No nii, minu puhkajapõli hakkab nüüdseks jälle läbi saama ( sellel aastal olen ikka eriti palju puhata saanud :)! ) ja alates homsest menen siis jälle koolipinki nühkima. Ma julgen selle kohta täitsa koolipink öelda ja enda kohta täitsa koolilaps ka, sest istun koolilaua taga kõik argipäevad alates kell 08:00 hommikul ja kuni 14:30 välja. Täitsa tööpäeva moodi ju ;)
Küll ma siin alguses mõtlesin, et mis ma Karoliniga peale hakkan. Tema kool algab ju 09:00 , mõnel päeval ka 10:00. Mõtlesin, et kui ta koolipäev kell 10 hakkab, siis võtan ta alguses endaga kooli kaasa ja viin ta 9-10-ks kooli ja siis lähen ise jälle kooli tagasi. See aga tähendaks seda, et sõitmist tuleks rohkem kui küll : Hommikul Tarmo tööle viia – koju tagasi tulla; ise kooli minna – Karolin kooli viia ; ise kooli tagasi – koju; Tarmo töö juurde – lõpuks koju :S:S Suht sürr. Siis mõtlesin jälle, et lähen ise parem hiljem kooli - vastavalt siis 09:00 või 10:00, nii kuidas päev ette näeb – äkki kuidagi annab nende õpetajatega rääkida ;)
Nüüd aga, eelmise nädala neljapäeval ja reedel, käis Karolin ise jalgrattaga kooli. Ma ei saatnud teda seejuures meetritki - hommikul lugesin loomulikult sõnad peale, et ta ülekäiguraja juures rattalt maha krapsaks ja hoolikalt vaataks, enne kui ülekäigurajale astub. Õnneks meil ongi vaid 1 selline suurem ülekäigurada ja see paistab mulle kusjuures tuppa ka ära. Hommikuti, kui ta poistega kooli on läinud, siis ma ikka vaatan akna pealt, kuidas ta sealt üle läheb. Ülejäänud tee on kõik nö ohtutu, sest õnneks jalgratturid sõidavad jalakäijate teel :) Nüüd ma siis mõtlengi, et kui hommikul kooli lähen, siis saadan Karolini naabrinna juurde ja sealt läheb ta õigel ajal ise jalgrattaga edasi ;) Ei peakski autoga kooli kärutama hakkama ja neid igasuguseid ringe tegema – saaks bussiga ka hakkama. Kuukaart maksab muide 43 €. Seda meetodit saab muidugi täpselt nii kaua rakendada kuniks lumi maha tule ja jalgrattaga sõita kannatab.
Ma ei tea, kuidas Teiega lood on, aga mina vaevlen kogu aeg lausa kroonilises ajapuuduses!
Hommikuti tõusen enamasti ikka 7:00 ajal ja magama lähen põhimõtteliselt peale südaööd. Näiteks 22:00 ajal voodisse pugemine on lausa välistatud :)
Mõeldes 2 sammu ette ja teades, et koolis käies jääb seda aega veelgi vähesemaks, siis püüdsin selle nädalaga kodus võimalikult palju asju korda ajada ja ära majandada.
Olin näiteks korralik ja lappasin tüdrukute joonistused õigetesse kaustadesse ära.Tüdrukud on mõlemad suht joonistamise fännid. Põhimõtteliselt jätan ma kõik laste joonistused, kirjutised, nikerdused, meisterdused alles. Kui nad juba suured on, siis neil oleks ju nii vägev oma joonistusi ja kirjakesi vaadata. Noh, vähemalt ma arvan, et oleks vägev. Ise vaataks küll hea meelega oma lapsepõlve joonistusi, kirjutisi või mida iganes. Kahjuks pole, mida vaadata – nüüd ma siis püüan nende soove ennetada ja tüdrukutele igast nodi ja kraami alles hoida. Minu kujutluspildis näeb see põhimõtteliselt välja nii, et igalühel on Abbi pööningul oma kirstuke, kus siis tema nodi sees on :):) Elame-näeme.
Karolini kunstiteos ajast, mil ta oli 5-aastane. Tema piltide seast siiani minu eriline lemmik ;)
Janeli joonistas meie pere naisi :) Lisaks nende joonistustele/nikerdustele on meil kodus loomulikult aastaraamatud olemas ja mina olen omalt poolt veel suurtesse märkmikesse igasugust tähtsat infot kirjutanud. Nüüd pole muidugi paar aastat neisse kirjutada jõudnud :( Oma märkmikku olen muidugi tähtsamad sündmused kirja pannud - ma ikka loodan, et jõuan selle info kunagi ka nende märkmikesse ümber kirjutada. See on siis põhimõtteliselt selline märkmik, kus kirjutan detailselt sünnipäevadest, jõuludest, vaktsineerimisest, jonnituuridest, uutest edusammudest jms tähtsatest sündmustest. Need on põhimõtteliselt sellised salajased märkmikud, millest nemad midagi teada ei tohi :) Kätte saavad nad märkimud alles siis, kui juba suured on a la gümnaasiumi lõpetamisel, kahekümnendaks juubeliks vms – siis, kui aju juba natuke töötab :) :) Siis vast oleks põnev lugeda.
No, Karolini märkmiku on veel 13 aastat jäänud kirjutada ja Janelil 17 aasat :D
Sellised need siis on - Janeli raamat nr 1 ja Karolini raamat nr 2
Korjasime tüdrukutega mõned päevad tagasi puulehti ja kleepisime need valgele lehele – õppematerjal noh :) Täna kleepisin lehtedele siis lõpuks kiled ka peale ( muidu hakkavad pudenema), nüüd vaja veel nimetused alla kirjutada. Kui varem pidin ainult eesti keeles kirjutama, siis nüüd käsib Janeli soome keeles ka ikka kirjutada :) Ega mul muud üle jäägi, kui kirjutada. Koos puulehtedega korjasime ka männiokkaid, sest tüdrukud meisterdasid savist siili ja õigel siilil on ikka õiged okkad ka ;)
Parempoolne Janeli jooshik, vasakpoolne ja keskmine Karolini ;) Kui tüdrukute asjadega ühele poole olin jõudnud, siis lõikasin lapiteki jaoks ruudukesi. Muideks, kõik on meie endi riiete taaskasutus ;) Ostsin IKEA-st 2 helesinist fliis-tekki mõõtmetega 130 x 170 ( hinnaga 1,5 € / tk) , et tekk väga igav poleks, siis mõtlesingi, et teen parem 2 lapitekki , fliis jääb siis aluspinnaks ;) Peale nikerdan siis tüdrukute nimed ;) Kui kunagi suurde tuppa diivani suudame soetada, siis hea diivanil telkut vaadata ja soe tekk peale tirida ;)
Taaskasutus ;)Kes seda oleks osanud arvata, et ma üldse kunagi õmbelmisega mässama hakkan???? Ma arvan, et minu lähiringkonnast mitte keegi, loomulikult kaasa arvatud ma ise !:):) Siin ma nüüd siis olen :) Tegelikult sai kõik alguse Janeli tekist :) Mäletan, kui Karolin väike oli, siis mul ei olnud ühtegi normaalset tekki, mille peale teda roomama ja ukerdama panna. Janeli puhul püüdsin siis ise midagi kokku nikerdada. Kuna ma arvasin, et see tekk on igati vinge, siis hakkasingi parimatele sõbrannadele pere suurenemise puhul neid teke meisterdama, iga korraga läksid tekid muidugi paremaks. Meie Jantsu tekk oli nii algeline, et polnud ei sünnikuupäeva, kaalu, pikkus, tähtkuju, aastaaega, kodu ega autonumbrit - ühesõnaga mitte midagi, peale nime. Nüüd olen siis arengus 7 sammu edasi teinud ja seega peaks meie järgmisele beebile hüper-supper-informatiivne tekk tulema :D:D
Jantsu oma tekil laiamas - vast oma 6-7kuune :)
Ajasin tibake jälle ka KELA asju. Eesti Haigekassast tuli paber, et alates 27.10.2011 lõppeb lastel ravikindlustus ära. Soomes neil aga hetkel ravikindlustust pole. Lapsed sai ju alles 20.09.2011 arvele võetud, samal päeval viisin kohe ka KELA-sse kõik paberid sisse. Nüüd ma siis kirjutasin neile veel ühe selgituskirja, lisasin kirjale koolist tulnud paberi ( seal kohe kenasti kõik kirjas kes kooli läheb, millal, kuhu jne.) ja Eestist tulnud paberid ( tähtsad laused kriipsutasin alla , sest vaevalt, et nad eesti keelt oskavad – samas Imre sai oma pangaarve avatud eestlasest telleri juures ;)). Nüüd ma siis loodan, et me saame enne 27.10.2011 ravikindlustusused ikka kätte. Ravikindlustuseks on menetlemisaeg ettenähtud 2 nädalat, iseasi, kas nad neid tähtaegasid ka järgivad. Igatahes, kui järgmise nädala lõpuks mingit otsust või paberit tulnud pole, siis lähen krõpsti kohale – koos oma meeletu paberihunnikuga :):)
Sellel nädalal sai üldse palju igasugu paberite-dokumentide-seadustega asju aetud: aitasin sõpru, tuttavaid ja iseennast ;) Esimest korda tegin kusjuures ka e-tomikuga tutvust. Olen juba päris mitu aastat igasuguseid pabereid ajanud, aga e-tomikusse jõudsin nüüd alles esmakordselt ja seda ka tänu maksekäsumenetlusele. Peaks ütlema, et see e-toimik on igavesti vinge ja mugav asi ;) Minu kiitused :)
Teemad, milles “asju” oli vaja ajada, olid seinast seina – Liiklusseadus, Võlaõigusseadus, Väärteomenetluse seadustik, loomulikult Autoriõiguse seadus. Pressinõukogu töö ja Eesti ajakirjanduseetika koodeksiga viisin ka end nö igaks juhuks kurssi. Mulle kohe meeldib sedasi seaduses näpuga järge ajada. Kui kellelgi Liiklusseaduse ( kõik teemad ) või Perekonnaseaduse( elatis, hooldusõigus, isadus ja lastega kohtumine) vallas muresid peaks olema, siis neis olen ma juba suht suur käpp ja võimaluse korral võin oma abistava käe pakkuda. Loomulikult sõbrahinnaga ;) Aastal 2000 sain oma kogemuse advokaadi palkamise näol kätte - ta küsis 2 paberi ja kohtus käimise eest 4200.- Tollel ajal oli see ikka väga suur summa - pidin ära minestama !! Alates sellest ajast hakkasingi kõiki asju ise ajama - nii endal, sugulastel, kui ka sõpradel. See asjade ajamine on nagu omamoodi hasart. Nüüd siis tundubki, et uus asi on peale tulemas....hoian teid sellega ikka kursis ;)
Oleks Eestis elades õppimiseks raha olnud, siis oleks kindlasti õigust õppima läinud, olgugi, et Eestis on totaalne juristide ületootmine. Ühed kohe on juristideks loodud, teised teevad seda tööd ne-rõba-ne-mjassa meetodil ja kolmandad on selle paberi vist lihtsalt prestiiži pärast teinud ( see on puhtalt minu isiklik arvamus, sest tunnen paari sellist, kellel on paber taskus, aga ei jaga asjadest ööd ega mütsi ).
Õpingutest rääkida, siis vaatasin kõrvalt, kuidas mul üks sõber õigust õppides täiesti mõttetuid asju tuupis. Asju, mis tulevikus seda tööd tehes, midagi ei anna ja sellest mingit kasu pole. Kui reaalselt ei lähe seda infot mitte kunagi vaja, milleks seda siis üldse tuupida. Ja jah, ma saan aru, et silmaringi avardamiseks ja intelligentsi tõstmiseks, aga...Nii nagu mina gümnaasiumi ajal ei suutnud aru saada, et miks ma pean pähe tuupima kirjanike sünni-ja surma-aastapäevasid. Mis see mulle annab? Tarkust? Intelligentsi? No ausõna, mul ei ole häbi tunnistada, et ma ei tea siiani mitte ühegi kirjaniku sünni -ja surmadaatumit. Ja ma tõesti ei tunne end sellepärast nüüd lollina. Minu meelest pole mõtet tuupida pähe prahti, mida kunagi elus vaja ei lähe. Kui mul kirjanike vastu tõeline huvi ja kirg on, siis ma vast õpiks jah neid daatumeid.
Koolis käies olid ju käsitöötunnid - heegeldamised, kudumised, õmblemised, tikkimised jne. Oi, kuidas ma ei tahtnud neid asju teha!! Ma põhimõtteliselt nutuga tegingi neid. Kudumine??Prrrrr...Ühe soki kudus mul klassiõde salaja käsitöötunnis ( laua all ) valmis :D:D:D Ma saan sellest aru, et käeline tegevus on vajalik ja õmmelda peaks ometi oskama, aga minu arust peakski need käsitöö ülesanded käsitöö tundi jääma, mitte kodusteks ülesanneteks. Ma ei tea, kuidas praegu lood on, aga minu ajal pidin kodus neid töid jätkama. Ma pidin otsad andma, kui seda teist sokki kodus ise kuduma pidin – see oli minu jaoks ikka täielik katasroof!!:)
Igal asjal on oma aeg. Selles suhtes olen ma ehe näide. Olen viimase 3 aastaga ära õppinud nii õmblemise, soki kudumise, heegeldamise, kui ka kõik ülejäänu, mis mind kooli ajal kohe üldse ei huvitanud. Kui need asjad mind huvitama hakkasid, siis ei mäletanud ma koolis õpitust mitte midagi - suur ümmargune null – ei seda, kuidas silmad varrastele saada, rääkimata sokikannast. Seega oli see kodus pisaratega soki kudumine täielik aja raiskamine. Oleks võinud parem õues ringi joosta ja sellega kopsumahtu kasvatada, oleks äkki olümpiavõitjaks tulnud :D Mina oma tüdrukuid küll kuduma-heegeldama-õmblema ei sunni, KUI see neid ei huvita. OK, koolis käsitöötunnis istuvad oma aja ära ja teevad seal selle vajaliku valmis, aga kodus koon- heegeldan ja õmblen neil kõik asjad ise valmis, KUI nad tahavad. AUSÕNA :) Käsitöö õpetajad võivad nüüd minu peale karjuda ;)
Kui aeg on õige, õpib inimene selgeks kõik, mida ta tahab.
Kui vaja, võib ka s...st saia tegema õppida :):):) Ma tegin näiteks Säästukast võetud tavalistest papist tomatikarpidest tüdrukutele nukumaja. Kusjuures väga tugev maja oli - hunnik raamatuid võis vabalt peale panna. Kokkuvõtteks läks see maksma vaid mõnikümmend krooni.
Tomatikarbid.....
...endiselt tomatikarbid, ainult teisel kujul ;) Nüüd tahaks varsti puidust nukumaja kokku klopsima hakata. Eks poes on neid ka, aga ma lihtsalt ei raatsi osta ja samas on see isetegemine mitu korda vägevam. Taaskasutus ka ja puha. Hetkel pole õues mõnda äravisatud kappi või riiulit näinud – oleks keldrisse tassinud ja ehitama hakanud :):D
Kui nüüd õiguse teema juurde korra veel tagasi tulla, siis telekast tuli just uudis, et soomes on ca 1900 juristi, kelledest pool on Helsingi piirkonnas ja teine pool terve ülejäänud Soome peal laiali, ja et lähiajal läheb 20 % neist pensionile. Probleem on aga selles, et uusi juriste peale ei tule. See pani täitsa imestama. Tasustatud ala ( viimaste ametlike tabelite järgi palk alates 3500 € ), aga soovijaid pole. Ei teagi milles see küsimus võib olla. Kas on liiga raske...või õppurid vaatavad, et ka lihtsama ametiga saab piisavalt teenida...või pole tõesti ala vastu huvi? Hakka või ise õppima :) Aga jah, üks asi on Soome grammatiline keel, teine Soome kõnekeel ja komandaks Soome juriidiline keel. Ma arvan, et 2-4 aastat kulub juba selleks, et 100% soome keel selgeks õppida. Selles mõttes, et oskaks rääkida ikka kõigest ja kõigiga – alates tammepuu juurikast ja lõpetadest ahvena sisikonnaga :) Vast alles siis saaks juriidilise sõnavara kallale minna. Ah, mis ma siin jälle heietan :) See on lihtsalt üks utoopiline mõte. Samas: ära iial ütle iial :)
Sügis on ikka täiega kestmas. Käisime Jantsuga seenel, sellel aastal tõenäoliselt viimast korda. Kohe ise ütles, et lähme-lähme. Mis mul ikka üle jäi - kui seenele, siis seenele ;) Ega neid seeni enam eriti näha polegi, sest puulehti on nii palju juba maha sadanud ja silme eest läheb täitsa kirjuks. Samas ei saa öelda, et me ilma saagita oleks jäänud – Janeli ämbrisse läksid need mõnusad lehter-kukeseened ( mmmmmm:P:P ) ja minu pange puravikud. Lehter-kukeseened praadisin või ja soolaga niisama ära ning pugisin need omale kõhtu. Puravikest tegin seene-hakkliha kotletti ja veidike seene-tomati kastet ;) Nüüd on mõneks ajaks seentest rahu majas ;)
Leia 3 söögiseent ( puravikulist siis ikka ) ;)
Sai nüüd vist kõigest kirjutatud ?! :D
Kirjutamine võtab muidugi omajagu aega. Ma üldse ei imesta, miks mõned kirjanikud 20 aastat kusagil katusekambris istusid ja selle ajaga ainult ühe raamatu kirjutasid :)
Tore, kui lõpuni suutsite lugeda ;) Heippa ;)
Selle kirjatüki “kaasautoriteks” olid Suvi Teräsniska “Jos mikään ei riitä” ja Jippu& Samuli Edelmann´i “Jos Sä tahdot niin”, Wham "Last Christmas"( täitsa jõulutunne tuli peale!! ), vanad head Michael Learns To Rock laulud ja teised vanad head tegijad - uutest ei tea ma midagi ;) ;)