Total Pageviews

Tuesday, February 28, 2012

MINU tunded, elades Soomes, mõeldes Eestile.

Miskit on mäda Eesti riigis! Mäda on Eesti riigis... Eesti riik on mäda...
Kole sissejuhatus? Jah
Kas ma tahaksin tegelikult sedasi öelda? Ei
Kas see on tõsi? Jah

Ja seda julgeb kirjutada plika, kes põgenes Eestist nagu upuvalt laevalt? Jah, ma julgen seda kirjutada.

Eestis elades pigistasin ma silmad kinni, sest ma teadsin, et nagunii midagi ei muutu. Nagu põline eestlane ikka, surub hambad kokku, kiunub natuke nurga taga, võibolla isegi kommenteerib kusagil, aga kokkuvõttes teenib ikka vaikides edasi, lootuses, et küll kõik paremaks läheb! Endise politseinikuna mul tegelikult ka puudus võimalus avalikult Eesti riiki kritiseerida, olgugi, et oleks tahtnud mõnikord karjuda! Aga ikkagi – vaja oli ju vaikida ja teenida!

Minule on Soome kolimine tegelikult väga kasulik olnud. Lausa väga, väga kasulik. Ja ma ei pea siinkohal silmas materiaalset poolt. See võõras riigi elamine on minus välja toonud sellised küljed, millest mul aimugi polnud. Mina, kes ma arvasin, et võin siin Soomes ilma silmagi pilgutamata vähemalt 10 aastat elada, mõtlen Eestist ja Eesti peale rohkem, kui Eestis elamise ajal kokku.

Kuni siiani ei olnud ma tegelikult meie riigi olemusest arugi saanud. Minu jaoks oli elementaarne, et on olemas riik, me elame siin ja oligi kogu moos. Kuidas meie riik sündis, kust ja kuidas me tegelikult uuesti vabaks rabelesime – ma ei süvenenud sellesse kunagi. Mitte kunagi…

Tunnistan ausalt, ma pole kunagi viinud ühelegi vabadusvõitleja hauale või mälestusmärgi juurde lilleõit või süütanud küünalt. Miks? Sest ma polnud sellesse kunagi süüvinud ja minu jaoks tähendas Eesti vabariigi sünnipäev kas vabat päeva või tööpäevana kahekordset teenimisvõimalust. Ei midagi enamat. Ei süütanud ma ka kodus mingit küünalt, ei kuulanud isamaalisi laule – ei midagi. Nii halb ja mõtlematu kodanik olin! Mõnikord üksikud korrad olen vaadanud seda pingviinide paraadi ja kuulanud presidendi kõnet, aga see oli ka kõik – ei mingit patriotismi, ei mingit ilutsemist. Praegusel hetkel on mul enda osavõtmatuse ja hoolimatuse eest tegelikult täitsa häbi. Aga ma olin pettunud meie riigis, meie riigi institutsioonides, selles ahnuses ja ihnuses. Ma tahaksin, et meil oleks tagasi see aeg, kus meie lauljate eliit 1988 aastal Eesti eest laulsid! Ma tahan aega, mida minul tegelikult kunagi olnud ei ole…

Kuidas ma oleksin tahtnud elada sellel ajal, kus noor Ivo Linna kogu südamest Eesti eest laulis ja kus varalahkunud Alo Mattiisen kätega dirigeerides rahvast juhendas!! Ok, tegelikult ma ka elasin sellel ajal, aga olin siis väike tüdruk. Tüdruk, kes ei saanud millestki aru. Tüdruk, kes ei mõistnud selle tähtsust. Ma olen alates selle aasta vabariigi aastapäevast youtube´s ainult istunudki ja meie isamaalisi laule kuulanud, eriti aastatest1987/1988. Ja hinges on kurbus… Mis ma siin ikka kõvatan, on olnud hetki, kus pisar silmanurgast lihtsalt veerema on hakanud…

Seda tunnen mina, kes ma pole Eestit vabaks laulnud, Eesti eest seisnud, Eesti heaks midagi teinud… Ma ei taha üldse mõelda, mida tunnevad need kaasmaaalased, kes seda teinud on. Kurb…lihtsalt kurb…Südames on kurb…Praegu lihtsalt ohkasin raskelt…

Kuidas nemad seda riiki nüüd vaatavad? Sedasama riiki, kus eesotsas tegutsevad pätid, vargad ja teised ” rahvateenrid”, kes isegi oma tegude eest vastutust ei pea kandma. See riik on maha parseldatud, maha äritsetud ja laiali jagatud!

Kui vägev oli 2008 aasta Öölaulupidu!! Võimas, lihtsalt võimas. Ma ei saanud ise seal koha peal käia, sest Jantsu oli veel liiga pisike, aga vaadates neid videosid, siis on tunne nagu oleksin ikkagi seal olnud. Eesti rahavas oli üks. Mõnus, lihtsalt mõnus. Vaadake näiteks netist laule ”Koit” , ”Eestlane olen ja eestlaseks jään” või ”Ei ole üksi ükski maa” ja tunnistage, et teil ei tõse ihukarvad püsti. See, kuidas rahavas juba enne laulu algust selle tormiliselt vastu võtab! Kirjeldamatu… Või see pilt, kuidas ”Mu isamaa mu õnn ja rõõm ”laulu alguses kõik maasistujad püsti tõusevad. See on austus meie riigi, meie hümni vastu. See laulupidu näitas ilmekalt, et me vajame ühtekuuluvust, ühtehoidmist…Eesti rahavas tahaks tegelikult üks olla, aga riik on teinud kõik, et see nii ei oleks…

Millal üldse hakkas meie riik liikuma ahnuse ja hoolimatuse suunas? Millal algas kaaskodanikele näkkusylitamine ja nende jalge alla tallamine? Millal kadus õiglus ja kas see tegelikult üldse olemaski on olnud?

Kas meie ladvik tahab või ei taha, aga muutus peab tulema, sest…sest Eesti kukub nagunii käpuli. Nii kurb, kui seda kirjutada ka poleks. Meil on kõik asjad mädad – meie õigussüsteem, meie sotsiaalsüsteem …

Meie riigi õigussüsteem on ju tegelikult üks suur ümmargune null!

Mis te arvate, et elamislubadega äritsenud ärimehed saavad tõsiselt võetavad karistused( kui nad üldse mingid karistused saavad) ? Lubage naerda! Nad irvitavad juba praegu näkku nagu õiged mehed kunagi.

Küll Villugi kuidagi oma pasast välja vingerdab!

Kui kohtunik, kes otsustab teiste inimeste saatuste üle, jääb vahele altkäemaksu võtmisega, siis tuleks ta tõendatud kuriteo eest vangi panna 20 aastaks, mitte anda talle 2 naeruväärset aastat!!

Kui üks rullnokk lööb ilma mingisuguse põhjuseta jalalöögiga surnuks kahe väikese lapse isa, siis tuleks ta pikemaks ajaks vangikongi pista, kui ainult 1 kuuks ja 26 päevaks! õudne! Mis kuradi kriteerium see selline on, et varem kriminaalkorras karistamata ja üliõpilane?? Et siis võin nagu inimese rahumeeli maha lüüa ja ei pea karistust kartmagi?

Härra Laiksoo juhtumiga ei hakka ma ennast üldse närvi ajamagi.

Võtame järgmisena sotsiaalsysteemi.
Kuidas me saame selgitada seda, et meie seas kasvavad nälgivad lapsed? Mustuses ja räpasuses elavad lapsed? Lapsed, kes magavad kusagil auklikul madratsil ja kes on omale pea alla mõne vana palitu leidnud ? Emana olen ma väga-väga kuri ja väga-väga kurb, kui telerist sellist pilti vaatama pean. Ma saan kurjaks Eesti riigi suhtumise pärast. Me pidime 5 rikkama riigi sekka jõudma, aga me ei suuda isegi mitte omaeneste laste eest hoolitseda!!

Meil on sotsiaaltöötajad, kes PEAVAD tagama, et meil ei oleks neid nälgivaid ja räpasuses elavaid lapsi. Kui nad ei tea, et nende piirkonnas selliseid lapsed olemas on, siis nad ei tee oma tööd. Kui nad teavad, et sellised lapsed on olemas, aga pigistvad silmad kinni, sest riigile on vaja raha säästa, siis panevad nad toime kuriteo. Minu silmis on nad kurjategijad, sest jätavad TEADLIKULT lapsed nendesse ebanormaalsesse tingimustesse edasi elama. Lapsed, kes ei suuda ja ei saa enda eest seista.

Meie sotsiaaltöötajate seas on liigagi palju töötajaid, kes tegelikult oma tööd ei tee. Nad on tigedad, vastikud, nipsakad ja mis kõige hullem – hoolimatud. Ma tahaksin küsida – KUIDAS nad saavad sellistel töökohtadel siis töötada? Hea tuttav sebis sooja koha ja ta lihtsalt peab seal olema? Kui inimene ei taha oma tööd teha, siis tal tuleb astuda kõrvale ja lasta seda tööd teha inimestel, kes seda tööd oskavad ja teha tahavad.



KUIDAS ma tahaksin tegelikult elada KODUS, meie maal!
KUIDAS ma tahaksin oma lapsi kasvatada Eestis, oma kodus!
KUIDAS ma tahaks, et mu lapsed saaksid õppida eesti keeles!
KUIDAS ma tahaksin elada Eestis, kus riigiisad ei müü maha meie maid!
KUIDAS ma tahaksin, et mu lapsed austaksid Eestit. Seda Eestit, kus eesotsas ei ole neid pätte, vargaid ja kurjategijad. Eestis, mis kuulub meile, eestlasetele!

Need on minu TEGELIKUD tunded, ma tahaksin olla eestlane OMAS kodus, mitte eestlane naaberriigis! 

Nüüd oleks lihtne ju vastata, et tule siis tagasi, mis sa kiunud seal! Tagasi küll, aga kuhu? Riiki, kus ei toimi korralikult peaaegu mitte ükski institutsioon? Riiki, mille peale loota ei saa?

AGA, aga…

Aga äkki nüüd ongi see aeg, kus just meie põlvkond peaks hakkama Eestit uuesti üles ehitama?
Uut ja paremat Eestit.

Ma usun ja ma tean, et tegelikult on meie seas väga palju inimesi, kes tahaksid ehitada paremat Eestit.

Ah-haa, kui neid inimesi on tõesti nii väga palju on, siis miks nad pole midagi teinud?! See on seesama efekt, mis hüüdja häältel kõrbes, kus kõik hüüavad, aga kokku ei saa.

õnneks elame me käesoleval hetkel sellisel ajastul, kus me saame teha üleskutseid interneti vahenduse. Olgu see siis blogide näol, FB kaudu või kuidas iganes.

Kui väga tahaks, siis saaks rahvast ühte koondada, selles pole kahtlustki. Rahvas vajab eestvedajat. Me kõik teame kedagi, kes teavad kedagi, kes pole praeguse Eestiga rahul. Tõenäoliselt koonduksid ühte maakootud ja varaliselt just mitte kõige rikkamad kaasmaalased. Rikkad on praegu meepoti kallal askeldamas ja viskavad manti vasakule-paremale. Ega vaene ja maakootud ei tähenda automaatselt lollust ja intelligentsuse puudumist, kes ei oska riigi puudusi ja plusse näha. Rikkad aga ei tea riigi puudusi, sest puudustega puutuvad enamasti kokku siiski vaesemad ja maakootud.

Tuleb teha muudatusi, et meie riik ka riigina lõpuks toimima hakkaks. õigem oleks vist kirjutada - JÄLLE riigina. Kus inimesest hoolimine ei ole pelgalt vaid sõnakõlks. Kus juhtivad poliitikud ei irvita oma rahva näkku ja ei nimeta neid lumpeniteks.

Midagi tuleb muuta, et riigist saaks RIIK!

Esimese asjana tuleks muuta Riigikogu valimise seadust, et rahvas saaks ka tegelikult Riigikogus näha inimest, keda nad sinna on valinud. Praeguse seisuga võiks ma julgelt väita, et kui inimsetele antaks võimalus tooreste kanamunadega meie”rahvateenreid ” tehtud töö eest ”tänada”, siis 101-st saadikust saaksid vähemalt pooled kohe mõnusalt ligaseks! Pole nad ei rahvamehed ega ka Eesti eest väljas. Me kõik teame, mille eest enamik väljas on!

Järgmise asjana tuleks rahva kätte anda presidendi valimiseõigus. Milleks see õigus käesoleval hetkel üldse Riigikogu käes on – aru ma ei saa! Me oleme demokraatlik vaba riik, järelikult on õigus valida rahval!

Kolmanda asjana peaks, kasvõi solidaarsusest rahva vastu, muutma riigikogulaste palka ja hüvitisi. Tean, tean, et kokkuvõttes on see riigikogulase palk meie riigi eelarve juures vaid piisake meres, aga nagu ma kirjutasin –solidaarsusest OMA rahva vastu. Kui rahval on raske, ei peaka saadikud ka roosas mannas elama. Ja ärge tulge ütlema, et seadust pole võimalik muuta! On võimalik!

Ja sealt edasi hakkakski arenema uus ja parem Eesti!

Ma usun, et kogemustega poliitikud tahaksid mulle, kui sinisilmsele, kogenematule ja naiivsele plikale praegu öelda või lausa karjuda, et asjad ei käin nii. Jah, poliitikakauge inimesena ma tõesti ei tea kuidas asjad käivad, aga oma riigi kodanikuna ma tean, kuidas ma TAHAKSIN, et asjad käiksid. Aga uskuge mind, mu targad, intelligentsed ja palju näinud poliitikuhärrased-prouased, see vaene Eesti inimene toetaks praegu 90% tõenäolisusega mõnda maakootud, aga tegusat inimest rohkem, kui kolme kõrgharidusega kröösust. See, et maakootud inimestel endi teostamiseks raha ei ole, ei tähenda, et nad lollid on, ja et neil puuduks ettenägelikus või analüüsivõime.

Jään oma sissejuhatuse juurde - Eesti riik on mäda, vähemalt praegu.

Aga ma usun ka tegelikult, et uus algus on võimalik. Nende inimestega, kes tahavad, et meie Eesti toimiks eestlaste jaoks.


Kas see oleks veel võimalik, kui meid juhib see unistuste Euroopa Liit? Jah oleks. Teised Euroopa Liidu liikmesriigid suudavad oma inimeste eest hoolitseda, miks siis meie ei peaks suutma? Küsimus on selles, kuidas ja kas me tahame?


Meie rahvas vajab lootust ja usku.

Usku paremasse tulevikku. 

Ja ma usun, et meie inimesed võtaksid veel kord kätest kinni ja hakkaksid kõik koos Eestit üles ehitama.


Virge on kõnelenud ;)

Sunday, February 26, 2012

Kas Soomes on taevas sinisem, muru rohelisem ja munarebud kollasemad? :D

Mida sööme, mida joome?
Mida vabal ajal teeme?
Kuidas me rahaliselt hakkama saame?

Need on mõningad küsimused, mida blogi jälgijad lugeda soovivad. Siit tulevad siis ka vastused ;)

Taevas on siin sama sinine, muru kindlasti sama roheline, aga munarebud on küll kollasemad :D Seda märkasin kohe alguses ;)

Kuidas me hakkama saame, kas jõukus on majja saabunud ja silmad sillerdavad euromärkidest?
Ei, seda ei saa ma kohe kindlasti öelda. Pole mingeid euromärke ega rikkust. Samas ei ole meie olukord üldsegi mitte tröötsitu. Võiks öelda, et meie rahaline olukord on täpselt samasugune, kui Eestis elades – arved makstud, võlgu ei ole, söök on laual ja riided seljas. No ehk on tsipake siiski parem, siin jääb aeg ajalt seemet siiski üle, olgugi et kulutusi on 700 € eest rohkem. Aga nagu ma kirjutasin – ei mingit rikkust ;)

Kindlasti oleks olukord palju toredam, kui Tarmol tööd stabiilsemalt oleks (terve detsembrikuu ja pool jaanuari tal tööd ei olnud – oli meil kodukana) ja kui mina ka tööl käiksin ;)

Selles mõttes ei saa ma hetkel õiglast võrdlust tuua a la kuidas oli Eestis ja kuidas on Soomes. Eestis oli 2 tööinimest, siin vahelduva eduga 1 - kuidas parasjagu aeg on. Kurta pole aga millegi üle ja ei kurda ka ;) Ausalt ;)
Mina saan sellest väga hästi aru, et enne kui saada, tuleb ka anda. Ja Tarmo saab sellest samamoodi aru. Sellepärast ongi tema praegu toitja ja mina õppija ;)

Tarmo plaanid.
Tema hakkab meil tasapisi neid vajalikke kaarte tegema, mis ehitusel vaja on (siin on ju iga asja jaoks eraldi kaardid). Ühel koolitusel ta just käis. Tulevikus tahab ka tema kursustele minna, et omale vajalikud paberid taskusse saada. Koos paberitega on asi ikkagi kindlam ja koos kvalifikatsiooniga tõuseb ka palk. Et kas ta on mul siis praegu Kalevipoeg? Ei, seda kindlasti mitte. Sosssepp pole ta kunagi olnud ;)

Virge plaanid.
Virge soome keele kursus hakkab lõppema. Mis edasi? Uurin siin praegu töö- ja koolituskuulutusi.
Kindlasti oleks vaja läbida kas palkanlaskija või raamatupidaja kursused, sest see on praegusel hetkel ainuke suund, mis mulle meeldiks ja mis kõige tähtsam – seda tööd pakutakse väga palju. Selle firma( õunapuude lõikamise) mõtte olen ma selleks korraks maha matnud. Esiteks sellepärast, et juba 2 õpetajad soovitasid mul seda MITTE teha, teiseks olen ma firma loomiseks kindlasti veel liiga loll ja kolmandaks oleks töö kindlustatud vaid 4. kuul aastas. Aga aastas on 12 kuud ;) Jään niisiis palgaarvestaja või raamatupidaja juurde. Aga selle lõikamise proovin ma ära küll. Lihtsalt huvi pärast - kas onasjale üldse soovi või mitte ;)
Lööge mol.fi lahti ja näete, kui palju tööpakkumisi on. Helsingi piirkond on nendest muidugi üle ujutatud, aga ka siin kandis on kohti piisavalt. Kusjuures soome keele kursuse alguses arvutiõpetaja soovitas võimalikke töökohti ja ütles, et raamatupidajatel on alati tööd. Tundub, et ta ei valetanud ;)
Eestis omandatud raamatupidamispaberiga pole siin tõenäoliselt midagi teha, aga samas on ju hea ära mainida, et olen ala ikkagi juba õppinud.

Jõudsin, mina, neljapäeval kooli ja nägin seina peal silti, et raamtupidamiskursuse vestlus on käimas. Läksin klassi, omal hing täitsa kripeldas, et kuidas ma selle kursuse siis maha olen maganud! Lõin arvuti lahti ja uurisin kooli kodulehelt välja, millal kursus hakkab ja mis ajani kestab ning MIKS ma olin selle maha maganud! Põhjus, miks ma selle maha magasin, on väga proosaline – see pole työvoimatoimisto poolt tellitud koolitus( ma vaatan koolitusi üldjuhul työvoima kodukalt). Kuna työvoima seda ei rahasta, siis tuleks see omast taskust kinni maksta. Kursus ise 400 € ja eksam 65 €. Samas oli kirjas, et võib oma työvoimatoimisto käest uurida, et ÄKKI nad rahastavad.

Igatahes kestab kursus ise 05.03.2012 – 17.08.2012. Kursusele avladuste tegemise tähtaeg lõppes 17.02.2012. No jah! Aga samas läksin ma soome keele kursusele samamoodi ”lambist”kohale, sest avalduste aeg oli juba möödas? Ja õnneks sain kursusele.
Igatahes rääkisin ma vahetunnis (sõbrantsist) õpetajale loo ära. Ta võttis paar kõnet ja kokkuvõttes sebis ta mulle esmaspäevaks kelal 12.30 vestluseks aja ;) :):)

Kui ma sinna kursustele saan, siis see tähendab seda, et praeguselt keelekursuselt hüppan ma sujuvalt teisele kursusele. Kuna soome keele kursusel võetakse veel igasugu teemasid, mida ma ei oska, siis küsisin õpetajalt, et kas ta õpetab mind ikka edasi?! ;) Vastuseks sain selle, et tal ei ole ju valikuvõimalusi!( Me olime tegelikult juba ammu kokku leppinud, et kui kursus läbi saab, et ta õpetab mind ka siis edasisiis - õppida on tegelikult veel nii palju).Seepäeale küsis tema, et kas ma jõuan sedasi mitut asja korraga õppida? Ja selle peale ei olnud minul muud vastata kui ” Mul ei ole valikuvõimalust”.Ega pole kah...
Kui olin omale vestluseks aja saanud, siis kirjutasin kohe ka työvoimatoimistule küsisimusega, et kas nad rahastavad seda ( nad ise tellivad muidu aeg-ajalt nii palkanlaskija, kui ka raamatupidaja kursusi). Eks siis paistab, mis vastatakse.

Arutasime õhtul Tarmoga ka seda teemat ja leidsime, et kui työvoima seda ei rahastagi, siis maksame vist ise – pole nii ülemõistuse suur summa.
Ma ütlen - see kursus oleks praegu nagu rusikas silmaauku!

Olen saanud piisavalt keelt õppida ja sinna otsa tuleks kirsiks veel ametialane paber – integreerumine missugune.
Ilma paberitega polegi siin suurt teha. Ausalt ;)
Parem on siis kohe alguses end enam-vähem järjele ajada, eksju-onju :D

See ei saa kindlasti lihtne kursus olema, sest mõeldud ikkagi soome keelt 100 % valdavatele õpilastele. Ja 100% ma seda keelt kohe kindlasti ei oska. Samas ma ei põe, sest tean, et KUI on vaja, siis istungi nende raamatute taga ja tõlgin. NB! Vedasin juba igaks juhuks 4 raamatupidamise raamatut koju ka, et mingeidki termineid osata :D
Kas ma saaksin hakkama? Ikka vast saaksin ;) Ma usun, et saaksin.

Teine võimalus, mida me Tarmoga arutanud oleme, on see, et otsin peale soome keele kursust omale tähtajalise töökoha ja lähen sügisel sisi uuesti kursusele ( kestavad need üldjuhul 6 kuud).
Ma olen 99% kindel, et sügisel tulevad kavva mõlemad kursused.

Minuga on siis sellised pikad ja keerulised lood.
Ma, edeva inimesena, kirjutan endast ikka pikemalt ;) Noh, ega ma tegelikult nüüd nii edev siiski pole, minuga lihtsalt ongi keerulised lood – kogu aeg :D

Tüdrukud
Tüdrukud käivad kenasti koolis ja lasteaiad – mängivad, karjuvad, jooksevad, hullavad, joonistavad, jonnivad, kaebavad, turtsutavad, naeravad, mossitavad, naeravad ja ajavad vabadel päevadel mind juba kell 08.00 üles...urrr :D :D
Õnneks neid ei ähvarda veel pikka aega ükski kursus ega töökoht. Lapse töö on mängida...seega – las mängivad ;)

Meie söögilaud ja joogilett?
Ma tean, et olen selle toidule kuluva numbrisumma veel võlgu. See eest on mul ostukviitungeid nii, et tapab :D:D ma püüan ka selle võla millalgi likvideerida...ih-ih-hii :D Aga ma teen seda ja kirjutan siis iga toiduaine hinna ka välja. Saate omalt poolt Eesti hinnad vastu kirjutada. Ma ei oskagi tegelikult öelda, kus see toit siis odavam on.

Söögilaud on meil täiesti tavaline ja välja on kujunenud osad põhitoidud nagu: ahjukartul kanaga, kartulipuder, toksitud liha, kanasupp, makaron hakklihaga, plov, kanakaste, tatar hakklihakastmega, stroganov, ahjulõhe, borśś ja selline muu tavaline kraam. Aeg ajalt ületan ennast ja teen täidetud paprikat või mõnda ahjuvormi. Sellised asjad nagu viinerid, lihapallid ja keeduvorst on menüüst õnneks täielikult kadunud. Tarmo küll algul ostis neid, aga enam mitte.

Kana, kala, liha ja hakkliha. Põhitoiduks on kujunenud kana ja kala. Põhjus väga lihne - kõik pereliikmed söövad neid. Nendel kahel on üsna tihti igasugused soodukad. Kalapäevasid on üsna tihti, sest päris sageli on lõhe hinnaks 5 €/kg, tavaajal on vist kusagil 12 € kanti. Kala ostamegi ainult sooduka ajal, tavaajal ei tõuse käsi nagu ostma ;) Soodukaid on erinevates marketites pea iga nädal, seega polegi tegelikult vajadust kallimalt osta;) Põhiliselt läheb kala ahju ja soolatuna võisaia peale. Karolin sööb ainult ahjukala( kusjuures kala hakkas ta alles kuu aega tagasi sööma – 5+ selle eest – mis tal, vaesekesel , üle jäi :D ), Janeli maiustab ka toore (soolatud )kalaga. No ja meie Tarmoga sööme seda igas valemis ;) Liha ja hakkliha ostame veidike harvemini, aga ka piisavalt. Kui liha on soodukaga 4 €/kg, siis ostame rohkem ja paneme sügavasse. Miks ma ostan soodukate ajal, kas kohe nii rott? Aga miks mitte? Miks ma pean täpselt sama toote eest palju rohkem välja käima, kui ma saan sama asja üks päev hiljem peaaegu poole soodsamalt? Selles on küsimus;)
Makaron, riis ja tatar. Makaroni sööme üsna tihti, riisi sööme harva ja tatart veel harvemini.
Juurviljad-puuviljad. Juurvilju polegi eriti ostnud – peet ja kartul on keldris olemas ( tunnistan ausalt, et pole juba 100 aastat peedist midagi teinud!). Päris tihti ostan porgandit, paprikat ja värsket kurki, vahel harva ka kapsast. Puuviljadest on põhilised pirnid, õunad ( kuni jaanuarini kestsid veel oma talu õunad, nüüdseks on need otsas), kiivid, viinamarjad, apelsinid ja banaanid. Kui satun Kauppatorile, siis ostan tavaliselt sealt päris palju puuvilju, sest peale lõunat on hinnad väga OK.
Eestist oleme alati purgi-kraami kaasa toonud: toome salat, marineeritud kurk, peet, marineeritud k6rvits, marineeritud tomat, kurgisalatit, kompott-6una, kompott- kirsse jne. Nüüd pole juba tükk aega Eestis käinud ja varud tegelikult suht nullilähedased.
Maiustused. Mina eriti magusat ei armasta, Tarmo ka mitte. No hea küll, kui mul hoog peale tuleb, siis kummutan śokolaadi küll ;) Aga tüdrukud? Nemad kühveldaks kogu aeg magusat sisse. Ikkagi lapsed ju;) Kuna ma olen kuri ema , siis kogu aeg nad seda teha ei saa ;) Aga üldiselt söödakse meil palju jäätist, śokolaadi, müslibatoone, pudinguid, krõbinaid ja nüüd olen veel uue asja leidnud – meega seesamiseemned. Kommi ei ole siin vist kordagi ostnud. Ups, valetasin. Ükskord käisime selles lahtiste kommide poes. Tüdrukud valisid ise, mis komme nad tahtsid – igast kastist natukene. Välimuselt ilusad küll, aga maitselt on ikka tõelised pläkad. Isegi nemad jätsid pooled kommid söömata. See oli esimene ja viima kord sinna kommipoodi. Õnneks :D
Maitsestamata kohupiima ostan ka( mille ise moosiga ära maitsestan, või siis suhkru-kakaoga – kuidas lastel parasjagu tuju on). Need maitsestatud kohupiimad on minu meelest liiga kallid.
Toidulauaga peaks vist ühel pool olema. Krõpse, cocat ja muud sellist rämpsu üldjuhul ei osta.

Joogiks on meil üldjuhul piim, 1 pakk piima läheb päevas kindlasti. Lisaks siis veel kefiri, jogurtit, siirupit ja mahla. Varem jõid lapsed suhteliselt palju morssi ( siirupist tehakse ju morssi ? :D ), aga nüüd on nad õnneks minust eeskuju võtnud ja vee peale üle läinud. Mina ise joon palju vett ja sel lihtsal põhjusel, et ükski limonaad, morss või mahl janu ära ei aja. Joome siis ikka kraanivett – siiani pole ära surnud, ilmselt ei sure ka.

Riided-jalanõud, mänguasjad, muu trini-träni?
Seda võin ma küll väita, et riided-jalanõud on siin kohekindlasti odavamad, soodukate ajal siis . Tava-ajal on hind vist sama, mis Eestis. Aga, kui soodukas on, siis korralik. Näiteks praegu lasti” Lassie” ja ”Ice peak” jope-tunkede koplektid 50 % alla, komplektide hinnaks 41 €. Sügisel maksin Karolini talvetunkede eest 39 €, nüüd saaks (praktiliselt) sama raha eest terve komplekti. Teaks, kui palju tüdrukud kasvavad, ostaks järgmiseks talveks koplektid ära. Kui nüüd siin mõtlen, siis peakski ostma – tuleb 10 cm varuga osta. Ja üleeile ostsin Karolinile 70% allahindlusega ”Adidas” tossud, hinnaga 7,20 €.
Mul pole häbi tunnistada, et selliseid tavalised riided nagu t-särgid, püksid, seelikud, kleidid ja sviitrid olen lastele tegelikult kirparitelt ostnud ja ostan ka edaspidi. Mis lastele? Endale ka ;)VÄGA heade hindadega, VÄGA korralikud ja kvaliteetsed. Nagu varem välja olete lugenud, siis ma olen kirparite sõltlane. Tavalistesse poodidesse ma ei viitsigi oma nina üldse pista. Lihtsalt ei VIITSI!.
Minu jaoks täiesti mõttetu aja ja raha raiskamine.
Tarmo on selle üle kindlasti õnnelik :D
Ma ostaks selle eest juba midagi muud – mõne kallima raamatu või kitarri.
Poest ostan niisiis alati sukapüksid, sokid ja aluspesu, üldjuhul ka välisriided( kirparitel küsivad nende eest suht kirvest, isegi siis kui põlves auk on :D ) ja jalanõud (olgugi, et kirparitelt olen ka väga ok hinnaga saanud). Endale ostan kirparitelt pükse, t-särke, tsempreid, aeg ajalt mõne seeliku ja tuunika. Mina selle praeguse moega küll kaasas ei viitsi käia – kõik riided on nagu vanamuttidele tehtud :D Moeguru on kõnelenud! Tarmo on härra, tema ostab meil riideid poest :D

Mänguasjad on nii ja naa. Tundub, et vist kallimad, aga jällegi, kui soodukas on, siis väga korralik soodukas. Ega me väga palju mänguasju ei ostagi, sest tüdrukud upuvad niigi oma mänguasjade sisse. Ma mängin ka nendega vist rohkem, kui nemad ise :D:D Üldjuhul ostamegi sellist käeliseks tegevuseks mõeldud asju: veeliivad, kleepuvad liivad, kleepuvad vahad, kaartide meisterdamiseks komplekte, plastiliini, savi jne. Las meisterdavad ;)

Mu trini-träniga on lood sedasi, et igasugused hügieenitarbed, pesupulbrid, pesuvahendid jne. on kõik Eestist ostetud. Siit pole ostnud ega vaadanud, seega ei hindade kohta ei oska midagi kosta.

Printeritint, krt, oli kallis – 4 koplekt maksis 35 €!!! Ulme! Aga midagi polnud teha ka, osta oli vaja, sest kohtupaberid oli vaja välja printida. Kusjuures meie printer maksis sooduka ajal 29 € :D:D:D:D Kasulikum oleks olnud uus printer osta ;)

Ravimihindadest ei oska ka midagi öelda, sest fui-fui-fui, tüdrukud on ikka veel kenasti terved olnud. Paar korda on sinepiplaastrit vaja olnud, aga siiski terved. 2 kuud veel, siis saab aasta täis. Loodame, et ma nüüd ära ei sõnunud ;)

A, neti eest maksame 20 € kuus( netipulk on), telefonidele läheb ka 20 € kahe kuu peale ( kokku 3 telefoni, seega 60 € ehk 30 € kuus).

Muud vist midagi :) Sai vist suht põhjalik. Toiduainete hinnad lisan siis millalgi lähipäevadel ;)

Kokkuvõttes võime öelda, et rahalises mõttes oleme sooduka ja kirbuka inimesed :D


Millega tegeleme?
Tavalistel tööpäevadel suurt millegi erilisega tegeleda ei jõuagi. Esimese asjana pesen kraanikausis nõud ära. Ma ei suuda aru saada, kuidas iga päev sedasi olla saab? Püüan küll nii teha, et peale söömist kohe nõud ära pesta, aga õhtul jooksul ikka kogunevad – küll teetassid, küll võileiva taldrikud ja siis veel nipet-näpet juurde. Õhtul hilja enam ei viitsi vist korralik olla, pigistan silma kinni ja teen näo, et ei näe neid nõusi :D:D Kui nõud pestud, siis hakkan süüa tegema. See on minu rist ja viletsus. No ei ole köögi inimene, no ei ole!Kui ma juba süüa teen, siis päris tihti juhtub sedasi, et teen mitu sööki korraga. Siis olen ju järgmisel päeval köögitoimkonnast pääsenud ;) Kui kohustuslikud toimingud tehtud, siis saabub nö.vaba aeg. Õige vaba aeg saabub loomulikult siis, kui tüdrukud õndsat und näevad ;)

Nädalavahetused on ka praegu seuhteliselt üksluised. Reedeti on saunapäev, peale seda õhtul telku vaatamine ja lastega mõne mängu mängimine.Tavaliselt teeme kas reedeti või laupäevati suurdetuppa laia magamispleisi, kus me siis kõik, nagu põrsad, koos magame. Laste pidupäev ;)

Kui ilmad veel Ok olid, siis käisime üsna tihti uisutamas. Praeguste ilmadega kannatab ainult kelgutada. Õnneks saab seda siinsamas lähedal teha, 50 meetrit kõndimist ja kohal. Üks suurem mägi on ka, aga see on kaugemal. Ja lummememmesid sai ka mitu päeva järjest meisterdada :D:D
Nädala sees käime aeg ajalt Raisios ujumas. Mõnikord käime tüdrukutega niisama bussiga sõitmas. Nende soovil siis ;);) Ikkagi bussisõit ju :D

Tüdrukute toa koristamine on ka üks minu nädalavahetuse veetmise viisidest ja seega pean sellest kohe eraldi kirjutama. No ma ei suuda aru saada, KUIDAS nad suudavad oma toa alati nii segamini keerata. Täna oli jälle mul see õnnis laupäev, kui nende tuba korrastasin. Iga kord, kui koristan ja tuba jälle vinks-vonks on, siis taon omale pealuu sisse, et ” Virge, enne kui tüdrukud voodisse lähevad, panevad nad ISE asjad OMA kohtadele!” Jah, täna nad panid, sest ma vaatasin kullipilguga toa üle. Ja homme panevad, sest ma vaatan ka homme...ja ehk ka ülehomme. Aga neljandal päeval olen ma selle kraamimise juba unustanud ja siis ma enam kontrolli mängimas ei käi. Ja siis hakkab pihta – see asi pannakse sinna, ja see jälle sinna, kolmas asi hoopis sinna ja 7 päeva pärast ei panda enam midagi kuhugi, sest kõik on kuhugi pandud, aga midagi õige koha peal pole :D:D Siis ma jälle vaatan nende tuba ja kaagutan, et mina ka teie tuba ei korista, elage siis oma seapesas. Ok, 2 päeva panengi ukse kinni ja ei vaata sinna tuppa, aga siis tuleb jälle see koristamise hoog peale ja kõik algab sama lauluga. Ma olen selles mõttes veel napakas, et kõik peab TÄPSELT OMA kohal olema. Näiteks, kui neil on karbis pärlid, siis need pärlid ei saa seal karbis olla vot nii:

                                                                               segamini :)

Sest nad peavad sorteeritud vastavalt oma kujule õigesse lahtrisse. Vot nii:
                                                                        korras :)

No mul on enda pärast täitsa suur hirm:) TÄIESTI mõttetu tegevus on neid sorteerida, sest need on nagunii omakorda veel järgmises karbis ja absoluutselt pole mingit vahet, kas need on seal segamini või kuju järgi! Aga tee lollile selgeks! Ja siis peavad loomulikult pliiatsid ja vildikad korralikult eraldi karpides olema. Pehmemad pliiatsid ühes topsis, tugevamad teises, paksemad vildikad ühes topsis, peenemad teises. Ah, am ei hakka enam täpsemalt seletama :) Niigi pikka osa sellest koristamisest :D Samas ei ole ma mingi Monk, seina ääres võivad vabalt tolmurullid juba veereda, kui ma lõpuks avastan, et tõmbaks ära.


Kindlasti jääb mingitest tegemistest kirjutamata, aga jah, ega need talvepäevad praegu midagi erilist ole. Samas mina ei kurda. Õhtuti, kui tüdrukud juba voodites on, siis väga mõnus on jalad lauale panna, tekk peale tõmmata ja niisama telkut vaadata. Või siis netis klõbistada ( nagu täna). Kuhugi välja trullama küll ei viitsiks minna, tähtede seis pole selline :) Ja napsutada ma ka ei viitsi.Kodukana, mis kodukana. Tarts on muidu koos naambrimehega kohalikud ”tantsusaalid” üle vaadanud. Ei midagi erilist ;)

Suure ringi küsimus!
Kuidas omale reegel selgeks teha, et vot see sõna kirjutatakse nii, sest...??!
Ma ei saa aru, mis mul viga, et ma ei suuda mõningate sõnade puhul õigekirja kuidagi meelde jätta. Lihtsalt ei suuda ja kogu moos, ma võin 100 korda järele vaadata, aga ikkagi ei jää see  meelde. Mingi aju osa ei tööta vist hästi? :D
Ma vaatan IGA kord ”ÕS”-st järele kuidas siis ikkagi kirjutatakse: limonad (õige ju limonaad), śokolad (õige ju śokolaad), atendaat( õige ju atentaat), makaron ( õnneks see ka kirjutatakse sedasi, aga alati kontrollin). Mõned sõnad on kindlasti veel, aga ei tule kohe meelde. Düsgraafik, ma ütlen! :) Apelsini ja mandariini vahel leidsin loogilise lahenduse - apelsin on niigi suur, tema saab ühe -i. Alkohol ja alkohoolikul põhimõtteliselt sama loogika :) Atentaadi kohta õpetati koolis, et "taat". Mina ei suuda kuidagi meelde jätta, kas see "taat" PEAB seal lõpus olema või "taat"just EI TOHI olla. Jah, täna ja praegu, ma tean, et "taat" on lõpus, aga nädala aja pärast mõtlen jälle.

Karolinil tuli täna hammas ära, seitsmes vist. Ta hammustas õuna ja neelas selle siis kogemata koos õunaga  alla. Nutt oli loomulikult suur, sest hambahaldjas ei saa  nüüd ju midagi tuua! :(
Ja nutu teine põhjus oli selline - Karolin:”Ma ei saa nüüd vaadata, kas hammas oli puhas või must!” :):) Kirjutas igaks juhuks hambahaldjale kirja, äkki siiski näeb seda hammast ta kõhus ja toob midagi :)
                                                                          :)
                                   
OMG, kui pikk jutt :D Rekord vist!

Pooltest asjadest ei jõudnudki kirjutada nagu näiteks arvamus Soomest  ja soomlastest, kuidas me ennast siin tunneme, kui suur on igatsus Eesti järele jne. Seda siis mõne päeva pärast ;) Ja Soome CV panen ka paari päeva jooksul üles ( soovilugu jällegi ).

Kaunist und :)

Wednesday, February 22, 2012

Asi sai käima lükatud...

Käisin ja viisin täna siis hagi kohtusse ära.
Aitab sellest mõtlemisest, et kas see on ikka nii ja kas see käib ikka  naa!?
Nüüd on asi sisse antud ja kui midagi ei sobi või valesti on, siis küllap meid sellest ka teavitatakse. Enda arust oli asi muidugi OK :):):)

Tädi, seal kohtus, võttis mu paberid vastu ( 22 lehte, hagiavaldus sellest 5 lehte) ja küsis, et kas hagete ise. Vastasin, et ise ( selles mõttes ise, et ilma advokaadita). Selle peale vaatas veits mind ja ütles, et hagis peavad kirjas olema sellised asjad nagu kantaja( hageja), vastaaja(kostja), asia( keissi lühisisu), vaatimukset( nõudmised), peruste(põhjused, mille alusel) ning seejärel hakkas alles mu pabereid vaatama. Ikkagi välismaalane ju, eksole;)
Ajas sõrmega paberitel jälge ja ütles, et kõik on olemas ja lõi kuupäeva templi avalduse paremasse nurka. Aega võib kuluda kuud, samas ka aasta. Eks näis.

Asi käib nii nagu Eestiski - paberid saadetakse edasi kostjale, kostja kas tunnistab hagi või siis mitte, teeb omapoolse kirjutise, tuleb eelistung. Kui eelistungil asjasid selgeks ei saa, siis põhiistung jne.jne. Umbes taolist radapidi...

Hagi viimise eest ma esialgu midagi maksma ei pidanud, sest ei tea, milliseks see asi kujuneb - kas tuleb kirjalik( 80 €) või suuline keiss (113€) jne.

Jah, igatahes on asi sisse antud. Kuidas asjad kujunevad - ei oska aimatagi.

Aga 07.03.2012 kokkulepitud oikeusapu juristiga  kohtumisele lähen ikkagi -  targemaks saama.

Tuleb, mis tuleb - vähemalt sai asi käima lükatud...Võib osad raamatud raamatukokku tagasi viia ;)

Monday, February 20, 2012

Aitame kõik koos.

Tahaksin küsida MIKS?
MIKS juhtuvad sellised lood?

Kellel teist aega on, siis lugege seda blogi:

voitlusepilepsiaga.blogspot.com

Emadena ei suuda me seda kindlasti mõista...

Kellel teil aega ei ole, siis lühidalt: Oli terve 7-aastane virk ja terve poisslaps, kes alustas oma kooliteed. Alustades kooliteed ilmnesid poisil kummalised haigusnähud, mis hiljem sai diagnoosiks epilepsia. Nüüdseks nii kaugel, et poisil on peas kasvaja, mis vajab opereerimist.
Ema on lapse haigusega võidelnud juba 4 aastat ( ja need ei ole teps mitte kerged aastad olnud!), nüüd paistab pilve tagant väike päikesekiir koos lootusega. Selleks vajab ema rahalist tuge.

Anname ka omalt poolt väikese panuse.
Olgu see siis 5 €, 10 € või 20 € näol. Uskuge, neil on seda raha hetkel rohkem vaja.
10 eurot meie elu ei muuda, küll aga nende elu, kui näiteks iga  lugeja, annaks oma pere poolt 10 €.

Aitame :)

Helen Vaht - 10010593208014

NB!Kutsun kõiki teisi blogijaid seda teemat oma blogides kajastama ;)

Kellel vähekenegi aega tema blogi  lugeda on, siis tehke seda - väga tervendav kogu maailmavaatele.
 ning paneb ikka ja jälle küsima MIKS?

Oleme mõnusad ;)

Sunday, February 19, 2012

Kõigest järgemööda - õpetajal külas, kohtukeiss...


Paar nädalat tagasi käisime niisiis õpetajal külas. Pole jõudnud sellest kirjuta, sest on kiire, kiire, kiire. Kogu mu vaba aja varastab see saamata jäänud palga asjaajamine. Sellest hiljem...

Õpetajal külas.
Külas käis ainult meie naispere, sest issi asjatas omade asjadega. Õpetajal polnud ka meesperet kodus, seega oli tegemist puha tibide koosviibimisega. Külakostiks sai viidud sellist tervisliku värki, mis mulle endale meeldivad, a la pomelot, kuivatatud goji marju, pähkleid jne – ei mingit kommi ega suklaat ;) Tüdrukutele võtsime veits nikerdamise asju - ei midagi suurt, ei midagi uhket.
Õpetaja poolt oli küpsetatud mingi 5-6 erinevat küpsetist !!! :)

Lükkasime tüdrukud sujuvalt lastetuppa mängima. Istusime ise ka alguses juures, et omavahel väikset tutvust teha või nii. Polnud meist mingit tolku, sest minu tüdrukud suhtlesid omavahel ja tema tüdrukud tegid täpselt sama :)
Tüdrukutel võttis 1,5 tundi aega, enne kui koos mängima hakkasid. Aga, kui omavahel mängima hakkasid, siis juba korralikult. Kojumineku ajal ei tahtnud loomulikult keegi sellest kuuldagi. Neil oli põhimõtteliselt eestlaste pidu: pidu algab siis, kui pidu lõppema hakkab :)

Meil õpetajaga omavahel mingit suhtlemisvaegust polnud, sest me juba nö.vanad kalad ;)
Pläkutasime põhimõtteliselt kõigest, mis pähe tuli. Sellist piinliku vaikuse momenti ei tekkinud, et pole nagu millestki rääkida.

Nüüd märtsis tulevad nad meile külla ja suvel siis ka Abbile ;)
Ei saa nüüd öelda, et me juba päris südamesõbrannad oleme ja selleks üldse saame, aga igatahes 5+ algus küll.

Ma üldiselt ju passin uute olukordade puhul ikka päääris pikalt, enne kui midagi tegema hakkan. Koolis olin ka mingi 2 kuud vait, enne kui suu lahti tegin ;) Pika mõtlemisega, noh :D

Jalamehed
Nüüd on ka Tarmo jalamees, sest autol on mingi suuremat sorti kala sees ja seisab tee ääres. Auto on natuke aega surnud. Seega käib härra ka kenasti bussiga tööl :D Kusjuures ta ütles, et see on täitsa OK. Ta pole samamoodi aastaid juba bussiga sõitnud ;) Tema kuukaart maksab veits vähem - 44 €, minul maksab 60 €.
Eestisse saame vast siis, kui auto jälle korras on ;) Ehk...

Kohtukeiss
Asjad nüüd seal maal, et järgneva nädalaga saab pilt selgeks, kuidas ja mis saab. Ühesõnaga viimased ponnistuskivid, enne otsustavaid käike.

Eelmisel teisipäeval ( või oli see juba üleeelmine?) sain ühe jursti (selle työsuojelu poolt antud) käest veel päris palju teadmisi juurde. Temaga koos arutasime ja vaatasime kõik vajalikud seadused punkt punkti haaval läbi.
Mul oli päris pikk küsimuste nimekiri kaasas a la aga kui see on nii ja see hoopis naa. Kõiksugu erinevad variandid, mis ma suutsin välja mõelda. Kui küsimisvõimalus on olemas, siis tuleb ka küsida ;)
Kõige rohkem oli mul hea meel selle üle, et ehitusalane TES kehtib KÕIKIDELE ehitusfirmadele, sest see on neile kohustuslik. Ma algul põdesin töölepingus selle punkti pärast, et äkki on seal mingi kala sees, mida ma lugeda ei oska ja millest ma aru ei saa ja mõtlesin, et  sealt võib mingi tagasilöök tulla.

Kõige suurem küsimus oli muidugi töötundide arvestamine ja selle alusel siis ka palga arvestamine. Kui tundide arvestamine on üks ühele selge, siis saab alles puhkuserahadest, ootamisaja palgast ja viivistest rääkida. Nendega saime õnneks ühele poole.

Lõpetuseks ütles seesama jurist, et võimalused on pöörduda Rakennusliitu või riita-asiana kohtusse. Kuna mul oli 07.03.2012 oikeusaputoimisto juristiga juba teine aeg kokku lepitud, siis ma ei hakanud seda pöödumise asja temalt enam lähemalt uurima. Nagunii teda juba nii kaua piinanud. Tema juurde läksingi ma põhimõttega, et työaikalaki, työsopimuslaki ja rakennusalan työehtosopimuslaki puudutavad küsimused läbi vaadata. Hiljem hakkasin kodus muidugi mõtlema, et OLEKS pidanud ikka tema käest ka küsima. OLEKS on sama hea, mis poleks ;)
Minu arust ei ole töötajal õigus Rakennusliidust abi saada, kui ta liige pole ja siis tekis veel nii umbes 5-6 teist küsimust. Kuna ma ise ei viitsinud neid vastuseid välja mõelda, siis kirjutasingi reedel rakennusliitu (küsimusi tuli nii 10 kanti ). Loodetavasti tuleb vastus kohe järgmise nädala alguses.
Üldiselt on mulle igalt poolt vastatud, kuhu kirjutanud olen.
Ma olen omast arust kaval ja kirjutan sama teemaga küsimusi 3-4 erinevasse kohta, et seeläbi erinevaid arvamusi saada. Siiani on see töötanud.

Hagi on selles mõttes valmis, et võiks kohtusse ära viia.
Saatsin selle igaks juhuks veel 2 kohta edasi, et targemad silmad üle vaataksid ja selle maha laidaksid või heaks kiidaksid ;)
Ma püüan seda radapidi käia, et üks üheksa korda mõõda ja üks kord lõika. Kõikidest erinevatest kohtadest arvamusi saada ja mõista, kas kohus on ainuke võimalik lahendus.

Üleelmisel nädalal kirjutas mulle selle firma “boss” ja ütles, et kui meil mingeid probleeme/küsimusi on, siis tema telefon töötab ja ta on probleemide esinemisel nõus koostööd tegema!!Suvel küll keegi telefonile ei vastanud !:D Ta  tunnistas kenasti, et on Tarmole  võlgu, ja et maksab selle ära, aga MILLAL, seda ei oska ta hetkel öelda!! :D:D:)
Tohoh!
Põhjus miks ta kirjutas oli kindlasti selles, et umbes kuu aega tagasi kirjutasin raamatupidajale paari vastukäiva rea tõttu palgalehtedel + puhkuserahade ja palkkaennakkote kohta. Ridade kohta, kus ainult tema selgitusi oskaks anda. Raamatupidaja edastas info kenasti “bossile”.

See oli muidugi kõige parem osa, et maksab MILLALGI ära, aga millal, seda ei oska veel öelda :D
Veel selgitas ta, et palka maksti tükitöö alusel, puhkuserahad olevat juba palga sees ja üldiselt lugegu ma lepingut hoolikamalt.
Kirja lõppu lisas veel, et tema mäletamist mööda tema firmas küll mingit Virget ei töötanud :D
Noh, näitas vist veits, kes "bos"s on :D (ta teadis väga hästi, kes ma olen – varemgi nähtud, kuuldud, vestledud - pole võhivõõras).
Ta on ju ikkagi suur “boss”!!

Lugesin lepingut siis ka tema jaoks hoolikamalt ja ringitasin talle olulised kohad punase pliiatsiga ära.
Palka makstakse kindla kuupalga alusel ja puhkuserahad arvestatakse TES-i alusel. Skännisin lepingu kenasti arvutisse, saatsin talle ja lisasin kirja lõppu, et need ajad on ammu möödas, kui tema midagi dikteeris ja ta võib mind võtta, kui Tarmo väikest abilist ;)

Saatsin talle lisaks lepingule ka soomekeelsed SEADUSEpunktid, kus tal on kohustus maksta ka puhkuserahad, ootamisaja palka ja viivist, et see summa on kaugelt suurem, kui ainult võlg.
(Kui työsuojelus käisin, siis sealt soovitati tööandjat teavitada võimalikust kohtuasjast, et anda talle võimalus vabatahtlikult ise kõik ära maksta, et peale eelistungit peaks ta seda nagunii tegema)

Järgmine kiri oli hoopis teises toonis.
Tunnistas veel kord, et on võlgu ja maksab võla ajavahemikul 06.02.2012 – 12.02.2012 ära. Nüüd tuli isegi juba kuupäev ;)
Mis muudest summadest mina kirjutan, sellest tema küll aru ei saa !! :) Tõeline “boss” ei oska soome keeles isegi mitte lugeda.

Loomulikult pole ta midagi ära maksnud, aga nüüd ta teab siis, et asjad liiguvad.

Kuna “boss” võimalikust kohtuasjast teab, siis ongi vaja kiiresti asi ametlikult käima lükata. Mine tea – äkki teeb firmaga veel midagi. No mida iganes. 

Ja ausalt öelda ma olen sellest raamatute ja arvuti taga istumisest juba täitsa tüdinenud. Iseenesest on see muidugi kasulik olnud, aga kaua ikka võib? :D

Eesmärgiks on niisiis sellel nädalal asjad lõpuks ametlikult käima lükata. Eks vaatame, mis sellest kõigest välja tuleb. Kui läheb hästi, on loomulikult väga 5. Kui asjast asja ei saa, siis pole ka midagi hullu - vähemalt üritasime ja saime mõningates oluliselt targemaks ;)
Mööda külgi ei jookse midagi maha ;)

Karolin
Karoliniga juhtus ka siin üks seik, minu südant eriti ei rõõmusta. Tegelikult juhtus see juba sügisel, aga ma panin alles reedel 2+2 kokku! Nimelt tuli Karolin koolist koju (oktoobris millalgi), käes paber, et sai vaktsiini. Ma mõtlesin, et mis vaktsiini siin sedasi "lambist" tehakse. Vaktsiini puhul anti kaasa ka paber, kus vaktsiini nimi ka peal, aga kuna ma ladina keeles väga palju kodus pole, siis ei öelnud see nimetus mulle suurt midagi. Jõudsin mingil põhjusel järeldusele, et tegemist oli gripivaktsiiniga. Miks?! - Ärge küsige. Äkki sellepärast, et lasteaia teadete seinal olid ka just gripivaktsiini teated üleval.
Kuna ma olen igasuguste üleliigsete vaktsiinide vastu, siis see mulle eriti ei meeldinud ja otsustasin, et edaspidi ma neid küll teha ei luba. Kohustuslikke vaktsiine on juba niigi piisavalt.
Nüüd, reedel, käisin jälle koolis, Karolini arengust vestlemas ja võtsin selle teema seal üles. Õpetaja ütles kohe, et nad ei teegi kolis gripivaktsiine. Ja siis alles koitis mulle, mis vaktsiin see oli...
Nimelt...
Ajasin Karolini kooliasju augustis, viisin kooli ka vaktsiinipassist koopia. Kuna Karolin oli just 7-aastaseks saanud, siis sel hetkel tal 7-aastase vaktsiini veel tehtud polnud. Olin Eestis perearstiga kokku leppinud, et kui Eestisse läheme, siis teeme selle vaktsiini veel seal ära. Ütlesin seda ka õpetajale, kui pabereid ajasin.
Septembris sai Karolin selle vaktsiini niisiis Eestis kätte. Kooliarst seda aga ei teadnud, sest tal oli vaktsiinipass augustikuu andmetega ja kuhugi paberile me ka ei märkinud, et Karolin alles saab vaktsiini, septembris. Ja oktoobris tehti Karolinile koolis täpselt sama vaktsiin uuesti.
Ütleme nii, et halbade asjade kokkusattumus. Ma OLEKS pidanud peale vaktsiini saamist kooli sellest teada andma, aga ma ei tulnud selle peale, sest ma ütlesin pabereid viies, et ta saab puuduva vaktsiini Eestis. OLEKS pidanud selle kuhugi paberile ära märkima.
Loodetavasti ei teki sellest topelt-vaktsiinist mingeid komplikatsioone ja laps on edaspidigi kenasti terve.

Kui Karolinist veel rääkida, siis järgmisel nädalal on tal vaheaeg, nädala aega puhkust. Saab oma koolist puhkust, et siis minuga koolis käia. Meil ju mingit vaheaega pole ja üksi ma ka teda koju ei saa jätta. Seega tiksub minuga kaasas ;) Aga üldiselt oleme me juba sinnamaani arenenud, et koolist tuleb ta üksinda koju, nüüd saab ta ise juba ukse ka lahti. Olenevalt päevast on ta üksinda kodus 1 või 2 tundi, siis jõuan mina koju.

Reedene test läks omaarust hästi. Inimesi, kes seda testi tegid, oli muidugi palju. Minu test algas 10.30. Kui ma koridoris oma aega ootasin, tegi 1 vahetus sees juba testi ja kui ma olin oma testi lõpetanud, siis ootas ukse taga juba järgmine vahetus. Ma ei kujutagi ette, kui palju sealt päeva jooksul neid tegijaid läbi käis, aga selle aja jooksul, kui mina seal olin, siis oli 60 inimest. Eks see oli vist hommikust kuni  tööpäeva lõpuni. Välja valitakse ainult 16 inimest ( või oli see 18? - üks neist), kes siis 30.03.2012 seda ÕIGET testi sooritavad. Testis oli 2 kirjutamise ülesannet ja 2 mõistmise ülesannet. Kirjutamise 1 teema oli a la sa sõidad bussis ja kõik istekohad on kinni. Osad istekohad on sellepärast kinni, sest reisijad panevad pinkidele oma kotid. Mis tundeid see minus tekitab ja mis moodi olukorra lahendaksid. Kuidas oleks kõigil meeldiv bussiga sõita.
Teine teema oli a la su sõber sõidab puhkusele. Ta jätab sulle oma kodu võtme, et sa lilli kastmas käiksid. Kastmise ajal lõhud sa kogemata midagi ära. Pead sõbrale sedeli jätma, kus selgitad mille sa ära lõhkusid, kuidas ja miks see juhtus ning milline lahendus olukorral võiks olla.
Kirjutamise osdes ei olnud midagi hullu. Tekstid olid väheke rasked, aga ka ei midagi hullu. Küsimused olid muidugi tüngaga ja keerutades küsitud. Kes soome keelt eriti ei loe, siis nende jaoks oli see kindlasti raske.
Ma ei oska öelda, kuidas kokkuvõttes läks ja kas sinna lõpp-testile saan, aga sisetunne ütleb, et läks hästi. Elame – näeme ;)


Õues sajab ilusat laia lund, lähen saan nüüd värskeõhu mürgituse ;)
Kusjuures lumi pakib - peab vist lumememme ka tegema minema ;)

Thursday, February 16, 2012

Keeletesti testile :)

Homme lähen soome keele testi tegema, et siis testile minna. On ju arusaadavalt kirjutatud? :)

Tegemist siis selle testiga, mis vastab kodakondsuse taotlemisel keelenõuetele. Kuna taotlejaid on palju, siis ongi alguses test, kas üldse seda nö ÕIGET testi pääsed tegema :D

ÕIGE testi tegemine maksab muidu 95 €, aga töötud saavad tasuta ( kes muidugi testile saab), kuna tellijaks mol.fi

Kui nüüd hästi läheb ja ma sealt  sorteerimis-testist läbi pääsen, siis käin 10 päeva teadmisi ammutamas( 19.03.2011 - 30.03.2011), mis  järgmisel päeval niisiis testiga lõppeb.

Plaanisin varasemalt seda testi ju sügisel teha, aga kui sedasi niisama sülle kukub, siis proovida ju ikka võib ;)

Deklaratsioon täidetud

Täitsin  14.veebruari õhtul rõõmsalt siis oma tuludeklaratsiooni ära.

Tulumaksu tädi kirjutas mulle uuesti ja ütles, et residentsus muutub päevast, kui elukohta vahetan, seega ei olegi need päevad olulised, kas elasin Eestis 183 päeva, 200 päeva või 250 päeva. Kuni kolimise päevani olin resident ja edaspidi mitteresident. Deklaratsiooni pidin esitama ajavahemiku  01.01.2011 - 06.07.2011. Töötatud kuid mul eriti ei kogunenud( ainult 2 esimest kuud), peres  2 last. Tagasi saan 360 € , esialgselt oli arvestatud 402 € . Residentsus muutus 06.07.2011.  Saate %-lt ise ka arvutada ja  tulemusi võrrelda ;)Loomulikult ei pea ma silmas rahalist suurust vaid lihtsalt kuidas ja miks ;) Tegelikult on mul viimasel ajal nii kiire ja polegi jõudnud selle tuludeklareerimise teemasse enam süveneda....:S
Mina lisasin  ainult residentsuse aja, muid linnukesi ei teinud.
Tarmo pole Eestis ja Eestis 2011 aastal tulusid saanud. Mille kuramuse pärast ta veel deklaratsiooni esitama peab? Maksuameti tädi kirjutatu põhjal peab ta kuni üürilepingu sõlmimise päevani oma tulud deklareerima. Ma küsin veel kord - no mille kuramuse pärast? :)

Samas on maksuameti kodulehel kirjas, et kui isik lahkub maksulepinguga riigist teise maksulepinguga riiki, siis ( maksu)residentsus muutub järgmisel päeval. Küsisin seda ka maksuametnikult, aga see küsimus jäi vastuseta!!Miks? Ei tea. Kõigi eelduste kohaselt on Soome maksulepinguga riik. Või siiski mitte?! Seda peab veel tutkima, aga selle jaoks on aega vaja ja aega mul hetkel pole.

Kui isik töötab välismaal näiteks 300 päeva, aga tema elukoht EI MUUTU, siis on ta Eesti resident( olgugi, et ta viibis Eestist 300 päeva ära). Vot just sellepärast peabki Tarmo deklaratsiooni esitama.
Ja mis nendest päevade lugemisest kasu üldse on, kui neid nagunii ei arvestata? Sellest ei saa ma küll aru.
Või on see seadus liiga segaselt (ja vastuoluliselt) kirjutatud, et ma ei saa sellest lihtsalt aru :D

Samas, kui juuksekarva lõhki ajama hakata, siis võib ju öelda, et ta elas ka aasta alguses Soomes ( kui tööl oli), sest kusagil pole kirjutatud, et elukoht peab olema ametliku sissekirjutusega vaid inimene peab seal püsivalt elama. 

Nädalavahetusel võtan selle deklareerimise teema kohe hommikul ette, löön köögiukse kinni, et keegi uksest sisse ei saa ja loen rahulikult kõik läbi. Kõik aknad, mida lugeda pakutakse :D:D, siis peaks ju ikka targemaks saama.

Tuesday, February 14, 2012

Parimad tähitud kirjad...

Hea sõbra jaoks on valla
mu uksed ja mu hing,
mu silmad ning mu kõrvad
ning mu perekonnaring.
Kui tahad, tule alati,
ma ootan aken avali
või lenda-lenda kasvõi
läbi postikana turvaümbriku :):):):):):):)

Sain eile paberikese, et postkontoris ootab mind tähitud kiri. Mõtlesin juba, et mis jama nüüd on, sest ise ma küll ühtegi kirja ei oodanud.

Minu rõõm oli suur, kui postkontorist kirja kätte sain, mis oli rohkem nagu paki eest. Kui ma selle kodus avasin, siis ei osanud ma muud teha, kui lihtsalt muhedalt naerda :)

Pakist hüppasid välja Eesti kommid, Eesti suklaa, ajakirjad lastele ja eestikeelne " National Geographic" suurematele lugejatele.

                                                      Põhimõtteliselt tuli ise kohale :)

Sõpruse pole teene, selle ei tänata. Ma ei täna Sind, sest Sa tead juba  ise, kuidas ma seda hindan ;) :)

Mina hindan oma sõpru väga kõrgelt, olgugi, et ma sõbrapäeval SMS-sse ei saada ja telefonikõnesid ei tee. Nad teavad ka ilma selle päevata, et nad mulle tähtsad ja kallid on.

Kalliralli Teile kõigile ja hoiame ikka oma lähedasi :)

Muahh


PS!Teisi jutte ehk mõne päeva jooksul. Lobisemist on rohkem kui küll, aga ajaga on ainult vets tuuga :) ;)

Friday, February 10, 2012

Tulude deklareerimine Eestis, kui töökoht Soomes

Kuna ajakirjandus tekitas mõned nädalad tagasi inimestes suuremat sorti paanika nagu peaksid Soomes (tegelikult igas välisriigis – kuna me oleme Soomes, siis ka Soome näited ;)) töötavad eestlased Eestis tulumaksu vahe  kinni maksma. Läksin alguses ise ka  ähmi täis, et mis mõttes nagu ?? Maksame siin makse ja seal ka veel?!

Selgitasin siin tibake asju. Lugesin ise maksuameti kodukalt, aga kuna mõningates seikkades oli juttu täitsa raske mõista, siis kirjutasin puust-punaseks näited ette ja saatsin koos küsimustega maksuametile.

NIISIIS ! Tulude deklareerimisel ja maksustamisel on oluline isiku residentsus. Kas isik on Eestis resident või mitteresident.

Eesti resident on: Isiku elukoht on Eestis, isik viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval.

Mitteresident on: Residentsus muutub alates päevast, millal isik lahkub alaliselt teise riiki elama. Ei ole oluline, kas isik ennast teises riigis kohe alaliseks elanikuks registreeris, oluline on see, et seal on tema püsiv elukoht. Kolimisest järgmisel päeval muutub isik mitteresidendiks.

OLED SA RESIDENT VÕI MITTERESIDENT? Selles on küsimus :D Kui see on selge, siis probleeme ei ole ;)

Näide maksuameti kodukalt
Isik viibib Eestis 1. jaanuarist kuni 2. juulini (s.o 182 päeva) ning seejärel 31. detsembril veel ühe päeva. Nimetatud isik loetakse residendiks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini (ka ajavahemikul 3. juuli kuni 30. detsember).Isik on Eesti resident, kuna viibis Eestis vähemalt 183 päeva. Kui isik oleks Eestis viibinud 180 päeva, oleks tegemist mitteresidendiga.

Kui residendist füüsiline isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet elukohta muuta (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg 3) ja Eestisse tal elukohta ei jää ning isik ei viibi Eestis üle 183 päeva kaheteistkümne järjestikuse kalendrikuu jooksul ega ole samal ajal ka Eesti riigiteenistuja, loetakse teda Eesti suhtes mitteresidendiks Eestist lahkumise päevale järgnevast päevast.

KUI isiku elukoht ei kandu teise riiki, vaid jääb endiselt Eestisse, siis isegi juhul, kui ta viibib välismaal töötamise eesmärgil kauem kui 183 päeva 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul, tema residentsus ei muutu.Ta jääb endiselt Eesti residendiks!

NÄIDE NR 1:

Virge töötas 01.01.2011-28.02.2011 Eesti tööandja juures, maksis maksud vastavalt Eesti maksusüsteemile. Alates juulis kolis Virge Soome elama ja läks alates 07.07.2011 tööle. Maksud maksti vastavalt Soome maksusüsteemile. Kuidas Virge oma tulusid Eestis deklareerima peab?

Maksuameti vastus:

Virge muutus alates juulist Soome ( maksu)residendiks. Eestis esitab ta deklaratsiooni tulude mahaarvamise kohta, mis on saadud ja tehtud Eesti residendiks olemise perioodil ( jaanuarist juulini). Tulumaksuseaduse § 44 lg 1.2 kohaselt füüsiline isik, kes eiolnud Eesti resident kogu maksustamisperioodi kestel, esitab tuludeklaratsiooni ainult residendiks oleku ajal nii Eestist kui välismaalt saadud tulude kohta ja võib teha mahaarvamisi (näiteks koolituskulud, eluasemelaenu intressid) sama ajavahemiku kohta. Tuludeklaratsioonile tuleb märkida periood, mil isik oli Eesti resident.

Seega Soomest (mitteresidendina) saadud tulusid Virge Eestis ei deklareeri ja tulumaksuvahe Eestis ei maksa.


(Samas  ei saanud ma sellest jutust  päris täpselt aru. Ma kolisin Soome 06.07.2011, läksin järgmisel päeval tööle ja alates tööleminemise päevast muutusin ma Soome (maksu)residendiks. Samas, kui ma võtan kokku terve aasta, siis elasin ma Eestis rohkem, kui 183 päeva, nimelt 187 päeva – seega peaksin siiski Eesti resident olema! Ma tegin ise vea, et kirjutasin lihtsalt juuli. Oleks pidanud konkreetse kuupäeva panema)

Kirjutasin niissiis lisaküsimuse:

Virge kolis Soome 6.juulil 2011, ta hakkas seal kohe tööle ja muutus seega Soome (maksu)residendik . Kas see ei loe midagi, et ta enne seda elas 187 päeva Eestis? See on rohkem, kui 183 päeva.

Maksuameti vastus:

Eesti residendile Eestis elamise perioodi pikkus ei tähenda midagi. Kõik tulud ja tehtud mahaarvamised, mis on saadud Eesti residendiks olemise perioodil, tuleb tuludeklaratsioonil kajastada.

No ja siis olin ma veel rohkem segaduses.Ta just vastas eelmises kirjas, et mitteresidendina ei pea ma Soome tulusid deklareerima, aga nüüd kirjutab, et olen resident. Kes ma siis lõppude lõpuks olen? :)

Vaatasin residentsuse määramise uuesti läbi ja lugesin sealt välja  sellise rea: Kui isik saabus Eestisse maksulepingu riigist või lahkub maksulepingu riiki, kõrvaldatakse võimalik topeltresidentsus esimesel võimalusel ning seega saabumisel või lahkumisel. Kui Virge läks Soome tööle, siis alates töölemineku kuupäevast muutus Virge residentsus ja temast sai Eestis mitteresident? Nii siis või? :)

Igatahes tüütasin maksuametniku ühe korra veel oma küsimusega. Vastus tuleb sellele ilmselt alles esmaspäeval, sest täna juba reede õhtupoolik ;)

NÄIDE 2

Tarmo töötas ajavahemikul 03.01.2011-11.03.2011 Soomes. Makse maksis vastavalt Soome maskusüsteemile. Ajavahemikul 11.03.2011 – 06.07.2011 viibis Tarmo Eestis. Alates 06.07.2011 kolis Tarmo Soome, kus läks ka tööle ja hakkas makse maksma vastavalt Soome maksusüsteemile. Kuida Tarmo oma tulusid deklareerima peab ja kas üldse peab?

Maksuameti vastus:

Tarmo esitab Eestis tuludeklaratsiooni, millel deklareerib välismaalt saadud maksustatavad tulud ja makstud tulumaksu kuni residentsuse muutumise kuupäevani (augustis 2011). Selle kuupäevani, kui ta oli viibinud töötamise eesmärgil välismaal kauem kui 183 päeva (näiteks perioodil august 2010 – juuli lõpp 2011), ei kuulu välismaa tulud Eestis täiendavalt maksustamisele, need deklareeritakse välisriigi maksuvabade tulude tabelis 8.8. Kui ta aga 2010.aastal ei viibinudki Soomes tööl ja 2011.a augustini oli Soomes tööl ainult 2 kuud, siis peab ta tulud deklareerima maksustatavate välisriigi tulude tabelis 8.1. Kui tema 2011.aasta esimeses pooles teenitud tulud jäävad alla maksuvaba tulu piirmäära (1728 eurot), siis ei ole tal kohustust Eestis tuludeklaratsiooni esitada.

Möhh?! Ma kujutasin ette, et Tarmoga on asi lihtne. Kuna ta on Soomes viibinud vähemalt 250 päeva, et siis ei teki residentsuses küsimustki. Aga võta näpust – veel keerulisem, kui minu stoori. Milleks siis üldse neid päevasid lugeda, KUI need ei anna midagi?

Ja veel Tarmo teemale maksuametnikult lisa:

Residentsus muutub alates teise riiki alaliselt elama asumise kuupäevast. Residentsus ei muutu automaatselt ainult teises riigis viibimise aja järgi, vaid isiku elukoht peab kanduma teise riiki. Kui Tarmo oli perioodil 03.01.2011 – 11.03.2011 tööl Soomes, kuid tema alaline elukoht Eestis säilis (puhkuse ajal viibis Eesti kodus), siis muutub tema residentsus alates kuupäevast, kui ta kolib alaliselt Soome elama (Eestisse enam elukohta ei jää). Juhul, kui ta oli soetanud endale elukoha Soomes juba varem ja muutunud elukoha tõttu residendiks Soomes, siis peab ta end Eestis maksuhalduri juures mitteresidendina arvele võtma juba sellest varasemast kuupäevast ja sel juhul ta Soome tulusid Eestis enam deklareerima ei pea.


Seega esmalt tuleb välja selgitada, mis kuupäeval muutus Tarmo tegelik elukoht (kolis elama Soome) ja tema residentsus. Seejärel saab konkreetselt vastata, kas ta ka Eestis oma Soome tulusid deklareerima peab.

Appi, miks nad nii keeruliselt peavad vastama. Ma saan aru, et olen terve hommiku juba arvuti taga istunud ja juhe juba koos on, aga ikkagi! Loomulikult olen ma rõõmus, et üldse vastati. :)

Kuna üürileping on Soomes Tarmo nimel tehtud ja see sai sõlmitud millalgi juuli keskel, siis on temaga ka sotid selged, sest alates üürilepingu päevast tuleb raudselt üle 183 päeva. Tema on puhtatõuline mitteresident ja välismaised tulusid Eestis deklareerima ei pea. Ma vähemalt arvan nii. Tarmo koha pealt tuleb ka siis vastus tõenäoliselt esmaspäeval. Kui asi on teisiti, siis teen vajalikud muudatused.

RESIDENT

Residendist füüsilised isikud deklareerivad Eestis kogu oma tulu ehk isikut maksustatakse „maailmatulu" põhimõtte kohaselt.

Füüsiline isik, kes ei olnud resident kogu maksustamisperioodi kestel, esitab tuludeklaratsiooni ainult residendiks oleku ajal saadud tulude kohta ja võib teha TuMS 4. peatükis lubatud mahaarvamisi sama ajavahemiku kohta, TuMS §-des 23, 23¹, 23² ja 23³ sätestatud mahaarvamisi võib teha ning §-s 28² sätestatud summalist mahaarvamiste piirangut võetakse arvesse proportsionaalselt kuude arvuga, mille jooksul isik oli resident (TuMS § 44 lg 1²).

Residendist füüsiline isik, kellel on alust arvata, et tema staatus Eesti residendina Eestist lahkumisel muutub, pöördub maksuhalduri poole taotlusega vormil R tema residentsuse muutmiseks maksukohustuslaste registris. Füüsiline isik registreeritakse Eestis mitteresidendiks, kui isik ei vasta enam või on alust arvata, et ei hakka vastama TuMS §-s 6 sätestatud residendi tingimustele.

MITTERESIDENT

Mitteresidendi (nii füüsilise isiku kui ka juriidilise isiku, kellel ei ole Eestis püsivat tegevuskohta) maksustatav tulu on sätestatud TuMS-i §-s 29 ammendava loeteluna ning on Eesti tuluallika tuludest.

Tulumaksuga ei maksustata mitteresidendi tulu, mis on saadud töötamisest või teenuse osutamisest väljastpoolt Eestit. Kuna nimetatud juhul ei ole tulu mitteresidendile maksustatav, siis seda maksuhaldurile ei deklareerita.

Tulumaksuga maksustatakse tulu, mida mitteresident sai Eestis toimunud ettevõtlusest.

Mitteresidendid on kohustatud ise esitama tuludeklaratsiooni ainult TuMS § 44 lõigetes 4 (kasu vara võõrandamisest, vorm V1), 5 (ettevõtlustulu, vorm E1) ja 51 (tulu, millelt ei ole tulumaks kinni peetud, vorm A1) sätestatud juhtudel.

Mitteresident maksab Eestis tulumaksu vaid Eestist saadud tuludelt.

Ja veel natuke lisainfot:

Kui residendist või mitteresidendist füüsiline isik on saanud Eestis tulumaksuseaduse alusel maksustatavat tulu, siis tuleb nimetatud tulud deklareerida tulumaksuseaduses ettenähtud korras arvestades maksulepingust tulenevate soodustuste või vabastustega. Seega näiteks juhul, kui mitteresident sai Eestis TuMS § 29 kohaselt maksustatavat tulu, mis on maksulepingu alusel Eestis tulumaksust vabastatud, deklareeritakse mitteresidendi maksustatav tulu, märkides tulumaksu määraks ning summaks 0.

Kui teises riigis on palgatulu maksustatud, võetakse välisriigis makstud maks residendiriigis arvesse, vähendades maksukohustust seal või olenevalt asjaoludest vabastatakse välisriigis maksustatud palgatulu maksustamisest residendiriigis.

Samas, kui Eesti ja Soome vahel on maksuleping sõlmitud, siis muutub ju isik automaatselt residendiks või mitteresidendiks?! Ei saa mina nüüd sellest asjast aru ? Homme, värskema peaga, uuesti kõik üle lugema....

Kui veel kellelgi mingi näite tahab tuua ja midagi parandada tahab, siis võib seda loomulikult teha, sest ma ka ei ole praegu kõiges  100% kindel.