Total Pageviews

Thursday, January 30, 2014

Hoian end veebruari jaoks

Pidin ju nii tubli olema, et kirjutan veebruaris iga päev blogisse sissekande.

Ma ei tea, kas see mul õnnestub, aga ma igatahes üritan ;)

Selle plaani võin julgelt juba maha tõmmata, kus ma siin mõtisklesin, et kolmapäev ja laupäev on mul arvutivabad päevad (olid vist need päevad!).
Mul ei ole ühtegi arvutivaba päeva! Ilmselt lähiajal ei tule ka.
Praegu on mingi huvitav aeg. Praktiliselt iga päev keegi kirjutab, et ei saa palka kätte või on tööandjaga mingi muu jama. Kas ongi praegu nii palju jamasi või on minu e-mail lihtsalt sedasi liikvele läinud - ei tea.
Minule loomulikult sobib ;)

No ja kuidas ma siis jätan inimesele vastamata? Ei jäta ju. Seega ei saa ma omale seda arvutivaba päeva lubada ;)

Ja selle plaani, kus ma kella 22-st arvuti kinni lubasin panna, võin ka maha kriipsutada.
Praegu me kella ei vaata, eksole :D

No vot, ja kuna ma arvutiga siin ikkagi kergelt pahuksis olen, siis püüan vähemalt veebruari blogimis-plaanid ellu viia ;)

Sussur-Mussur-Vussur on haige :(
Tal on niiiiiii kole nohu ja köhib ka!

Täna oli tal jälle väike sünnipäev:

Kaheksas kuu kukkus

 Sünnipäevakingiks sai elu esimese inhalaatori-sessiooni:

                                                              See kink teda ei rõõmustanud

Ei tea mina, kuidas mul õnnestus ta nüüd haigeks teha.
Nende külmadega ma temaga õues eriti ei käinud. Täpselt nii palju kui vaja oli - kui Janelit lasteaeda viisime või ära tõime.
Üks päev tegime sellise pikema ringikese, nii 40-minutilise tuuri, aga siis ei olnud õues enam nii külm. Sellest ta küll tõbiseks ei saanud jääda.

Igatahes on sinepiplaastrid talla all ja kohe lähen hakin küüslauku ka.
Mõnus ju, kui hea aroom terve öö ninna tungib :):)

Külmetamisest tibake veel.
Eile käisime suurematega ujumas.
Ujulas on välibassein ka täitsa toimiv - kes tahab saab vahepeal õue end karastama ka minna.
Me, kolm karastatud tüdrukut, läksime ka :D :):):)
Kõige pealt naerame kahe ukse vahel (juba seal oli külm!), et loeme kolmeni ja jookseme siis sisse tagasi.
Plaanid olid head.
Kui ma välisukse lahti suutsin lükata ja välja tahtsime minna, siis oli otsekui sein ees (õues oli eile õhtul - 10). Ma ei oska seda tunnet kirjelda, aga täpselt selline tunne oli nagu mingi sein potsatas sulle ette. Ei läinud me keegi välja - lihtsalt ei suutnud, hoopis jooksuga sisse tagasi ja vette sooja.
Üritasime 3 korda, aga ei miskit. Eks siis, kui vähem miinuseid on ;)
Olgugi, et kõõlusime selle külma ja sooja vahel päris mitu korda, meist ei ole keegi tõbine.
Fui-fui-fui ;)


Saturday, January 25, 2014

Meie päev

Täna otsustas üks tegelane, et kell 5:40 on jummmala õige aeg ärkamiseks!
Varem magas ta enamasti ikka minu kaisus, nüüd magab oma voodis. Pai mulle!
Kui varem oli voodil üks äär eest ära, siis ca nädal aega tagasi panime ääre ette.
Ronib, teine, juba nagu mägironija ;)

siis laiati põhimõtteliselt ikkagi emme kaisus ;)

nädal aega tagasi sai pidu läbi - äär ette

Appi!Aidake ometi!Keeeeegigi?!

Kui ta ärkab, siis hakkab ta algul niisama seletama: "mhh-mhh-ähh-mhh-mhh".
Noh, et:" Võta mind välja!"
Kui täna hommikul ka sedasi tegema hakkasi, siis mina läksin vut-vut kööki, talle piima tegema. Kell oli ikkagi vähe ju, arvasin, et söögiaeg. Praegu sööbki nii nagu jumal juhatab. Kui siiani sõi öösel kaks korda, siis nüüd hakkab seda teist söögikorda vist ära kaotama.

Kui kööki jõudsin, hakkas voodist juba täitsa nutt tulema.
Läksin tagasi magamistuppa ja püüdsin talle selgeks teha, et ta ei või karjuda, sest ajab teised ka üles.
Sai minust aru küll, sest hakkas uuesti äähhi- ja mhhi-tama.

Läksin uuesti kööki. Siis ta ei viitsinud enam lolli mängida ja  hakkas konkreetselt kohe jonnima, pressis selle murdosa sekundi jooksul isegi pisarad silmast välja :D
See oli nii naljakas.
Mis siis ikka, võtsin ta välja ja läksin koos temaga piima tegema.
Kui voodisse tagasi jõudsime, siis arvas tema, et ma võiks seda piima ise juua. Ta tegi korra suu lahti küll, võttis isegi ühe sõõmu, aga puristas selle niisama targalt välja.

Tiksusime ca pool tundi üleval (vedelesime voodis koos mänguasjadega), kui ta lõpuks otsustas, et nüüd on hea aeg jälle silm looja lasta :)

Magasime siis pool tunnikest, seekord jätsingi ta enda kaissu, lootuses, et tuleb pikem uinak.
Pool tundi hiljem algas taas kerge: "ähh-mhh-mhh-ähhh".
Põhiline on ikka "mhh"!

Kell oli enam-vähem  7, seega kõigil aeg ärgata.

Ajasime suuremad üles.
Sõime, riided selga ja kooli-lasteaeda.

Ilmad on praegu suhteliselt külmad.
See on ikka hea, et lasteaeda ainult paar sammu visata on. Sips sinna, sips tagasi.
Muidu külmuks Johants vist täitsa ära.
Eks ta on mul tegelikult ikka üsna korralikult sisse ka pakitud, aga nägu pole millegagi kaitsta.
Samas ega see viis mintsa nüüd ka nii väga paha tee ;)

Kui me Sussuriga (küll tal on palju nimesi - viimasel ajal olen teda Sussur-Vussur-Mussuriks kutsuma hakkanud. No ta on üks paras susserdis, aga väga musi ka!) tagasi koju jõudsime, tegin endale väikse kohvi, viskasime end põrandale ja hakkasime aega sirgeks lööma.

Praegu on meie lemmik mänguks klotside ladumine - mina laon, tema laamendab :)

padjakas veel täitsa näos :)

no nii, aeg lõhkuda

Misasja? See jäi veel püsti w?

kohe lendad!

Hea töö - aplodeerin endale :)

Nii me siis mängime natuke. Rullime niisama ringi ja teeme aeg ajalt ikka midagi kasuliku ka. Täna võtsime kappidelt näiteks tolmu ära. 
Ma ei saa aru, kust kohast see tolm tuleb ja veel nii kiiresti! Paar päeva tagasi alles tõmbasin üle. Tänaseks juba uus hall kiht maandunud ja veel sellises koguses nagu kapp poleks kolm nädalat lappi näinud.
Aga jh, olime tublid :)
Pesu korjasime ka resti pealt kokku ja panime uue kohe asemele - rest on aastaringselt väljas ;)

Selles mõttes on Sussur hästi tubli tüdruk, et ta küll hängib minuga koos, aga süles ei pea teda kogu aeg vedama. Janeli ja Karolin on praktiliselt süles üles kasvanud ;)

Kuna Johants roomab juba täiel kiirusel, siis vudab ta ise mulle järele -  kööki, magamistuppa, tüdrukute tuppa - kuhu parasjagu vaja on. Kui õiges ruumis on, siis istutab oma tagumiku maha ja vaatab, mis toimub.
Köögis tegime täna ühepajatoitu. Koorisin ja hakkisin kõike põrandal, siis Johantsul  ka rõõmsam ;)
Pole vast kõige hügieenilisem  valmistamise viis, aga mis mul sest. 
Siiamaani pole keegi susse püsti visanud, ehk ei visata ka tulevikus.

viskas ka oma abistava käe (ja suu).

Kella 10.15 ajal kustus ta esimest korda ära. Seega voodisse kerget uinakut tegema.
Kui varem oli nii, et panid voodisse, andsid musi ja tegid ühe pai, siis nüüd nii kergelt enam ei lähe. 
Haigusega sai ta täitsa ära poputatud. Nüüd peab kümme paid tegema :):):) 
Õnneks sellist asja ikkagi ei ole, et patsutad tagumikku ja kussutad seal pool tundi. 
Lihtsalt natuke rohkem paisid ja paar pikemat lauset.

Minu hitt-lause: " Tibu jääb nüüd tudule, sest tibu on väsinud, oled emme tubli tüdruk, jaaaa (sellel "jaa"-l on migi miljon a-d lõpus), mesimumm läheb ka tuttu, pai tüdruk oled", tõmban mesimummu laulma ja lähen toast ära.
Mõnikord hakkab jorisema ja ajab end istuli. Siis lähen panen ta uuesti pikali ja räägin jälle sellesama joru.
Kusjuures ongi kogu aeg selline pikk "lause" (sinna vahele võiks muidugi mitme koha peale punktid panna ja eraldi laused teha, aga siis see ei ole enam see).
Põhimõtteliselt, iga jumala kord üks ja seesama jutt! :D
Ta ei viitsi võibolla seda mitu korda kuulata ja jääb magama ära ;)

Hommikul (10-11 ajal) magab ta maksimum pool tundi. Täna ka, sest tõusis tibake enne 11.
Selle ajaga, kui ta magab, vaatan tavaliselt postkastid üle ja vastan kirjadele. 
Kui juhtub nii, et ma  parasjagu mõnda eriti vajalikku vastust kirjutan ja tagatoast juba "äh-mhh-mhh" kuulen, siis vastan talle üldjuhul  samaga ehk "Mhh-mhh-mhh".

Tema jälle omakorda mulle "mhh-mhh-ähh-mhh" ja kui see ähh-mhh-mhh juba kärsituks muutuma hakkab, siis lähen võtan ta välja. 
Õpib natuke ootamist ka. Ei ole päris nii, et tema teeb nipsu ja mina jooksen ;)

Kui ta jälle ärganud on, siis asjatame niisama. Ma ei teagi, mida me konkreetselt teeme. Suurt midagi - niisama käime toast tuppa ja vaatame, kus midagi teha vaja on. 

Täna koristasime natuke õdede toast asju kokku ja panime oma kohale (teen seda üldjuhul siis, kui suuremaid kodus pole, et nad arvama ei hakkaks nagu see olekski minu töö). 

Eeee, siis võtsin südame rindu ja viskasin köögikapist kogutud pläntsikud ära. 
No ma ei tea, miks mul see roti komme on - kõik asjad peab alles hoidma! 
Tegingi selle kapi julmalt tühjaks ja viskasin minema. 
No hea küll - plekist topsid viisin keldrisse, sest neist saab kunagi-millalgi väliküünlaid teha ja Mehukati pudelid ka, sest neist kavatsen ma tüdrukutega Abbil parve meisterdama hakata :D

Vot sellist jama kogun :D

Kui on palju ja kiireid tegemisi, siis mul on tavaliselt päeva tegemiste jaoks nimekiri tehtud - noh, et ei unustaks. Ja lisaks sellele ka kuunimekiri, kus on kirjas, mida VÕIKS ära teha (sundi ei ole, aga võiks).
Kusjuures nendest nimekirjadest on väga palju abi - kui iga päev natuke teha, siis saab midagi tehtud ka ;)

Kui jaanuarikuus ei teegi kõike plaanitut ära, siis lükkub sama toimetus veebruarikuuse ja sealt omakorda märtsi. On olnud toimetusi, mis rändabki paberilt paberile ja mis ei saagi vist kunagi tehtud.

Sellised need nimekirjad välja näevad:


Nähh, kaustas näitab, et pilt on püsti, aga siin pikali. 
Ei mina tea, kuidas ma selle siin ka püsti saan. Igatahes sellised nimekirjad. Mis toimetused tehtud on, selle värvin üle - endal ka siis hea vaadata, et natuke ikka liigutan :)

13.40 aeg läks Sussur-Mussur-Vussur jälle magama ja mina kobisin samal ajal arvutisse. Kui ta üleval on, siis on arvuti enamik ajast täitsa kinni. Ma ei taha selline ema olla, kes poole silmaga vaatab last ja poole silmaga istub arvutis. Ok, kui kiired toimetused on, siis küll, aga üritan neid kiireid asju tema uinakute ajal teha või siis õhtul, kui ta juba ööunes on.

Sõin praegu kõhu täis, nämm-nämm. Esimene söök siis täna ;)
Mõnikord ma lihtsalt unustan süüa. Panen omale sooja toidu isegi laua peale, aga ikka tuleb midagi, millega tegelema peab ja siis, kui ma ükskord sööma otsustan hakata, on toit ammu jahtunud või paremal juhul ära ka juba söödud.
Teiste poolt siis - Tarmo on meil see metsasanitar :D

14.45 ärkas unimüts (suht laisk unimüts, magas ainult tunnikese) jälle üles, käisime ja tõime Janelit lasteaiast ära.
Lasteaias on ta 8.00-15.00, varem viisin 9.00, aga uuest aastast leidis ta, et tahab ka hommikuti lasteaias süüa. Mis siis ikka, kui tahab, siis tahab.
Janeli ja Karolini tegemistest võtan eraldi teemad - kirjutan kuidas läheb ja mis tunded valdavad.
Teen nendega kohe intervjuu ;)

Kella 17.00-ni majandasime niisama, siis hakkas Pikku Kakkonen.
Selleks kellaajaks on toss juba väljas ja midagi tarka küll enam teha ei viitsi :D
Nii nõrk olengi ;)

Kui telekast Pikku Kakkose muusika tuleb, siis lohistab Vussur-Sussur ka end ruttu sinna kohta, kust telekat näeb. Ma peaks seda kohe filmima!
Kui muusika hakkab ja tema parasjagu näiteks köögis on, siis roomab ta kõige pealt köögi ukse juurde (sest sealt näeb juba telekat), sätib ennast istuma ja hakkab plaksutama.
"Mhh-mhh, ähh-ähh" käivad ka ikka asja juurde.
Põhimõtteliselt on ta ca 5 minutit koha peal ja vaatab  seda lastekat.
5 minutit on lagi, peale seda tüdineb ta juba ära. Siis läheb otsib ta omale mõnusama koha kus olla, näiteks emme opsi ;)

18 ajal läksime Johannaga koos magama. No ma ei suutnud oma silmi lihtsalt lahti hoida! Kui tema ärkas 30 mintsa pärast üles, siis mina magasin kella 20.00-ni!!

Olenevalt päevast teeme me suurematega ka midagi -täna ei teinud, sest ma magasin nagu nott ;) Kolmapäeviti käime ujumas ja praegu oleme paaril õhtul uisutamas ka käinud. Lauamänge mängime päris tihti.
Praegused põhilisteks lauamängudeks on üks seene mäng ja kana mäng. Eks aeg ajalt tuleb midagi teist ka, aga need on praegu põhilised. Ma võiks lauamängudest ka eraldi teema teha. Kiidan, mida osta ja mida mitte.
Praegusel arvutite ajastul ei mängita vist enam eriti lauamänge...Meie mängime küll. Eks ma lasen tüdrukutel arvutis ka ikka olla, aga mitte väga palju. Las parem joonistavad, meisterdavad ja mängivad päris mänge. Seal arvutimaailmas jõuavad nad veel küll ja küll olla.

Kui ma 20 ajal ärkasin, siis pugisin kõhu täis, istutasin end diivanile ja hakkasin uimase näoga telekat vaatama, hiljem kobisin arvutisse ümber.
Vaatasin postkastid  veel kord üle ja siin ma müüd siis olen - üritan päeva tegemisi kirja panna.

Sussur läks kell 21 magama, suuremad 23 ajal. Homme ikkagi vaba päev, saavad pikemalt üleval olla. Kooli-lasteaia päevadel lähevad 21 magama, sest nad on päris pika unega. Kui nad näiteks 22 magama lähevad, siis soiuvad hommikul mõlemad, et on nii väsinud! Olgugi, et magasid 10 tundi (äratus on kell 7)!? Nüüd magavad siis 11 tundi ;)
Emasse, noh.

Põhimõtteliselt sai päev kirja.
Nüüd kobin koos arvutiga voodisse ja hakkan "Uusi päivä" vaatama ;)

Magama jään ilmselt 2-3 ajal, et siis hommikul soiguda, kui loll ma olen, et varem magama ei läinud ja nüüd uimasena ringi pean töllerdama ;)

Et siis selline "põnev" päev :D

Friday, January 24, 2014

Sips Helsingisse, sips tagasi.

Käisin eile Helsingis.
Mitte niisama  aega surnuks löömas ja shoppamas, vaid ikka asja pärast - õigusabibüroo (edaspidi Büroo) teiste tegelastega tutvumas.

Esmamulje põhjal võiks öelda, et väga,väga, väga, väga mõnus ja lahe seltskond. Loodan, et see esmamulje ei muutu, sest tõesti väga lahe tiim on. Pikemalt ei peatu ;)

Läksin ja tulin bussiga.
Mis ma siin autoga ikka niisama aega raiskan. Sõidukulud oleks enam-vähem samad olnud, aga see eest sain bussis vähemalt raamatut lugeda. Aeg ei läinud raisku. Ajee

Püüan seda joont siis hoida, et kord kuus pealinnas käia - edasiantud asjadest ülevaade saada ja noh, niisama on ka hea nõu küsida.
Selles mõttes on ikka väga hea, et on koht, kust nõu saada.
Mitte, et ma nüüd kogu aeg küsimusi küsiks, aga hea on ikkagi ;)

Bussi oodates, sattusin raamatupoodi. Mul ei olnud üldse plaanis raha laristada, aga ikkagi ostsin omale kaks uut raamatut:

tasub osta 

Esimeses raamatus on kirjas kõik see oluline jutt, mida tööandja teadma peaks ehk see raamat tasub osta neil, kes kavatsevad Soomes firmat looma hakata ja tööandjateks hakata. 

Teine raamat on otsast lõpuni puhkusega seonduvat juttu täis. Olen seda raamatukogust ka laenutanud ja tean, et see on väga hea raamat.

Mõtlesin, et hakkan omale vaikselt siis neid raamatuid lõpuks ostma. Keegi teine neid mulle ju nagunii ei osta :):) 
Tarmo blogi ei loe ja seega pole mõtet talle ka siia vihjet kirjutada  :D

Kui kvartalis kaks raamatut osta, siis see ei löö hinge ka kinni (nende kahe raamatu eest maksin 94 €). 
Sünnipäevaks ja jõuludeks lubaks omale mõne lisaraamatu ka, siis ongi aasta lõpuks kõik raamatud ostetud, mis nimekirjas on ;)

Ok, hakkan nüüd meie tänasest päevast punktikesi üles kirjutama, et need tegemised õhtul siis blogisse toksida. 
Mõtlesin, et kirjutan meie päevast, sest üks tegelane otsustas täna kell 5:40 üles ärgata! Aaajeeee!

Üks tavaline päev on ees ootamas ;)



Monday, January 20, 2014

Janeli juba 6-aastane!

Võtsin 100 aastat hoogu, et blogi lahti lüüa ja midagigigigig kirja panna.

Tegemata asju/tegemisi on omajagu kogunenud!
3 nädalat ei liigutanud praktiliselt ju lillegi - oli  "imeline" jõuluaeg ja seejärel tuulerõuged.

Püüan nendega asjadega kuidagi ikkagi järje peale saada ja siis hakkan end blogis tihedamini ilmutama - AUSÕNA! :)
Imeline veebruar ju läheneb, kus ma lubasin iga päev millestki kirjutada- iccccc :D

Täna ei kirjutagi midagi, teeme hoopis pildiseeria - üks preilna sai meil jälle aasta vanemaks ;)

Alles see oli...

Kodune kaalumine ;)





Johannaga nagu 2 tilka vett 

Johannaga nagu 2 tilka vett vol 2

olla või mitte olla


Murjam ;)

100% tutipeo pilt :) 

Tuulest viidud

Esimene näomaaling 

Talutütar valdusi üle vaatamas

śampanjaaaa


kerge kalalkäik

5 aastat  ja 364 päeva

6 aastat!

kohustuslik :)

Mõnikord liigub aeg liiga kiiresti!

Wednesday, January 8, 2014

Väike marslane hakkab tasapisi juba paranema

Väike roheline marslane hakkab praeguse seisuga vist paranema, sest õhtul jäi ta juba 5 minutiga magama ja praeguse seisuga on ta ilma probleemideta 4 tundi juba maganud.

Eile kirjutasin kuidas ta meil peale 1,5-tunnist nutmist lõpuks magama jäi...

Njaa, jäi magama küll, aga tunni aja pärast tõusis üles ja siis "maadlesin" temaga terve öö.
Ta pole mitte kunagi öösel nutnud, eile nuttis see eest kõvasti ja palju.
Ei aidanud mitte miski - süles olemine ega kussutamine.
Tema jaoks oli see kusjuures täiesti OK, kui öösel kell 3 voodis istusime ja mänguasjadega mängisime :)
Siis lausa naeris ja seletas.
Kui magama üritasime jääda, siis oli 2-3 mintsa "magamist" ja seejärel 10-15 minutit nuttu, jälle natuke "magamist" ja veidike rohkem nutmist.
Alles kella 5 ajal jäi päriselt magama.
Õnneks magas siis täitsa pikalt - kella 10-ni välja.
Arvestades ööd, oli see vägagi OK.

Tarmo küsis ka öösel vahepeal, et kas mul närv ei hakka üles ütlema :)
Kusjuures ei hakanud.
Ta on meil siiani öösiti nii ideaalselt maganud (üldse ideaalne laps olnud), et mis need paar ööd siis üleval olla ei ole. Eks nats väsitav on, aga noh - magan siis, kui saan. Praegu võiks näiteks magama heita, eksole! ;) Hahahahah

Päeval magas ta 2 korda, mõlemal korral tund aega.
Üritasin teda alguses magamistoas magama panna, aga kuna marslase suust tuli kohe: "Vääks-vääks", siis otsustasin teda ikkagi poputada ja diivanil koos temaga pikutada.
Pikutamisest sai minul ka kerge magamine ;)

Selle haigusega on ta täielikult emmekaks hakanud.
Kui Tarmo töölt tuli, siis rõõmustas ja naeris küll, aga kui juba issi süles oli ja kaugemal emmet nägi, siis tahtis kohe minu sülle. Lükkas suunurgad alla, pressis silmast paar pisarat ja emme süles ta jälle oligi ! :):):)
Eks ta ongi kogu selle aja praktiliselt minu süles ju veetnud, seega täitsa mõistetav, et emmekaks on muutunud.

Kohe-kohe peaks ta piimast oma kõhu täis nosima ja siis saan mina ka magama jääda ;)

Kuna ta õhtul nii ilusti magama jäi ja praegu ka ilma jorinata magab, siis võib järeldada, et roheline marslane hakkab jälle valgeks maalaseks muutuma ;)
Ahhoi!



Tuesday, January 7, 2014

Tuulerõuged ja Soome sõitmine

Nagu oligi arvata, siis öine magamine oli lünklik.
Mingist magamisest me tegelikult rääkida ei saa - Johantsu ainult rullis ja niheles, mina kussutasin, paitasin, musutasin.
Nii palju, kui seda ööd üldse oli, siis praktiliselt kogu aja oli ta mul süles/kõhu peal.

Äratus oli 4.30
Kedagi äratada polnud vaja, sest meie Johannaga olime nagunii üleval ja kui voodist välja ronisime, siis tõusid nii Tarmo-Janeli ka üles.

Autosõit Haapsalust Tallinnasse mingit muret ei valmistanud - terve tee Johanna magas.

Mure tekkis laevas, kui me oma kahe täpilise-rohelise lapsega maha istusime.
Kahega, sest Janeli on juba terve, tema enam rohe-täpiline ei ole.

Karolinil ma laevas kuhugi minna ei lubanud ja millegagi mängida ei lasknut. Istus lihtsalt laua taga.
Selles mõttes ei tahtnud ma päris teadlikult ja tahtlikult teisi inimesi ikkagi nakatada. Tahaks loota, et need lihtsalt õhust hüpates teistele ei lähe. Ikka kokkupuute korral. Samas ma ei tea...
Midagi polnud teha, tagasi oli vaja sõita.

Kuna Johanna ka laevas just kõige paremat tuju ei näidanud ja 2,5 tundi sõitmist ootas alles ees, siis otsustasime, et võtame kajuti. Seal oleme omaette - ei nakata kedagi ja Johanna nuttu kuulame ka ainult ise. Teised ei pea end meie pärast ebamugavalt tundma.
Ma ise olen selline lapsevanem, et kui mu laps kusagil rahvarohkes kohas nutab, siis ma lähen sealt ära ja kui võimalust ära minna ei ole, siis teeks sada imet, et laps teisi ei häiriks. Sellepärast ei suuda ma ise mõista vanemaid, kes südamerahus lasevad oma lapsel nutta. Mõnikord ei aita lapse rahustamisel mingid nipid, seega parandan ennast ja kirjutan, et ma ei suuda mõista lapsevanemaid, kes lihtsalt oma lapse nutmisest välja ei tee.

Ma võiks kirbukate puhul kohe ühe näite tuua.
Emme on oma lapsega kirparil. Laps hakkab vankris nutma. Mitte emme ei hakka vankrit loksutama ja last rahustama, vaid ta sobrab rahumeeli asjades edasi. Ok, mina mõtlen, et ju ta vaatab selle riiuli lõpuni ja hakkab siis lapsega tegelema. Ei hakka ta midagi. Lükkab vankri järgmise riiuli juurde ja hakkab seal sobrama, laps samal ajal vankris karjumas (mitte enam nutmas).
Vot siis on küll tahtmine õlale koputada ja öelda, et ta laps nutab vankris.
Ma ei tea...see ostmine nüüd lapsest küll tähtsam olla ei saa.
Samas on igasuguseid vanemaid.
Pole minu asi vist nende tegemisi kommenteerida, aga ajab ju närvi.
Igatahes, kui olen ise parasjagu kirparil ja sinna satub mõni selline ema, kes oma lapsel röökida laseb, siis lähen tvaliselt ise ära. Mu närv ei pea lihtsalt vastu. See tõesti ajab mind närvi - krt, võta laps sülle ja vaata koos lapsega neid riiuleid edasi!

Laevareisu juurde tagasi.
Meie võtsime niisiis väikse kajuti (maksis 22 euri).
Üleval oli voodi, kuhu Karolini-Janeli kupatasime.
All oli kitsas diivan, kuhu meie Tarmo ja Johannaga end ära mahutasime.
Telekas oli ka ja seega said suuremad terve laevasõidu aja seda vaadata - polnudki väga igav.
Johanna tuju eriti hea ei olnud, sest jorises päris pikalt, aga lõpuks jäi ikka magama. Saime seega mõlemad kerge une tehtud.

Ma olin surmkindel, et autosõit Helsingist Turusse tuleb läbi kivide ja kändude, aga pean tunnistama, et eksisin - Johanna ei jorisenud mitte kordagi. Pool teed ta lihtsalt magas ja ülejäänud poole ajal andsin talle nii palju uusi asju vaheldumisi kätte, et tal lihtsalt polnud põhjust vigiseda. Avastas uusi asju.

Kodus oli ta täitsa rõõmus, olgugi, et väljanägemine nii kehva on.

Kui ma ise talle otsa vaatan, siis tuleb nutt täitsa peale!

:(

:(:(

Ise ma talle neid rõugeid ju tahtsin. Sain!
Ma ei osanud ette näha, et see olukord nii koledaks ja vaevaliseks läheb, aga samas on seda hullemat aega ainult paar päeva - need tuleb üle elada.
Kui ma ka oleks osanud ette näha, siis oleksin neid ikka tahtnud - vähemalt on läbi põetud.

Ma olen seda meelt, et sellised haigused, mis erilisi tüsistusi ei jäta, tuleks ikkagi ise läbi põdeda ja kätt vaktsiini järele sirutada ei oleks vaja.

Meie pisikesed inimesed saavad niigi palju neid korralisi vaktsiine ja kui ma hakkaks veel igasuguseid muid vaktsiine juurde tegema, siis see laps oleks üks liikuv keemialabor.
Tänapäeval on ju varsti igale haigusele oma vaktsiin.

Karolin ei kurda nende rõugete pärast üldse.



Temal ei ole kusjuures nii hull ka nagu Johannal. Kui Karolinil on ainult mõningad vesised villid (ülejäänud lihtsalt punased täpid), siis Johannal on aga miljon vesivilli, millest osad on ikka jõhkralt suured!

Enne magamist tupsutasime kõik täpid veel kord üle- eoh :(
Magama jäi ta nuttes ja nuttis ta koguni 1,5-tundi (koos väikeste pausidega). Ei aidanud kussutamine ja süles olemine. Lõpuks vist lihtsalt väsis...

Kordan - vaene laps!

Siia lõppu törts nalja ka, et asi väga hull ei tunduks :)

Johanna "magas" ju terve tänase öö mul süles/kõhu peal, umbes vot nii:

                                                 

Sedasi pea vastu minu lõuga/põske.
Kui ma hommikul peeglisse vaatasin oli mul lõug+osa põsest täiesti roheline :):):)

Üritasin seda maha saada, aga mitte miski ei aidanud.
Liikusingi sedasi ringi, et üks põsk oli roheline :D
Mida teised sellest arvasid - polnud mul sooja ega külma.

Kõik ju ikkagi õilsa eesmärgi nimel  - lohutada oma last ;)

Sunday, January 5, 2014

Jackpot - enne reisi täpid peal!

No ei ole hea lugu!
Kohe üldse mitte!
Johannal ja Karolinil ka lõpuks täpid peal.
Nad oleks võinud ühe päeva veel kannatada... :(

Ma arvan, et see laevareis tuleb päris vaevaline.
Võibolla laevareis ei olegi kõige hirmsam. Hullem on sõit Helsingist Turku.

Aga mis ma siin ikka pajatan - las pilt kõneleb enda eest:

Hommikul 9-10 ajal 

Päeval 13-14 ajal

Õhtul 19-20 ajal

Vaene laps!!

Karolini seisukorrast ei saa ülevaadet anda, sest ta on Tallinnas. Suure tõenäosusega on seis sama. 

Alguses panin Johannal pea piirkonda saialilletinktuuri, aga õhtul loobusin ja panin ikkagi sinna ka briljantrohelist.
Kui saialilletinktuuri panna, siis on umbes nii, et ühe täpi jõuad ära teha - tikk juba kuiv. 
Aurustub vist nii kiiresti. 

Eks siis paistab, kuidas need rohelised "mehikesed" homme laevas vastu võetakse. 
Kaks varianti: kas joostakse kahte kaarde laiali või tullakse endale ka tuulerõugeid korjama ;)

Rahutu öö tuleb igatahes - ta on ca 2,5 tundi maganud ja selle aja jooksul olen ma vist juba 6 kord teda "sügamas" käinud.

Homse õhtuni ;)


Friday, January 3, 2014

Aasta 2014 - plaanid, soovid, lubadused

Ma nüüd ei teagi kuhu rubriiki midagi panna, aga erilist vahet vist pole - hakkame aga pihta!

1.Õpin soome keeles 1000 uut sõna juurde - reaalne
Laias laastus teeks see 3 sõna päevas. See oleks ju köki-möki.
Ma arvan, et mitte keegi ei viitsiks aasta aega,  igal päeval, kolme uut sõna õppida.
See pole raske, aga see lihtsalt ununeb ja oleks tüütu.
Seega peaks eesmärgiks võtma 100 sõna kuus. Siis oleks plaanidest 200 sõnaga isegi ees , iccc
Ma hakkan sõnu kohe eraldi paberikeste peale üles kirjutama ja hoian aasta lõpuni alles.
Saab siis näha, kui palju õpin ;)

2.Ostame perele suurema auto - reaalne
No ei mahu enam viiekesi sinna vanasse autosse ära. Kohe mitte ei mahu!
Teine on meid nii truult 7 aastat juba teeninud ka ja aeg olekski see uue vastu välja vahetada.
Kas just uue, aga uuema, suurema ja turvalisema vastu.
Nii, et mahuks normaalselt sõitma ja ei pea ennast sõites kiluna tundma.

3.Õpetan Johannale jõuludeks tähed ja numbrid selgeks - reaalne
Kihlvedu Tarmoga.
Kunagi oli mul kihlvedu emaga, et õpetan Karolinile jõuludeks tähed selgeks (Karolin oli siis 1 aasta ja 4 kuud vana). Tema seda loomulikult ei uskunud, aga ikkagi õpetasin.
Ma ainult ei mäleta, mis pidi see oli - kas mina ütlesin tähe ja tema siis näitas või oli vastupidi.
Kuna Johanna oleks jõulude ajal 1 aasta ja 6 kuud vana, siis pean temale numbrid ka selgeks õpetama.
Kõik on ikka läbi mängu - mingit laua taga istumist ja tuupimist ei ole.
Igaks juhuks kirjutan, muidu keegi tahaks mulle äkki lastekaitse kaela saata - piinatakse last! ;)

4.Jõuame Johannaga kokkuleppele, et jaanipäevaks on ta meil mähkmetest väljas - reaalne
Teised tüdrukud on mähkmetest väljas olnud 1,5-aastaselt (öösel ja õues ka ehk TÄIELIKULT väljas).
Mis see aastane siis ära ei ole?
Kusjuures ta oli sellega täitsa nõus.
Kui ma temale sellise ettepaneku tegin, siis oli tal selline reaktsioon:


Äh! Mina wä?

Oeh...ooeeehh...emme, rahune maha!


Ja teadu pärast tähendab vaikimine nõusolekut ;) Diil!

5.Käime lastega kord nädalas ujumas - reaalne
Aasta lõpus sai juba väga tihti ujumas käidud, loodetavasti jätkame uuel aastal samas vaimus.
Ujumine on selline ala, mida iga laps võiks osata (tegelikult peaks oskama).

6.Ehitame lastele Abbile mängumaja - reaalne
Enne oma talu ehitama ei hakka, kui lastel maja püsti on!!!!!!!
Mitu aastat juba "ehitame", siiani pole midagi kerkinud!

7.Alustame talu ehitusega (vundament) - reaalne
Sellel suvel ei olnud võimalik ehitama hakata, sest Tarmo ei saanud piisavalt puhkust, polnud ehitusluba ja ega rahadega poleks ka välja mänginud. Seega sellel suvel peab kopa maasse lööma ja miinimum, millega lepime, on vundament. Eriti rahul oleks sellega, kui saaks veel karkassi püsti ja katuse ka peale.
Korralist puhkust on Tarmol saada 24 päeva (lisaks veel 36 päeva isapuhkust). Ajast peaks piisama.
Kas ka rahast, see selgub suvel ;)
Nagu me öelnud oleme, siis püüame ilma laenudeta hakkama saada.

8.Teen soome keele kõrgtaseme testi, püüdes seal kõik numbrile 6 saada - vist reaalne 
Jep, teen ära!

9.Kõik 2014 jõulukingid teen ise, poest ei osta midagi - vist reaalne
Selle aasta jõuludega tuli kusjuures natuke ideid.
Vähe naljakas olukord - esimene aasta üle pika aja, kui mitte mingisugust jõulu meeleolu ei olnud, aga vaatamata sellele tulid head kingi-ideed?! :)
Mulle see kommerts ei meeldi!
Lapsed sai samuti see aasta jälle kinkidega üle uputatud - see mulle ka ei meeldinud.
Ah, need jõulud ei meeldinud mulle üldse.
Järgmise aastaga seega teised plaanid ;)

10.Lammutame pool vanast talust maha - ebareaalne 
1/4 on maha lammutatud ja hetkeseis on vot selline:


Nüüd tahaks sellest, mis veel seisab, omakorda pool maha saada.
Ülejäänud poole lammutaks siis vast 2015 aastal.
Ebareaalne tundub see ettevõtmine sellepärast, et nagunii on palju tegemist: lastele mängumaja ehitamine, vundamendi tegemine, korteri kallal oleks natuke kõpitseda vaja.
Millal seda lagunenud lobudikku veel laiali jõuab vedada?
Loomulikult on kõik tuttavad juba sada miljon korda juba öelnud, et tuleb põlema panna ja päästeametnikud õppustele kutsuda.
Mitte mingil juhul ei lase ma seda põlema panna.
Esiteks on korraliku ehitusmaterjali (palki) veel küll, mida kasutada saab.
Teiseks võib seal sees olla midagi sellist mida taastada annab ja talust mälestuseks jätta (mingi mööblijupp või mis iganes).

11.Hakkan eesti keele grammatikat õppima - ebareaalne
Teeks omale näiteks selgeks kuidas tekstis numbreid õigesti kasutatakse, siis võiks veel mõttekriipsude kasutamise ära õppida jne.jne.
Arenemisruumi on veel piisavalt.
Ma arvan, et sellest õppimisest ei tule suurt midagi välja. Vanale karule ju uusi trikke ei õpeta.
Lisaks on muud lugemist ja õppimist piisavalt, et eesti keele peale küll aega ei jää.
Samas - iial ei või teada!

12.Õpetan lastele kabe selgeks - reaalne
Malet nad oskavad, võiks siis ju kabet ka osata.
Tekib küsimus, et miks nad seda praegu ei oska?
Nimelt ei ole meil kodus kabet. Ma pole poes müügil ka seda näinud. Tahan justnimelt puidust nuppudega kabet, platsmassist jurakatega mängu keeldun lausa ostmast!
(Ma olen ikka lahe lammas küll - osta.ee tuleb selliseid asju vaadata! Just vaatasin, et sügisel müüdi puidust kabe 10 sendiga!!!)

13.Lähme suvel lastega Juku Veeparki - reaalne
Mitu aastat juba Turus elanud, aga Juku Veeparki pole ikka jõudnud.
Kaua võib?
Sellel suvel üritame ära käia.

14. Lähme suuremate tüdrukutega ööseks telkima - reaalne
Kasvõi Abbile (ega mujale julgekski).
Aga üks lahe lõkkeõhtu, liha sussutamine ja telgis magamine tuleb tüdrukutega teha!
Kohe täislaks ikka - kõige pealt möllamine, siis söömine ja seejärel magamine.

15. Ehitame Abbil, metsatukas, lastele roigastest suure onni - reaalne
Mul on kogu aeg silme ees olnud, milline see roigastest onn välja peaks nägema.
Kevadel teeme selle ka ära!
Justnimelt kevadel, sest siis leiab roikaid suurema vaevata, sest rohi pole veel kasvama hakanud.

16. Käime suusatamas - reaalne
No, see on ainult siis reaalne, kui lumi maha tuleb.
Eelmisel aastal ei saanud kordagi suuski alla. Tegelikult on see mõistetav ka, sest paljud rasedad ikka suusatamas käivad!?
Sellel aastal püüaks siis ikkagi käia ;)
Ja lastele tuleks ka suusad osta!

17.Loen läbi 10 raamatut - eeeeeee......eeeeeee.....ebareaalne....vist
Saab siis näha, kuidas selle ajaga on.
Kusjuures 10 ei ole ju üldse palju!

18.Peale kella 22.00 enam arvutis ei ole - hahahhahahhah - EBAreaalne
Peale kella 22.00 võiks ju voodis olla ja näiteks oma kümmet raamatuid lugeda!
Miks ma sellest üldse kirjutan, kui ma tean, et see reaalne pole?
Ah, ei mina tea.
Aga ma luban, et vähemalt üritan enne 22.00 oma asjad ära korraldada ja arvuti kinni panna.
Rõhk sõnal "üritan".

19.Kolmapäev ja laupäev on arvutivabad päevad - tõenäoliselt ebareaalne
No tõesti!Mõni päev võiks ju ilma arvutita mööduda!
Ebareaalne tundub, sest tegemist on arvutis liiga palju, aga elame-näeme.
Hakkan lausa graafikut pidama ;)

20.Võtan oma üleliigsed 3-4 kilo alla - reaalne
Mul siin 3-4 ülekilo veel on, aga kuna just olid jõulud, siis ei viitsinud ennast liigutada ja sedasi nad mul siia rippuma jäidki.

21.Istutame kevadel Abbile kõik uued õuna-, ploomi- ja pirnipuud - reaalne
Abbil olid ju kõik viljapuud nii hiidvanad, puruks murdunud, mädanenud või siis taevasse kasvanud:

2008 Abbi õunaaed

2008 Abbi õunaaed 

Üritasime neid küll üles vuntsida ja päästa, mis päästa annab. Aga mida sa ikka päästad, kui puid pole 20 aastat lõigatud ja enamik neist olid murdunud.

korrastatud õunaaed

korrastatud õunaaed vol 2


Otsustasime niisiis 2014 kevadel kõik vanad maha võtta ja uued asemele panna.

22.Vaatan oma "Grey Anatoomia" läbi - reaalne
Mul on praeguseks 8 hooaega ostetud. Suvel vaatasin seda küll, aga 5. hooaeg jäi miskipärast pooleli ja sellest ajast pole enam vaadanud.
Vot see on ikka tase, et seriaali vaatamise ka plaanide, soovide, lubaduste rubriiki peab panema!
icccc :D

24.Lähme perega fotostuudiosse pilte tegema - vist reaalne
Kogu aeg olen mõelnud, et võiks ju minna.
Juba siis, kui Janeli beebi oli.
Pole ikkagi läinud.
Probleem ongi selles, et ainult mõeldakse, aga tegutsemiseni ei jõuta!
See on selline kättevõtmise asi.
Kui ikka ise liigutada ei viitsi, siis keegi sind sinna ei vea ka!

25.Teeme vähemalt 3 heategu - reaalne
Heategudest ei tohi tegelikult kirjutada, sest siis ei oleks need heateod, vaid eeee...eputamised?
a la ma olen nii tubli ja tegin vot seda - palun kiitke mind.
Samas tegelikult peaks neist vist ikkagi kirjutama ka. Mõni inimene lihtsalt ei tule selle peale, et võiks kedagi teist aidata. Mitte, et ta aidata ei tahaks - ta lihtsalt ei tule selle peale.
Ah, ei tea.

Igatahes püüame enda ümber teisi ka näha ;)

26.Hakkan laste märkmike edasi kirjutama - vist reaalne
Tegemist on ju nende toredate märkmikega, kus ma lastest kirjutan. Kõik olulised asjad saab kirja pandud. Kui lapsed suureks kasvavad, siis annan need kingitusteks (gümnaasiumi lõpetamise puhul näiteks).
Alustasin sellega Karolini sündides. Siis oli üks laps - hea, lihtne ja võttis vähe aega.
Nüüd lapsi kolm - võtab vähe rohkem aega ja enam nii lihtne pole.
Oi jah, pole neid vist juba mitu sajandit kirjutanud. Tegelikult ma millalgi ikka kirjutasin. Aga oli see nüüd aasta, kaks või kolm tagasi - seda küll ei oska öelda.
Hakkan igatahes 2014 aastast jälle kirjutama.
Need aastad, mis vahepealt kirjutamata on - tuleb kunagi tagant järgi kirjutada. Olulised märksõnad isiklikus märkmikus ikka kirjas.

27.Tellin 2013 aasta pildid ära - reaalne
Soomes võtsin umbes sada korda hoogu, et ära tellida. Tulime ju pikemaks ajaks Eestisse, oleks kätte ka saanud. Siin ma nüüd siis olen - endiselt ilma piltideta!
Tellin igal aastal tavaliselt 2 korda pilte. Mulle lihtsalt meeldib, kui pildid on albumites.
Nii on õige!

28.Hakkan Johanna aastaraamatut kirjutama - eriti reaalne
Häbi tunnistada, et pole siiamaani raamatusse veel ühtegi kriipsu tõmmanud. Kõik vähegi tähtis on minu enda märkmikus kirjas, aga Johanna raamatusse ümber kirjutamiseni pole jõudnud.
Samas, kui ma selle ette võtan, siis saab kõik ühe korraga ka tehtud.
Võtan selle jaanuaris käsile - ai promessss ;)

29.Ostan kitarri - ebareaalne
Ülemöödunud aastal "ostsin" ja möödunud aastal "ostsin" ja tõenäoliselt "ostan" ka sellel aastal ;)
Mul on kogu aeg mingi kiiks olnud, et ma pean mingi pillimängu selgeks õppima.
Kas siis klaveri, kitarri või flöödi :)
Klaverit ei saa osta, seda pole kuhugi panna - olgugi,  et klaverit oleks vägevam mängida.
 Rõhk sõnal oleks :)
"Yamaha" flööt on mul kusjuures olemas. Korra julgesin seda puhuda ka, aga siis sain Tarmo käest kergelt mööda pead. Noh, et mis naabrid arvavad või nii.
Jääb siis üle kitarr (mida ma nagunii ei osta).
Lootus ju jääb, eksole.

30.Kirjutan veebruaris IGA PÄEV blogisse ühe sissekande - ebareaalne
See on väike eksperiment mulle endale, et kas ma viitsin suvalist mula kirjutama hakata.
Tegelikult plaanisin kohe jaanuaris selle eksperimendi ette võtma, aga kuna 1.jaanuar jõudis nii kiirelt õhtusse, siis oleks üks päev juba kirjutamata olnud.  Jäi niisiis veebruar ;)

31.Ostan firmale kontori - reaalne
Sellise pisikese ühetoalise korteri, mille kontoriks ümber vuntsin.
Mina ei vuntsi vast midagi, seda teeb härra ;)
Mina näitan ainult sõrmega, kus ja mida.
Samas mulle endale meeldib ka ikka käsi külge panna - eriti paheteldamis- ja värvimistöödes ;)

32. Lähen õigusteadust õppima - reaalne
Noh, vaat kui innukas õppur!Alles nüüd, lõpus, tuleb meelde, et selline plaan oli ju ka!
Loodame, et võetakse õppima.
AUSÕNA, ma ironiseerin ja naeruvääristan ainult neid advokaate, kes idiootseid vastuseid annavad ja kes arvavad, et kui hagi on kirjutanud mitte-advokaat, siis teda ei tulekski tõsiselt võtta ja vastusesse võib seega hülgemöla kirjutada.

33.Ehitame Abbile puukuuri - reaalne
See on ka oluline ehitis. Muidu on iga nurga peal laotud puuhunnikud ja sedasi aastast aastasse. Viimane aeg on puukuur ehitada. Kaua see ikka aega võtab?

Et siis selline loetelu! Mitte midagi ülejõu käivat, kõik lihtsad ja elementaarsed asjad.

Kui nüüd Johanna aastaraamat välja arvata (mis läheb lubaduste rubriiki), on kõikide teiste puhul tegemist PLAANIDEGA.

Soovidest kirjutades, siis mul on ainult kaks soovi - et kõikidel minu pereliikmetel ja lähedastel oleks tervis korras, ja et kellegagi mingeid õnnetusi ei juhtuks.

Kui pole tervist, pole midagi.
Kui on tervis, on kõik muu meie endi teha ;)

Plaanid kirjas - eks paistab, kuidas läheb.
Ja kui mulle veel mingi plaan pähe torkab, siis lisan julgelt juurde.

Annan omale vaba voli jaanuaris plaane veel lisada, ihihih :)

Uuel aastal...

...annan pühaliku lubaduse, et loen rohkem raamatuid!

Soome tööõigusraamatud sinna hulka siis loomulikult ei kuulu.
Ikka PÄRIS raamatuid.

Täna õhtul käisin poes ja tegin ühe impulssostu:


Kuna Tikker kiitis, et nii hästi on kirjutatud, siis läksin õnge ja ostsin ;)
Loen läbi ja  kui ei meeldi, ostab Tikker selle minult ära :D
OK- nali :):):)

Tegelikult ma poes natuke lugesin ja tänu sellele hakkasin mõtteid mõlgutama, et ÄKKI kirjutaks ka "Minu Soome".
Keegi kunagi viskas selle mõtte blogis ka õhku, aga siis see mind nagu ei köitnud.
Nüüd see mõte natuke juba meeldib...

Siit küsimus - kas "Minu Soome" on juba kirjutatud või mitte?

Kontrollisin just - on küll.
Noh, pole midagi, kirjutan siis raamatu
 "Kuidas ma perega Soome otsustasin kolida" :)

Loomulikult ei arva ma nüüd, et mingisugune kirjanik olen ja massidele kirjutama hakkan.
Kirjutaks rohkem endale - mälestuseks Soome aastatest või nii.
Äkki sõpradele ja aktiivsematele blogi-lugejatele kingituseks ka...Mine sa tea.

Kõige pealt pean muidugi kirjutamise ära õppima ja grammatika reeglid omale selgeks tegema ;)

Teemasid iseenesest oleks, millest kirjutada.
A la kuidas ma Soomes naabriga koera haukumise pärast sõda pidasin; kuidas preili ajakirjanikuga asi tegelikult lõppes; mis juhtus 2012 aasta lõpus, kui blogi-uksed korraks kinni panin; kuidas ma keldriboksi puitu täis tassinud olen; koristamisaegade telgitagustest jne.jne.

Niisiis pean inspiratsiooni ammutama ja natuke lugemisega tegelema.
Noh, saaksin natukenegi aimu, kuidas raamatut üldse kirjutada ;)

Esimene raamat 2014 aastal on siis "Minu Kopenhaagen".
Pasunakoor hõisaku! Tralalallalalallal :)

Annan siis pühaliku lubaduse, et loen sellel aastal rohkem raamatuid. Rohkem, kui eelmisel aastal!
 Seda vist väga raske ületada pole, sest eelmisel aastal lugesin suisa 2 raamatut! iccccc

Tegelikult peaks üldse oma uue aasta lubadustest-plaanidest-soovidest nimekirja kokku panema...Hm?

31.detsembril saaks blogi 2014. aasta viimase sissekandega plaane-lubadusi üle vaadata ja vastavalt tulemustele siis kiita või laita...

Peab mõtlema...peab mõtlema...

Kõikidele igatahes toredat uut aastat, kõrgete sihtide püstitamist ning nende kordaminekuid ja õnnestumisi.
Kui uuel aastal ei õnnestu, siis äkki järgmisel aastal või peale seda järgmisel ;)
Põhiline, et alla ei annaks ;)