Total Pageviews

Saturday, September 15, 2012

Matemaatikud, aee! Aidake lolli,pliiiis ! ;)

Ma olen nii turakas ja ei suuda seda välja mõelda. Siin on kindlasti mingi imelihtne point, aga jah... :)

X -12,3% =1103,27

X = ?

Matemaatika tunni ajal tegelesin muude asjadega.
Näiteks märkmikku luuletuste kirjutamisega ja kui õpetaja seda tähele pani, siis tümitas mind loomulikult terve klassi ees :D:D
Aga see luuletuste märkmik on siiani alles, tralalalalaaaa ;)

Kes teab, see aitab, eks ? ;)

Tänud :)


Tuesday, September 4, 2012

Meie Kohtusaaga.

30.8.12 potsatas meie esiku põrandale arve summaga 113 €

Ma olin selle arve üle nii õnnelik, et hakkasin  lausa naerma ja ütlesin jess! Iseendale niisiis, sest olin kodus üksinda. Noh, kes ikka 113 € arve üle rõõmustab, eksole? Mina rõõmustasin, sest see oli märk, et "boss" ei olnud enam mingisuguse geniaalse mõttevälgatuse peale tulnud ja seega oli see kokkuleppe jõustunud. Kui "boss"oleks tahtnud, siis ta oleks võinud 7 päeva jooksul mõne mõnusa idee peale tulla ja seda kohtule ilmutada - siis oleks asi vaikselt edasi kerinud...Jumal seda teab, kui kaua...
Õnneks tuli arve ja seega asi lõppenud.

Selline taks esitatakse siis kokkuleppe sõlmimise puhul ;)

Kui reedel pangakontoseisu vaatasime, siis loomulikult naersime heast meelest ja siis tuli meie mõlema suust jess-jess-jess-jess!!!
Üks osa rahast on üle kantud.
Leppisime kokku, et rahad makstakse kahes osas (korraga ei olnud võimeline maksma), seega teine raha-sutsakas on kuu lõpus veel tulekul.
Küllap ta selle teisegi osa maksab, sest nüüd pole tal mõtet enam riskida;)

Nüüd, kus asi reaalselt TEHTUD on, siis võib nendest asjadest vabalt ka rääkida.

Jätan nimed ja firma siiski mainimata, nimetades ülemust endiselt "bossiks" ja firmat Firmaks. See nimede avalikustamine ei anna nagunii  kellelegi midagi. Vaevalt, et keegi teist sinna Firmasse tööle satub, sest see on tõesti imepisike ja kõigub praegu vist üldse ellujäämise nimel.

Uh, kust siis alustada?

Kui nüüd kõik algusest peale ära rääkida, siis...

Firma on selline nooruke, tehtud 2010 aasta sügisel.
"Bossid" niisiis eestlased. Pea"boss" varasemalt tuttav (mitte küll minule, aga Tarmole), sest naise vanemad elavad samas külas, kus meiegi. Päris võõrast "bossist" me rääkida ei saa, sest seesama "boss" on poistega koos saunaski käinud. Vot selline tore ülemus! :)

Tarmo läks sinna firmasse tööle jaanuarist 2011. Kutsus teda sinna sõber, kes samuti seal töötas.
Tööd tegi niisiis jaanuarist kuni poole märtsini, põhimõtteliselt lepingu lõppemiseni ja natuke veel.
Palka said poisid tunnihinde alusel.
Loomulikult mingeid ületunde, pühapäeva lisasid ja muid väärtuslikud tasud sinna sisse ei kuulunud.
Tavaline tunnihinne, raba nagu loom ja asi maska.
Noh, ütlen ausalt - poisid rabasid päris korralikult. Valdavalt siis 10-12 tunnised tööpäevad!
Ulme, ma ütlen!!!!
Võrreldes sellega on tema  tööpäevad praegu nagu valgel inimesel kunagi - normaalse kellaajani ja laupäevad-pühapäevad vabad.

Kuni märtsini suuremaid probleeme ei olnud - palk laekus (küll viivitustega, aga siiski laekus!), olgugi et veebruari lõpus oli juba märke, et asi on kahtlane.
Ok, kahtlus kahtluseks - osa poisse läksid veebruari lõpus töölt ära, sest ei saanudki juba mingit osa raha kätte. Tarmo jäi aga edasi - kuni objekti lõppemiseni. Korralik poiss, noh ;)
Ehk siis 11.märtsini.

Kui tööleping lõppeb, peab tulema ka palk. Loogiline ju oleks, onju?
Ei tulnud seda palka, ei kahe nädala pärast, ei kuu pärast, ei kahe kuu. Alguses poisid ikka helistasid ja küsisid, et millal siis palka saab. Kogu aeg oli jutt, et järgmisel nädalal ja järgmine nädal, lõpuks öeldi juba, et jaanipäeval. Oli siililegi selge, et seda palka ei tule. Loomulikult ei ilmunud jaanipäeval sentigi kontole.Võlgu jäi ta tegelikult 1500-1600 €
Need on Tarmo arvestused. Ma ei saa oma arvestusi siin kasutada, sest mina arvutasin palka nii nagu peab ehk koos lisatundide ja muude lisatasudega, mille tulemusel see võlg üsna korralikuks paisus.
Ütleme siis nii, et laias laastus oleks firma pidanud maksma 1500 €!

Kui meile selgeks oli saanud, et vabatahtlikult ta seda küll ei maksa, siis käisime ühe inimese jutul, kes ka võlgade sissenõudmisega tegeleb. Kuidas ta tegeleb, see polnud meie asi. Tema tasu oli aga 50% saadavast summast. Päris krõbe.
Sellel hetkel oli käes juba see moment, et võtku see 50%, peasi, et see raha "bossile" ei jää!
Kuna meil sellel hetkel mingeid pabereid esitada ei olnud, et "boss" tõesti võlgu on, siis see diil jäi soiku. Jumal tänatud, et jäi! :):) Muidu ei teaks ma nendest asjadest ööd ega mütsi.

Sellel ajal oli tegelikult päris huvitavad ajad. Mina olin just töölt ära tulnud töölt, seega sissetulekut ei omanud. Tarmo palka ei saanud ja tööd ka polnud. Samuti siis ilma sissetulekuta.
Ja sedasi majandasime me  kuni juuli keskpaigani :D:D
Siis kolisime ju Soome.
Elasime me millest? Õhust ja armastusest :) Tegelt lasime selle 3,5 kuuga sirgeks kõik oma säästud, kolimise hetkel laenasime juba juurde  ;)
Aga mõnus oli ikkagi NIISAMA lihtsalt OLLA!

Soomes olles kuulsin sellisest kohast nagu Palkkaturva, kes  maksmata palkadega tegeleb. Püüdsin netist targemaks saada, aga keel oli parasjagu sellisel tasemel nagu ta oli ja suurt ma aru midagi ei saanud. Vaatamata sellele klopsisin mingisuguse avalduse ikka kokku (kui ma praegu seda loen, siis vajuks häbi pärast või maa alla :D:D Laused on sellised, et kuku pikali. Tegelikult on päris  naljakas:) ).
Firma raamatupidajalt olime õnneks töölepingu saanud, mille avaldusele juurde lisasin. Töötunnid olid Tarmol endal olemas.
Avalduse tegin niisiis 27.9.11
Kuu aega hiljem, oktoobri lõpus, tuli Palkkaturvast vastus, et nemad seda asja lahendada ei saa, kuna palgapäevast on möödunud rohkem kui 3 kuud.

Ok, selline otsus siis. Ei osanudki peale seda kohe midagi teha. Noh, ega teinud kah.
See asi jäi sedasi õhku rippuma...
See oli aga siililegi selge, et FIRMA on võlgu!!! Kohtu kaudu saaks selle võla välja nõuda, aga kohtu jaoks ei olnud veel piisavalt keelt ega ka mõistust. Siis veel mitte...

Mõistus hakkas koitma siis, kui ma neid Kela-kaarte ajasin ja sain aru, et ma oskan juba täitsa lugeda :D
See oli vist kusagil detsembris-jaanuaris. Päris täpselt ei mäletagi.

Jaanuaris kirjutasin igatahes uuesti Firma raamatupidajale ja palusin palgalehed saata. 2 korda on ikkagi palkka kantud, järelikult peavad ka palgalehed olemas olema.
ÕNNEKS me saime need lehed! :) :) :)

Uurisin natuke asju, käisin töökaitses küsimusi küsimas-rääkimas, sorteerisin pinda.
Sain iga korraga aina targemaks.

Jaanuari lõpus kirjutasin uuesti raamatupidajale ja andsin teada, mis "bossidega"tegemist on ja kuidas "bossid" palka maksavad, ja et "bosse"on ees ootamas kohtuasi. Moe pärast küsisin ka paar küsimust, eeldasin juba ise, et ega ma neile mingit vastust saa.
Eesmärk oli tegelikult see, et see jutt edasi "bossideni"jõuaks ja teaks, et asjaga tegeletakse.
Eesmärk sai täidetud, kuna 3.veebruaril kirjutas "boss"minu e-mailile.
Kirja sisu oli, lühidalt kirjutades, järgmine: " Tere.Mina olen X.X. Kui teil on mingeid küsimusi, siis ma vastan alati oma telefonile. Ei ole vaja raamatupidajale esitada selliseid küsimusi, mida tema ei tea. Mis puudutab avanssi, siis need sai ta sularahas kätte. Mis puudutab puhkuserahasid, siis lugedes lepingut hoolikalt, saate teada, et palk sisaldab puhkuserahasid. Ma ei eita, et mul on maksmata üks osa Tarmo palgast. Selle makasan ma talle välja, aga täpset aega ei oska praegu öelda"

Noh, kiri oli grammatiliselt ja keeleliselt muidugi vigane, aga see selleks.

Põhimõtteliselt oli paljulubav algus. Tunnistab, et on võlgu ja lubab millalgi maksta, aga millal - seda ei tea :D   Põhimõtteliselt - ei midagi uut siin päikese all ;)

Kirjutasin talle vastu: " Tere. Ja mina olen V. T. Saadan sulle töölepingu, sest tundub, et sa ei ole ise sellega päris täpselt kursis. Soovitan teil ka seda HOOLIKALT lugeda."

Tõin välja sellised kohad, mis olulised olid ja vajalikuks pidasin. Loomulikult ei sisaldanud palk puhkuserahasid ega midagi. Lepingusse ei olnud palganumbrit samuti kirjutatud. Oli vaid ristike kindla kuupalga lahtris, aga summat mitte. Ametilt oli lepingus plaatija. Lisasin veel kirja lõppu, loodetavasti räägime neist asjadest, andsin oma telefoninumbri ka ja puha :)

Kirja lõpus pöörasin tähelepanu ka sellele, et olen käinud nõu pidamas nii juristi juures, kui ka töökaitses.

Natukese aja pärast tuleb kiri omakorda jälle temalt vastu: " minu telefoninumber on xxx, et kui Tarmol on küsimusi, siis Tarmo võib talle helistada. " Kirja lõppu lisas veel lause: " Mulle ei meenu, et meil oleks tööl olnud keegi Virge" :):):)

Noh, tahtis vist ära panna!! :D

Ja mis suhtumine!!? Et kui Tarmol on mingeid küsimusi, siis ta võib helistada!!
WTF?
Härra mängis endiselt ülemust!

Ok, läksin mänguga kaasa. Kirjutasin omakorda:
" Sa ei saa vist asja tõsidusest üldse aru? Ma annan sulle võimaluse asi ilma kohtuta korda ajada. Kui sa seda ei soovi, siis - minugi poolest. Muuseas võid sa mind võtta, kui Tarmo väikest abilist. Asjad on teisiti, sina ei dikteeri siin küll enam midagi!"

Lisasin sinna kirja juurde veel hagi ka, kus oli kirjas kõik punktid koos seadustega, mida ta rikkunud on.

Siis tuli üpriski ruttu vastus: "Nagu ma esimeses kirjas ütlesin, siis ma ei väida, et on maksmata üks osa palgast (1400€). Minu poolne ettepanek asjale on, et maksan selle Tarmo kontole ajavahemikul 6.2.12-12.2.12"

Kust ta selle 1400 € võttis, seda ma küll öelda ei oska. See polegi praegu oluline.

Inimene on oma palkka oodanud juba üle aasta! Kui ta mõtleb, et pääsebki ainult selle 1400 €, siis eksib ta ikka päris palju.

Kirjutasingi vastu, et 1400 € on asi ikka VÄGA kaugel, sest võlg on 5400 € ja rohkemgi veel (sellel ajal ei olnud mulle veel 100% selge, kuidas pühapäevasid jne arvutatakse).
Kirjutasin juurde ka, kuidas ja mille eest sellised summad tulevad. Selgitasin, kuidas kohtus asjad käivad jne.

Tema kirjutas jälle vastu: " Firma on võlgu 1400 €, selle ma kannan üle. Ma ei mõista mis muudest kuludest sa räägid. Maksud maksan ju kõik mina, nii maksuametile, kui ka sotsiaalametile. Kui see ei sobi, siis lähme kohtusse, mul ka mõned trumbid varuks, millest Tarmo sulle ei ole võibolla rääkinud."

:D:D:D  "mul ka mõned trumbid varuks, millest Tarmo sulle ei ole võibolla rääkinud!!!!":D:D
Muahhahah :D:D
"Boss" mõtles, et läheb vist abielu lahutama ja toob luukeredena armukesed kapist välja :D:D
See ajas ikka sajaga naerma :D

Saatsin talle selle hagi igaks juhuks ka eesti keeles, sest mõtlesin, et ta ei saanud võibolla soome keelest aru. Andsin aega asi korda ajada  enne 12.2.12.

Rohkem tema poolt ühtegi kirjakest  minu e-mailile ei tulnud. Ma ka rohkem ei torkinud, sest sain aru, kui mõttetu see on.

Lihvisin veel hagi nii palju kui ma sellel hetkel seda lihvida oskasin ja 22.2.12 viisin selle siis kohtusse ära. Ehk asi sai ametliku käigu.
Hagi nõudeks tuli kokku 7400 € . Meenutagem, et algselt oli võlg 1500 €!

Juba 29.2.12  tuli kohtu poolt kiri: " Haaste on toimitettu  tiedoksiannettavaksi 29.2.2012. Tiedoksiantotapa:haastemies. Vastaukselle asetettu määräaika on 30 päivää haasteen tiedoksiannosta."

Mina arvasin sellel ajal, et asi on "bossile" edasi antud. Rõõmustasingi juba, et nii kiirelt. Tegelikult aga ei olnud. Asi oli haastemiehen (sorry, ei tea kuidas eestikeeles on ja sõnaraamatus pole sellist sõna) käes ja tema püüab siis seda "bossile" toimetada.

Tegelikult sai "boss" hagi alles 30.04.12, seega oli tal aega vastata kuni 30.5.12

29.5.12 (ehk viimasel päeval enne vastuse andmist) helistati mulle numbrilt +372503505X (kes tahab, saab googlist vaste)  ja küsiti Tarmot. Helistajaks tundus olevat vanem meesterahvas ja hääl oli tal selline nagu kardaks rääkida. Selline arg ja vaikne.  Kuna ma olin tööl, siis Tarmot ta ei saanud. Küsisin, et kas on midagi edasi öelda  ja kes helistab. Selle peale vastatakse mulle, et ta tahaks Tarmole raha anda! Ma ei jaganud üldse matsu välja. Küsisin, et mis raha. Selle peale vastati, et ta räägiks sellest teemast parem Tarmo endaga ja küsis lõppu, et kes ma üldse olen. Ja nii küsiski: "Kes ma üldse Tarmole olen?".
Möh! Kes ma olen? Jõuluvana !:)
Vastasin, et naine olen! Küsib siis, et kas oleks võimalik  Tarmo telefoninumbrit saada.
Ikka on - miks ei?
Andsin numbri ja kõne lõppes.
Kusjuures ma ei tulnud selle pealegi, et "bossi" poolt võiks keegi helistada. Esiteks olin ma selle asja täitsa unustanud ja teiseks ma TÕESTI ei tulnud selle peale!

Tarmo helistas mulle veits aja pärast ise ja küsis, et kas ma nalja tahan kuulda.
Loomulikult tahtsin, sest ma olin 100% kindel, et ta räägib sellest helistajast.
Ütleb mulle siis, et see helisataja helistas "bossi" asjus! Ma olin JUMMMMMALAST üllatunud.
No tõega - sellist käiku ma ei oodanud!
Taat püüdis Tarmole auku pähe rääkida, et ta hagi kohtust tagasi võtaks, et "boss" on nõus võla ära maksma. Kui Tarmo küsis, et mis summadest me räägime, siis Taat vastas, et ta ei oska öelda, et peab "bossilt" küsima!!
Möh?! Mis sa siis üldse helistad, kui midagi öelda ei oska?:)
Kui Tarmo küsis, et miks "boss" ise ei helista, vastati, et "bossil" on häbi!!
No mida veel????! Häbi?! :):) My ässs! Sry ;)

Põhimõtteliselt lõppes kõne sellega, et Taat uurib "bossilt" mis summadest jutt on ja helistab siis tagasi.

Õhtul toksisin telefoninumbri googlisse (jah ma tean, et tegelikult on google, aga mulle meeldib niikirjutada) ja sain vaste. Ei tea, kas üritati ehmatada inimese taustaga või millegagi...et ka teadja mees või nii.
Me ei teinud sellest väljagi, sest meie jaoks oli ta täiseti suvaline inimene. Endiselt on ;)

30.05.12 helistas Taat uuesti ja ütles, et pakkumine on 700 €!!!!! SEITSESADA EUROT!!!?
"Bossi" enda sõnul oli Firma võlgu 1400 €, Tarmo arvates 1500 € ja haginõue 7400 € ja ta tuli 700 € pakkuma?!!!!!!!!!!!!!!!?????????!!!!!!!
Ma tõesõna ei oska seda kommenteerida! Sõnatu :)
Tarmot ajas ka see pakkumine loomulikult naerma ja ütles, et mingit kokkulepet ei tule!

Samal päeval, 30.5.12, saatis "boss"e-mailiga  kohtule vastuse. Viimane päev ju!
Vastuses eitab ta hagi ja leidis, et asja ei peaks üldse käistlemagi kuna tööline on kõik oma palga saanud. Vastuses oli mõnus lause: "Meie andmete järgi on kõik makstav ka makstud"
"MEIE ANDMETE järgi" :)
Siis kirjutas veel, et tööline on kõik tunnilehed ise koostanud ja selliseid tunde pole tööline tööandjale üldse andnudki. Loomulikult sai tööline ka avansse ja selle kohta on tööandjal ka tõendeid.

Vastuse lõpus palub kohtult lisaaega, et tõendeid hankida, sest need olevat nii Soomes, kui ka Eestis ja lisaks sellele on tarvis otsida ka keegi jurist, kes neid esindaks, sest tema, vaesekene, on Soome kohtus esimest korda!

Ok, kohus andis talle 3 nädalat lisa aega.

14.6.12 helistas jälle Taat, kes ütles, et "boss" on nõus maksma 1700 €, kui hagi kohtust tagasi võtame.
Tarmo vastas Taadile, et ta võib neis asjus mulle helistada ja  minuga arutada, sest mina tegelen selle asjaga põhiliselt.
Taat küsis, et kes see naine selles kohtukeissis üldse on, et asju ajab. Tarmo vastas, et  me pole hetkel KOHTUS!
Selle peale Taadu vist  solvus ja ütles, et mina neis asjus teie naisele ei helista ja pani toru ära!!
Tuut-tuut-tuut...

Lasteaed!! :D

19.6.12 saatis "boss" kohtule teisegi vastuse, kus nüüd selgitas veel kord, et töölise poolt edastatud tunnitabelid ei ole õiged ja õiged on hoopis tema tunnid. Lisas oma tunnitabelid, kus oli vaid jaanuari ja veebruari tunnid. Tunnitabelid olid loomulikult tugevasti korrigeeritud(tulen nende "õigete" tunnitabelite juurde peagi tagasi).
Märtsi tööpäevi polnud, sest oh-ho-hoo, üllatus-üllatus...tööline kadus ülemuse jutu järgi  töömaalt 28.2.11 koos tööristadega ja ei ilmunudki enam tööle!!! Pehmenduseks lisas, et ta ei saa selles küll päris kindel olla, et tööriistade varguses just Tarmot süüdistada, aga tema jaoks tundus imelik, et tööline peale seda enam tööle ei ilmunud! NB! Tööriistu kusjuures varastati sealt küll korra...või koguni kahel korral!

Uh, uh, kas saab seda keissi veel keerulisemaks ajada?! Ikka saab :)

Põhimõtteliselt kadus Tarmo tema töömaalt koos tema tööriistadega teadmata suunas 28.2.11.
Mis siis, et töömees Tarmo elas "bossiga" tegelikult samas majas edasi, ehitas sama objekti ja oli üldse viimane inimene objektil, kui see üle anti.
Eestisse sõitsid  kõik  samal päeval, 11.3.11 ehk siis, kui objekt valmis sai.
Tarmol ja teisel töömehel juhtus samal päeval veel autoga väike äksident. Nimelt läks autorehv puruks ja nad ei jõudnud õhtusele laevale. Poisid helistasid "bossile"et see piletid ümber bronniks. See bronniski.
Miks ta peaks bronnima piletit ümber töömehele, kes tema tööriistad varastas ja 28.2.11 juba kuhugi kadus?
Minu loll mõistus seda küll kinni ei võta :)

Kuidas ta saab kohtus üldse sellise jutuga lagedale tulla!  Aru ma ei saa!
Majas oli veel teisigi nende kamba ehitusmehi, kes kõik ju tunnistavad, et Tarmo elas seal edasi ja käis tööl!
Ütleme nii, et see näitab juba taset! :)

Tulen nüüd nende nn "õigete" tunnitabelite juurde, mis ta kohtule esitas.
Tunnitabelid peavad  vastama palgalehtedele, mis väljastatud on, eksole?
Kuna palgalehed olid olemas, siis nuta või naera, peavad nendele vastavad töötunnid ka olema!
Nii see "boss" hakkas neid tunde omavahel sobitama, kokku keevitama :D
Ma ei kujuta ette, kui kaua ta neid kompunnis, aga pange pani ta ikkagi.

Jaanuar ei sobinud palgalehega üldse, sest seal oli juba ilma vigadeta palgalehega vahe sees. Väike vahe (4,76 €), aga ikkagi vahe! Peab sobima 100%. Hea küll mõned sendid ehk - kuidas keegi ümardab. Aga kui vahe on juba mitu eurot, siis see on juba üüratu viga. Seda see "boss" vist ei teadnud. Mõtles, et kui enam-vähem õige summa on, et siis sobib küll! Kui ma võtan arvesse ka tema arvutusvigu, siis oli vahe juba pea 200 €.
Ok, las see jaanuar olla.

Veebruari kuu oli omaette tase. Seal summa klappis, LAUSA 100%.
Palgalehel oli 2561,87€ ja ka tunnitabeli järgi oli 2561,87 €. Briljantne, ma ütlen!

Võtan mina arvuti jälle kätte ja hakkan ümber toksima.
Mis? Mis? Tema arust on 1+5+1,5 = 7,2 !
Kas see ei peaks mitte 7,5 olema?
Ja 8 x11,36 võrdub tema arust  ka 56,80

See oli põhimõtteliselt selline asi, et kui mul on vastuseks vaja 32,45, siis ka 2+2 võrdub 32,45, sest SEDA lihtsalt ON vaja!

Põhimõtteliselt olid mõlemad kuud täiesti vigased ja ei sobinud palgalehtedega kohe mitte kuidagi!
Välja oli ta praakinud kõik pühapäevad (välja arvatud 20.2.11, mis oli ka pühapäev. Tahtis vist oma suuremeelsust näidata).
Kokku praakis ta välja 178 tundi! No see on ikka päris suur hunnik raha!

Tema oli niisiis oma vastused kohtule esitanud. Ei mingeid tõendeid, ei mingeid kindlaid fakte. Suvaline hämamine, suvaline mula.

Kuna eelistung oli määratud 15.8.12, siis mul oli aega küll ja ma ei hakanud millegiga kuhugi kiirustama. Lugesin rahulikult veel kõik seadused läbi.
Kusjuures iga korraga kui neid loen, saan jälle targemaks, olgugi, et seadused on samad. Sõnavara  vist täieneb iga päevaga ja tänu sellele saan asjadest paremini aru. Loogilisemalt.
Noh jah, igatahes arenesin veel üpris korralikult. Ise mõtlesin, et miks ma veebruaris nii palju ei võinud teada, oleks palju parema hagi teinud. Sellise, kus ei peaks mingit omapoolset vastust andagi!
Kohtud ei arva nendest vastuste andmisest suurt midagi. Erand juhtudel ja suure vajaduse korral muidugi võib vastuse anda, aga nii ei ole hea. Ma mõtlen hageja seisukohalt.
Ideaalis teeb hageja hagi - kirjutab seal juba kõik ära, mis öelda on. Kostja vastab sellele oma vastusega, mis tal öelda on ja edasi vaieldakse kohtus.
Mitte nii, et üks kirjutab midagi, siis teine, siis jälle üks ja siis jälle teine.
Saate aru küll, mida ma mõtlen ;)

Kuna ma ei osanud veebruaris veel nii paljude asjade peale tulla ja olin nende seaduste koha pealt  mitu korda targemaks saanud, siis andsin meie poolt ka ikkagi ühe vastuse.
Vastus oli üsna ülevaadlik - 6 lehte ja lisad sinna juurde.
Lisasin sinna juurde kusjuures ka need e-kirjad, kus "boss" ise tunnistab, et ta ON võlgu, soomekeelsed siis ikka. Kohtu mõistes oli tegemist tegelikult prahiga ja mingit tõendusmaterjali see muidugi välja ei anna. Mul oli lihtsalt kohtule vaja näidata, et "boss" sedasi on kirjutanud - muud midagi ;)

Siit tuleb nüüd hea nali. Mingi nädalake enne kohut saadab "boss" mulle järgmise kirja:





See on tõeline meistritase, geenius noh :D:D

See on siililegi selge, et see on kellegi teise poolt kirjutatud, sest varasemates kirjakestes oli tal ohtralt kirjuvigu ja komasid praktiliselt ei tunnistanud.
Nüüd aga sellised vägevald laused nagu :
" ...tulenevalt ehitustööde tehnoloogilistest iseärasustest peatada töid"...:D:D
" ...tulenevale tähelepanu nõrgenemisele... :D:DD:D
" ...sinupoolne tõlgendamine on meelevaldne ja vale..."

No naera lolliks :)" meelevaldne ja vale!!" :D:D:D

See viide keeleseadusele on muidugi juba kõrgem pilotaaź :D

Ulme kuubis!!
Kuidas üldse sellise asja peale annab tulla? :D

Huvitav, miks ta seda lauset ei kommenteeritud kus ta kirjutab konkreetselt, et Firma ON võlgu 1400 € ja selle ta maksab ära?
Sellest lausest sain ka ju nagunii valesti aru ja me oleme Tarmoga üldse lollid, et üldse arvame nagu ta oleks raha maksmata jätnud!  :) Paluks selle kohta ka keeleseadusest mingit pügalakest!

Ok, saabus kohtupäev.

Ma ajasin end kohe viksilt riidesse: triiksärk selga, vest peale, viigipüks jalga, kingake varba otsa ja dokumentidega portfell kätte.
Kiidan end - olin täitsa asjalik :) Nagu päris, noh. Missiis, et isehakanud :D

Turus on kohtumaja ja politseimaja kõrvuti. Alguses parkisime politsei maja ette ja arvake ära, kes SAMAL ajal parkimisautomaadi juurde ilmusid ?
Bingo!
"Bossid" isiklikult. Kahekesi siis ;)
Ühtegi sõna me omavahel loomulikult ei vahetanud. Mina nägin neid üldse esimest korda. Tarmo ütles, et need ongi Nemad. Tegelt umbes 2 aastat tagasi nägin seda "bossi" korra varem ka. Tulin öösel töölt ja nägin, et tee ääres komberdab mingi must kuju. Jäin autoga kenasti seisma, lasin akna alla ja küsisin, et kas tal helkurit ei ole, et mõni võib ta sedasi surnuks sõita. No tõesti oli pime. Minu jaoks oli ta täiesti suvaline jalakäija, kes ilma helkurita ringi tatsas. Otsisin autost ise ka helkurit (tavaliselt mul neid ikka oli), aga sel korral olid need otsas. Ütlesin, et ta siis ikka tee äärde rohkem läheks, kui mõni auto tuleb. Järgmisel päeval sain teada, et see oli "boss". Kusjuures tema nägu ma küll ei mäletanud - pime oli.
Ok, see selleks, tagasi asja kallale.

Kui meie kohtusaali uksetaha jõudsime, siis härrased istusid juba pingil ja ootasid.
Me jäime siis väheke kaugemale istuma. Ei hakka ju sama sohva peal ootama? :)

Kuna mina olin veel teadmatuses, kas kohtunik laseb mul abistaja olla ja tõlkida, siis helistasin korra ka kohtusekretärile, kellega paar sõna vahetada ja asja uurida.
Lugesin oikeudenkäymiskaarest, et hagi saab justkui teisele isikule loovutada, kes selle vastu võtab ja samast punktist edasi jätkab.
Küsisin selle punkti kohta alguses ühelt politseiametniku käest (käisin enne kohut ülekuulamisel ja siis kasutasin juhust ja küsisin mind huvitava küsimuse vastu. Seadusepunkt oli paberile välja prinditud.) - tema ei osanud sellele 100% vastata, aga ütles, et  saab ka asjast samamoodi aru nagu mina.
Kui kohtumajja läksime, siis käisin asjaajamise osakonnast ka läbi, et sealt  siis küsida. Seal ei oldud ka kindlad, kas võib.
Kui seda kohtusekretärilt küsisin, siis ka tema ei osanud sellele vastata.
Keegi ei osanud vastata :):)
Äkki Sina, In, oskad vastata?- Sa oled ka nende kohtuasjadega kursis ;) Seadusepügal ise on järgmine:

Oikeudenkäymiskaari 12 luku 5a § :"Jos kantaja oikeudenkäynnin aikana luovuttaa oikeutensa riidan kohteeseen toiselle, luovutuksensaaja voi haastetta ottamatta jatkaa kanteen ajamista siinä muodossa kuin se oli luovutushetkellä."

Olgugi, et kohtusekretär ei osanud sellele vastata, siis lohutas ta mind sellega, et kohtunik lubab mul tõlkida ja abistada.
UH :):):) See oli hea lause. Kuni selle hetkeni ma ei teadnud, mis saab! Olgugi, et olin kohtule 2 erinevat avaldust teinud, et kohus lubaks mul esindada (oikeudenkäymiskaari lubab abikaasal abistaja olla, aga meie...meie pole ju abikaasad!:) ).
Põhimõtteliselt hingasin mina kergendatult.
Ootasime ukse taga, millal kell 10 kukub.
Istusime ja mõtlesime kuidas see asi kujuneb. Tarmo tõstis käe ette ja ....käsi täitsa värises :)
Adrenaliin! Peale kohut Tarmo ütleski, et ei ole vaja langevarjuga hüppama minna, et adrenaliinilaksu kättesaamiseks piisab kohtus käimisest :)
Uskumatu oli see, et mul polnud mingit närvi sees.
Ootusärevus muidugi oli, aga mingit värisemist, kartust - ei midagi.

A, oma viimases kirjas palus "boss" kohtusse tõlki. Põhjendas seda veel sellega, et mõlemad osapooled on eestlased ja ei räägi piisaval tasemel soome keelt. Hallo! Räägi ikka enda eest!
Tõlki ta ei saanud!

Kui  istungisaali läksime ja laudade taha maha istusime, siis tuli kerge värin tegelt sisse.
Kohtunik kontrollis, kes kohal on, rääkis lühidalt keissi ära ja siis hakkasime meie omalt poolt rääkima.
Ütlen ausalt, et paari esimese lausega hääl värises. See oli ka vist kõige rohkem mõni minut. Peale seda oli selline tunne nagu ajaks niisama mingeid asju.

Kokku istusime seal laudade taga 1,5 tundi.

"Boss" jäi alguses oma vana ja toreda jutu juurde, et kõik on makstud, midagi maksta pole jne. Olemuselt oli loomulikult "boss" edasi. Tegelikult oli mul sellest teises ülemusest täitsa kahju. Tema lihtsalt istus ja vaatas. Kui "boss"mulle kordagi otsa ei vaadanud, siis teine ülemus jäi kohe pikalt vaatama. Ma vaatasin kenasti vastu ;)
Põhimõtteliselt arvas "boss" et Tarmol pole midagi saada kuna ta on kõik saanud. Ajas oma mula edasi, koos oma töötundidega jne.
Mulas, mis ta mulas, aga kui asi tõestamiseks läks, siis vajus ta pisike kaardimajake kokku.
Esiteks ei osanud ta selgitada, miks ta töötunnid ja palgalehed erinesid.
Kohtunik küsis tema käest, et kust ta need tunnid võttis.
"Boss" vastas, et kirjutas palgalehtede alusel!
Mis jutt? !!
Vaatad palgalehte ja siis tead, et a la see töömees tegi 2.veebruaril eelmisel aastal vot sellel laupäeval 5 tundi tööd? :):):)
Küsisingi temalt, et kust ta teab, et töömees just laupäeval 7 tundi tegi ja reedel 8 tundi?
Selle peale oli ta lihtsalt vait! Ei vastanudki midagi :) Juhe jooksis vist kokku.
Loomulikult ütles ta, et tööline pole kunagi mingeid palgalehti esitanud, et tema ise kirjutas IGA nädal ISE tunde üles!!!OMG!
Kui kohtunik küsis, et kus nende työaikakirjanpito on ja kas selline asi on üldse olemas? (töötunnid, ületöötunnid, pühapäeva tunnid jne).
Kohtunikule vastati, et need on kindlasti kusagil olemas. Kas kontoris või raamatupidaja käes. Kohtunik käskis siis KOHE raamatupidajale helistada ja küsida. "Boss" helistaski, aga kasu sellest polnud, sest raamatupidajat polnud majas! Poleks kasu ka siis olnud, kui oleks majas olnud, sest MIDA POLE, seda POLE. Seepeale ütles kohtunik, et kas ta sellest saab ikka aru, et tagant järgi ta neid pabereid teha ei saa!!! Selle peale oli "bossil" jälle suu kinni.
Siis küsis kohtunik teise ülemuse käest, et kas tema teab sellest työaikakirjanpitost midagi  ja kas ta on üldse seda näinud? Ülemus kehitas õlgu ja ütles, et VIST on jah :)
Sama küsimuse esitas kohtunik ka "bossile" ja see vastas kusjuures samamoodi!! Vist jah!

Kohtunik ütles otse, et kuna tööandjal töötunde esitada pole, siis arvestatakse töölise tundidega ja suure tõenäosusega jääb tööandja antud hetkel kohtus kaotajaks. lisaks oli meil tunnistajaid ja kõike muud. "Bossil"polnud midagi. No peale tema geniaalsete mõttesähvatuste loomulikult.
Siis sai tema ka aru, et seal pole millegi üle vaielda.


"Bossile" viskas vahepeal närv püsti ja ta küsis kohtunikult, et kas Tarmo ei peaks nagu midagi rääkima. Noh, kogu aeg rääkisin mina...küsisin temalt asju jne. Kui kohtunik Tarmolt midagi küsis, siis Tarmo ütles eesti keeles, ma tõlkisin soome keelde. "Bossile" ei andnud vist rahu, et selle keelega  hakkama sain  ja mingit kokutamist ei olnud :D
Ma ei mäletagi, mida kohtunik talle vastas, aga asi läks samamoodi edasi...


No nii, põhimõtteliselt soovitas kohus meil kokkulõppele jõuda.
Ja nii oligi asi tehtud. Meie ütlesime summa. Ei hakanud lolliks minema ja tema firmat päris rotti ajama ja leppisime poole summaga. Parem varblane peos, kui kaks toonekurge põllul ;)
Selle summa nad vähemalt suudavad teenida ja ära maksta.
"Boss" küsis see peale kohtunikult, et kas ta kahes jaos maksta võib w? Kohtunik vastas, et seda ei pea ta mitte kohtunikult küsima, vaid Tarmo käest. Nii ta siis küsis meilt sedasama.
Vastutulelikena ikka andisme sellise võimaluse. Nagu ma ütlesin - parem midagigi, kui mitte midagi ;)

Kokkuleppe pandi paberile. Kohtunik pööras igaks juhuks "bossi" tähelepanu sellele, et kas ta ikka sai aru, mis kokkuleppe see on. Ütles, et see kokkuleppe on võrdne kohtuotsusega ja kui ta seekord ka ära ei maksa, siis läheb asi kohtutäiturile. "Boss" noogutas ja andis teada, et ta sai aru küll.

Põhimõtteliselt kadus "bossi" õlgadelt see "bossi" hoiak alles 15 minutit enne istungi lõppu ära. Alles siis sai ta vist aru, et see hoiak ei vii teda kuhugi.

Kui kokkuleppest alles läbi rääkisime ja summa paigas oli, siis lõime kätega  laua all Tarmoga vaikselt juba patsu ka :D Laudadel oli sein ees - keegi ei näinud ;)
Hiljem kodus naersime, et  oleks kohtusaalis peale kokkuleppe tegemist  püsti tõusnud ja hüüdnud: " Fidźi, siit me tuleme !! :D"

Kohtusaalist väljudes tänasime muidugi kohtunikku ja sekretäri, nägu oli ka loomulikult naerul :)
Ülemused tänasid ka :)

Selline kohtusaaga siis.

Nüüd ma võin sellele "bossile" lausa tänulik olla, et ta sedasi jamas ja meid lõpuks kohtuni välja viis. Minule andis see asi ja see asjaajamine praegu ikka sellise kogemuse, et ho-ho-hoo.
Samas võin ma öelda, et olen loll nagu saabas ja õppida on veel palju-palju-palju!!
Tänu sellele keissile sain mina palju targemaks ja ma olen täitsa kindel, et hiljemalt kahe aasta pärast on nende asjade ajamine minu põhitööks saanud. Ma olen selles TÄIESTI kindel.

Pole halba ilma heata;)
Jättis rahad maksmata -  märtsis 2011oli see halb ;)
Jättis rahad maksmata - augustis 2012 oli see juba hea ;)


Aga mind närib ikkagi küsimus: Kuhu jäid need trumbid, mida ta kohtus kasutama pidi? :D:D:D:D:D