Tulin täna talu juurest tulema, sest
torm kogus hoogu. Põhimõtteliselt kümne minutiga sai palavast
päikesepaisteliset ilmast tume ja sünge taevas, mis kallas nii
korralikult vihma, et ei näinud kojugi sõita!
Paduvihm võtab tuure üles
Vihm on hea!
Eriti
veel siis, kui nii pikalt kuiv on olnud. Mäletan, et eelmisel aastal
oli esimesest paduvihmast sama suur rõõm nagu sel aastalgi. Esimene
suurem sabin tuli eelmisel reedel, 7.juunil. Kui padukat tulema
hakkas, siis vaaasime seda möllu koos Karolini ja Janeliga rõdult.
Utsitasin kohe alguses tüdrukuid, et me ikka õue vihma kätte jooksma
läheksime. Karolin vaatas mulle otsa ja soovitas mul suureks
kasvada, Janeli oli kahevahel, aga esialgu ikkagi keeldus. Kui see
padukas aina võimenes ja võimenes, siis ei pidanud tema närvid
ikkagi vastu ja ütles, et lähme jookseme! Ikkagi minu laps!:)
Läksime ja jooksime!
Niiiiiiii vägev oli!
Vihm oli jahe ja kohati sadas ka rahet,
aga äge oli ikkagi!
Mõne aja pärast helistas Karolinile
sõbranna, kes teda ise porilompidesse kutsus! Sel korral ta siis
ikkagi läks ja möllas. Tuppa jõudes oli nägu laia naeru täis. Vot
nii vähe ongi rõõmuks vaja ;)
Johanna sellest lustist osa ei saanud,
sest tema kardab nii äikest, kui ka välku ja oli seega tubastes
oludes peidus.
See oli siis selle aasta esimene
vihmapidu!Peale vihma tuli taas päike:
Peale vihma tuleb alati päike :)
Kooli peole - porilombid räägivad enda eest :)
Õhtul oli koolilõpupidu. Tüdrukud oli kooliaastal jälle tublid ja olime selleks puhuks
tänuvastuvõtule kutsutud. Ma ei ole kordagi kooli ees ühtegi veelompi näinud, nüüd oli suisa ookean! Aga see selleks ;)
Väga 5+ , et kool sedasi õpilasi
tunnustab. Pidulaule laulis meile Uudo Sepp. Kui ma varem ei osanud temast suurt midagi arvata, siis peale seda esinemist pean
tunnistama, et tema huumorisoon meeldib mulle küll :) Viimase laulu
ajal saime ise ka lõõritada ja päris naljakas oli :):)
Uudo tõmbab peo käima :)
Kohustuslik!
Peale esinemist oli loomulikult
kohustuslik autogrammi küsimine ja fotode tegemine. Õhtu
lõpetuseks saime keha kinnitatud mõnusate suupistega. Nämm-nämm
oli :):)
Peale seda võis ametlikult puhkusepidu
alata!
Ei ole enam hommikusi äratusi ja
võime nüüd kolm kuud teha seda, mida ise tahame. Ajee! :):)
uhkustab!
hea ja väga hea
väga hea
Janeli keraamika
Karolini keraamika
Üks pisike preili sai meil siin
6-aastaseks ja seega pidasime ka sünnipäevapidu. Pidu pidasime
kodus, sest talu juures ei ole asjad veel nii valmis, et seal pidutseda ja kusagile mängutuppa ei viitsinud minema hakata. Möllasid meil
toas ja peo lõpus käisime õues veepommisõda tegemas.
Pidulised
Kõige tähtsam toiming
Midagi lastele (siiani söön jääke!)
Veepommid
võivad mind loopida...
Puhas rõõm!
Korjasime sodi ka kokku ;)
Päris lapsepõlv
Millegi pärast kujunes kõige vägevamaks
ruumiks minu magamistuba, kus siis madratsi peal hüpati ja kuhu
Johanna toast pooled mänguasjad veeti. Ja need mänguasjad on seal
siiamaani, sest Johanna käib sõbrannaga põhimõtteliselt iga päev
toas mängimas ja kus siis ikka, kui mitte minu magamistoas! :D
Kui
magama lähen, siis teen näo nagu ei näeks neid mänguasju :D
Küll kunagi koristamisehoog peale
tuleb, eks siis korjan ära ;)
Samas, kui ma ühel päeval koristama
hakkan, siis enam mitte enda jaoks, vaid Karolini. Nimelt olen Aasta
Emana otsustanud, et annan oma suure magamistoa Karolinile ja kolin
ise tema tuppa. Karolinil on tüdrukutest kõige väiksem tuba ja
tal on tõesti vähe ruumi. Kui sõbrannad külla kutsub, siis polegi
ruumi kusagil istuda-olla. Lisaks veedab ta enamus ajast oma toas ja seega on täitsa ok mõte selline vahetus teha. Kuna mina kasutan
magamistuba ainult magamiseks (ok, sügiseti või kehvade ilmade
puhul ka raamatute lugemiseks ja kaminatule nautimiseks), siis ma
leian, et magan oma une ka väiksemas toas täis. Saan omale nüüd
rõdu ja puha :):)
Järgmisel nädala püüan selle
aktsiooni ette võtta ;)
Vanuse lisandudes hakkab lähenema kooliaeg ja see tähendab teatavasti seda, et
piimahambad hakkavad järgemööda ära tulema ja laps on ühel
hetkel „mõnusa“ hambutu naeratusega. Pühapäeval jooksis ta suure nutuga tuppa ja teatas, et loksuv
hammas tuli ära. Mina rõõmustasin, lapsel jooksid mööda põski suured pisarad. Hammas olevat õues muru sisse kukkunud. Läksime
koos Janeli ja Johannaga seda otsima ja imede ime – leidsimegi üles. Tegime kohustusliku pildi ja lugesime sõnad peale, et
hammas tuleb ööseks padja alla panna, et hambahaldjas ikka mündi saaks tuua ;)
Esimene hammas lännu
Minul oli eelmisel nädalal paras
spordipidu, sest laupäeval sai Eesti jalkakoondise (vastaseks
Põhja-Iiri) mängu vaatamas käidud ja pühapäeval oli Kõva Mehe
Jooks.
Ma ei ole kunagi varem staadionil jalgpalli vaatamas käinud
ja läksin eelarvamusega, et kõik on nii kaugel ja mitte midagi ei
näe. Reaalsus oli hoopis midagi muud! Kuna ma piletid täiesti
suvaliselt ostsin ja asjadest midagi ei teadnud, siis seda enam oli
vägev tunne, sest ostsin õigele poole, õigesse äärde ja üldse
oli kohtade valik vinks-vonks. Mul oli kõigest sellest emotsioon nii
laes, et enamus ajast oli kätel kananahk peal - siis, kui fännid
möllasid, siis kui meeskonnad väljakule tulid, siis kui hümni
lauldi, siis kui avavile anti, siis kui Eesti oma värava lõi...
Kus ma olen? :)
Eesti fänn
Kananahka :):) ei olnud külm!
Põhja-Iiri fännid
Mäng
Lihtsalt ilus
Natuke purjakil fännid
Lõpus
vajus tuju ära, sest teisel poolajal lasi Eesti omale väga lühikese
ajaga kaks väravat lüüa, mis tähendas kokkuvõttes 2:1 kaotust.
See pole võrreldes teisipäevase Saksamaa mänguga loomulikult
midagi, sest siis kaotati mäng 8:0 (!!?). Vot seda mängu oli täitsa
häbi vaadata!
Aga noh, see staadionil vaatamine andis
ikka sellise emotsiooni, et ostsin juba piletid Eesti-Saksa ja
Eesti-Hollandi mängudele ära. Peale jalgpalli sai natuke vanalinnas
õhtut nauditud ja arvata võib, et sinna jagus ka Põhja-Iiri fänne.
Kõva Mehe Jooksust ei jõuagi praegu
kirjutada, sest kell on juba palju ja Une-Mati kutsub tudile.
Jooks oli niiii vägev ja kirjutan sellest kindlasti, aga veidi aja
pärast. Siis, kui ametlikud pildid ka tulnud on. Mine tea, äkki
jäin ka oma mudase näoga kuhugi kaadrisse ja kes siis sellist
kaadrit kogu ilmarahvale näidata ei tahaks! :D
Ühesõnaga oli üks pidude aeg -
vihmapidu, koolilõpupidu, suvepuhkusepidu, sünnipäevapidu,
hambahaldjapidu ja spordipidu!