Total Pageviews

Thursday, April 18, 2013

Elust-olust ja lõppu natuke nurinat ka

Vaaritan siin natuke pirukaid, sest täna ootab üle pika aja jälle Eestisse sõit. Ajee. Janeli oli eile õhtul nii erutatud, et ei saanud magamagi jääda, peale kella kümmet hüüdis veel voodist, et tal ei tule und. Ja kui ta täna hommikul tõusis, siis ei vaadanud ta mitte multasid, vaid pani end kohe riidesse (!!) ja pakkis oma träni kokku :)

Loodetavasti on lumi ikka ära sulanud ja saab talu juures natuke rehaga toimetada, lõket teha.
Kuivast maapinnast on tõenäoliselt liiga vara unistada ;) Samas tüdrukud ootavadki, et kraavid veel vuliseksid. Meil on seal üks hea koht, kus vesi suuremasse kraavi vuliseb ja seal on neil päris hea soperdada.

Kui Janelist veel rääkida, siis südameultrahelisse tuli kutse ära. Esialgseks kuupäevaks määrati 4. juuni, mis ei olnud kohe üldse mitte hea kuupäev. Olen siis ju just-just sünnitanud või kohe-kohe sünnitamas. Palusingi uue kuupäeva määrata augusti teisele poolele.
Saime aja 26.augustiks. Seega on aeg kirjas ja saab üle kontrollida.
Samas ma usun, et kõik on OK ja mingit probleemi seal enam ei ole.

Käisin eelmisel nädalal igakuisel kontrollis. Kui kaalu peale astusin, siis näitas kaal põhimõtteliselt samasugust numbrit, mis sellele eelnenud kontrollis. Seega kaalutõus 0 kg. Ise olin rahul. See ei tähenda nüüd seda, et ma nälgima oleksin hakanud ja enam ei söö - mugin küll - lihtsalt see kõndimine annab nii palju juurde. Nüüd, viimastel päevadel, olengi laisk olnud ja pole kõndida viitsinud ja seda ka puhtalt ilmade pärast. Viimased päevad on kõik sombused olnud, et pole kohe kuidagi õue kiskunud. Vaatasin, et nädalavahetuseks lubas vähemalt päikest. No loodame, et see sedasi ka on.

Ja nüüd  kiunumist.

Ma ei suuda ära imestada, kui tänamatud võivad osad inimesed ikka olla!! Täitsa vihale ajab!
Asi puudutab seda palkade mittemaksmist ja töölisi, kes abi saamiseks minu poole on pöörduvad.

Alati, kui ma kellegi asjaga tegelema hakkan, selgitan talle, mis tingimused on. Sellega sõlmime omavahel kokkuleppe. Tema on nõus, mina olen nõus. Lihtne.
Olgem ausad, tasuta lõunaid ei ole olemas ja mina kulutan nende asjade peale ikka palju aega, seega on mul õigus töö eest ka mingit tasu saada, eksole.
Tööline on LOOMULIKULT tingimustega nõus, peasi, et oma rahad tööandjalt kätte saaks.

Kui see tööline tuleb jutule ühe summaga, siis võin väita, et 100% juhtude puhul kasvab summa suuremaks, kui tööline ise saada tahtis.

Nii...mina teen tööd, arvutan, lappan raamatuid, küsin küsimusi, saan tööandjatelt ähvardusi ja mida kõike veel.

Ja kui ühel ilusal hetkel saabub päev, mil tööline oma rahad kätte on saanud, siis OSA neist töölistest hakkavad "ära kaduma", ei vasta kirjadele, üritavad summat alla kaubelda või hakkavad hoopis ülbitsema!!!
Põhimõtteliselt arvavad nad, et ma olingi kohustatud neid aitama - lihtsalt igavusest ja heast tahtest. See on täiesti uskumatu!

Osad neist hakkavad kokkulepitud summast all kauplema, et võimalikult vähe minule maksta - ikkagi nende raha ju! Ta saab nagunii rohkem raha, kui lootnud oli ja siis tuleb hakkab veel kauplema!!!!

Osad ütlevad otse välja, et sa ei teinud praktiliselt midagi, miks ma nii palju peaksin maksma. Selle all peab ta silmas, et rahad tulid nüüd nii kiiresti üle, SEEGA ei näinud ma vaeva! Geniaalne mõtlemisvõime.

Osad on kohe nii ülbed ja küsivad, et mis alusel ma neilt üldse mingit raha ootan. Kui selgitan, et meil oli kokkulepe ja selle alusel ootangi. Seejärel lajatatakse vastu, et sa ei maksa nende pealt ju mingeid makse jne.jne. Kui talle selgitan, et 1200€ võib maksuvabalt teenida ja ülejäänud pean deklarisse kandma, siis on korraks suu vett täis, aga jääb ikkagi enda juurde, et ta ei maksa nii palju.
See on TÕELISELT uskumatu!
Ilma minuta oleks tööline saanud 0 €, aga kui ta päris kopsaka summa saab, siis põhiline töötegija (loe: mina) imegu näppu!
Päriselt ka - see ajab vihale!
Kus on inimese tänutunne?!
Tänutunne selle eest, et talle tehti tasuta tööd, mille tulemusel ta ju sai oma rahad.
Mitte keegi ei tee kusagil tasuta tööd.
Oleks võinud siis mõne asjapulga või juristi poole pöörduda ja vaadata, kui palju hagi koostamine maksab! Kui palju üldse mingi paber maksab! Kui palju tema tunnihinne maksab!!
Krt!Krt!Krt!

Siiani olen nende asjade puhul silma kinni pigistanud (sellist käitumist on olnud 4 korda) ja neid lihtsalt õppetundideks pidanud. Olen seda võtnud nii, et seda raha pole mul nagunii olnud, ma ei kaota sellega midagi ja seega - las minna.
Edaspidi jäävad tal äkki mitu korda suuremad summad saamata, siis pöördugu juba kellegi teise poole, sest minu jaoks on ta mustas nimekirjas :):) Mul oma must nimekiri :D

Tänane juhtum ajas aga harja punaseks!
Tänane tegelane sai osa oma rahast kätte, aga osa jäi saamata. Pöördub siis minu poole ja teeb ettepaneku, et maksab mulle POOL kokkulepitud summast praegu ja pool siis, kui kõik summa kätte saab!
Põhimõtteliselt paneb mind fakti ette, et tee veel tööd, siis saad kokkulepitud tasu või kui ei tee, siis ei saa.
Minu pärast võib ta kõik selle raha omale jätta, aga sellise kauplemisega ei liiguta ma lillegi.
Kui meil on kokkulepe, siis ei saa sedasi kaubelda! Vähemalt minuga mitte! Mina eeldan kokkulepetest kinni pidamist. Mina pean kokkulepetest kinni ja ootan seda ka vastaspoolelt.

Kui mõni inimene tuleb minu juurde jutule 1000€, aga ma ütlen, et talle ollakse võlgu hoopis 6000€, siis mina ei hakka ju lambist ütlema, et maksad 40% (olgugi, et vabalt võiks, sest ta saab ikka rohkem raha, kui 1000€)!

Kui kokkulepe on selline on 20% kättesaadud summast, siis see tähendab 20% kättesaadud summas!
Sa oled selle summa JUBA KÄTTE SAANUD, seega maksa see kokkulepitud summa ära.
Kui tulevad uued summad, siis algab jutt otsast pihta.
Nagu puupeadega ajaks asju!

Kui ma väga tahaks, siis saaksin ma neilt oma kokkulepitud tasu ikkagi kätte. Kokkulepe võib olla suuline, kirjalik või elektrooniline. Kuna meil on kogu jutt (seal hulgas  kokkulepe) elektrooniliselt olemas, siis on mul seda väga lihtne tõestada. Küsingi tsiviilkorras kohtu kaudu tal selle kokkulepitud  summa välja ja ongi asi korras! Iseasi, kas ma viitsin sellise jamaga tegeleda... Ega eriti viitsi küll.

"Tänu" sellistele kollidele ja tänamatutele tontidele hakkan ma nüüd kirjalikke kokkuleppeid tegema, OLGUGI, et tahaks inimest usaldada...
Tahaks ju nii väga loota, et inimene on TÄNULIK selle eest, et tal aetakse asjad korda ilma sentigi küsimata. Ma annan aru, et enamikel pole lihtsalt raha....
Jah, ma olen juba sõprade käest sõimata saanud, et miks sa sedasi üldse teed, et koostagu ma paber ka.

Aga ma TÕESTI olen tahtnud uskuda TÄNUTUNDESSE!
Mina ju sind aitan, miks sina sedasi vastu käitud? See jääb mulle arusaamatuks.....

Issanda loomaaed on suur -  ei muud!

Elasin end välja ja lähen jalutan nüüd selles vihmases ilmas, et Janeli lasteaiast ära tuua. Teine nagunii ootab juba - saab ju lõpuks ometi Eestisse  ;)


Monday, April 8, 2013

Minu kevadekuulutajad on saabunud - palgata töölised!

Minu jaoks ei ole kevade kuulutajateks mitte päike, lilled ja linnulaul, vaid rahadeta jäänud töölised :)

See oli eelmisel kevadel nii, et aprillis-mais tuli neid lausa iga päev, see on ka sellel aastal samamoodi. Ainukese vahega, et nüüd tuleb neid 2-3 kaupa, mitte üksikult.

Niisiis võib oletada, et ajaga on natuke nutused lood.
Aga mulle meeldib.
Mul on hull hasart nende asjadega tekkinud, haiglane huvi lausa. Ja kui midagi uut tuleb (millega ma varem tegelenud ei ole), siis seda parem.
No täitsa narkomaan, kui sedasi võiks öelda!

Käisin kohalikus raamatukogus ja leidsin 3 väga head raamatut. Poleks uskunudki, et meie pisikeses raamatukogus selliseid raamatuid võiks olla.

                                         Kõik võimalikud näited kuidas dokumente vormistada

                                       Selgitab kõige kohta: töö, kodu, firma jne.
                                                   
                                Kes keelt oskavad ja töö-teema huvitab, siis see on parim raamat.

"Oikeudet ja velvollisuudet työsuhteessa" on VÄGA, VÄGA hea raamat. Seal nämmutatakse kõik teemad otsast lõpuni läbi, alates töölepingu tegemisega, lõpetades firma pankrotiga.
Juures on igasugused  kohtulahendid. No tõesti 5+ raamat. Eelmisel aastal välja lastud, seega värske värk.
Tegemist on nii hea raamat, et mõtlesin selle lausa endale ka osta.
Ostsisin netist hinda ja noh....vist siiski ei osta :) Hinnaks 76 €
Natuke liiga krõbe! Ah, kui ma tegelikult ikka väga tahaks, siis võiks osta kah, aga 76 € eest saab jällegi ju kaminakive päris suurel hulgal :D
Nii ma siis trükin hoopis vajalikud kohad omale arvutisse - kordan loetud ja harjutan samas kirjutamist ;)

Kordan siinkohal põhitõed korra üle ja selgitan tööandjate uusi/huvitavaid tegemisi.

Kui töölisel on tööleping 8 tundi päevas, 40 tundi nädalas, siis see tähendab seda, et tööandja peab selle töö ka tagama ja palka maksma. Kui tööandjal ei ole tööd pakkuda, aga tööline on valmis tööd tegema, siis tööandja peab maksma palka ka nende päevade eest, kui töölisel tööd pole. Paljud ülemused annavad loa koju ära minna, lubades helistada, kui tööd jälle tuleb. Sellega annab ta ise loa töölisel töökohalt lahkuda, olgugi, et tööline on valmis tööd tegema. See aga tähendab seda, et tööandja on KOHUSTATUD kodus istutud aja eest ka palka maksma. 99% tööandjatest seda loomulikult ei maksa.
Istuge kodus, oodake tööd ;)

Tööliste puhul, kellel on tähtajatud töölepingud, aga kellele tööandjal tööd pole anda, saadetakse palgata puhkusele. Tööandjal on õigus seda teha, kui tema majanduslik olukord on muutunud. Seda meetodit kasutavadki tööandjad usinalt ära. Kui ta on töölise palgata puhkusele saatnud, siis ei ole tal tööandja ees mingit palgamaksmise või hüvitise maksmise kohustust. Tööline istub lihtsalt ilma rahata kodus ja kogu moos. Üldjuhul töölised lahkuvad tööandja juurest omal soovil. Mis tegelikult ongi tööandja eesmärk.
Kui inimene ise lahkub, ei pea ta maksma mingit lepingu ülesütlemise hüvitist, ei pea Töötukassale aru andma ja igasugune muu paberimajandus jääb ära.
Tööline võib palgata puhkuse korral töökohast päeva pealt lahti öelda, mingit ette teatamise kohustust ei ole.

Siit minu soovitus:
Tööline, kes on saadetud palgata puhkusele EI ÜTLE OMAL SOOVIL LEPINGUT ÜLES, vaid otsib lihtsalt uue töökoha. Kui tööline on saadetud palgata puhkusele on tal õigus vastu võtta teine töökoht. Vanasse töökohta jääb ta endiselt palgata puhkajate nimekirja. Kui palgata puhkusel oldud ajast saab 200 päeva täis, siis võib tööline lahkumisavalduse kirjutada. Sel juhul on vanal ülemusel kohustus maksta 14 päeva palk. Kõik oleneb TES-ist ja mis on töölepingu ülesütlemise kohustuslikud ajad. Ehitajatel näiteks alla 2 aasta töösuhe - 2 nädala palk; üle 2 aasta, aga alla 4 aasta - 4 nädala palk; üle 4 aasta, aga alla 8 aasta - 8 nädala palk jne.
Seega niisama pole mõtet avaldust kirjutada, ka 2 nädala palk on parem, kui mitte midagi. Lisaks ei võta tööandja juures nimekirjas olemine mingit kulu ega tükki küljest.

Tööandjad teevad lepinguid, kuhu kirjutavad tunnipalgaks väiksema summa, kui TES ette näeb. Kõik tingimused, mis ei vasta  TES-i määrustele on õigustühised. Tööandja võib küll väita, et ise sa kirjutasid sellisele lepingule alla, et ise sa olid nõus. Teadke seda, et tööline võis küll sellisele lepingulle alla kirjutada, aga tööandjal on siiski kohustus maksta ÕIGET tunnipalka.
Tööandja kohustus on teada, mis on õiglane palk! Tema peab maksma õiglast palka, olgu tööline kasvõi 6 € tunnipalgaga nõus. Kui tööline kohtusse läheb ja selle vahe tagasi nõuab, siis see on 100% kindel võit. Kohtulahendeid selle kohta küll ja rohkem.

Kui tööandjale selgeks tehakse, et ta on töölisele võlgu, siis viimasel ajal on nad hakanud välja tulema teistlaadse hirmutamisega. Kui mind lubatakse pidevalt vangi panna (!), advokatuurist/firmast välja visata (!) ja üldse 5-aastase ärikeeluga (!) , siis nüüd on hakatud rohkem ka töölisi praadima.
Mina olen selliste ähvardustega juba harjunud ja ei tee neist väljagi, ajavad lihtsalt naerma, milliseid meeleheitlike samme tööandjad teevad, kui selg vastu seina on.
Vangi lubatakse panna selle eest, et olen töölisele tööandjast valet infot andnud (umbes nii, et tegelikult pole tööandja ühtegi seadust rikkunud) ja sellega tööandja au riivanud (!!!???). Advokatuurist lubatakse välja visata sellepärast, et kuna ma neid asju tean, siis järelikult on mul vist vastav haridus ja kuulun seega advokatuuri või vähemalt kuhugi firmasse või paremal juhul on mul oma firma. Üks tööandja küsiski, et kas ma olen eestlane või soomlane :) See oli minu hingele juba rohkem, kui lihtsalt pai. Ok, see selleks.

Tööandjad hakkavad töölisi praadima sellega, et lubavad töölise vastu samamoodi nõude esitada, KUI tööline peaks julgema kuhugi avalduse teha. Nõude esitavad selle eest, et tööline on tööandjale kahju tekitanud ja lisavad siis ikka mingisuguse ulmelise summa ka juurde. Viimasel juhul oli selleks summaks 15 000 €. Töölise võttis see jalust värisema küll, sest 2 kuud tagasi oli üks töö, kus asjad ei läinud päris nii nagu peab. KUI tööandja tahab mingit nõuet esitada, siis ta peab tõestama, et tööline tegi TAHTLIKULT halba tööd või tegi tööd RÄIGEST hoolimatusest, millest tööandja kahju sai. Kui tööandja ise ütleb, et tee tööd sedasi, siis tööline peab tööandja käske kuulama ja tööd tegema. Kui töölise tööst sünnibki kahju, siis vastutab selle eest tööandja ja võib ainult OSA kahjust tagasi küsida, KUI ta suudab ära tõestada, et tööline tekitas kahju TAHTLIKULT. Üldjuhul peetakse töölise TAHTLIKUKS kahju tekitamiseks seda, kui tööline paneb näiteks töömaa põlema, lõhub vihast seinad maha või muu selline. Kui tööline on kahju tekitanud kergest hoolimatusest, siis EI PEA ta sentigi maksma.
Seega ärge võtke tööandja hirmutamist tõena! See ei ole nii, et kui tööandja ütleb, siis nii ka on. Kui tööandja ikkagi nõuab hüvitist, siis peab ta seda läbi kohtu nõudma ja kahju tekitamist tõestama hakkama.

Teine punkt on varguses süüdistamine. Küll tööline varastas 2 kuud tagasi tööriistu ja kütust. Ja üleüldiselt on tööline lohakas ning tööandja kannab lohaka töö eest kahju (mis siis, et tööline on firmas tööl olnud juba 2 aastat ja pole "lohaka" töö kohta ühtegi hoiatust saanud). See, et tööline on varas ja ei oska tööd teha, ilmneb alles siis, kui ta tööandjalt oma väljateenitud raha/hüvitisi küsima hakkab.

Räägin järgnevates punktides lähemalt ehitajates, sest enamik on endiselt ehitajad, kellel nahk üle kõrvade tõmmatakse (10/9).

Työaikalyhennyskorvaus, 7,7% palgast
Tööandjad väidavad, et tunnipalk sisaldab ka 7,7 % työaikalyhennyskorvausta. Tunnipalk ei saa seda mitte kunagi sisaldada, sest see peab olema eraldi välja makstud nii tunnipalga, kui ka tükitöö puhul. See on tasu, mida tööandja PEAB maksma. 80% seda ei maksa!
NB! Kui puhkuserahasid arvestatakse ainult tavatunnipalga pealt (arvestamata ületunni, hädatöö jt.lisasid), siis selle puhul arvestatakse kõik tasud sisse.

Puhkuserahad, 18,5% palgast
Tööandjad väidavad ka seda, et puhkuserahad on juba palga sees. Lepingusse kirjutatud tunnipalga sees ei saa see kohe kindlasti olla. Küll, aga saab palga maksmisel palga sees olla, mis tähendab aga seda, et palgalehel on eraldi real kirjas puhkuserahad 18,5%. KUI seda seal kirjas pole, siis pole seda ka palga sees.
Paljud tööandjad kasutavad seda meetodit, et maksavad 18,5 % igal palgapäeval. Tööline oma puhkust tegelikult ei kasutagi ning käib näiteks 2 aastat järjest tööl. Sellise toimetamise puhul ei ole mingit küsimust, sedasi võib teha küll. KUI tööline jääb mingil põhjusel töötuks ja tahab kusagilt liidust raha saama hakata, siis kõige pealt jääb ta "puhkusele". Istub kõik oma puhkuse ilma mingisuguste hüvitiste või rahadeta tagant järele ära ja hakkab alles peale "puhkust" hüvitisi saama. Keeruline selgitada, aga loodetavasti sai kuidagi  ikka aru.
Kõige tavalisem meetod on ikka see, et peale töösuhet makstakse 18,5% lomakorvausena. Üldjuhul need töösuhted aasta-kahe ringi jäävad (noh, millega mina tegelenud olen).
Kui tööline kasutab puhkust normaalselt ehk talve- ja suve puhkust, siis makstakse suvepuhkuse korral 14% teenitud tulust ja talvepuhkuse korral 4,5% .
Puhkuse arvestamise korral ei lähe niisiis ületöötasud arvesse, loevad lihtsalt tavatunnid.
Puhkuserahadele on õigus, kui inimene on tööl olnud VÄHEMALT 14 päeva.

Tunnipalk
Palju on küsitud, et mis on ehitaja õiglane tunnipalk.
Tunnipalga suurus oleneb kogemusest. Ehitusalases TES-is on kuus erinevat taset. Palgad tõusid alates 1.4.2013

Tase nr 1,  tunnipalk 9,67 €
Algaja tööline - tööline, kes pole ehitamisest põhimõtteliselt midagi kuulnud, midagi näinud. Ta alustab selle tööga. Tal ei pea olema mingit eelnevat kogemust.

Tase nr 2, tunnipalk 11,02 €
Vähe kogemust omav tööline - tööline, kes on ehitustöödest midagi kuulnud, midagi näinud, oskavad teatuid konkreetseid töid. Üldjuhul teevad abitöölise töid nagu materjalide vedamine, lõhkusitööd jne. Sellised lihtsamad tööd, mis ei eelda praktiliselt ehitusalaseid töökogemusi .

Tase nr 3, tunnipalk 12,17 €
Algaja ehitaja - töötegija teeb iseseisvalt mitmesuguseid ehitustöid nagu kerged ladumistööd, puutööd, kergemad  plaatimise ja krohvimis tööd. Seda tunnipalka võib rakendada kasteajal töölisel, kes oskab juba ehitustöid teha. Peab oskama vähemalt 1 konkreetset tööd.

Tase nr 4, tunnipalk 13,51 €
Ehitaja - töötegija, kes oskab teha konkreetseid ja mitmeid ehituistöid. Ehitaja töökogemus peab olema vähemalt 24 kuud (see 24 kuu reegel ei ole TES-ist, vaid kohtulahendist).

Viies ja kuus tase on juba kõrgemad ning eeldab vähemalt 5 aastat töökogemust. Samamoodi peab oskama erinevaid ehitustöid jne.

Kui töölisel on olemas erialane paber (ehituskooli lõpetanud), siis kuulub ta vähemalt 4 taseme palgarühma.

Palgarühmadesse paigutamine toimub niisiis töökogemuse põhjal.

Meie ehitajad on üldjuhul 2 palgarühma palgal, mis tähendab praktiliselt kõigile ka alapalka.

Päevarahad
Kui tööline saadetakse töölähetusse väljaspoole kodupiirkonda ja ta sealt ööseks tagasi ei tule, siis on tal iga seal viibitud päeva eest õigus saada päevaraha 38 €/tööpäev.
Kui tööline sõidab töökohta ja ta alustab sõitu enne kella 12:00, siis on tal õigus ka selle päeva eest päevaraha saada.
Paljud tööandjad ei maksa päevarahasid. Mõtlevad, et tööline saab oma tunnipalga kätte ja aitab küll.

Matkaaja palk
Kui inimene sõidab tööandja ettepanekul kuhugi tööpaika (nt 300 km kaugusele), siis on tal õigus saada sõidu eest palka. Paljud tööandjad selle eest ei maksa.

Majutushüvitised
Kui tööline on lähetuses ja maksab ööbimise eest ise, siis tööandja on kohustatud maksma päeva eest 57 € (tööline esitab maksmisest ka kviitungi).
Kui tööline ei maksa ööbimise eest midagi ja ööbib näiteks mõne tuttava juures, siis peab tööandja tööpäeva eest maksma 12 €
Kui tööandja organiseerib majutuse, siis ei maksa ta majutuse eest midagi.

Sõiduhüvitis
Kui töölise elukoht on töökohast kaugemal, kui 5 km, on tal õigus saada hüvitist. Seda eeldusel, et ta on tööandjale teatanud oma elukoha kaugusest. Kui ei teata, EI OLE tööandjal kohustust maksta. Kohustus tekib teatamise päevast!
Tasud ühe tööpäeva eest:
üle 5 km - 1,77 €;   üle 10 km - 2,85 €;  üle 20 km - 5,13 €;   üle 30 km - 7,47 km ;  üle 40 km - 9,20 €; üle 50 km - 11,15 €;  üle 60 km - 14,65 €;   üle 70 km - 16,58 €;   üle 80 km - 18,84 €;
üle 90 km - 21,45 €; üle 100 km - 24,05 €

Õhtu- ja öölisad
Kui ehitaja teeb tööd ajavahemikul 16:00-23:00, siis on tal õigus saada õhtulisa 1,13 €/h
Kui ehitaja teeb tööd  ajavahemikul 23:00-06:00, siis on tal õigus saada öölisa 2,08 €/ h

Urakkatöö ehk tükitöö
Tööandjad arvavad, et peidavad kavalalt töölise tunde urakkatöösse ja mõtlevad seejuures, et saavad odavamalt hakkama või nad teevadki lepingud urakkatööna. Urakkatöö tähendab tegelikult seda, et ta PEAB töölisele maksma VÄHEMALT 4. taseme palka ehk 13,26 €/h
Kui tööline teeb tükitööd, siis kõik tabelid on olemas, millest väiksemat palka maksta ei saa.

Ületundidest olen varem juba pikemalt kirjutanud, nendest ei hakka praegu enam kirjutama.

NB! Soome iseseisvuspäeva (6.detsember) puhul  saavad kõik palka  kodus istumise eest !

Need olid siis kiired ülevaated ehitajate õigustest. Nüüd vaatavad kõik ehitajad oma palgalehed üle (kui selline asi üldse olemas on) ja arvutavad välja, kas ja mis neile maksmata on jäetud.

Kordus on tarkuse ema: KIRJUTAGE ALATI OMA TÖÖTUNNID ÜLES!

Kui töösuhe kestab, on õigus hüvitisi välja nõuda 5 aastat tagant järgi. Kui töösuhe on lõppenud, siis  2 aastat tagant järgi.

Ma pean siin ükshaaval kõiki teemasid eraldi lahkama hakkama: puhkus, tööaeg, tööleping, töölepingu lõpetamine jne.jne

Kui kellelgi on mingi teema, millest ta rohkem teada tahaks, siis ei soovita muud, kui andku teada ;)


Sunday, April 7, 2013

Eriarstide järjekordadest.

Meil sajab lund, ajeeeee :(

Üldiselt on märtsi lõpp ja aprilli algus mõnusalt kevadine olnud ja ma olen nii tublisti pekki põrgatanud, et pole 2 nädalaga kilogi juurde võtnud ehk kaal seisab. Nüüd siis kaks korda ajee :) :)

Mul on siin oma väike rutiin, mis täitsa toimib. Hommikul kui lapsed lasteaeda-kooli lähevad, siis saadan nad ära ja lähen ise oma jalutusringile. Pikkust nii umbes 5-6 km, aega kulub tunnike. Et kaks kärbest ühe hoobiga saada, siis õpin samal ajal uusi sõnu. On kasu nii kehale, kui ka vaimule. Ja peale lõunat täpselt sama teema. Kui lasteaiast-koolist tulemise aeg on, siis jälle - enne ringile ja seejärel kooli-lasteaeda. Karolin koolipäevad lõppevad tavaliselt 12-13 ajal, aga siis istub ta raamatukogus või mängib 2-3 tundi veel sõpradega. Põhimõtteliselt on lõunane ring umbes 15 ajal. Sellel ajal on aju juba väsinud ja sõnu ma enam õppida ei viitsi, seega jalutan niisama ja mõtlen põnevaid plaane välja :D Põhimõtteliselt jalutan päevas 10 km-t. Tegija :D
Et kust ma need sõnad võtan, mida õppida? Võtsin ühe raamatu, Jodi Picoult  "Sisaren puolesta", kirjutasin sealt iga päev 20 tundmatut sõna välja ja siis panin raamatu ära. Ma võisin küll lause mõttest aru saada, aga kui sõna ise oli tundmatu, siis kirjutasin välja. Nüüd on raamat nii põnevaks läinud, et joonin sõna alla, aga loen raamatut edasi ;)
Et mitte päris ogarakas minna, siis uusi sõnu õpin esmaspäevast - reedeni, laupäeval kordan ja pühapäeval on "kontrolltöö" :D :D
Algul mõtlesin, et see tuur käib mul korra üle, et paar kolm päeva õpin ja siis on kõik, aga ära sa märgi - juba 3 nädalat sedasi toimetanud ;)

Noh, peateema juurde ka ;)

Käisin nüüd Karoliniga ka hambaarstil. See hambaarstidele minek ja seal käimine on siin minu meelest liiga segi aetud ja liiga pikaks venitatud. Kohe selgitan.
Tahtsin Karolini jaoks hambaarstile aega juba  septembris 2012 saada. Helistasin ja sain aja 11.detsembriks ja seda siis mitte hambaarstile vaid hammaste hooldaja/kontrolli juurde (ooteaeg - 3 kuud).
Detsembris käisime kontrollis ära  ja tõdeti, et hammastes on 2 väikest auku. Saime aja hambaarstile 2.aprilliks (ooteaeg - ca 5 kuud). Käisime nüüd hambaarstil ära ja mis tehti? Hambaarst vaatas hambad üle ja tõdes samamoodi, et hammastes on 2 auku. Hammastest tehti röntgen, tagumistele hammastele pandi mingit kaitsvat segu ja üllatus-üllatus saime uue aja 11.septembriks (ooteaeg  - 6 kuud)!!
Ei mingit parandamist ja puurimist, olgugi, et hambaarst veel ütles, et kerged augud, kiirelt parandatavad (mina silmaga ei saa arugi, et augud on). Ühesõnaga pean ma aasta aega ootama, et lapsel saaks 2 pisikest auku ära parandatud.
Võrdluseks kogemused Eesti hambaarstiga, kui võtame näiteks lapse (Karolin, 2009 aastal). Helistasin hambaarstile, sain aja 2-3 päeva pärast ja asi oli korras samal nädalal. Enda puhul võin ka öelda, et sain aja praktiliselt kohe. No jah, enda puhul maksan muidugi 100% kõik kinni ka, selles suhtes saan aru, et järjekordasid ei ole.
Aga, et  sedasi venitada, et üks vaatab ja teine vaatab ja üks tõdeb ja teine tõdeb ja sellistele tilu-liludele aasta kulutada, on minu meelest liig.

Toon Janeli puhul ka näite. Kui Janeli sündis, siis 1,5 kuud hiljem avastati tal südamerike, vatsakestevaheseina defekt (diagnoos Q21.0).
Sattusime temaga 1,5-kuuselt bronhiidiga haiglasse. Samal päeval oli kaks lastearsti oma stetoskoopidega tema rinnal ja selgitasid omavahel midagi. Samal päeval läksime kohe EKG-d tegema. Mina veel mõtlesin, et milleks seda vaja on...Kehitasin õlgu ja läksime. Kui peab, siis peab. Olime haiglas 5 päeva. Alles viimasel päeval  ütles arst, et Janelil on südame defekt. Maakeeli öeldi, et südames on augud. Ma arvan, et mul ei kulunud kolme sekunditki, kui mul pisarad silmas olid ja lahinal nutsin (Krt, praegugi tulevad pisarad silmanurka, kui seda meenutan)! Arst muidugi lohutas ja ütles, et see ei ole eluohtlik ja tõenäoliselt kasvab ta sellest välja jne.
Mina mõtlesin muidugi selle peale, et see süda on niigi pisike, et kuidas seal üldse mingid augud veel olla saavad!
Alles siis jagasin ma matsu välja, miks mitu arsti esimesel päeval selle pisikese rindkere kohal asjatasid. Hea oli tegelikult ka see, et arstid seda mulle alles haiglast väljasaamise päeval ütlesid. Muidu oleks vist kõik need päevad seal ainult ulgunud.
6 päeva hiljem läksime Tallinna Lastehaiglasse, südame ultrahelile (õnneks arst sebis meiles aja, sest seal ka muidu 2-3-kuulised järjekorrad, võibolla isegi pikemad).
Käisime seal ultraheli tegemas 1,5-kuuselt, 3-kuuselt, 6-kuuselt, 1-aastaselt ja 2-aastaselt. Te ei kujuta ette, KUI raske oli seda last kolmel viimasel korral seal rahulikuna hoida! uhh ;)
Põhimõtteliselt peaks see defekt iseenesest kaduma, kinni kasvama.
Ja nüüd poindi juurde.
5-aastaselt peab Janeli niisiis uuesti ultrahelisse minema. Ajangi siin neid asju. Oleks pidanud juba varem ajama hakkama, sest see ultrahelisse aja saamine on vist tõeline teadus.
Kui Janeli 5-aastaseks sai, siis tahtsin talle ultrahelisse aega panna. Et seda aega panna saaks, siis oli vaja arstile minna.
4.veebruaril helistasin, et arstile aega saada (kohalikku tervisekeskusesse siis), sain aja 1.märtsiks. Käisime 1.märtsil arstil siis ära. Selgitasin arstile asjad ära. Ta uurib-puurib, kuidas lapse tervis on, kas väsib, hingeldab jne. Ütlesin nii nagu asi on, et silmaga pealt vaadates on kõik korras ja millegi üle kurta ei ole. Laps nagu laps ikka.
Mõtlesin juba, et hakkab ajama, et kuna terve "tundub", siis pole mingit ultraheli teha vaja või midagi sellist. Ütlesingi, et kui ta sündis, tundus ta ka terve, aga vaatamata sellele avastati tal südamerike. Põhimõtteliselt andsin mõista, et ultraheli peab tegema ja kogu moos.
Arst klõbistas natuke arvutis ja ütles seejärel, et kutse (ultrahelisse minekuks) tuleb postiga koju. No, ma ei tea, mulle tundus see juba siis natuke...eee, imelik...kummaline.
Ok, läksime koju ära.
Kutset ei tulnud nädala pärast, ei kolme pärast, ei kuu hiljem. Käisin nüüd 4.aprillil uuesti tervisekeskuses uurimas, et kas andmed on kuhugi ikka edastatud ja kas saame kutse või mitte.

Vastus oli selline mõnus :) Andmed on Lastehaiglale edastatud, et nad panevad/otsivad seal aega (nagu ma aru sain, Lastehaiglas siis).
Ok, ootan veel 2 nädalat, kui siis ka mingit kutset ei tule, lähen juba Lastehaiglasse küsima, kas neile on andmed ikka edastatud.
See ei saa ju normaalne olla, et aja panemiseks läheb 1,5 kuud. Lihtsalt, et arvutisse linnuke lisada, mis päeval tulla saaks!
Kui me selle linnukese ka saame, siis ma kujutan ette, et see ultraheli jääb kuhugi sügisesse.

Vot sellised on lood eriarstide juurde saamisest ;)