Total Pageviews

Tuesday, September 27, 2011

10.10.2011 - 29.03.2011 soome keele kursuslane ;)

Haarasin täna siis ise härjal sarvist, sest ühtegi kirja minu e-postkasti ei tulnud. Ei työvoima onult ega ka kursuse tädilt - aeg aga jookseb.Võtsin suuna kohe Raisio koolutuskeskusesse. Läksin sinna sellise mõttega, et küsida, kas mul on üldse võimalik kursusele saada või ei. Saan vähemalt selgust.
Rääkisin infoletis oma loo lühidalt ära. Peale seda sain kokku õpetajaga, kes teste/vestlusi läbi viib. Kui ta pildi minu jutust selgeks oli saanud , siis ta ütles, et hetkel on kursusele veel 5 vaba kohta ja kui ma soovin, siis võin kohe praegu vestlusele ja testile tulla. Loomulikult ma soovisin :) ja nii me siis läksime koos ühte klassiruumi. Klassiruumis oli teine õpetaja veel. Istusin laua taha ja hakkasime aga lobisema. Nemad küsisid, mina vastasin. Nad eriti palju tegelikult ei küsinudki, sest nad leidsid minu keeleoskuse nii hea olevat, et ei peagi neile midagi enam rääkima :):) Endal oli ka tegelikult väga hea tunne – saad aru, mida inimesed räägivad ja oskad neile ikka midagi vastu ka öelda. Uuriti ka selle kohta, kuidas grammatikaga lood on. Mis ma ikka vastata oskasin – grammatikat on, kui vaid need topelt pp,tt, kk ja astmevahelduse kontrolli alla saaks :):) Eks seda ma sinna põhimõtteliselt õppima lähengi ;)
Teine aste oli testi tegemine, mis seisnes selles, et paberi peale oli soome keeles kirjutatud, kuidas ja mida ma arvutis tegema pean. Pidin siis: avama interneti avalehe, sisestama ühe koduka aadressi, sealt sisse logima, oma nime kirjutama, selle salvestama ja siis välja logima ning lõpuks interneti akna sulgema. Oligi test läbitud. Ma kujutasin ette, et pean paberil mingeid käändelõppe pöörama hakkama – kaugel sellest :) Kui muidu peaks vastus nädal aja pärast tulema ( kas saan kursustele või ei), siis mulle öeldi kohe, et olen kindel saaja ja ma ei pea mingit tulemust ootamagi. Työvoimasse pidid nad ka ise teada andma.

Siin, minu kandis, on 2 koolitustkeskus, kellel työvoimaga leping sõlminud on ja kuhu työvoima oma töötuid saadab. Üks on Raisios ja teine siinsamas, praktiliselt kodu kõrval ( nii 500 m). Turus sees on neid muidugi ka ;) Teadsin, et üks neist korraldab aeg-ajalt ka palkanlaskija koolitusi, aga ma ei teadnud täpselt kumb. Küsisingi seal vestlusel, et kas nende keskus korraldab neid või mitte. Vastus oli see, et nemad koolitavad ja millalgi peaks uus kursus ka algama. Andsin pidulikult teada, et tulevikus sooviksin sellele kursusele minna. Nad arvasid, et ei ole probleemi ja ma peaksin saama küll. Aga see veel tuleviku teema, eks siis paistab ;)

Nüüd on siis väike pallike veerema lükatud, vaatame, kuhu ma selle palli siis lõpuks veeretan ;)

Raisiost läksin otse työvoimasse. Eile tuli lõpuks minu työtodistus( lõpparve tuleb muide 30.septembril) ja sain selle viimaks  työvoimasse ära viia. Andsin oma paberi üle ja sain omakorda ühe teise paberi vastu, kuhu pidin selgituse kirjutama, et miks ma töölt ära tulin. Minu selgituse alusel siis otsustatakse, kas äratulek oli mõjuv või mitte. Kui põhjus piisavalt mõjuv ei ole, siis saan 2 kuud karenssi, mis tähendab omakorda seda, et 2 kuud ma mingit töötuhüvitist ei saa. Kui leitakse, et minu põhjus oli täiesti piisav, siis saan ka töötuhüvitist, sest olin Soomes tööl üle 4 nädala ja seega on mul need õigused olemas. Otsustamiseks pidi neil aega kuluma 2-3 nädalat. Kirjutasin sinna pikalt ja laialt, et töölt olin sunnitud ära tulema kuna puhkeaeg jäi liiga lühikeseks. Kui ma öösel kell 02:30 – 03:00 alles koju jõudsin ja tuttu läksin ning 07:00 ajal juba tõusma pidin, et lapsed kooli/lasteaeda viia, siis see 4 tundi ei olnud väljapuhkamiseks piisav aeg. Panin selgitusse kirja, et üle 2 nädala suutsin ma sellise graafikuga tööl käia, aga lõpuks muutus selline graafik ikkagi väsitavaks ja kurnavaks.
Minu arust on tegemist täiesti piisava põhjusega ja kui me arvestame veel sellega, et asume ikkagi Soome riigis, kus arvestatakse ka inimese endaga.
Eks see siis selgub, kas nende jaoks  mu põhjus piisav on või ei.

Täna oli raadios uudis, et Turu laevatehas sõlmis ühe Saksa firmaga lepingu, mille alusel hakatakse telakkas ehitama 2500 reisijat mahutavat reisilaeva, mis toob omakorda kaasa 5500 uut töökohta. Märkamatuks jäi ainult see, kas töö kestab aastani 2014 või tööd algavad alles siis pihta ;) Igatahes 2014 oli tähtis number :) Uued töökohad on igatahes tulemas. No see uudis oli lihtsalt teadmiseks -  nii mulle, kui ka teile :)

Karolin tegi koolis oma esimese testi. 38 punnist sai 37 punni – väga viis :) Õpetaja kirjutas ka :”Hienoa, Karolin!” 1 punn läks maha selle eest, et olid grammatikavead. Kuna ta eesti keeles kõik nõrgad tähed tugevateks kirjutab, siis läks tal isegi hästi :):) Soome keeles kuuled ju nõrka, aga tegelikult on tugev. Ühesõnaga ta mul juba sündimisest saadik soome keele kallakuga :D
Eks ma pean millalgi ikka logopeediks hakkama ja teda eesti keeles õigesti kirjutama õpetama.
                                                     Sanakoe

Olen veel siin Soomes ühe väga huvitava “asja” lastele leidnud, mida Eestis pole näinud. Ma vist ei ole sellest veel kirjutanud ( ja kui olen, siis andestage ).
Tegemist on sellise hästi põneva ja laheda liivaga, mis oleks nagu märg, aga märg ei ole. Oleks nagu savi, aga savi ei ole. Saad vormis mingi kuju valmis teha, selle põranda peale lüüa ja siis kätte võtta, ilma et kuju ära laguneks. Olemas on igasuguseid värve: punast, rohelist, kollast, sinist, lillat jne.
                                          Toas saab ka liivaga mängida ;)
Tüdrukutel on see juba mitu kuud olnud ja kusjuures nad ikka veel mängivad sellega. Paar päeva jätavad vahele ja mängivad aga jälle. Ei ole nii, et korraks vaid ja siis kappi seisma.


                                          Vot täitsa nii võibki kohe kätte võtta....           

                                        ...ja, kui tarvis ka autosse panna ning sõita ;)                
Meie reegel on selline, et kui nad liivaga mängida tahavad, siis ütlevad algul mulle. Tõmban harjaga nende toas põranda juuksekarvadest ja muudest kübemetest puhtaks, siis jääb liiv pärast mängimist ka ilusti puhtaks. Alguses ma seda ei teinud ja eks ma siis noppisin  liiva seest neid juuksekarvu välja. Arvestades juuksekarvade kogust, peaks me vist kõik kiilakad olema :)
Tüdrukutel on selles mõttes vedanud, et toa põrandal on linoleum – see on selle liiva jaoks lausa ideaalne. Kui parkett oleks, siis oleks vist kõik priud-praud liiva täis. Igatahes minu kiitused sellele liivale ;)

Keevitajaks??:D

Jah, kõhutunne vedas seekord siis alt. Reedel Hong Kongi pealik siis kirjutas, et kahjuks ei saa nad hetkel uut töölist palgata, aga kui mõni koht vabaneb, siis olen ma nende esimene valik. Jutu esimest osa ma usun, aga teise osa arvan seal olevat vaid viisakusest. Nii läks siis sellel korral. Läks kuidas läks, aga meeldiv on see, et olukorrast teada anti, mitte ei jäetud niisama ootama ;)

Reedel käisin siis oma siiviidega poest poodi ja või kinnitada, et see on täiesti mõttetu tegevus. Võibolla 4-5 kohta õnnestus mul CV ka üle anda ( ja ma ei ole üldse kindel, et see kohe prügikasti ei rännanud), aga üldjuhul oli vastuseks see, et minge selle ja selle kodulehepeale ja täidke seal avaldus. Ja nii kuulasin ma mitmeid, mitmeid, mitmeid kordi. Lõpuks enam ei tahtnud seda lauset kuulata ja läksin koju ära. Meel oli muidugi suhteliselt morn ja olek veits löödud, aga tegin omale ühe suure kohvi , võtsin paberi ja pliiatsi arvuti kõrvale ja hakkasin www.mol.fi – st töö- ja seejärel koolituskuulutusi vaatama. Kui viimaks lõpetanud olin, siis oli pea juba täitsa “paks”, aga see eest paberi peal ka päris palju informatsiooni kirjas. Õhtul arutasime Tarmoga sellist olukorda, et kui hetkel tõesti tööd ei leia, siis lähen kursustele. No midagi ma sealt ikka välja suudan noppida. Kursusi on seinast seina – küll mõnenädalasi, kui ka mitu aastat kestvaid. Naistele tegelikult väga suurt valikut polegi, meestele on see eest rohkem, kui küll. Lähen ka siis keevitajaks õppima w ? :) Laps saab siis lasteaias öelda, et issi on ehitaja ja emme keevitaja :D:D:D
Jajah, ma ühest naljast pole rääkinudki...Sõidan mina autoga linna vahel, kui valgusfoori punane tuli mul peatuda käseb...Peatun siis nagu kord ja kohus. Juhuslikult jäi mu pilk vaatama minu kõrvalreas seisvale kastiautole...Kui ma juba selle kastiautos olevat sohvrit märkasin, siis ei olnud mu pilk enam üldsegi nii juhuslik, siis ma lausa juba jõllitasin :D Mu silmad tahtsid peast välja kukkuda, kui suure kamsa roolis noort ja peenekondiga preilit nägin !! Kohe ikka linnapreili tüüpi, kelletaolisi tavaliselt kusagil kontoris näeme. Segusegajast oli asi ikka väääga kaugel :D:D Ma jäin kohe sedasi vaatama, et magasin rohelise fooritule ka maha, siis tuli loomulikult sekundimurdosa jooksul juba signaal, et ma oma künaga ees liikuma hakkaksin ;) Aga jah, ausõna – see oli kummaline vaatepilt. Siis poleks vast mingit üllatust valmistanud, kui roolis oleks olnud keskealine ja pisut kogukam naisterahvas...Aga, et selline linnapreili-tüüpi sohver? Ma loomulikult ei oska nüüd öelda, kas tal geelküüned olid või mitte :D:D
Elagu võrdsus – igaüks teeb täpselt sellist tööd, mis talle meeldib :) No ja kui nüüd veel natuke arutleda, siis kui raske see kamsaga sõitmine ikka olla saab? Jääb siis keevitaja :)??
Hea küll, mis ma siin ikka tühja tögan, kell ka juba palju ju. Kui mingi kursus võtta, siis alguses veidike keelt ja hiljem palgaarvestust takkajärgi. Selline kombinatsioon oleks täitsa OK.
Samas tahaks tegelikult tööl ka käia, sest jõulud ju tulekul....ja päris miinustest pole ka veel välja roninud ( pisikesed vajakad veel on, aga ei midagi hullu ;) )... Samas jälle, kui praegu veidike õppida, siis mõne aja pärast....blää-blää-blää – nii ma siis arutlen siin iseendaga ja ei teagi, mida nüüd peale hakata...
Oleks hetkel kevad, siis ma teaks üsna kindlalt mida ja kuidas ma teeksin, aga hetkel ju alles verivärske sügis :)

Et asjad mingit pidi ikkagi liikuma lükata, siis tegin tegelikult sooviavalduse 10.10.2011- 20.0.2012 toimuvatele soome keele kursustele ära. Selle nädala jooksul peaks toimuma test ja vestlus. Need on vaja siis selleks teha, et aru saada, kus tasemel ma oma soome keelega olen. Tahaks seda isegi teada ;) Kusjuures avaldust mol.fi lehelt ma enam  täita ei saanudki, sest avalduste saatmise tähtaeg on juba möödas. Kirjutasin työvoima mehele, et selgust saada, kas mind on kuidagi võimalik sellele kursesele nihverdada või ei. Tema sõnul olen ma juba selles nimekirjas olemas. See on küll üllatus, sest ma polnud mingit avaldust saatnud ja ühendust pole ka võetud, et läheksin teste tegema... Kirjutasin igaks juhuks  sinna ka, kus need kursused toimuvad. Loodan siis homse päeva jooksul selgust saada. Kui koolitaja poolt homme vastust ei tule, siis helistan ise ja uurin, kas ja mis. Siis on vähemalt pilt selge ja saab edasi mõelda.
Paar mõtet on mul veel, mis peaks ette võtma, aga nendest ma täna ei pajata ;) Na-na-naa ;)

Kui nüüd korraks selle laupäevase “Õhtulehe” artikli juurde tulla, siis me teame vist kõik, kuidas ajakirjandus töötab: annad sõrme- võetakse käsi, annad käe – võetakse jalad, annad jalad – on lõpuks kodust ka vaip läinud :D:D
Ei ole ma kusagil mingit intervjuud andnud, kõik oli puhas kopipaste minu blogist. Ajalehest võis välja lugeda nagu oleksingi kusagil kohvikus laua taga istunud, mõnusalt kohvi rüübanud ja muudkui oma laulukest siristanud. Ei-ei, kaugel sellest...
Aga OK. On, kuidas on...
Kiikasin korra ka kommentaariumite rubriiki!!:) Seal kommeneetrivad muidugi kõige teadjamad, kõige targemad ja kõige paremad. Ja need, kes on otsustanud proovida elu mujal riigis, on kõige saamatumad, kõige lollimad ja kõige ahnemad:):) Ma arvan, et mõned aastad tagasi( noh, kui ma veel noor ja äktsionit täis olin ) oleks ma täitsa leilis olnud ja seal kommentaariumis oma arvamust jaganud, nii et vähe pole!:):)
Lugedes neid kommentaare, siis mõtled, et milleks inimene peab olema teise inimese peale nii õel, nii kade, nii sapine...Mida see talle annab? Õnne? Rahulolu? Ei mina tea...
Osadel kohe näris küsimus, et kas meil, va petturitel, auto on ikka Soome ära registreeritud:):)
:):):):):) Kas kolisime Soome, et laste pealt tulumaksu tagasi saada??:):):) Et dresse ja tosse ei saa 15€ eest mitte poest vaid kirbukalt!:) jne.jne.

Täitsa uskumatu, millised pisiasjad inimesi häirivad ja kui igav peab inimesete elu ikka olema, et nii tühistele asjadele oma aega viitsivad raisata. minge kallistage parem puud, see annab positiivset energiat:) Jah, eks ma raiskan ka praegu oma aega, et seda teemat kommenteerin, anteeksi :):) Lähen korjan homme seeni ja kallistan puid :):)
"Õhtulehe" teema lõpetuseks:
ÄKKI keegi neist arvamusliidritest satub minu blogi põhjalikumalt lugema, siis vastusteks nii palju: Meie auto ei ole veel Soomes registreeritud; ma isegi mitte ei teadnud, et laste pealt tulumaksu tagasi saab ja ausõna, need tossud ja dressid saab tõesti selliste hindadega poest. Just täna ostsin mõlemale tüdrukule “Adidas”tossud – ja enam mitte 15 € vaid koguni 5 €  ;);) Minul on igatahes sellise soodsa ostu üle küll väga rõõmus meel. Ja kirbukal armastan ma ka VÄGAVÄGAVÄGA käia .

          Arvamusliidritele: Oma silm on kuningas.  Krõpsudega ja puha ;)

Ok, lippame viimase teema juurde.

Neljapäeval, 29. septembril, on plaanis jälle Eestisse minna. Muidu ei viitsikski minna, aga kartoffel ja markohvka ja muud saadused on vaja aiamaalt üles võtta :) Ja sajal inimesel on septembris veel sünnipäevad... ja pisikese Ronja varbad peame ka loomulikult ära loputama jne.jne Ühesõnaga jälle üks tegus ja kiire nädalavahetus tulemas.
Tõenäoliselt oktoobris ma ise enam Eestisse ei lähegi, ma lihtsalt ei viitsi sõita. Tarmo lastega ikka läheb – ta meil selline maakootud poiss, kes korra kuus ikka peab Sohvoosi nägema:D
Ma teeksin siin siis omale ühe mõnusa ja rahuliku nädalavahetuse. Saan äkki mõne raamatugi kätte võtta!! :):) Ojaaa....Turust võiks laev otse Haapsallu sõita, siis poleks mingit küsimust :)

Lähen poen nüüd magama, sest homme tegelikult nii mõndagi ajada ;)

Saturday, September 24, 2011

Kuidas lapsed Soomes kohanenud on ja kuidas/kust õppida soome keelt?

Kaks soovilugu :D:D

DJ Virge kirjutab nüüd lugejate poolt esitatud kahest küsimusest – soovisaade koos soovilugudega :D
Võtan need 2 teemat siis väheke laiemlat läbi ja ei vasta ainult kommentaaride leheküljel, sest tõenäoliselt on huvilisi veelgi ;)

Teema nr 1: “Laste kohanemine Soomes, lasteaias/ koolis ja üleüldse”.
Teema nr 2: ”Kust ja kuidas õppida soome keelt”.

Laste kohanemine Soomes

Ütlen ausalt, et nii head kohanemist poleks ma uneski osanud ette näha. Olin ennast palju, palju hullemaks ette valmistanud :)

Kui tean, et Karolini koolipäev juba lõppenud on ja suuretoa akna peal juba tema kojusaabumist ootan, siis naratan alati heldimusega, kui näen teda üle sebra kõndimas. Ta jääb tee ääres nii ilusti seisma, vaatab kenasti mõlemale teepoolele ja astub alles siis ülekäigurajale – loomulikult ainult valgetele ribadele :):) Oi, kuidas ma kartsin seda aega...Kuidas ma mõtlesin, et kas ta veab mul ikka välja. Veab... ja kuidas veel :) Ta on mulle öelnud, et võib päris üksi ka koolist koju tulla, et ta oskab!:) Kuna naabripoisid käivad Karoliniga samas klassis, siis enamik ajast on tulemine/minemine sama. Nii ta nendega läheb ja peale kooli ka tuleb. Mõned harvad hommikud on sellised, kus poistel kool varem hakkab, siis viin teda loomulikult ise kooli.
Karolinile koolis meeldib. Mingisuguseid negatiivseid kommentaare või arvamust ei ole ma tema suust veel kordagi kuulnud. A..paar nädalat tagasi käisid nad kooliga Turku hallis mingil kontsertil, siis ta ütles küll:” Issver, kui jama see oli !!:):)” Lapse suu :)
Õppimist antakse pigem vähe, kui palju. Selle kohta ütles õpetaja, et nad ei soovi õppimisega lapses stressi tekitada. Ja õigus tal on – lapsel pole mingit stressiraasugi. Kooli läheb hea meelega ;)

Selline oli siis kõige esimene kodune ülesanne - ei saa nagu üle pingutada ju :):)

Me ise õpime kodus rohkem, kui vaja oleks. Matemaatika vihiku oleme vist kõik juba “ära teinud”. Pliiatsiga vihikusse pole otseselt kirjutanud, aga läbi arvutanud-mõelnud-vaadanud oleme küll. Õnneks on ta mul suhteliselt suure huviga tüdruk. Eriti huvitab teda matemaatika ja kõik, mis on loodusega seonduv. Kirjutamise ja kirjatehnikaga ei viitsi ta aga eriti vaeva näha. Pooled numbrid/tähed on nagu varesejalda :):) Küll need varesejalad ajaga ilusamaks lähevad ;)
                                                  Tüdrukute tähtsad graafikud :)
Kui Janelile lasteaeda järgi lähen, siis ütleb ta peaaegu iga kord :”Täna polnud jälle igav:”Lapse kohta päris huvitav lause ülesehitus :) Aga täpselt nii ta seda ütleb. Peaks ju ütlem, et täna oli tore või põnev või vägev - noh, midagi taolist :):) Ju tal on siis see aju mõttekäik sama keeruline, kui emalgi :D
Ma pole veel kordagi tema suust kuulnud, et oli igav või jama või üldse midagi negatiivset. Jah, seda on küll ette tulnud, et peale nädalavahetust ei taha ta esmaspäeva hommikul eriti tõusta ja siis on ta küll oma unise häälega öelnud.”Ma ei taha lasteaeda!” Kui ta korralikult unest ülesse olen kõditanud ja selgitanud, et nad teevad ju lasteaias igasuguseid põnevaid asju, et lähme ikka. Selleks ajaks, kui juba lasteaia poole kõnnime, on see hommikune mittetahtmine ununenud. Lasteaias teevad nad tõepoolest igasuguseid asju. Nagu ma varem kirjutanud olen, siis on neil seal lasteaias päris palju erinevaid ruumikesi ja nurgakesi, kus erinevaid mänge mängida + mattidega lamamisruum + sulistamise vannike + suur saal ronimise-hüppamise atribuutikaga. Hästi palju ollakse õues ja käiakse metsas kondamas. Juba järgmisel teisipäeval lähevad nad jälle metsa matkama.
Õues ollakse loomulikult ka siis, kui vihma sajab. Ma ei pea silmas mingit tibutamist vaid ikka korraliku sadu :):) Sellepärast siin ongi need vihmariided nö kohustuslikud ;)
Kontakt kasvataja ja vanema vahel on samuti üsna märkimisväärne. Kui Janelile järgi lähen, siis tuleb kasvataja ka üldjuhul ( mitte küll 100% , aga enamik kordadest ) juurde ja räägib, kuidas Janeli lasteaiapäevake möödus. Igal nädalal antakse nädalaprogrammi kohta koju ka väiksed infosedelid.
Iganädalane infosedel - punasega joonisin loomulikult ise alla, et lapsele moonakoti ikka kaasa paneksin ;)

Kui Janeli esimest päeva lasteaeda läks, siis ta nägu ja olemine oli veits nagu nutune ning oli näha tema segaduses olevaid tundeid, aga see oligi vaid selle päeva tunded. Enne lasteaeda minekut tegin ma kodus tegelikult kõvasti ka eeltööd. Rääkisin talle praktiliselt iga päev, et ta on juba suur ja tubli tüdruk, kes läheb Soomes lasteaeda jne.
                                                    Janeli päevakava lasteaias
Janeli on lasteaia ja soome keelega väga hästi kohanenud. Selle nädalal kasvataja just kiitiski Janelit , et ta saab soome keelest väga hästi aru, ja et ta püüab juba ka rääkida :)
Kui tüdrukud kodus oma mänge mängivad, siis kuulen juba päris tihti kiitost, ole hyvä ja selliseid lihtsamaid sõnu/lauseid. Päris naljakas on kuulata :)

Kui oleme 2-3 nädalat Soomes koha peal olnud, siis hakkavad nad juba küsima, et millal Eestisse lähme, et mitu ööd veel magama peab :) Ju neil hakkab sisetunne juba ütlema, et varst-varsti peaks jälle Eestisse saama :):)

Soome lastega nad eriti ei mängi, sest neil on siin juba oma sõpruskond, kellega mängida - tegemist siis eestlastega :)

Kokkuvõttes võin öelda, et Soome kolimine ei ole lastele mingisugust stressi tekitanud. Seda on neis kohe näha. Üheks suureks rõõmuks minu jaoks on veel see, et tüdrukud on nii kaua terved püsinud Igaks juhuks sülitan nüüd 3 korda üle õla : fui,fui, fui :)

Kui mõnel tekib küsimus pisut vanemate laste kohanemise kohta, siis võin 11-aastase naabripoisi kohta öelda, et ka temavanused kohanevad väga hästi ja pole mingeid probleeme. Naabripoiss kartis ise ka alguses, kuidas koolis saama hakkab jne ( ei osanud ju samamoodi soome keelt ). Kui temalt nüüd mõned nädalad tagasi küsisin, et kuidas lood on, siis läbi laia naeratuse sain vastuse, et kõik on lahe, tore ja vägev.

Soome keele õppimine:

Minu soome keele õppimine käib siis endiselt vanaviisi: õpikud, ajalehed ja telviisor.
Õpikutest võtan nüüdseks selliseid peatükke, mis segaseks on jäänud ehk mida on tarvis järele õppida. Nüüd on tegelikult enam-vähem see aeg käes, kus tuleb sõnavara laiendada - lihtsalt uusi sõnu õppida. Käänded ja lõpud lähevad enam-vähem juba paikka. Kui kahtlen ja parasjagu ka kodus olen, siis vaatan kohe õpikust järele.
Nüüd on mul veel selline taktika, et ostan nädalas 1 “Ilta-Sanomat”ajalehe. Rohkem ei raatsi nädalas raha kulutada :):) Seda lehte nämmutan siis põhimõtteliselt terve nädala :):) Joonin sõnu alla, vaatan käänamist jne. Iga teksti loen ikka mitu korda läbi. Kusjuures läbi loen KÕIK kirjutatu- ka reklaamid. Ühesõnaga kõik.
Loomulikult kuuluvad endiselt ka telesaated õppekavasse – valimatult kõik.

Siit aga siis mõned õppimisvõimalustega leheküljed internetist:

Minu erilised lemmikud:

Ei ole eriti sirvinud, aga Teie võite seda teha:

Ja igati hea lehekülg on vot see, sest sealon kõige kohta infot:

Loodan, et suutsin oma vastustega huvilisi natukenegi valgustada.

Olkstolks, varsti uued teemad ;)

Wednesday, September 21, 2011

Lastega politseis ja maistraattis käidud


Täna oli siis see päev, kus lõpuks ka lastel ja Tarmol elamislubasid tegemas käisime.
Tarmo oli kuni lõunani tööl, seega astusime politseijaoskonna uksest kell 12:30 sisse. Ajanumbrit võttes ei pidanudki pikali kukkuma, sest oodata oli vaid 2 numbrit. 10 minutit istumist ja juba pääsesimegi eetrisse. Olin kodus jälle musta töö ära teinud ja kõikidest paberitest koopiad valmis kopeerinud ;) Kuna elamislubasid oli seekord 3 tükki, siis läks väheke kauem ka aega – nii 30 minutit. Tarmo puhul oli vaja siis esitada: tööleping, üürileping, pass, hetkeline henkilötunnus ja palgalehed; Janeli puhul apostillitud sünnitunnistus ja ID-kaart. Karolini puhul apostillitud sünnitunnistus, ID-kaart, isa notariaalne luba (et lubab lapsel alaliselt Soome elama asuda) ja minu abielu lahutamist tõendav paber. Seega, kes ei tea, siis laste dokumentidena sobivad ka ID-kaardid. Täisealisetel eelistavad nad millegipärast passe. Loovutasime oma 141 € ja saime vastu 3 tõendit, et oleme end politseis ära registreerinud.

Kui olime oma pahateod kõik üles tunnistanud, siis võisime politseist ilma sekeldusteta jalga lasta :):)::D
Politseist läksime kohe edasi maestraatti. Mingit järjekorda seal õnneks ei olnud ja saime suht kohe jutule. Hakkasin rõõmsalt järgemööda pabereid üle andma, alustuseks siis Karolini paberi. Tädi läks teise ruumi koopiad tegema. Tagasi tulles küsis, et kas mul soome-, rootsi- või inglisekeelset sünnitunnistust pole w?? Ma olin sellisest küsimusest täitsa jahmunud ja ütlesin, et sünnitunnistus on ju apostillitud. Notari poolt apostillitud sünnitunnistus tähendab ju seda, et tegemist on õige ja originaalse paberiga. Maistraatti töötaja ütles, et see sünnitunnistus igatahes ei sobi kuna nemad sellest keelest ( eesti keelest siis) aru ei saa, et vaja on ikkagi “õiges” keeles seda sünnitunnistus. Soovitas mul selle paberi veel Eesti Suursaatkonnast tellida, lisas veel juurde, et see on päris kulukas. ( Maksab see siis 15 € ). Selleks hetkeks olin ma pehmelt öeldes täitsa löödud. Küsisingi, et kas ma siis ei saagi lastele henkilötunnuseid teha w? Tädi vastas, et saab küll, ja et võin juba reedel paberitele järgi minna!!! Kui ma saan need henkilötunnused tehtud, siis mis kuradi pärast ma veel selle nn “õiges” keeles sünnitunnistuse sebima pean???!! Küsisingi, et MILLEKS mul neid teisi sünnitunnistusi vaja siis üldse on. Vastuseks tuli see, et siis nad näevad selle paberi pealt, et nad on ikka MINU lapsed!!! Möhh?? No tere hommikust! Praegu siis nagu pole w??? Kuhugi peavad nad veel mingeid andmeid edastama ja selle jaoks on neil seda “õiges”keeles sünnitunnistust vaja....a la sinna patta see jutt läks, kõigest 100 % aru ei saanud, aga põhimõte jääb samaks. Hakkan siis tõendama, et tegemist ikka on minu lastega ! :):) Seni kaua saan nad ikka arvele võtta ja henkilötunnused ja kooli ja lasteaeda viia jne.jne Selles mõttes on päris naljakas olukord. Mitte, et see mind seal naerma ajas...kaugel sellest.
Lisaks sellele olen ma kogu aeg rääkinud, et kasvatan võõraid lapsi, sest kumbki pole minu nägu ( isadesse, noh :).

Et ma asjadest nüüd ikka õigesti aru saaksin, siis küsisingi uuesti üle, et kas ma pean nüüd Eesti Suursaatkonnast sünnitunnistused ingliskeelsetena küsima, ja et mul pole siis nagu apostillitud sünnitunnistusi vajagi w? Selle peale vastati:”JAH”. Sisuliselt apostillisin ma need sünnitunnistused lihtsalt oma lõbuks. Viskasin 54 € lihtsalt minema, sest nüüd pean ma ju uued paberid tellima, seega 30 euri veel kahe A4 paberi eest ;)
Kusjuures see apostillitud sünnitunnistus ongi täiesti mõttetu, sest see paber seal peal on teisele riigile mittemidagiütlev ( inglise keeles on lihtsalt peale kirjutatud, kus-millal-kelle poolt sünnitunnistus välja on antud ja kus-millal-kelle poolt see kinnitatud on). Ise ka juurdlesin alguses, et milleks see küll vajalik on, sest NENDE andmete kohta, mis tõesti vajalikud on( lapse sünniandmed, vanemad jne) – tõlget ju pole . Nüüd sain siis teada – see polegi millekski vajalik. Siia läks siis esimene kooliraha :):)
Seega kõikidele teistele kolijatele teadmiseks, et ÄRGE apostillige sünnitunnistusi vaid tellige Saatkonnast/Perekonnaseisuametist lapse sünnitunnistuse kohta ingliskeelne tõend. Säästate närve ja raha ;) Keegi pööras minu blogi kommentaariumis sellele varem juba ka tähelepanu . Minu jaoks oli siis juba hilja seda kuulda võtta, sest minu paberid olid selleks ajaks juba apostillitud. Ja minu meelest kirjutas ka Eesti Suursatkonna koduleht, et sünnitunnistus peab olema ingliskeelsena apostillitud ( mida mul ka oli ). Ma täpset sõnastust hetkel ei mäleta, aga vaatan selle kindlasti lähiajal järele...Kui see nii oli/on, siis paneb ka Saatkonna koduleht natuke puusse ;)Ühesõnaga pead ei anna, aga vaatan järele.

Ise läksin täna veel nii hea tundega asju ajama, sest teadsin kõik vajalikud paberid olemas olevat. Sähh sulle korras pabereid! Politseis need paberid õnneks ikka sobisid ;) Hea seegi ;)

Teisi jutte ka :)

Hetkel ootan siis kannatamatult myymäläpäällikkö Sari telefonikõne. Ta lubas helistada hiljemalt neljapäeval. Kui neid päevasid nüüd loendada, siis polegi nagu eriti midagi enam järele jäänud. Tundub, et minu kõhutunne vedas vist seekord alt. Aga ootame ikka neljapäeva ära ;)

Aa, ühest asjast pole ma kirjutanudki. Nimelt, kui “L&T” töölt ära tulin, siis pidid nad mulle saatma ka työtodistuse koos lõpparvega ( põhimõtteliselt siis puhkuserahad 4 päeva eest). 15.09.2011 tuli siis “L&T”-lt kena ümbrik küll koos palgalehega, aga työtodistus ja lõpparvet polnud kusagil. Helistasin või õigemini üritasin L&T ex-tööandjale helistada, aga minu kõnele ei vastatud! Tagasi ka ei helistatud! Saatsin siis samal õhtul veel kirja, et vajan seda työtodistust työvoima jaoks, aga ei mingit tagasisidet. Täna on sisuliselt juba kolmapäev ja endiselt – ei mingit tagasisidet!! Väheke koomiline ju !
Tean, et tööandjal on kohustus työtodistust väljastada (ja seda kuni 10 aastat töötaja lahkumisest firmast). Ja tean, et ka katseajal on lomakorvaus kohustuslik. Tean seda kuna työtodistuse kohta lugesin ise ja lomakorvause kohta küsisime Tarmo ülemuselt.
Nüüd ma siis kirjutasin täna uuesti ( ikka veel viisakalt, ilma ultimaatumiteta :))ja selgitasin, et ma vajan seda paberit työvoima jaoks.
Kirjutasin sellele työvoma mehele ka, kelle juures ma käisin ja küsisin, kuidas ja mismoodi ma edasi peaksin käituma? Ta oli nii OK vend, et küll ta juhendab.
Tegelikult ei ole “L&T” käitumine praegu kohe üldse normaalne!
Kusjuures eile tuli juba Eesti Töötukassa U1 paber kohale. Üllatavalt kiiresti. Aga näe – kohalikku paberit aja hetkel taga nagu mõnda kriminaali, põgeneb kurivaim :)!!

Ja kui ma nüüd juba työvoima ära mainisin, siis eelmisel nädalal saadeti mulle koju koolituse pakkumine, kus saaksin tasuta autokonstrukoriks õppida :):) Töö sobivat nii meestele, kui naistele. Ärge nüüd kujutage ette, et tegemist on mingi õlirulli-taolise tööga, ei-ei, kaugel sellest.
Koolitus kestaks 4 nädalat Uusikaupunkis ( ca 60-70 km Turust) ja peale seda saaksin kohe tööle. Koolituse ajal makstakse loomulikult toetust ;) Kui mul ei oleks lapsi, siis ma läheks sinna ilma pikemalt mõtlemata. Hakkaks autoemandaks :D:) Ma olen ju alati öelnud: “Tasuta haridust ja koolitusi nõrkemiseni.”
AGA mul on kodus kaks põngerjat, seega pean ise midagi kokku keevitama ja välja mõtlema ;):) Oleks on ju sama hea, kui poleks ;)

Sai jälle üsna pikk kirjatükk....Ja ometi ei saa selle lõpus ju hetkel seeneuudised puududa :):)
Pühapäeval käisin üksinda seenel. Naabrinaine ei viitsinud tulla, lapsed trullasid õues ja Tarmo arvas lihtsalt, et ta on juba tükk vana inimest ning valutab kodus parem oma põlvi :):) Nii ma siis läksin. Ilm oli lausa SUUREPÄRANE - soe, tuulevaikne ja nii mõnusalt sügishõnguline...super
Seenel käimine on selline omaette ettevõtmine. Ei ole nii, et jooksed võsad läbi ja nutad, et seeni pole :) Tuleb minna rahulikult - enamus ajast kükitada, et seenega ikka võimalikult ühte mõõtu olla ja sedasi vaikselt luurata :):) Ja ennäe imet – seeni potsatab ämbrisse nagu murdu ;) Kui ma metsas käin, on mul kaasas 3 ämbrit – 1 suur ja 2 väikset lasteämbrit. Suurde lähevad puravikud ja väikestesse kukeseened ning kollased kukeseened. Kollased kukeseened on minu praeguse hetke vaieldamatud lemmikud. Need on niiiiiii nämmad. Kusjuures esimest aastat korjan ja esimest aastat ka söön. Nägin kirbukal, et kõik Soome mammid neid krõbeda hinnaga müüvad – järelikult peab hea seen olema. Kuna need nägid välja nagu kukeseene, siis otsisingi hiljem kodus Googlist neid kukeseeneliste alt ja üles ma selle liigi leidsingi.
Puravikud ei taha ka kuidagi oma kasvamist lõpetada – neid muudkui tuleb ja tuleb. Mul on sügavkülm praktiliselt seeni juba täis. Viimase laari paningi juba marinaadis purki, olgugi, et ma ei ole eriti osav marineerija. Eelmisel aastal pidin viis eirnevat laari seeni marineerima, et see õige marinaad lõpuks kätte saada – kõik oli veel korralikult paberile kirja pandud. Nii ma siis võtsin mõnel korral suhkurt vähemaks, teisel korral lisasin jälle soola jne. Ei oska mina sedasi tunde järgi marinaadki kokku klopsida. Ema oskab mul seda see eest väga hästi. No tema marinaadid on kohe väga head. Käbi kukub kännust seega väga kaugele :) Üldiselt polegi köök minu lemmik koht ;)

                                         Nämm-nämm. Kollased kukeseened


                                          Viimane suurem pohlasaak :D:D:D. Pole paha!:)
Vanasti ei võtnud ma seeni suu sissegi, alles nüüd, viimastel aastatel olen hakanud neid sööma.
Sellel aastal olen ma seentest end juba nii täis söönud, et süda lausa läigib. Päriselt ka – üleeile ( ja päev enne sedagi) oli süda nii paha, et anna aga olla – ju sain seenemürgituse :D:)
Seen pidavat ju raskesti seeditav olema – tõsi see siis ongi. Püüan nüüd mõnda aega neid enam mitte nosida!

No, aga kuidas ma saan neid nosimata jätta, kui ma need panni peal või ja soolaga nii mõnusaks praen??

See seene jutt on muidugi väga oluline lugu meie pere Soome kolimise osas, seega lugege seda eriti hoolikalt :D:D:D:D

Friday, September 16, 2011

Natuke nalja kah :D

Tarmo küpsetas täna vahvleid :):)

                                           See on siis esimene vahvel :D:D

Kui esimene vahvel valmis oli saanud, siis kuuldus köögist väikest sõimu :)

                                          Teine vahvel tuli juba väheke parem välja :D:D:D

Kui teine vahvel valmis oli saanud, siis lendas vahvlimasin rõdule ja taigen pannile :)

                                              Mis asi see on?? :D

:D:D:D:D:D:D:D

Thursday, September 15, 2011

Tundub, et töökoht tulemas :):)

No nii, ma jälle eetris :D

Alustasin eile niisiis oma töökoha otsingutega :)  Vaim oli selleks väga hästi valmis. Hommikupoolikul istusin tegelikult naabrinna juures. Kuna tal ka hetkel tööd pole, siis vuntsisime temagi CV  vamis ja läksime peale seda oma missioonile. Kell oli siis juba 12:30. Ei teagi, kuidas nii palju seda aega venitada andis!
Igatahes põrutasime Raisiosse, sest see on kodule lähim tihedalt asustatud piirkond ( 6 km). Olin enda jaoks mõned kohad juba varem valmis mõelnud, mida ma kindlasti uurima peaks. Esimene koht oli Mylly Prisma. Läksin Prisma infoleti juurde ja küsisin sealt juhataja numbrit. Lendasin vist kõrgelt, et kohe juhatajat küsisin :) Ausalt öelda ei osanudki ma kedagi teist küsida. Oleks pidanud võibolla personalijuhti küsima või kedagi taolist, aga noh - ega ma soome keeles nüüd nii väga ka hiilata saa, et neid ametinimetusi teaks. Igatahase juhataja numbri ma sain ja temale ma ka helistasin :):) Helistasin kohe. Oleks ma venitama jäänud, siis oleks jõudnud aju äkki veel tööle hakata ja  ma oleks kokkuvõttes põnnama löönud  :):)
Kõne oli vinks-vonks. Ei visatud toru ära, kui kuuldi, et helistan sooviga nende kaupluses tööd leida. Juhataja andis järgmise nime - isiku, kes siis tegeleb personaali värbamisega. Kõndisin tagasi infoleti laua taha ja küsisin, et kas töötajate "kapten" on kohal . Minu kahjuks - teda ei olnud kohal, aga neljapäeva hommikul kella 09:00-12:00 on ta kindlasti olemas. Mulle kirjutati "kapteni" number ja öeldi, et ma helistaks ja lepiks mingi aja kokku. Võtsin küll numbri, aga ma teadsin juba siis 100%, et ma ei helista. Loomulikult on viisakas, kui oma tulekust ette teataks, AGA...KUI ma oleks helistanud ja öelnud, et ma soovin temaga kokku saada seoses töö küsimusega, siis oleks äkki telefonis kohe öeldud, et uusi töötajaid ei vajata. Nii ma siis panustasin järgmisele päevale. Potensiaalse töölisega on parem ju otse vestelda, kui lihtsalt CV-d lugeda. Nii saab inimesest ka mingi pildi. See on umbes sama : targem on  üks kord näidata, kui sada korda seletada ;)
Lisaks sellele olen ma silmast-silma parem kõneleja, kui telefonitsi. Mulle meeldib teada, kellega ma räägin, sest inimese kehakeelest loeb ka juba üsna palju välja. Kui inimene pole asjast huvitatud, siis seda näitab kohe ka tema kehakeel ;) Dr Freud kõneleb :):)
Ok, jätsin oma Mylly Prisma sinna paika ja siirdusime edasi ISKU-sse. No see Raisio ISKU on ikka MEGAGIGA suur. Tõenäoliselt kõige suurem müügiasutus, kus ma oma jala tõstnud olen. Ja see paik oli ikka tõsiselt lahe. ISKU töökohast oli rohkem naabrinaine huvitatud, kui mina. Seega tegi ISKUs tema oma häälepaelad lahti ja küsis tööd. ISKUga on sellised lood, et neil polegi seal  sellist värbamise süsteemi  - kõik käib läbi interneti. Ühesõnaga soovitati soojalt kodulehele minna ja seal avaldus täita. Kuna ISKUga sai ka asi klaariks, siis kondasime seal niisama ringi. No nii palju on uut ja huvitavat! Kohe näha, et kusagilt Sohvoosist ja pole õigeid kaubamajasid näinud - naine metsast, noh :):) Töllerdasime seal päris kaua. Kui aus olla, siis täpselt nii kaua, et me kuhugi mujale enam ei jõudnudki :):) Peale kella 15:00 pole mõtet Soomes mingeid asutusi enam külastada, sest siis on inimesed juba kodusel lainel ja tööd ei taha siis ju keegi teha.
Esimese päevaga suutsime siis vaadata  2 kohta :):)
Õhtul, muide, saatsin kodus  ISKU-sse CV koos oma mesimagusa jutuga :):) Neil on ju praegu reklaamid väljas , kus öeldakse:"ISKU on paras työpaikka" ( isku on parim tööpaik).
Kirjutasingi oma kirja alguses...Reklaam ütleb: "ISKU on parim tööpaik". Mina arvan sama ja sellepärast soovingi Teie juurde tööle tulla :):)
Ja sealt siis muu tore jutt edasi...

Nagu me teada saime, siis esimese päeva tulemuseks oli 2 kohta. Võin etteruttavalt ära öelda, et ka teise päeva tulemuseks jäi 2 kohta.
Tänane päev algas aga sellega, et käisin lasteaias Janeli arenguvestlusel. Kõik oli tips-tops ;)

Kui lasteaiast tulema sain, siis põrutasin otse Mylly Prismasse. Küsisin infoletist, et kas mul oleks võimalik korraks päälikuga rääkida. Nägin, et pääliku kabinetil oli uks lahti ja ta ise oli kabinetis sees. Ah, et kus ma tean, et see just päälik ja tema kabinet oli? Noh, ukse peal oli tema nimi - ülejäänud oli puhas politseitöö:):)
Infoletist küsiti ka, et mis puhul ma temaga rääkida tahan, ja et kas mul on temaga mingi aeg kokku lepitud. Ütlesin, et aja suhtes kokkulepet pole ja jutuajamine on tööalane. Uh, kõik läks õnneks ja päälik tuli oma pesast välja. Tegemist oli keskealise naisterahvaga, kes oli rõõmsa ja positiivse olekuga. Rääkisingi laias laastus oma jutu ära. Tema vastas selle peale, et saali - ja laotöölisi hetkeseisuga vaja ei ole, aga vaja oleks inimesi kassasse. Tööpäev kestaks 5 tundi. Pakkuski mulle seda kohta!! Ma ise vaatasin talle üllatunult otsa ja ütlesin, et ma ei vea vist  veel oma soome keelega kassas töötades välja. Alguses oleks vaja kaupa riiulitele panna ja sellist väheke kergekäelisemat tööd teha, et kassatöö oleks mulle  hetkel liig.  See peale küsis ta mu CV-d ja tahtis sellest koopiat tegema minna. Ma ütlesin, et pole vaja koopiat teha, sest mul on neid veel ( printisin neid 10 tk kaasa ). Lubas helistada, kui töölisi juurde peaks vajama. Laususime oma kohustuslikud hei-heid ja põrutasin edasi järgmisse kohta. Eks näis, kas tulevikus helistatakse ;) Miski pärast ei usu.

Edasi läksin põhimõtteliselt lihtsalt üle suure tee, sest Mylly keskuse vastas on kohe hiigel Hong-Kong ja hiigel  Bauhaus. Esimesena läksin Hong-Kongi - see on selline träni  ja tilu-lilu pood. Infoleti taga ei leidnud ma kedagi - tühjus. Kassa taga oli vaid 1 müüja, kellel kliente polnud, nii ma siis pöördusin tema poole küsimusega, et ka päälik ka majas on. Müüja vastas jaatavalt. Ütlesin siis, et sooviksin päälikuga 5 minutit töö asjus rääkida. Müüja helistas ja päälik andis oma pühaliku loa vestlemiseks ;) Müüja juhendas, kuhu ma minema pean. Nii ma siis läksingi üksi  läbi pika laoruumi, siis läbi tööliste ruumi kuni lõpuks päälikuni jõudsin.

Päälikuks oli umbes minuvanune naisterahavas. Kui ma uksest sisse astusin, siis tõusis ta kohe püsti, sirutas tervituseks käe pikalt ette ja tutvustas ennast. Igatahes väga meeldiv suhtumine ja vastuvõtt. Tutvustasin ennast ka ja rääkisin ära põhjuse, miks ma tulnud olin. Päälik hakkas kohe küsima, mis tööd ma varem teinud olen, mis keeli ma valdan jne. Vuristasin oma stoori talle ära, endal naeratus kõrvuni. No tõesti oli hea, kui nii meeldivalt vastu võetakse ja kohe huviga küsimusi küsitakse. Seejärel küsis ta mu CV-d, mille ka andsin. Järgnevateks küsimusteks oli:" Kas mulle sobib töö ka nädalavahetustel ja kas mul on mingid kellaajad, mis mulle ei sobi?" Ütlesin, et nädalavahetustel ei ole mulle kellaaeg oluline, aga argipäeviti  sobib tööaeg, mis jääb ajavahemikku 11:00 - 22:00, et enne kella 10:00 tööaeg on seoses lastega välistatud. Ta mõistis seda ja ütles, et see pole probleem. Vaatas veel kord CV-d ja ütles, et kõik vajalikud andmed saab ta sealt pealt kätte, kui lepingut teha!! Mul hakkasid selle jutu peale juba kõrvad ka  naeratama :):) Igatahes ütles ta seda, et tõenäoliselt on neil võimalik mind tööle võtma. Lubas hiljemalt järgmisel neljapäeval  helistada ja teada anda, kas saan tööle või ei saa.
Ma ei ole küll 100 % kindel, et töö justkui olemas on, aga minu sisetunne ütleb, et  saan sinna tööle.
Eks peab siis vaatama, kas saan või ei.

Mujale ei hakanudki ma enam minema ja oma moosijuttu ajama, sest äkki olen ma nii hea jutuvestleja, et räägin omale Bauhausi töökoha välja ja Nestles ja Marlis ja Starkkis  - noh, kus iganes... ja kui nad kõik mõtlevad, et võiks ju selle tüdruku  tööle võtta... kutsuvadki tööle, aga ma ei lähe ( sest käin juba mujal tööl) .... siis jääks vist päris narr mulje... Ise otsib tööd, aga tööle ei lähegi! :):)

Läksin koju tagasi - minu tööpäev oli lõppenud.

Postikana oli mulle KELA-st kirja toonud. Nagu ma varem kirjutasin, siis võtab KELA minuga nagunii varsti ühendust, kuna mu paberid olid veits puudulikud. Nii nad siis võtsidki;) Sada küsimust oli muidugi laste kohta - kus nad asuvad, kellega jne. Ma kujutasin ette, et nad saavad arvutitest ikka mingeid andmeid, sest üks käib siin  koolis ja teine lasteaias. Ju nad siis ei saa sellist infi. Vaja maistraattis ära käia, siis saavad kindlalt.
Plaanimegi politseisse ja maistraatti järgmisel teisipäeval minna. Varem ei saanud minna, sest käisime Eestis ja Tarmo ei tahtnud enam töö juurest vabaks küsida( kui Eestis käime, siis küsib reede ja esmaspäeva tavaliselt vabaks).
KELA-ametnik oli ümbrikku asumistuki avalduse pannud ja kirjutanud, et selle ära täidaksin. Miks? Ei tea. Aga kui pandud oli, siis täitsin ka ära :)
Saatsin KELAsse  kohe täna ka vastuse ära. Kirjutasin  selgituspaberi( nad saatsid mingi oma A4 formaadis paberi, mille peal oli trükituna kohe minu nimi ja puha :):) ) peale, et lapsed elavad samuti Soomes, käivad koolis-lasteaias jne. Ümbrikku pistsin 2 viimast palgatõendid, selle asumistuki avalduse + omalt poolt veel töötuhüvitise avalduse. Nüüd tuleb kindlasti selle töötuhüvitise paberi kohta  100 küsimust :):)

Rohkem ma nüüd asju ei aja - ausalt ka :)
Kavatsen  järgnevate päevade jooksul kindlasti elutoa kapi pealt tolmu ära pühkida  :):):), paberimajanduse korda sättida (  pabereid on  nii palju !!), lastetoas väikse ümberpaigutuse teha, veidike õmmelda , tibake veel seeni korjata ja pühapäeval kindlasti kuhugi kirpparile minna.

Aga nüüd lähen ma küll magama - väsinud tööinimene ju :)

Wednesday, September 14, 2011

Työvoimas käidud ja tibake jälle targem :)

Täna käisin siis lõpuks työvoimas ennast ilmutamas :)

Enne seda tuli mul  ligi 2 tundi oma küünte eest hoolt kanda ja neid kauniks võõbata  :) Ei-ei, ma ei lihvinud ennast tibiks ! Kuna me naabrinaisega siin peaaegu iga päev seenel käime, siis need käed ju eriti puhtad olla ei saa. Kes samuti seenel armastavad käia, need teavad, millest ma kirjutan. Pese, küüri ja kraabi, aga küünealused ja küünenahad on ikka mustad, no ikka täitsa mustad ! Ei tea mina ühtki valemit, mis need küüned puhtaks võiks teha. Ei aita ei sidrun, hari , rääkimata seep.

Ühesõnaga läksin sinna työtoimistusse on lillemustriliste küüntega nagu va linnapreili kunagi :):)

Vastu võttis mind  pikk ja peenike ametnikuhärra. Istusin laua taha ja hakkasin aga vadistama: millal Soome tulin; kus töötasin; kaua töötasin; miks töölt ära tulin; milliseid keeli oskan; millised on varasemad töökogemused; millised koolitunnistused on; millist tööd nüüd otsin; millised  plaanid pikemas perspektiivis on jne jne jne

Kui olin kogu oma laulu ära laulnud, siis selgitas ametnikuhärra omakorda: millistel lehtedel  töökuulutusi võib leida; millal ma työvoimasse tagasi peaksin minema ja seda, et mul on õigus töötuna KELA-st hüvitist saada. See oligi laias laastus nagu kõik.

Lehed, kust töökuulutusi vaatama peaksin on niisiis mol.fi ja jobcafeturku.net Ühesõnaga ei midagi uut -Mol on juba vana tuttav leht ja jobcafe pole ka päris võõras

Tagasi peaksin minema muide 10.02.2012 ( !!?? ). Möhh? Põhimõtteliselt 6 kuud võin siis niisama tiksuda w?? ( Mitte, et ma seda teeks, aga kuidagi veider... )

KELA-st on mul niisiis õigus töötuna hüvitist saada. See õigus tekib töötajatel, kes on Soomes töötanud vähemalt 4 nädalat. Esimese 7. töötupäeva eest hüvitist ei maksta, aga peale seda on päevarahaks 25,6 €. Kuna peres on ka 2 last, siis lisandub veel 7,8 €. Kokku on päevarahaks 33,4 €. Töötuhüvitist makstakse ka laupäeva-pühapäeva eest. Hüvitise määramisel arvestatakse Soomes töötatud aega ja vist mingil määral ka Eestis töötatud aega. Peangi Eesti Töötukassast  U1 taotluse vormi küsima ja selle KELA-sse esitama. Kas see  hüvitise summat ka tõstab - seda ma hetkel öelda ei oska. ( Arvestades seda palka, mis ma Eestis teenisin, siis vaevalt, et see summa kõrgeneb :):) ) Eks siis hiljem selgub;)
Taotluse saatsin igatahes Töötukassale täna ära.

Kui me nüüd selle hüvitisesummaga paar matemaatilist tehet teeme, siis saame tulemuseks selle, et kodus istudes saaksin ma PEAAEGU sama summa, kui  bussipaviljonis tööl käies!On ju hämmastav?  Pole ju erilist vahet, kas 1000 € või 1300€ - esimene summa tuleks  selle eest, et kodus niisama ilus olen, aga teine raske tööga  ( nüüd on juba raske küll - pime, vihm, külm....brrrr )

Kas jään nüüd koju istuma ja jalga kõigutama? Ei-ei, kaugel selles! Juba homme lähen oma siiviidega kaubanduskeskuste ja tootmishoonte uste taha kraapima :):):) Kusjuures lasin ametnikuhärral oma CV üle vaadata ja seal pisukused korrektuurid teha. Päris mitu viga oli, aga see eest on siivii nüüd 5+ :):)

Jah, sellised plaanid mul homse päevaga igatahes on, sest ind ja tahe on jälle tagasi. Juhhuu :)
Akud jälle täis :)
Ma arvan, et see töökoha leidmine mul just kõige lihtsam olema ei saa, sest tööaja suhtes on mul väiksed piirangud.  Mulle ju ei sobi see üldine tööaeg ( 7:00-15:30 ), sest Karolini kool algab ühel päeval  09:00 ja järgmisel  10:00 jne. Ma ei saa ju last hommikuti üksi koju jätta!:)
Minu tööpäev võiks näiteks kell 11:00 alata. Ise olen läbi mõelnud, et mulle  sobib tööaeg, mis jääb 11:00-22:00 piiridesse ( näieks 12:00- 20:00 või 14:00- 22:00 vms).
Mis ma kosta oskan - need on need emarõõmud :):) Ei-ei, tegelikult pole hullu midagi - küll leiab ;)

Kui nüüd työvoimast rääkida, siis ma kujutasin seda väheke teistsugusena ette. Mitte just sedasi, et töökoht nüüd kandikul kätte tuuakse, aga HÄSTI tsipake sinna poole küll. Tuleb välja, et pean ikka ise otsima ja nii nagu mõelnud olin;)

Ametnikuhärra  küsis muide, et kas ma sooviksin soome keele kursustele minna. Ma vastasin, et kuna mul on oma süsteem ( mille järgi ma ise õpin), siis ma ei soovi. Selgitasin ka talle seda OMA sisteemi :):) ( et ca 2 tundi õpikute taga, natuke ajalehti ja siis lisaks veel soome seepi  :):) Ta vaatas küll mind natuke naljaka näoga, aga ütles, et asi toimib, sest puhun üsna hästi. Kusjuures selle kotoutuimissuunnitelmapaberi peale kirjutaski: " Hakijalla oma systeemi miten itse oppia hyvin suomea." :):) Põhimõtteliselt on tegemist sellise paberiga, kus on kirjas minu töö otsimise/leidmise plaanid.

Työvoima jutud/tarkused räägitud ja tööotsimise plaanid ka selged, seega võime kõrvaliste teemade juurde asuda ;)

Tuleme tagasi minu küünte ja seente juurde :) Jah, nii me siis kondamegi mööda oma mäenõlva  ja nopime muudkui seeni. Põhilised seened, mida korjame on puravikud. Paar päeva korjasin ka nn "musta seent", aga enam mitte, sest puravikke on tõesti palju ja täitsa vabalt võib nendele truuks jääda.

                                          Või ja soolaga praetud puravikud -mmmm :)

Laupäeval tegime lastega metsas väikse matka ja korjasime täiseti suvalisi seeni. Võimalikult palju erinevaid. Kui olime juba piisavalt kaua kõmpinud, siis laotasime oma seened sambla sisse ja imetlesime neid niisama. Lapsed said loomulikult ka väikest nosimishetke pidada ;) Kui tagasi kõmpisime, siis suutsime ikkagi oma  ämbrid puravikke täis korjata. Olgugi, et sellel päeval oli põhirõhk tatitkatel ja muidu imelikel seentel ;)

                                                   Kolm mükoloogi
Pühapäeval käisime jälle kalal. Sellel korral oli saak väheke kobedam :):) Saime ikka midagi hamba alla ka. NIIIIII hea oli ...mmmmmmmm

                                                              10 ahvenat
Avastades veel siinse eluga kaasnevaid mugavusi. Siis avastasime vaipade pesemiseks mõeldud pesuruumi ( kes seda muidugi mugavuseks peab!! :) )

   Tahad - pese vaipa põrandal, tahad  - laual, hiljem torudele nõrguma ja seejärel kuivatusruumi kuivama.

 Lisaks sellele leidsime ka keldri, kus saab juurvilju-moose ja muid saadusi säilitada. Keldris on nimelt kogu aeg sooja +2 kraadi.

                                                    Ja selle ukse taga säilib juurvili :)

Vot sel korral siis säherdused lood.

Aaaa...ja kirpparitel käisime ka. Ma olen kirpparite sõltlane, ausõna!! Ei jõua pühapäeva ära oodatagi, et kondama saaks minna( vabaõhu kirpparitele siis ). Tõenäoliselt pole selle vastu ka mingit rohtu!!( no KUI - siis rahakott käest ära. Kusjuures raha polegi eriti vaja, sest 2-3 € eest lammutab seal juba usna uhkelt :):)


Morrrjes :)

Thursday, September 8, 2011

Syyskuu - laisklemise hooaeg on alanud :):)

Kohe üldse ei suuda end hetkel käsile võtta ja millegagi tegeleda!  Tunnistan ausalt, et täitsa laisk olen.
Pingelangus vist ?!

Praegused 2 päeva, mil me tagasi  oleme olnud, on möödunud enam-jaolt niisama lösutades. Oleks elutoas diivan, no siis vedeleks seal vist hommikust õhtuni ja vaataks telkut. Uh, õnneks seda pole :)  Ja ega need tugitoolid nüüd nii mugavad ka pole, et neis lausa terve päeva lõsutada.

Nüüd on vist see aeg, kus see eelnev rapsimine välja tuleb puhata ;) Noh, annan endale siis andeks ja luban selle nädalakese lõdvalt võtta :) Elu ju seisma ei jää - küll ma sellest vedelemisest ära väsin :):)

No ega ma nüüd tegelikult  päris pikutades ka oma aega veeda. Eile täitsin näiteks 1,5 tundi Janeli arenguvestluse paberit. 15.09. on mul lasteaias Janeliga arenguvestlus. Jah, eesti keeles poleks seda midagi pläkutada, aga soome keeles on mul seda veel suhteliselt keeruline teha ja ei tahaks ju päris aiateibaid ka rääkida :) Nii ma siis tõlkisin ja kirjutasin oma suurepärast arvamust sinna arengu-lehele. Päris huvitav oleks seda lehte umbes 2-3 aasta pärast uuesti lugeda, siis vajuksin vist vigade pärast maa alla :):):)

Ja siis täitsin veel avaldust työvomatoimisto´sse. Käisin sealt üleeile läbi ja sain  omale järgmiseks teisipäevaks aja. Sellepärast ma räägingi, et luban omale seda nädalajast kodust mõnulemist. Tarmo andis ka mulle oma pühaliku loa, et võin  natuke aega vedeleda küll ;) Eks mul sellised plaanid ongi, et sellel nädalal nö puhkan ja alates järgnevast nädalast viin end siis kenasti töölainele tagasi.

Ja siis tegelen veel "pisikese" õmblustööga, sest :

Kaks pisikest kätt pea püüdmas on päikest,
pea algamas teed kaks jalga nii väikest.
Jääb emmmele-issile mure ja ootus
ja rõõm, mis pisarad kuivatab sootuks.

Annele-Argole miljon kalli ja palju magamata öid, sest 03.09.2011 varahommikul kell 03:37 sündinud 51 cm pikkune ja 3830 g raskune pisipiiga kavatseb oma häälepaelad nende magamata öödega korralikult ikka lahti kisendada :):)

Eestis olime sel korral  niisiis 4 päeva.  Aeg läks nii kiiresti nagu oleks tegemist olnud üheainsa päevaga. Enamus ajast sai muidugi talu juures askeldatud. Praegu võiks vähemalt nädalapikkune puhkus olla, sest muru oleks veel niitmist tahtnud, pähklid ja kreegid korjamist, kartul tahab ka ülesvõtmist ja seened jäid praktiliselt üldse korjamata.

Käisime seenel küll - kondasime tund aega metsas ja selle ajaga suutsin ämbrisse korjata koguni 5 seent :D:D Ei tea, mis pull nende seentega sellel aastal on! Eelmisel aastal korjasime sama koha pealt kahe tunniga viis ämbrit kuuseriisikaid ja sellel aastal siis selline mõnus saak :) Eks tuleb siis kohalikele ( Soome) seentele panustada.

Pähkelid ja kreeke on sellel aastal ikka VÄGA palju. Kui muidu oleme Abbilt vaid käputäie neid pähkleid saanud, siis sellel aastal ei jõua neid ära korjatagi. Saame meie pähkleid, võivad sõbrad  ja jääb veel oravatelegi ;)

                                          Meie pisike orav oma pähklitega :)

                                               Kreegipuud on kreekide all lausa lookas.

Ütleme nii, et see on üks nendest aegadest, kus pisike puhkus peaks olema. Esimese satsi puhkus peaks olema siis, kui rohi kasvama hakkab ja linnud lõunast tagasi saabuvad ehk siis aprilli lõpp. Teise satsi puhkus  siis, kui maasikad-vaarikad-herned valmis saavad, ehk siis juuli algus. Kolmanda satsi puhkus pähklite-seente-kreekide-õunte valmimise aeg ehk septembri alguses. Neljanda satsi puhkus jõulude ajal. Viienda... jne. jne. :):) Oeh, ma olen alati öelnud, et unistada on lahe - see on vähemalt veel tasuta :)

Abbil on vägev :):) Ma jälle siin oma kassivaimustusega ! Aga päris tõsiselt - kahju on, et Abbil nii vähe käia saab... ja saak sedasi seisma jääb... ja rohi rinnuni kasvab ja ... Aga noh, meil õnneks eesmärk silme ees, seega võib ta tegelikult mõned aastad sedasi seista küll. Vähemalt on meil koht, kus käia ja kõpitseda ja grillida ja muidu linnulaulu kuualata :) Selle üle oleme küll ikka MEGAGIGASUPPPPPER õnnelikud. Ega siis muud, kui : "Teenida ja maja ehitama!" :)

Loomulikult vedasime Abbi mahetoodangut endale ka Soome kaasa. Kuidas siis muidu ? :)

Lapsed on hetkel sellised kahtlased – Janelil oli esmaspäeval palavik ja Karolin köhib öösel aeg ajalt. Kuna Janelil esmaspäeval palavik oli, siis ma teisipäeval teda ( nii igaks juhuks) lasteaeda ei viinud. Kolmapäeval juba viisin. Teen lastele mitu korda päevas meega piparmündi/pärnaõie/nurmenuku teed ( loomulikult on tegemist Abbi mahetoodanguga ) ja lihtsalt loodan, et nad haigeks ei jää :) Tegelikult on nad mul ikka väga tublilt vastu pidanud, sest haiged olid nad viimati mai alguses. Terve suve olid terved, ei mingit nohu- ja köharaasugi. Eelmisel suvel olid nad mul ikka päris mitu korda haiged.
Naabrinna koos lastega on muide hetkel gripis ( arvatavasti ), fui-fui-fui ;)

Teisipäeval käisin siis endisest töökohast ka läbi ja viisin riided/töötõendi tagasi. Sooviti edaspidiseks edu ja öeldi, et lõpparve tuleb 15.septembril :) Ma ise eeldasin, et lõpparve tuleb enam-vähem samal ajal, kui töösuhe lõppeb.

Ma olen elamistingimustest rääkides paar nüanssi mainimata unustanud. Nimelt on meil keldrikorrusel saun, pesutuba ja kuivatusruum.
                                                          saun :):):):)
Saun on vist enam-vähem kõikides majades olemas. Saunapäevad on reede ja laupäev. Kasutuskorraks on ettenähtud tund aega – eks ta vähe ole, aga asi seegi.

                            Pesuruumis on suur pesumasin ja veel suurem kuivati.

Kõrval ruumis on veel võimalik nö tuule abil riideid kuivatada. Paned pesu nööri peale, lülitad aparaadi sisse ja ongi tuul olemas. Väga hästi kuivatab ära ;)

                                                        Kuivatusruum

Kuna ilmad on juba suhteliselt niisked, siis ma käingi pesu seal all kuivatamas, et pesu ei peaks mitu päeva toas resti peal rippuma. Üldjuhul voodipesu ja sellised suuremad asjad pesengi üldse seal all - mugavus on selle nimi  - saab ühe korraga kõik pestud/kuivatatud :)
Üheks kasutuskorraks on ette nähtud 2 h ja maksab see  1 €. Kui vaja võib ka mitu aega järjest võtta. Ma vaatasin just, et ühel oli 5 aega järjest pandud, seega 5 x 2 h – 10 tundi pesu pesemist ! :) Pole paha :)


Noh, lähen ja laisklen nüüd edasi: kõige pealt hakkan süüa vaaritama, siis lähen koristan tüdrukute seapesa ära ja  seejärel teen paar kiiremat õmblust :):)



Thursday, September 1, 2011

Esimene aste Soome karjääriredelil läbitud.


Ja täitsa elus olen :):)

Ühesõnaga sai kvalifikatsiooninorm täidetud ja võin edasi järgmisse vooru liikuda.
Et see esimene aste Soome karjääriredelil läbida, tuli mul tööd teha 40 päeva ja läikima lüüa 691 bussi ( seega ca 17 bussi päevas ).
Selle ajaga suutsin ma bussipõrandatelt kokku korjata ei rohkem ega vähem, kui 31,18 €. Päris hea tulemus, kui arvestada, et see on kogunenud münt mündi haaval ;) Mündid jagasin juba laste vahel ära - kummalegi 15 €. Jätsin 1,18 € hea töö eest omale ka :):):)
Üllatavalt palju pillatakse/kaotatakse 2 € münte!

                  31,18 € = 487,85 EEK-i :) Täpselt sellisel kujul nagu need leidsin.

Mina ise muidu ei arvuta eure eekideks ümber, sest ma ei näe sellel ümberavutamisel mingit mõtet. Me teame ju kõik, et EURO hindasid ei tõstnud :):):):):):D
Kui ma poest midagi osta tahan, siis seostan asja väärtuse põhimõtteliselt terve kuupalgaga ja siis otsustangi, kas osta või mitte ;) Lihtne.

Mida tarka ma seoses selle tööga avastasin?
Kõige suurem avastus oli see, et “Fairy” puhastab VÄGA HÄSTI aknaid.
Tühja aknapesuvedeliku pudelisse tuleb vaid 2 tilka “Fairy´t” panna, ülejäänud osa vett ja ongi täpselt õige kogus tõhusat vedelikku valmis. Ja hinnaks tuleks sellele 0,00005 €, mitte 2-3 € nagu  aknapesuvedelikud muidu maksavad ;) Proovige järgi ;) Mina seda nippi varem igatahes ei teadnud ja ostsin poest aknapesuvedelikke.
Puhastusmaailmast ma muud juurde ei õppinud, sest moppi ja tolmulappi olin varem ka käes hoidnud ;)

Suhtumine oli kõikide bussijuhtide poolt kusjuures väga 5.
Keegi ei vaadanud ülevalt alla a la sa oled koristaja, mina kunn :) Oli bussijuhte, kes eriti juttu ei ajanud ja oli neid, kes jäid kohe pikemalt lobisema. Üks naisbussijuht oli kohe eriti tore. Temaga leidsin kuidagi iseenesest selle mõnusa jutusoone. Vahetasime minu viimasel tööpäeval omavahel ka telefoninumbreid. Ütlesin, et helistan talle umbes aasta pärast ja kutsun kohvile, sest aasta pärast võin juba kõigest rääkida, mitte ei pea soome keele kallal enam kokutama :):) Ta ütles, et ma võin juba varem helistada :) Tean, et on soomlasi, kes teevad ees ühte nägu, aga tegelikult neavad tagaselja nii, et vähe pole.Temas ei ole/olnud seda teesklust. Üldiselt on mul inimeste suhtes vaist õige olnud. Ei teagi, kas see on vaist, kõhutunne või miski kolmas asi ;) Igatahes selle naisterahvaga kavatsen ma kohe kindlasti tulevikus ühendust võtta ;) Ta on umbes 45-aastane nelja lapse ema, kusjuures viimane laps on Karoliniga sama vana.

Helistasin täna ka työvomatoimisto´sse ja ütlesin, et sooviksin tööd leida. Nemad küsisid minu viimast töökohta, henkilötunnust, registreerisid mu seejärel nipsti oma arvutisse ära ja ütlesid, et ma läheksin kümne päeva jooksul koos dokumentide ja lõputunnistustega työvoimatoimisto´sse koha peale.

Teisipäeval saab siis jälle veidike asju ajada, sest lähen “L&T”-sse oma tööriideid tagasi viima ja võtan sealt vajalikud paberid. Työvoimatoimisto´sse lähen siis ka oma nägu tutvustama ja muidu asjatama. Kõige lõpuks võib suuna politseisse võtta, sest lahutusetunnistus jõudis kenasti kohale, seega on vajalikud paberid kõik koos ja võib lapsed arvele võtta. Kui politseis ajad jonksus, siis kohe maistraatti ja sealt edasi KELA-sse.

Aga enne veel, kui tuleval nädalal asjaajamised pihta hakkavad, sõidame Eesti seenele :):)
Kuuseriisikad, hoidke oma kübaraid!!Ah, hoidke jub ajalgu kah :):):)