Total Pageviews

Monday, September 29, 2014

Olen elus!

Oeh, sain ka nüüd siis lõpuks ometi taas blogi-uksest sisse.

Terve see eelmine nädal oli täielik hullumaja.
No ikka TÄIELIK hullumaja.
Ma ei mäleta, et mul üldse kunagi nii hullumeelset aega oleks olnud!Kindlasti on, aga praegu ei meenu ;)

Loomulikult oli mul seoses selle kohtuotsusega käed-jalad tööd täis. No ei saa see asi nii jääda - ei saa!!
Ajasin igasugu pabereid kokku, sõitsin mööda Eestit ringi ja sada muud asja veel.
Selle kõige juures oli Johannal see MEGAGIGASUPPER õudne hammaste tulemise aeg.
Tal tuli ju 4 hammast korraga ja kõik taha igemetesse - nii üles, kui alla!
Mõtlesin vahepeal, et annan juba otsad, aga näe - ellu jäin :D
Praeguseks on Johanna jälle omas elemendis ja kodus on taas üks Sussur-Vussur-Musser-Krutski.

Reedel käisin Soomes, viisin kõik vajalikud dokumendid advokaadile ära.
Nii tähtsad paberid - ei julgenud postiga küll saatma hakata. Lisaks oli vaja kõik asjad läbi arutada. Arutlesimegi ligi 5 tundi!
Me saime tegelikult mõlemad kohe peale istungit aru, et sealt tuleb meie jaoks üks  jama otsus.
Selles mõttes pean ma tõdema, et see nätakas vastu vahtimist (neg.otsus) andis mulle väga korraliku kogemustepagasi. Nüüd tean üsna täpselt, kuidas ja mil viisil asju ette valmistada.
Kui varasemalt on kõik probleemid eelistungil kokkuleppega ära lahendatud ( ja neid on olnud omajagu), siis sellist luuletamist poleks ma küll oodata osanud. Sain aru, et ei tasu nii sinisilmne ja naiivne olla. Enam ei olegi.

Kohtumise alguses oli advokaat põhimõtteliselt negatiivselt meelestatud, aga kui ma paber-paberi haaval kõike ette hakkasin näitama, siis läks tema ka juba elavamaks ja sai aru, et kõik ei ole kadunud. Pikemalt ei räägi ;)
Ma ei taha ennast üldse õhku täis ajada, aga arvan, et tegin head tööd.
Tean, tean - pole vaja enne õhtut hõisata ;)

Soomes on selline süsteem, et kui järgmisse kohtuastmesse edasi kaevata ja nõue on väiksem, kui 10 000 €, siis on edasikaebamiseks luba vaja.
Meie nõue oli väiksem, seega meil ON seda luba vaja.
Rõhk MEIL ON SEDA LUBA VAJA!

Hetkel ma lihtsalt loodan, loodan ja veel kord LOODAN, et me saame selle.

Tuli välja, et see asi on veel inetum, kui ma arvata oskasin.
Kirjutan kõigest omal ajal.
See oleks kusjuures "Pealtnägijale" ka hea ja õpetlik pala sellest, kuidas inimeste teadmatust jõhkralt ära kasutatakse.

Ok, jätame selle teema ja loodame lihtsalt, et saame selle loa.
Negatiivselt ei tohi mõelda, seega ME SAAME SELLE LOA!

Soomes käisin reedel ja selle väikse paadiga, mis Linnahalli juurest väljuvad. Tagasi tulin samasugusega. Hommikul oli kõik väga OK, ruumi oli laialt ja paat ei kõikunud.
Tagasi sõites oli asi nii hull, et mul olid higimullid otsa ees ja oli ainult paari laine küsimus, millal ma oksendama hakkan! :D
Lained olid päris korralikud ja mul viskas südame ikka täitsa pahaks.
Elasin üle ja olin 21 kodus tagasi.

Abbil ei ole ma vist juba nädala aega käinud.
Ei teagi, mis seal toimub!
Homme parandan selle vea ja lähen vaatan kas kõik on ikka omal kohal ;)

Karolini sünnipäevast pole endiselt kirjutada jõudnud!
Selles mõttes olen ma optimistlik - küll ma jõuan :D
Nüüd on ta meil juba ca kuu aeg koolis käinud, kirjutaks kooli muljeid ka.

Oeh, blogima tulin ka tegelikult juba kergete süümekate pärast, sest pole siin juba miljon aastat kirjutanud.
Teen endale selle eest väikse pai, sest sissekanne ju ikkagi tehtud. Ajee

Ok, nüüd natsa tööd ja siis tuttu ;)

Sunday, September 21, 2014

Johanna hammastest ja laimamisest ka

Ma olen kogu aeg kiitnud, kui mõnus ja lihtne ja kerge ja tore mul temaga olnud on.
On ka, aga see viimane nädal on tõeliselt keeruline olnud.
Ma lohutan ennast sellega, et mõni laps muud ei teegi, kui ainult karjub.
Mis see nädal või paar mul siis ära pole kannatada ?! ;)

Nuttu põhjustavad hambad, hambad ja veel kord hambad.

Kui Karolinil-Janelil tulid need kiksid nii, et ei saanud arugi, siis Johanna puhul kuulevad hammaste tulekut vist naabrid ka.
Ta on selle viimase nädal jooksul ainult nutnud. Aeg ajalt lausa lohutamatult.
Nutab ja ütleb ise: "Ai-ai-ai-ai!" :(
Ega ta mul eriti räägi, kaks sõna ainult ongi. "Aitäh" käib päris paljudes kohtades ja "emme" tuleb vist nii pool juhuslikult. Aga noh, küll ta jõuab ;)

Kui tavaliselt tulevad hambad sedasi järjest ette, siis praegune hammas tuli tal taha igemesse. Nii, et vahepeale mahub veel üsna mitu hammast. Minu arust natuke kummaline. Ma ei mäleta, et teistel sedasi segamini oleks tulnud.
Ja nüüd tuleb järgmine hammas teisele poole taha, sest ige täitsa paistes ja punane!
Paar korda on tal öösel  palavik ka olnud ja eile oksendas ta mul näiteks praktiliselt terve diivani täis.
Ise ka imestasin, et kuidas väikse inimese sisse nii palju toitu mahtuda saab.
Täna hommikul oksendas teise laari veel. Korjasin ta printsessi tooli pealt porgandit ja makaroni kokku. Ajee!
Seda detailset infot tahtsite te ju ometi teada :D

Hea on, et diivanil katted maha käivad, need puhtaks saab pesta. Ilmad on ka õnneks sellised, et pesu kuivab õues ilusti ära.

Tõin katted juba tuppa , aga pole viitsinud peale panna. See mahavõtmine oli jube raske, ma kujutan ette, kuidas ma neid peale tagasi pressima hakkan! :):)
Pean jõudu ja närvi koguma :D

Võrreldes teiste päevadega oli tänane päev tegelikult juba üsna OK ja seda jorisemist nii väga palju ei olnudki.

Ärkas ta muidugi 7.00 ajal!?
Veeresime koos suurde tuppa, panin talle laste TV-st "Väikse nõia" peale ja jäin ise diivani peale tukkuma. Ma lihtsalt ei suutnud silmi lahti hoida!
Kusjuures ta pikutab ilusti minu kõrval ja vaatab saadet.

Ilusa ilma puhul saime talu juures natuke niita.
Või noh, üks magas, teine niitis ;)
Ma usun, et Johanna tänane uinak oli ca 1,5-tunnine. Jõudsin selle ajaga peaaegu kõik ära niita. Kuna muru praegu eriti kõrge pole (niitsin  4-5 päeva tagasi) ja maa on kuiv, siis on mõnus ja kiire niita.
Tegelikult muru polnud väga kõrge, aga kuna homsest lubas vihmale minna, siis mõtlesin, et tõmban veel kord kiirelt üle.
Aga muru on ilus, näeb välja nagu golfiväljak. Ise olen rahul :):)

Seoses oma eelmise sissekandega olen juba ümber nurga kuulnud, et peaksin oma postituse maha võtma, sest vastasel juhul antakse mind laimu eest kohtusse.

Eeeee, millise laimu?!

Pöördun inimeste poole, kes selles firmas töötanud on - ei ole ju laim?
Selgitan milliseid hüvitisi firma maksmata on jätnud - ei ole ju laim?
Teavitan milliste nõuetega firma veel kohtusse on antud - ei ole ju laim?
Kutsun inimesi ühendust võtma, kui kellelgi probleeme on  - ei ole ju laim?

Ma ei näe siin küll kusagil teadlikult vale levitamist, tõele mittevastavust või kellegi maine kahjustamist.

Küll aga on "keegi" minu kohta teadlikult valeinfot ja laimu levitanud:

Et siis libajurist

Ma olen 99% kindel, kes selle sinna riputanud on, sest mulle saadeti selle "keegi" poolt umbes samasisuline kiri ka e-mailile. Kirja alla pandi kenasti nimi ka ;) 
Ja me oleme omavahel lausa mitmeid kirju vahetanud.

Töö selle kommentaari suhtes praegu käib. "Keegi" peab siis pöidlad pihus hoidma, et ta selle kommentaari kusagilt mujalt toksis, mitte sealt, kus minule saadetud kirjakesed, sest muidu teeb see IP-aadress talle ai-ai-ai.

Libajurist ?! - Ma pole mitte kunagi mitte kusagil väitnud, et ma jurist olen. 
Igal pool olen just rõhutanud, et mul pole juriidilist haridust. Nii blogis, kui ka firma kodulehel.
Ka töölistele, kellega kokku puutun.
Tundub, et kui inimesi juriidilistes asjades abistad ja haridust pole, siis oled kohe libajurist.
Sorry, koristaja :)

Tema jaoks olen ma endiselt koristaja :):):) Ja jään selleks ilmselt elu lõpuni ;)
Ta on ise ka ju koristaja! :):)

Ülejäänu kommentaari ma ei viitsi isegi mitte kommenteerida. Põhimõtteliselt võin  ma 100% väita, et mitte ükski tööline ei ole pidanud mingisuguseid kohtukulusid kinni maksma. Esiteks pole midagi kaotatud ja teiseks olen mina see, kes maksab, kui see kaotus peaks tulema. 

Tarmo keiss on praegu esimene juhtum, kus kerge tagasilöök tuli ja seda ka selle arvelt, et mitte ühtegi Tarmo tõendit arvesse lihtsalt ei võetud. Ja isegi seda olen ma siin täiesti ausalt kajastanud ;)
Nii nagu asi on, ilma ilustamata. 

Ma saan aru, et kui paska on vaja loopida, siis seda on vaja lihtsalt teha.

Kusjuures sellistest kommentaaridest pole talle mingit kasu. Ma tean, et ta loobib neid sellepärast, et töölised minu poole ei pöörduks. Pean teda kurvastama,  sest 98% minu töölistest tuleb juba läbi tuttavate, kes abi on saanud ja läbi blogi. 
Firma kaudu on tulnud vist ainult 2-3 töölist. 

Ja kes blogi loevad, siis need ilmselt teavad, kuidas ja miks see pasa loopimine.

Kusjuures see ei häirigi mind tegelikult, et ta seda paska loobib. Ma ise tean, et see tõele ei vasta ja minu tegevust see ei pidurda, seega erilist vahet pole. Paar aastat tagasi oleks ilmselt täiesti leili läinud ja nuputama hakanud, kuidas tagasi teha. Olen vist suureks kasvanud ja ei viitsi selliste tühiste asjade peale oma aega  raisata ;)

Seoses Valpas Henkilöstöpalvelut Oy-ga on ilmsiks tulnud uued ja huvitavad seigad, mis puudutavad tööliste paigutamist "tööandja" korteritesse. Kui natuke lisapabereid olen saanud, siis räägin lähemalt. Kuna mul tõendeid hetkel väga vähe, siis ei hakka laimusüüdistusega riskima ;)

Mida sügavamale sellesse firma asjadesse minna, seda kummalisemaks, segasemaks ja mõistmatumateks need asjad lähevad.

Vot nii on lood, siin pool sood.

Homme kirjutan siis Karolini sünnast ka, sellest ju sissekanne tegemata! Vitsa mulle pepu pääle! :)

Lubasin, et jään täna varem magama, aga kell on juba 0.30 ja lähen nüüd jooksuga voodisse ;)

Hääd ööd ;)

EDIT: Lõin täna googlesse igaks juhuks veel oma nime sisse ja ülla, ülla "keegi" on taaskord 18.9.2014 kõige tuntumast libajuristist kirjutanud:


Ajee, kõige tuntum libajurist! :):)

Selle kohta tahaks öelda, et kohtuotsuse puhul ei tasu enne õhtut hõisata. Pole see jõustunud ja kindlasti kaebame selle edasi.

Eks ma kogun siis neid kommentaare. Hiljem vaatame, mis teha annab ;)


Sunday, September 14, 2014

Kohtuotsus saabunud!

Kes asjaga kursis, siis need teavad, et 12.septembril tuli Tarmo kohtuasjas otsus.
Mina sain selle täna, seega jagan seda ka teiega.

Üllatus, üllatus, läks täpselt nii nagu mu sisetunne ütles - otsus tehti tööandja kasuks.

Kui otsus jõustuks, siis peaks Tarmo tööandja kohtukuludena kinni maksma, ei rohkem ega vähem, kui 5700 €!
Nende advokaat olevat asjaga tegelenud 200 tundi. Tahaks kohe huviga teada, mis ta nende tundide jooksul reaalselt tegi.

Päris lahe - valetad kohtus nii, et suu suitseb ja kõik on õige.
Kohtunik kirjutaski otsuses, et ei ole põhjust härra Tööandja sõnades/ütlustes kahelda!? Ei ole põhjust ka tunnistaja  X sõnades/ütlustes kahelda!?
Nagu me aru saame, siis kõik Tööandja tunnistajad rääkisid puhast kulda, välja arvatud Tarmo. Ilmselt tema ütlustes oli põhjust kahelda. Tema ju ei laulnud nagu orav rattas ja jutt ei olnud pähe õpitud.

Täpselt nii oligi, et kui Tarmo töövestlusel käis, siis ta ju ometi ei rääkinud tööandjale oma töökogemustest.
Milleks? Äkki pakutakse veel tööd?!
Ütleski töövestlusel, et ta on Vello maalt ja ei oska midagi teha, aga andke talle tööd.
Haamrit pole käes hoidnud ja milleks saagi kasutatakse, sellest pole samuti halli aimugi!
Härra ülemus jäigi kuni lõpuni raiuma, et Tarmol ehitusalast töökogemust pole ja oli abiline.
Ometi sai see KOGEMUSTETA ABITÖÖLINE kohe järgmises firmas IV kategooria palga (isegi natuke suurema).
Tahaks nüüd küsida, et kust need kogemused siis üleöö järsku tulid?
Härra Ülemuse sõnul andis Tarmo päris töömeestele ju lauajuppe kätte, vaevalt, et selle lauajupi andmisest spetsiifilised teadmised tulevad.
Appi, see on nii ajuvaba!

Kuidas Härra ja Proua Ülemus üldehitajat soome keeles tõlgendavad on ka tore.
Tarmo kirjutas tööavalduses, et on üldehitaja.
Nende meelest tähendab, et see inimene teeb sekatyö/apumiestehtäviä.
No mida tõlget!?
RAKENNUSMIES tekee RAKENNUSTÖITÄ - nii on õige tõlge. Abitöödega pole siin midagi pistmist.
Ju nad on siis Soomes veel vähe elanud, harjutavad veel tõlketööd ;)

Tegelikult pole see üldse naljakas.

Eelneva tööandja poolt väljastatud töötõend ei olnud ka kohtuniku meelest eriti tugev argument, sest see on väljastatud ju 2013 aastal!!??
Kui väljastatud 2013 aastal, siis järelikult töökogemust polnud ja tööd ei teinud?! Möh!

Mis siis ikka, järgmisse kohtuastmesse tuleb eelmine tööandja kohale ja tunnistab, mis ehitustöid see Tarmo siis nende firmas tegi. Ilu pärast ei hoita ju kedagi ca 5 aastat tööl, onju.
Sel korral ei hakanud inimene kohale tulema, sest eeldasime, et tema poolt väljastatud ja allkirjastatud töötõend ikka maksab ka midagi.
Nagu me aru saime siis ei maksa essugi.
Loeb ainult ilus linnulaul.

Ma üldse ei imesta, kui Proua Ülemus hakkab väitma, et Tarmo polegi seal firmas üldse tööl olnud!
Ilmselt ei saa ta Töötukassa poolt väljastatud U1 väljavõtet, kus kõik töötatud aastad kenasti kirjas on, "võltsinguks" pidada. Tööandja maksis Tarmo pealt makse, seega ei saa ju Proua Ülemus sellise jutuga ometi lagedele tulla.
Samas Proua Ülemuse puhul võib kõike oodata :D
Teised kõik on pahad ja tahavad neile halba, nemad on õiglased ja ausad!

Vot nii, seltsimehed, esimeses astmes loeb see, kes paremini vilistada oskab. Mis paberite peal kirjas, ei tähenda midagi.

Nagu me hetkel aru saime, siis võibki kohtule suvalisi koopiaid visata ja neid võetakse tõe pähe.

Selle pühapäevase tööpäeva ümber käis ka selline kamm, et paha hakkab.
Tööandja andmetel polnud Tarmot 16.12 tööl, OLGUGI, et kiipkaardi väljavõte seda tõendab.
Tööandja andmetel oli Tarmo tööpäevaks märgitud 19.12, mil me tegelikult  Eestisse sõitsime, ka kiipkaardi väljavõttes EI OLE seda tööpäevana kirjas.
Kuidas kohus selle pühapäevase tööpäeva tööandja kasuks üldse otsustada sai?! Aru ma ei saa.

Õiglusest pole siin hetkel mitte raasu ka.

Ma kujutan ette, kuidas Proua Ülemus kodus käsi hõõrub, Härra Ülemusega peenikest naeru peavad ja rõõmustavad, kuidas nad meile koha kätte näitasid.

Ei näidanud nad midagi.
Kaebame asja kindlasti edasi, sest see on täiesti ajukas, et tullakse lauldakse sellised laulud maha, mis tõele üldse ei vasta, visatakse suvalisi koopiaid ja saadakse veel õigus ka.
Edasi kaebamine pole siin nii lihtne, et võtad ja kaebad. Siin on vaja luba taotleda, et seda üldse teha saaks. Ilmselt tuleb selgitada, miks otsus õige/õiglane ei olnud.
Loodetavasti me ikka saame selle loa.

Jah, ma olen teadlik, et kui ka järgmises astmes kaotame, siis tuleb see jama mul oma taskust kinni maksta.
Aga ma võtan selle julguse/riski ja me lähme edasi, sest see tõesti ei olnud õiglane otsus.

Pean vist sukasäärde vaikselt raha koguma hakkama, sest see summa on üsna kopsakas.
Hetkel 5700 €, kasvab see ilmselt veel 2000-3000 € võrra.
Kui ise ei jõua kokku koguda, siis tuleb mul ilmselt kaasmaalaste poole pöörduda ja abi paluda.

Samas ma südames ikkagi loodan, et teine aste võtab seda asja väheke tõsisemalt ja vaadatakse medali teist poolt ka ;)

Tahaks lihtsalt, et õiglus võidaks.

Ja KUI lõpuks võidabki, siis annan ma oma pühaliku lubaduse, et KOGU see väljavõideldud summa läheb heategevuseks.
Kuhugi organisatsiooni me annetama ei hakka, aga millegi hea tegemiseks see läheb.
LUBAN :)

Oki-toki, nüüd magama ära.

Olge mõnusad ;)


Saturday, September 13, 2014

Kodustunud toonekured

On, teised, mul kolm päeva juba talu peal ringi jalutanud ja igast elukaid sisse muginud.

Üleeile hädaldasin, et mul polnud fotokat kaasas.
Eile oli neid lausa kaks ja mul polnud jälle fotokat kaasas!No ma ei arvanud, et nad sedasi kohe mitu päeva järjest meil seal ilutsemas käivad.
Täna olin juba targem ja vedasin fotoka kaasa. Keda aga polnud, olid toonekured! Terve päeva ootasin, ei tulnud kedagi. See on nagu rusikareegel, et kui kõik olemas ja korras on, siis jääb midagi ikka puudu.

Kui ma nüüd õhtul uuesti talu juurde läksin, siis oli toonekurg jälle platsis.
Mis te arvate, kas mul fotokas ka siis veel kaasas oli w?
Loomulikult mitte!
Ma ei jätnud jonni - käisin kodus fotoka järel ja tegin ikkagi mõned klõpsud:





Oleme Maritega täna terve õhtu vaaritanud ja asjatanud, homme ju ikkagi lapse sünnipäev.
Peabki magama ära minema, kell saab varsti juba 1 ja kui Johanna homme kell 7 ärgata kavatseb (mida ta kindlasti teeb!), siis  ei jäägi nagu uneaega.

Oi, kuidas ma unistan praegu sellest, et saaks lõunani välja magada ja peale ärkamist veel natuke voodis lihtsalt vedeleda :D

Mõnikord on õnneks on ikka vähe vaja ;)

Thursday, September 11, 2014

Jama lugu nende hammastega!

Üks laps nutab sellepärast, et hambad lähevad, teine sellepärast, et tulevad!
Päris keeruline see elu.

Kui Soomes käisime, siis oli Janelil üleval reas üks hammas hästi lahti, lausa rippus seal igeme küljes. Ära ta seda ei tõmmanud ja meil ka puutuda ei lasknud.

Nii ta siis lihtsalt istus ja karjus, suu lahti.
Kui ta 15 minutit juba karjunud oli (ta lubas sedasi terve õhtu jätkata), siis ei pidanud me närv enam vastu. Tarmo hoidis teda kinni ja mina tõmbasin hamba lihtsalt välja. Seda ei pidanudki tegelikult üldse tõmbama, sest see oli nii lahti, et tuli praktiliselt ise ära. Peale seda, kui hammas käes oli, nuttis ta veel ca minuti ja oligi mure murtud.
Julmad vanemad - kangutasid lapsel hamba suust välja! :D

Täna oli Janeliga sama teema.
Viisin teda hommikul lasteaeda. Terve tee jauras, et kardab hamba äratulekut. Ütlesin, et karta pole midagi, sest neli hammast on juba ju ära tulnud ja siiani on ta ellu jäänud.
Kuna ta unustas oma jope koju, siis käisin veel kodus jopet toomas. Kui lasteaeda tagasi jõudsin, olid nad rühmaga õues ja parasjagu kooli poole teel. Janelil pisarad silmas ja suu lahti.
Vaatasin kohe, et sellest päevast head nahka ei saa ja läksime koos koju tagasi.
Tuppa jõudes ütlesin, et ma võtan selle hamba tal suust ise ära.
Ja nii oligi.
Seekord oli täpselt samamoodi. Hea, et hammast puutudagi jõudsin, kui juba suust väljas oli. Kümme sekundit nuttu ja asi oli unustatud.

Hambutu 

Ma ei mäleta, et Karolinil hammaste puhul selline nutt kaasas oleks käinud. Võibolla oli kah, aga ei mäleta.

Kui ühel on mure ja nutt hammaste väljatulemise pärast, siis teisel on kerge inin hammaste tuleku pärast!

Johanna on viimased 3-4 päeva täitsa viril olnud ja mitte midagi mul teha ei lase.
Kogu aeg ripub süles või jookseb mul järgi ja muudkui iniseb. Õues olles on enam-vähem.
No ja püüa siis sellise Krutski kõrvalt suuremat last koolitöödes aidata!

Õppida on ikka korralikult, päevas läheb kaks tundi julgelt ära.
Homseks oli vaja õppida loodusõpetuse kontrolltööks, matemaatika korrutamise testiks (7,8,9 numbritega), kolme leheküljeline eesti keele jutt läbi lugeda ja küsimustele vastata, matemaatika töövihikust ülesandeid teha,  lisaks oli vaja käsitöös veel 8 rida heegeldada.
Võrreldes Soome õppimisega lausa sunnitööl :D
Hea on, et kodune olen ja temaga koos õppida saan.

Oeh, ma ütlen :)
Hetkel on natuke keeruline, aga eks harjume sellega ära.

Laupäeval peame lõpuks Karolini sünnipäevapeo ka ära. Oleks võinud juba eelmisel nädalavahetusel pidada, sest ilmad olid lausa supppppper ilusad, aga kuna mul oli siis üks kolmeaastane tirts veel hoida, ei tulnud peo organiseerimine kõne allagi.

Nüüd ma siin mõtlen endamisi, et kui lapse sünnipäev ära saab peetud, siis võin aja maha võtta ja talvepuhkusele jääda.
Tean, tean - ei jää ma kuhugi.
Köögis ootab näiteks kilomeetri kõrgune paberipataka hunnik, mis oleks vaja läbi sorteerida, kaustadesse panna ja muidu toredasti õigetesse kohtadesse ära sättida.
Ah, igast muid asju on ka teha...Teate ju küll ;)

Niitsin täna, mina, muru kui üks toonekurg tuli kaema mida ma teen. Hästi julge tegelane oli ja askeldas muudkui ringi. Johanna ajas teda vahepeal isegi taga. Ega ta  ära lennanud. Kui nägi, et laps lähenes, siis kiirendas lihtsalt sammu.
Kahju, et fotokat kaasas ei olnud! Nuuks :(

Kahtlane värk, kui kured sedasi hoovi peal ringi tatsavad! :D

Ok, magama ära. Äkki täna saab magada ka ja mu näost ei rullitagi üle ;)
Ha-ha-haa

Sunday, September 7, 2014

Johannaga "koolis"

Käisime Krutskiga lasteaias, sest alates tänasest algas beebikool.
Üldse sai beebikool alguse eelmisest aastas ja minu arust on see väga mõnus ettevõtmine.


Tee beebikooli - natuke veel ja on ninali maas

sellised mõnusad suured ronimiskujundid

hei hopsti



Alguses olime saalis, kus laulsime, tantsisime, ronisime ja müttasime niisama.
Hiljem läksime rühmaga tutvuma, mis järgmisest sügisest ka Johanna hoiupaigaks saab.

Teen sügava kummarduse kasvatajale, kes selle beebikooli vedamise ette on võtnud.
Ma usun, et sellest on lastele palju kasu. Eriti veel siis, kui lasteaed ees ootamas on.
Kord nädalas saab ju ikkagi rühmas mängimas käia ja kui lasteaed päriselt kätte jõuab, ei ole kõik enam täiesti võõras.

Võrreldes selle ajaga, kui Janeli- Karolin lasteaias käisid on palju asju paremuse suunas läinud.
Kõige rohkem on lasteaed muidugi väliselt muutunud. Maja on uue kuue saanud, lasteaeda ümbritseb tugev, turvaline aed (varasemalt oli ca 35 aasta vanune aed, mis oli ikka väga jube, mis kohati lausa puudus) ja õuel on tänapäevased atraktsioonid (nagu ma aru sain, siis osad atraktsioonid ootavad veel paigaldamist).
No ja loomulikult kergliiklusväljak.
Väga suur hüpe paremuse suunas.
Väga, väga 5.

Selles mõttes on meil siin maal vedanud, et noori meil jagub ja lapsi on ka palju.
Väljasuremisest on asi kaugel ;)

Tulevastes sissekannetes tutvustan meie kodukohta vähe paremini ;)

Nüüd ilusat ilma nautima - päike on taas kõrgel taevas.



Saturday, September 6, 2014

Soome nädalast

No nii, siit siis lõpuks sissekanne Soome nädalast.

Kõik sõidud (Haapsalust Tallinna, Helsingist Turku, Turust Helsingisse, Tallinnast Haapsallu) sujusid lausa suurepäraselt. Mingit jonni ja jorinat Johanna poolt ei tulnud. Soome sõites läks meil lausa nii hästi, et saime kohe esimeste seas maha. Kui täpsem olla, siis teise autona.

Laevaga Soomest Eestisse sõites läks ka hästi.
Nimelt väljusid Vikingid Helsingist kell 10.00 ja kell 11.00
Meil olid piletid 11.00 laevale. Kuna ma sõitsin sadamasse korraliku varuga (iial ju ei tea, mitu peatust Susseriga teha tuleb), siis jõudsime sinna juba 9.45 ehk veerand tundi enne esimese laeva väljumist. Ega ma kade polnud, läksin ja küsisin, kas saame ka kella 10.00 laevale.
Paar klõpsu arvutis ja saimegi peale, viimase autona.
Ajee!
Arvata võib, et olin endaga rahul  :):)
Laeva peal oli tegelikult suhteliselt piin olla. Tassi seda seljakotti ja jookse muudkui Johannal järel, omal higimullid otsa ees.
Aga noh, elasime üle ;)

Teisipäeval käisime lastenõuandlas. Läksin selle mõttega, et Johanna pabereid kätte saada.
Noh, et saavad millagi välja printida ja ma lähen võtan need mõnel järgneval päeval siis ära.
Rääkisin seal meie kolimispoindi ka ära, mille peale nõuandla-tädi ütles, et me võime tegelikult lapse mõõdud-kaalud üle vaadata ja vaktsiinid ka ära teha.
Selles mõttes oli see minu jaoks 5+, sest siis ei pea Eestis kohe Johannaga kuhugi tormama hakkama.

Minu jaoks 5 +, aga Susser oli see eest 2 päeva nagu sült.
Vaktsiinid ei mõjunud just kõige paremini. Samal õhtul rullis ja niheles terve öö. Konkreetselt ei nutnud, aga kägises küll. Järgmisel päeval oli ta ka suhteliselt viril.
Jõudsin kolmapäeval järeldusele, et ma olen ikka üks saabas küll.
Oleks võinud ju need vaktsiinid ikkagi Eestis teha, oleks laps ka need kaks päeva rõõmsana mööda saatnud.

Kirbukatel käisin ka, olgugi, et mingit tuju ei olnud. Kogu aeg oli nii kiire, nii kiire. Mulle ei meeldi neid kirpareid läbi joosta, tahaks ikka uimerdada ja asju vaadata.

Neljapäeval käisin Karoliniga kooliriideid ostmas. Oi, kuidas ma ei viitsi poodides käia!
Õnneks ma ei pidanud seal väga pikalt piinlema. Nimekiri oli olemas, mida vaja oli ja kuna Raisio H&M on päris suur, siis sai pea kõik asjad ka sealt ostetud. Isegi spordiriided ;)

Tossude tõttu käisin järgmisel päeval veel poodlemas.
Minu poodlemine oli selline, et sips tossude riiuli juurde - toss jalga, sobis, korvi, kassasse, minekut...
Kuna meil on Karoliniga hetkel sama jalanumber (36), siis ei pidanud teda kaasa vedama ja saigi kiirelt asjaga ühele poole.
Kuna -30% soodukas oli, siis võtsin kohe mitu paari. Kui temale väikseks jäävad, siis mina saan ju ikka kanda :D
Pealegi lubasin ma jälle tubliks sporditüdrukuks hakata ja siis on ju jooksutosse ikka vaja ;)

Karolini õpetajale käisime tänukingitust alles reedel viimas.
Algselt oli plaan kolmapäeval minna, sest siis on eesti keele õpetaja ka kohal, aga mäletatavasti venis kohtupäev nii pikaks, et jõudsime alles 16. ajal koju ja seetõttu polnud meil enam kuhugi minna.
Tegelt oli küll. Õhtul läksime naabrinna ja suuremate tüdrukutega ujuma :) Ja peale ujumist väiksele pitsatiirule.
Mõnus õhtu oli.
Kui ma algselt arvasin, et koolis mul küll pisar silma ei tule, siis eksisin...taas kord.
Tuli küll.

Aga noh, nüüd on need "lahkumised" tehtud ja kooli-lasteaia pärast pisarad poetatud.

Nagu kõik teavad, siis sellel sügisel on totaalne seeneuputus.
Tüdrukud käisid ka laupäeval koos Tarmoga korra metsas ja tagasi tulid nad päris hulga seentega. Kui võtta arvesse, et metsas käidi tõesti ainult korraks, siis oli saak ikka väga hea.
Praadisin need puravikud võiga ära ja oi, kui hea oli!

Susser sai ka seentega mängida:

algul sättis lauale ritta

siis leidis, et maha on ka lahe visata...

...ja ise seejuures krutskinaeru lagistada.

Nüüd olekski vaja siin ka kuidagi metsa saada, sest seeni ju on.
Ma ei viitsi Johannaga sinna metsa ronida, sest siis peaksin enamus ajast Johannat vaatama, et omale mõnda oksa silma ei kukuks või mõnel muul moel end ei vigastaks. Toredast seenetamisest oleks asi väga kaugel.

Panime Maritega asja juba paika, et tema kaasa saab susserit vaadata ja meie kahekesi mõnusalt metsa minna :):) Hahaha
Tegelikult ei ole see mingi nali. Kui Karolin ka kodus on, siis see on jummalast OK. Johanna mul õnneks selline ka, kes eriti ei võõrasta.
Janeli-Karoliniga teda võrrelda ei saa - need kaks seltsilist olid ikka täielikud emmekad ;)

Johanna jäi täna 19.30 magama. Mul jälle luksus majas.
Samas tunnen, et endal on ka ilge unekas, olgugi, et kell pole veel kümmegi!
Äratused on ka ju normaalsel ajal - tänane äratus 6.30! :D
Pole siis ime, et Mati kühvliga silma peksab.

Poengi sips voodisse, võtan arvuti kaasa ja teen mõned YKI-testid.
Hakkasin siin paar nädalat tagasi pingsamalt soome keelt õppima. Rõhk sõnal pingsamalt ;)
Tahaks ikkagi selle kõrgtaseme testi lõpuks ära teha.
Kaua ma siin ikka molutan, eksole!

Siia lõppu veel üks Õnneseen:

Meenutab ju Õnneseent?


Friday, September 5, 2014

Esimene koolinädal läbi

Noh, juba reede!

Pidin siin suure suuga teisipäeva õhtul blogi veel kirjutama, aga sinna see jäi. 
Teisipäeval oli mõnus päiksepaisteline olemine ja need ilusad ilmad on siiani kestnud.
Augustikuine suvi jõudis nüüd lõpuks kohale.

Mis ma ikka sellest ilmast siin jahun, eks igaüks ise näeb, kui soe ja mõnus praegu on ;)

Janelil läks lasteaias kahe esimese päevaga need nutuhood üle, kolmapäeval oli kõik juba parlanksis ja pisaravalmine lõppenud. 

Karolin on kooliga endiselt rahul. 
Võrreldes Soomega on õppimist loomulikult rohkem, aga pole hullu midagi. 
Kui ta koolist tuleb, siis vaatame õppimise kohe üle ja alles seejärel läheb õue. 

Praegu on väikse probleemina üles kerkinud kirjatähed. Soomes kirjutatakse ju tähti lahku, siin kokku. Lisaks kirjutatakse eesti keeles mõned tähed teisiti ka (r, s, b).

Kusjuures Karolin sai selle kirjastiili pärast koolis juba vastu pead ka.
Üks õpetaja nägi ta tähti ja reaktsioon oli selline: "Appi, millised tähed!Kuidas sa kirjutad!? Kas mina kritseldasin tahvli peale samamoodi või?" 

Sõna sõnalt nii ütleski. Lasin Karolinil lausa mitu korda seda seletada.

Mina olin sellisest ütlemisest ausalt öeldes ärritatud. 
Et mis mõttes nagu?
Laps on esimest nädalat Eesti koolis, annaks äkki mõned nädalad harjutamiseks aega.

See nö vale kirjastiil on minu pang ka, sest ma ei tulnud üldse selle pealegi, et need stiilid erinevad on. Oleks selle peale tulnud, oleks suvel poest harjutamiseks töövihikud ostnud ja poleks mingit küsimust olnud.
Klassijuhataja õnneks mõistlikum inimene ja selle asemel, et last tänitada, andis harjutamiseks töövihiku.
Harjutamegi ainult neid tähti, mis erinevad on. Muus osas probleeme pole ja käekiri on tal kusjuures väga ilus. Minu käekirjast vähemalt viis korda ilusam :):)



Sellest tänitavast õpetajast mingit head muljet küll pole jäänud. 
Kolmapäeval tutistas ta ühte poissi ja täna oli ta teise õpilase peale juba karjunud ka. 
Esimese nädalaga närvid juba läbi?!
Jääb vaid oodata, mis ülejäänud aasta toob ;)
Kusjuures väliselt tundub ta selline hästi hea ja lahke ja malbe ja...
Siin kehtib vist see ütlus, et vaga vesi, sügav põhi.

Johanna läheb ka kooli.
Jooksin täna lasteaias endise kasvatajaga kokku ja ta ütles, et pühapäeviti algab lasteaias beebikool (nagu ma aru sain, siis vanusele 1+)
Mul polnud siin midagi mõeldagi - loomulikult lähme ja vaatame üle.
Johanna saabki natuke lasteaiaga tutvuda.
Plaanis on see, et ta läheb meil järgmisel sügisel lasteaeda ja mina lõpuks ometi kooli. Ajee!
Noh, kui ma sisse ikka saan. Ma loodan, et saan. Motivatsioonikirigi juba valmis kirjutatud (peaaegu).
Kuna õiguse õpingud oleks nagunii ainult kord kuus, siis plaanin ka õmblemist õppima minna. Kuhu ja kuidas, sellele pole veel mõelda jõudnud, aga õppima ma lähen!
Õmblemine on lihtsalt ala, mida ma ka osata tahaks. Ideid mul jagub, aga õmmelda ei oska. Noh, neid sirgeid ja kaarjas õmblusi oskab ju igaüks teha (nagu nende tekkide õmblemine), aga pükse või kleidi või millegi muu sellise õmblemise jaoks on ikka teadmisi/oskusi vaja.

Loodan, et järgmiseks sügiseks on kõik muud asjad kenasti paikka loksunud ja saab rahulikult õppimisega tegeleda.

Kuna Janelist saab ka järgmisel aastal koolitüdruk, siis meil kodus muud vist olema ei hakkagi, kui õppimine, õppimine, õppimine. 

Kirjutaks nüüd sellest Soome nädalst ka w?

Ah, ei viitsi :):):) 
Äkki homme. Rõhk sõnal äkki :D


Tuesday, September 2, 2014

Täna tuleb ilus päev!

Johanna tõusis täna juba 6:45

See, küll minu laps olla ei saa, kes nii vara ärgata viitsib :D

Ühesõnaga 6:45 ajas ta oma luugid lahti, ronis voodist välja ja pani vutt-vutt suurde tuppa.
Suuremad on koolis-lasteaias, me tsillime kodus. Kes tuusab oma tugitoolis, kes üritab asjatada.

Vaatab multasi



Päike paistab kõrgel taevas - tõotab tulla ilus päev.

Karolini esimene koolipäev möödus hästi ja ta on kooliga väga rahul.
Koju tulles näitas õhinaga oma õpikuid, täitis päevikut ja ütles, et ta on nii õnnelik :):)

Janeli on seevastu lasteaia tõttu täielikus stressis.
Nutab ja ei taha lasteaeda minna.
Põhjendab seda sellega, et seal on igav ja magama peab ja veel kümme muud põhjust.

Ta on tegelikult samas lasteaias varem ka käinud, väikeste rühmas.
Ilmselt ta ei mäleta seda aega.
Võrreldes selle ajaga on lasteaias palju muutunud - eriti õues. Vanadest amortiseerunud redelitest ja ronimispuudest on saanud modernne mänguväljak. Samuti on olemas jalgrattatee koos liiklusväljakuga.
Lisaks sellele saab ta hakata käima kunstiringis.
Ma ei ütleks, et igav ja jama oleks.

Eks ta igatseb lihtsalt oma Soome lasteaeda ja kasvatajasid taga. Seal ikkagi ninnu-nännutati ette taha. Kuna ta meil selline õrnahingeline on, siis igatseb ta rohkem võibolla seda lohutust.

Loodan, et nädala-paariga on ta nendest kurvastushoogudest üle saanud ja päike on taas ka tema õuel.

Praeguseks lõpetan, sest Johanna jäi magama ja saan oma asjaajamisega natuke tegeleda ;)

Täna magab ta ilmselt kaks korda ja teise magamise teeme kindlasti talu juures - seal ka askeldada vaja.
Keegi peab ju peeti ka korjama hakkama ;)

Monday, September 1, 2014

FB on kurjast!

Võtsin täna hoogu, et Soome viimaste päevade tegemistest kirjutada. Tänasest kooli-lasteaia päevast loomulikult ka.

Enne blogisse tulemist hüppasin "korra" FB-sse.
Sealt ma nüüd siis tulin, mitu tundi hiljem!
Täitsa pahane olen. Pean tõdema, et FB on kurjast! :D

Kuna Une-Mati on liivakotiga juba kohal, siis pean paraku ütlema: "Sorry, sõbrad."

Äkki homme õnnestub kirjutada ;)