Total Pageviews

Saturday, June 1, 2013

Oleme sündinud :):)

Sündisime 30.mail kell 12:49

Terve ja rõõsa tüdruklaps - 50 cm ja 3370 g

                                               Need mõnusalt krimpsus jalakesed...

                                              20 tundi haiglas ja......

                                             ...koju ära ;)


Issi oli ka õnneks sünni juures - seega on elu ikka vääääga ilus :)

Sünniloost nii palju, et 30.mai hommikul kell 6 tundisin, et nüüd on vist minek :)
Vist sellepärast, et alles 29-ndal  tulin ju "sünnitamast"
:D ha-ha-haa
Noh, igatahes ei hakanud ma kiirustama, samas ei julgenud nagu väga tagasi ka hoida.
Mine tea, kui kiireks läheb. Ikkagi kolmas laps ju ja pikk maa sõita ka.
Ootasin kella 8-ni kodus, vaatasin muudkui kella ja mõõtsin vahesid.
Kui vahed olid 6-8, siis läksime Haapsalu kiirabisse. Õnneks oli tööpäev ja ämmaemand ka Haapsalus olemas, kes mu läbi vaatas ja kinnitas, et võime sõita jah :)

Nii sain siis veel kord kiirabiga Tallinna poole kihutada, Tarmo tuli meie autoga järele.
Veidi peale .9 olime haiglas, valude vahe oli endiselt 6-8 minutit.
Kuna vahed ei olnud veel 5 minuti peale läinud, siis pandi mind jälle sünnituseelsesse osakonda, kusjuures samasse palatisse ja samad toakaaslasedki olid veel alles. Astusin sisse ja ütlesin, et olen tagasi. Kui 29-ndal haiglast ära läksin, siis ütlesin ka neile, et ma olen paari päeva pärast tagasi :D

Üks kaaslastest ütles, et nad pole nii rõõmsa näoga sünnitajat ennem näinud.
Jah, eeee...see oli siis veel kella 9-10 ajal :D
Siis oli nägu veel tõesti rõõmus ja ootasin aga suuremaid valusid, peasi, et issi saaks lapse sünni juures olla :)
Jalutasime trepikojas ringi, ma lausa võimlesin, käisin mööda treppe ja ma ei tea, mis sada imet ma veel kõik tegin, et Johanna meile nüüd enam nalja ei teeks ja ikka ära sünniks.
Kui valude vahe oli 5 minuti peal, siis tehti veed lahti (veed on kõigi lastega lahti tehtud) ja see kõige "mõnusam" trall võis pihta hakata.
Valud tulid põhimõtteliselt paugu pealt 2-3 minutiliste vahede peale.

Siis oligi täpselt nii, et jõudsime sünnitusosakonda, ämmakas pani KTG peale. KTG-d jõuti teha ainult 1 ring ehk 20 minutit.
Nii, kui rihmad maha võeti tuli kohe peale tuhusid esimene press, siis heal juhul mingi 10-15 sekundit pausi ja kohe teine press ning Johanna oligi sündinud.

Kui te nüüd arvate, et see sünnitus sama lihtne oligi nagu ma siin praegu kirjeldasin, siis te eksite :D
Ma julgeks väita, et see oli vist koguni kõige valusam sünnitus. Aga valust me ei räägi, eksole ;)
Ja pealegi läheb valu meelest kohe, kui laps käes on.
Kõige tähtsam on see, et kõik oli korras.
Laps rõõsa ja terve - hingab, neelab, imeb, haarab, kakab, pissib, karjub jne

Nagu ma ise eeldasin, siis oli ka Johannal nabanöör ümber kaela.
Ma ei tea, kust mul selline anne on, aga kõigil kolmel on sündides nabanöör ümber kaela olnud.

Kui lapsed on sündides üldiselt sinised, siis tema tundus mulle ikka ERITI sinine. No ikka täiesti sinine. Küsisin kohe mitu korda, et on see ikka normaalne w? Rahustati ja öeldi, et jep, kõik on OK.

Issi jõudis peale sündimist meiega veel 4 tundi koos olla ja pidi seejärel laevale minema. Kõige tähtsam oli ikkagi see, et ta juures oli ja kõik hästi läks ;)

Ime on ka see, et laps magab!!!
Kui teised kaks magasid mul juba alates sünnist ainult poole tunni kaupa, siis tema magab mul siin 3-4 tunni kaupa.
Praegugi magas 4 tundi, näitas paarile külalisele oma silmad ära, mugis kõhu täis ja nüüd magab jälle, juba teist tundi.
Ma hoian pöidlad pihus, et ta jääbki magajaks - vähemalt üks magab :)
Siin oleks vist õige aeg öelda, et ei maksa enne õhtut hõisata.


Tunne on hea.....Elu on elamist väärt...