janeli läks sõitma, Johanna kartis. Ta kardab mul üldse kõike!! Kust need kartused tulnud on, sellest ma aru ei saa! Mina pole küll teda ehmatanud ja hirmutanud, aga näe kardab! 

Janeli hängib

Otsustasime Peetrikesega ka linna peal ringi teha. Eelmine kord käisime vist kaks aastat tagasi sõitmas ja seega oligi taas õige aeg. Vot seda Johanna ei kartnud! Tema oleks tahtnud ühe ringi veel teha ;)




Peale seda, kui linnas tuurid tuuritatud olid ja suuna kodu poole võtsime, siis hüppasime karjäärist ka läbi. Ilmad on ju niiiiiiii palavad. Karjääri vesi eriti soe polnud, aga ega see lapsi ju takista. 
Pean nüüd kiitma, et mina olen ka nende päevade jooksul ujumise osas ristikese kirja saanud! Ajee!! :) 


Sai mampsi ka vette ;)

Ei ole külm, ei ole :)

Täna oli muidu tore hommik.  Sugulas-poiss küsis, et äkki ma tahaksin Haapsalu triatlonil võistkonna eest ujuda. Ütlesin talle ära, sest pole sügisese õlavigastuse tõttu sellel aastal absoluutselt trenni teinud ja kartsin, et kui nüüd rapsima lähen, siis hakkab äkki õlg jälle valutama. Ma just nimme ei ole see aasta midagi teinud, et õlale rahu anda - oli teine ligi 6 kuud haige. 
Ok, asi minu poolest nii jäi ja tegutsesin teadmisega, et ei võistle.
Sättisin Johannaga just linna poole, kui õde helistas, pani mu põhimõtteliselt paikka ja ütles, et ma pean minema ja selle ujumise ära tegema, sest võistkonnal on lihtsalt ujujat vaja ja kogu moos! Võistluse alguseni oli siis veel 40 minutit!
Andsin oma nõusoleku ja võtsin suuna linna poole. 
Kuna Johanna ja õepliks olid mul kaasas, siis need said terve selle aja, mil võistlus kestis, merevees sulistada. Vesi oli niiiiiii soe. Uskumatult soe!
Ujusin selle distantsi vanast rasvast ära ja paremini, kui loota oskasin. Õlg on ka tips-tops, nii et läks asja ette ;)
Võistkondi küll palju polnud, aga nelja võistkonna seas ikkagi teine koht. Eelmisel aastal oli sama palju võistkondi ja siis saime kolmanda koha. 
Järgmisel aastal siis esimene ;)
Sügisest hakkan ma ju jälle sporditüdrukuks, kes trenni ka teeb :)

Jooksja, ujuja, rattur

Tegime üks päev Janeli-Johannaga kodus väikest moeloomingut. Tuunisime valgeid T-särke. Eelmisel aastal ostsin Tartust sellised värvid ja templid, millega saab riideid vuntsida. 
Nüüd sorteerin kolimise käigus ju asju ja leidsin need üles :) 
Olgu kolimine siinkohal kiidetud - nii palju kadunud asju leiab üles! :D
Ühesõnaga tuunisime natuke:

Ootavad kunsti

Teevad kunsti

Poolik disain ;)

Kaks särki on puudu, sest need on lastel juba seljas - üks Johannal, teise andis õepliksile ;) 
Täitsa huvitav oli neid teha. Nats võiks veel edasi tuunida, sest oma väljanägemiselt on veidi veel igavad. Vaatab, äkki mõni teine päev uuesti ;)

Tänase päevaga lõppes ära jalgpalli MM, millele ma ikka üsna tuliselt kaasa elasin. Alguses olin ma loomulikult Islandi poolt, aga see oli juba ette teada, et väga kaugele nad ei jõua. Kui Island juba langenud oli, siis sai minu pöidlad omale Horvaatia. Ja neile elasin ma ikka hullult kaasa. Kui nad kolmapäeval edasi said, siis olin mina valmis reedel Horvaatiasse lendama/sõitma, et kusagil Horvaatias sellest rahvapeost ja melust osa saada. Kuna ma üksi ei hakanud minema ja keegi teine ka kaasa ei saanud tulla, siis jäi see hull ettevõtmine ikkagi ära. Aga ma olin 100-ga valmis minema! Selle asemel läksin oma tädiga (:D) järgmisel päeval hoopis Roostale. Ilma lasteta! Lihtsalt niisama! Kahekesi!
Roostal on samuti ilusa valge liivaga rand. Aga vesi oli maru külm. Nõval oli vesi ikka tükk maad soojem.
Pistsime varbad liiva ja vedelesime mõned tunnid lihtsalt niisama!:)

Roosta valge liiv

Mõnus istumiskoht

Kerge amps :)

Kui nüüd korra tänase MM-i finaali juurde tulla, siis mul oli horvaatidest nii kahju. Nii äge oleks olnud, kui nad ikkagi võitnud oleks! See, kuidas nende president neid autasustamisel kallistas, oli nii ilus ja südamlik. Keset paduvihma kallistab oma poisse, endal silmad pisarais. oli kohe näha, et see tuli otse hingest. Mul tuli ka pisar täitsa silma! Ok, ok, see polnud tegelikult kõigest pisar.  
Tegijad olid nad ikkagi!

Nüüd on tugitoolispordist mõneks ajaks rahu majas ja saab hommikust õhtuni ilusaid suveilmasid nautida ;)
Ilmad kestvad ja neid tuleb ikka korralikult ära kasutada. Homme lähme taas Nõvale, aga sel korral võtame pool elamist kaasa, sest plaanime sinna paariks päevaks jääda.
Johanna, kes mul millegi pärast kõike kartma on hakanud, tuli õuest nuttes ja palus, et me homme Nõvale ikkagi telkidesse magama ei jääks! Nutab ja palub! Kust tal see hirm ja kartus tulnud on?! Lapsest on kahju. Eks see siis paistab, mis homme saab. Võibolla, kui telgi üles paneme, siis näeb, et see on äge ja lepib. Kui ei, siis...No siis ma ei tea, mis saab, aga ei hakka ette muretsema ka. 
Tuleb see, mis tuleb :)

Ühesõnaga naudime neid ilusaid suvepäevasid, sest need on tõesti mõnusad! :):)

kolmapäev, 11. juuli 2018

Jaanipäevast pärnaõiteni

Igal õhtul mõtlen, et nüüd kirjutan ja nüüd ja nüüd ja nüüd...
Nojah, ütleme nii, et ei saa mitte kuidagi sellele kirjutamisele pihta. Osad teemad on juba ajast ja arust, aga parem veidike hiljem, kui väga palju hiljem :D
Täna on selline sombuni ilm, et õues pole hetkel midagi teha ja seega kasutana aja ruttu ära. Hiljem, kui ilm ilusamaks läheb, siis pole jälle ju aega ja õhtul ka viitsimist ;)

23.juunil pidasime talu juures jaanituld ja vihm valis õige päeval, millal mitte sadada, sest see oli nende vihmaste päevade vahel ainuke päev, kus päike paistis ja temperatuur oli ka täitsa talutav.

Nämm-nämm

Lapsed said ise tule süütada

Äärepealt oleks ennast ka põlema pannud!

Tegemist, kui palju

Nalja nabani

Las laps sööb :)

Ahjaa, alustasin valest asjast. Enne jaanipäeva sain oma kooliga ühele poole ja 22.juunil sai see lugu siis oma piduliku lõpu. Olgugi, et ma olin vahepeal täitsa alla andmas, siis vedasin kuidagi ikka lõpuni välja. See, mis ma sealt sain, ei olnud päris see, mida otsima läksin. Eeldasin, et kui tegemist kivi- ja puitehitiste restaureerimisega, siis saab sealt rohkelt ka sellealaseid teadmisi. Ütleme nii, et programm on sutsu valesti üles ehitatud ja rohkem oleks pidanud olema reaalset nokitsemist ja töövõtete õpimist. Päris tühja peaga ära ikkagi ei tulnud, ja mingid teadmised sinna peakolu vahele ikka ka jäid. 

Viis viimast ei kaota siiski lootust...viis viimast...

Hea meel on selle üle, et sain omale juurde päris mitu head tuttavat/sõpra. Kursavend Andrus (minu seljataga) on näiteks see tore tegelane, kes mind Võhandu maratonile vedas. Ta sebib ja orgunnib ja asjatab ja on muidu igavesti äge vana ;) 
Eile oli ta Peterburis jalgpalli MM-l Prantsusmaa ja Belgia mängu vaatamas! 
Oi, ma olen kade! 
Panin talle südamele, et kui tulemas on ükskõik-mis-lahe-ja-huvitav-üritus ja tal õnnestub pileteid saada sinna, kuhu muidu ei saa, siis olen mina igalpool käpp ;)

NB! Selle kleidi, mis mul lõpetamisel seljas on, õmblesin omale ise. See on seesama kleit, mida ma talvel õmblemiskursustel õmblemas käisin. Kahtlemata on see rahaliselt minu kõige kallim kleit. Kursus maksis 133 euri + materjal + sõidukulu + ajakulu :D

Made by Virge :)

Juuni keskpaigast kuni praeguseni pole suvi enam suve moodi olnud. Külm ja vihmane. Ma rääkisin juba maikuus, et suvi on nüüd ära (maikuus siis) ja mina võtsin nendest päevadest, mis võtta andis. Mina põhimõtteliselt ei kurda, et praegu nirud ilmad on ;)
Janeli rääkis aga pool juunit, et lähme Nõvale, lähme Nõvale. Kuhu sa lähed, kui õues on 12 kraadi sooja!? Õnnestus siiski üks soe päev välja noppida ja juunikuu viimasel neljapäeval käisime rannas aega surnuks löömas:












Saame vähemalt selle ristikese kirja panna, et rannas on käidud ja päevake liivas veedetud.  Algul mõtlesime, et jääme telkima ka, aga ööseks ennustas tormi ja ei hakanud riskima. Johanna on miski pärast müristamist ja äikest kartma hakanud ja seda enam polnud mõtet jääda. Täiesti tühjast kohast on hakanud välgust rääkima. Tuli üks päev koju, rääkis kuidas välk meile ikka majja lööb ja maja maha põleb! Oli korralikult paanikas. 
Eile oli ka selline ilm, kus müristas ja välku lõi. Johannal oli muidugi silmad märjad ja kaebas, et kardab. Loodetavasti saab sellest millalgi ikka üle ;)

Kultuuriprogrammi oleme ka natuke täitnud, sest neljapäeval käisime Iloni Imedemaal  väga mõnusat teatritükki vaatamas - "Rasmus, Lontus ja Pontu". Mulle meeldis väga Rasmuse osatäitja (Hans Matthias Kari), sest ta näitles lihtsalt nii usutavalt. Tulevikus on ta kindlasti tegijate seas ;)
Etendusel oli ka paus. Laste  etenduste puhul ma üldjuhul pause ei armasta, aga sel korral oli paus igati asjakohane. Kohvikus pakuti mõnusat kraami ja lapsed said hoovis ringi joosta. Lapsed ise olid ka etendusega rahul seega oligi tegemist hea tükiga. Kes minemist kaalub, siis mina soovitan küll minna ;)

Osatäitjad, pruuni mütsiga Rasmus

Paus. Taustal 1000 kukke ;)

Ilmaga oli ka enam-vähem ok. Teise vaatuse ajal oli tsipa jahe ja kihulased hakkasid ka kimbutama, aga elas ilusti üle. Vähemalt ei sadanud vihma ;)

Reedel võtsime suuna loomaaia poole. Ilmateade lubas kella 12-ni sadu ja peale seda ilusat päikest. Kuna mu Norra ilmateade tavaliselt alt ei vea, siis võtsimegi seda ennustust tõe pähe ja läksime. Reaalsus oli aga see, et praktiliselt kogu aja tibas seenekat.
Karolin ei viitsi ammu enam kusagil kaasas käia ja seekord ei tahtnud ka Janeli kaasa tulla. Käisimegi meie Johannaga ja õe pere. 
Ma ei mäletagi, kas me eelmisel aastal üldse käisime loomaaias. Minu meelest mitte. 
Kõige suuremat muljet avaldas jääkarude polaarium. See oli igati vinge. Üks jääkarudest muud ei teinudki, kui möllas ainult vees. Käisime sealt läbi kohe alguses ja ka siis, kui koju hakkasime minema. Tore oli vaadata, et jääkarud saavad normaalselt viisil liikuda ja on ruumi, kus hullata.

Sukeldub

Mängib toruga

Kohustuslik :)

Peaaegu nagu minu onn :P

Loomaias, lammaste alal, nägin osmikut, mis on ka minu plaanides olemas. Põhimõtteliselt kavatsen ma sarnase onni ehitada ;)

Saigi vist kiirelt kõik kirja pandud. Olen suve jooksul oma erinevaid teesorte korjanud. Tavaliselt on nii kiire, nii kiire, et unustan korjata ja kui plaanin korjama hakata, siis on õige aeg juba läbi! 
Ma olen selles mõttes tubli, et olen korralikult iga asjaga pidurit tõmmanud. 
Ei ole kiire, graafikud on lihtsalt valesti tehtud :) 
Nurmenukk, meliss, piparmünt ja pärnaõis on korjatud. Muud suurt ei joogi ;) 
Üks päev noppisin isegi lilli:

Ise noppisin :)

Minu pärnad ja minu õied :)

Nüüd sean sammud talu juurde, sest saemehed käisid ja võtsin tee äärest kõik remmelgad maha ja nüüd on vaja oksad ära põletada. Ja neid ei ole mitte vähe!! Puud oli vaja maha võtta, sest remmelgas on esiteks üks prahipuu ja teiseks kasvavad nii kõrgeks ja tormide puhul murduvad kergelt. Sai need õudused tee äärest lõpuks kõik korraga ära korjatud.

Ilm on praegu pilvine ja veidi tuli ka vihma, aga lõket kannatab teha küll. Kui ilm õhtul  ilusamaks läheb, siis prooviks õues oma raamaturiiulid (mis on hetkel veel laudade kujul) ära värvida/lakkida, saaks osad raamatud ka lõpuks riiulitesse. 

ootavad pintslit

Sutsu raamatuid

Siin ka pisike suts :)

Korteri remondi lõppuponnistus on venima jäänud. Pole aega olnud, aga nüüd võtan asja käsime ja iga kuu teen midagi ikka ära. Muidu on nii, et ei saa jõuluks ka korda! Teha on veel üks osa suuretoa seinast (kivid teleka taha seina) ja köögi mööbel. Muud tegelikult polegi. See köögimööbli välja mõtlemine on terve teadus. Üks päev joonistasin skeeme ja plaane, kuidas miski olla võiks. Ega hetke olukorralgi viga pole - saab ju hakkama :D




Vähe sellest, et suur tuba ja köök veel poolikud on, on vaja hakata Janeli toas kogu tuba ümber tegema hakata, sest talle ei meeldi tema praegune voodikompleks. 



Komplekt ise on selles mõttes hea, sest mahutab kõik asjad ära. Aga noh, kui ei meeldi, siis ei meeldi. Õnneks ei ostnud ma seda kalli raha eest poest ja ei ole kahju lahti võtta. See sai millalgi 60-70 euri eest osta.ee-st ostetud ;)

Ühesõnaga peab vaatama ja mõtlema!

Põrgukitz, Sa pead natuke nende piltidega veel ootama, sest kõpitsemine on pooleli. Samas mõningad pildid võin Sulle ikkagi panna:


Esik

Liugustega kapp esikus

Toilet

Duśś

Saun

Suur tuba

Johanna

Karolin

Siis, kui kõik valmis on, võtan selle pildistamise tõsisemalt ette. Ütleme nii, et elada saab, igalühel oma nurk olemas ja kui miski üle kopsu ajab, võib oma nurgas ka ukse kinni panna ;)

Ma pean selle ka ikka kirja panema, et jänestega mässamine ei lõppe vist iialgi ära. Varsti lendab mul nende pärast pea otsast!! :D
Isase jänese otsustasime ära anda. Emane kaevas jälle uru puhtuks ja ilmselt hakkab varsti kolmas sats poegi tulema!! Appi!! :D
Teisest pesakonnast on ka veel 6 poega alles ja mina küll ei tea, mis nendest saab! Üks poeg on nii tore, et pressib end kusagilt välja ja jookseb pidevalt mööda õue ringi. Kust ta välja saab, see on küll müsteerium, sest aiapaneelide ees on veel omakorda väike võrk, et pojad aiast välja ei saaks. Ühtegi auku ka kuhugi kaevatud pole ja seega on arusaamatu, kust ta välja saab. Kogu aeg üks ja seesama poeg. Praegu on juba kolm päeva õue peal ringi jooksnud. Kuhugi kaugele ta ära ei lähe ja ime on see, et ükski lind või loom teda nahka pole pistnud.  
Imelise Guugli abil õppisin jänestel nüüd sugu ka määrama ja ilmselt teeme nii, et emased jätame alles, aga isased püüame ikkagi laiali jagada.
Kuna isane jänes on nüüd teise kodu leidnud, siis sai ka isase aia poegade käsutusse anda ja seetõttu mässasin eile sellega. Panin seal ka aiapaneelidele väikse auguga võrgu ette. Isane oli selline lahe tegelane, et kaevas ju emase aeda augu ja kui ühel päeval jäneseid toitma läksin, siis oli isane kenasti emase juures!! 

Papsi salakäik mampsi juurde

Kolm oleks saadaval

Ja nüüd kõigil käpad püsti, kes jänesepoegi tahavad :D

Venis pikaks see kirjutamine, aitab tänaseks küll. Ahhoi!