Total Pageviews

Friday, April 18, 2014

Kõik ootavad

Kuusk lõikumist, liivakast mängijaid, kiigepuud kiikesid...

Grill puhastamist ja seejärel grillijaid...

Lillepakk lilli...

Puud kuuri...

Õunapuud lõikamist...

Peenrake korrastamist...

Vihmavarjukas painutamist ja lõikamist...

 Talu lammutamist...

Kaev äärt...

Ronimispuu ronijaid...

Oksad korjamist ja põletamist...

Maasikad puhastamist...

Kepid herneid...

Tiigike parvetajaid...

Kõik ootavad....

Wednesday, April 16, 2014

Uskumatu, kui keeruline võib olla vankri kokkupanek!

Täna ju Eestisse sõit ja seega pakkimise päev.

Kuna Johanna väikseks jäänud asjadele, kaasa arvatud vankrile, on uus omanik leitud, siis hakkasin vankrit ka kokku panema.
Ma nuputasin praegu 15 MINUTIT, kuidas seda kokku panna!
15 MINUTIT!!!??
Siis viskas närvi üles :D
Mõtlesin, et tulen vaata juutuubist juhendit (seal ju kõik tavaliselt olemas), paraku selle vankri kohta ma seda ei leidnud. Vanker: Hauck Chicago 4. Ega ma ka kaua jõudnud otsida ka, sest Johanna ärkas.

Jätsingi vankri auto kõrvale.
Eks Tarmo tuleb ja paneb ise. Kuidagi see ju kokku käib, sest Soome sai toodi :):)

Seal on kindlasti mingi hästi lihtne süsteem, aga minu aju seda küll praegu kinni ei võtnud!
Liiga kerge vist :D

Ega´s midagi - pakime edasi ;)

Monday, April 14, 2014

Tööjutud: tööandjate trikid



Alates tänasest hakkan ma tööjuttude korral kasutama märksõna "tööjutud", siis kõik teavad millest jutt on. Tean, et paljud ei viitsi seda jahu (kelle jaoks on jahu, kelle jaoks mitte, onju :D) lugeda ja võivad vabalt sissekande vahele jätta ;)

Olen juba sada aastat hoogu võtnud, et neist kirjutada, aga ikka on midagi vahele tulnud. 
Täna siis kirjutan :)

Kõige pealt kirjutan ma sellet, kuidas mõned ärikad klopsivad firmasid nii palju, et nad ei jõua neid ise kokku vist lugedagi. Teevad firma lahti ja panevad kahe nädala pärast kohe kinni.
Samal päeva teevad isegi mitu firmat! Vot sellised ärikad on!

Minu poole pöördus üks tööline.
Probleem oli loomulikult sama, mis kõigil teistel - palka ei maksta.

Nii, kui tööline mulle selle inimese nime ütles, kes firmat veab, oli mulle pilt selge.
Teadsin, et tema käest ei saa midagi, sest tegemist juba kogenud "asjatundjaga", kes teab üsna täpselt, kuidas ja millal firmal uksed kinni panna ja uuel firmal uksed lahti teha.

Selle töölise puhul sai asi kiirelt selgeks. Inimene tegi tööd. Kui esimene palgapäev käes oli, siis kontole loomulikult midagi ei laekunud. Tööandja sõnul ei saavat nad tellijalt rahasid kätte ja töölisel tuleb oodata (loomulikult natuke aega tasuta tööd ka veel teha).
Tööline pöördus kohe samal päeval minu poole, kui palk oleks pidanud laekuma. Vaatasin firma tausta üle ja andsin talle soojad soovitused sellele firmale tööd enam mitte teha, sest see oli 100% kindlusega tasuta töö tegemine.

Firma saab tegelikult rahad tellijalt kätte, aga see voolab kõik nende endi taskusse. Töölisele kehitatakse ainult õlgu ja antakse lubadusi, et kohe-kohe tuleb ka palk. Mõned töölised teevadki tööd edasi.
Ma olen ajanud asju inimesel, kes tegi 2,5 kuud sedasi tööd!!
Selle ajaga kulutab tööline ju tegelikult oma raha - süüa on vaja ja muud nipet-näpet ka.

Toon teile sama inimese äridest väikese näite:

Kuupäevad tähendavad siis firma eksisteerimise aega

Pole ju üldse paha!? Tahan teen ühel päeval kolm firmat, tahan teen viis.
Tahan, panen firmal uksed kinni poole aastaga, tahan panen mõne kuuga, tahan panen üldse paari nädalaga!
Ja selle inimese nime all figureeris ca 90 firmat!
Kes seda teab, kui palju neid veel tankistide nimel on!

Ma ei saagi aru, kuidas see võimalik on, et üks inimene muudkui avab ja sulgeb, avab ja sulgeb!
Kas mõni ametkond ei tunne sellise venna vastu huvi?
Minu aju seda igatahes kinni ei võta.

Konkreetselt selle inimese pärast on sajad töölised ilma palgata jäänud. Ei imestaks, kui mitmed sajad. Seega on mitmed sajad perekonnad juba ainuüksi tema pärast kannatanud.

Kui palju aga selliseid "tööandjaid" tegelikult on - seda ei tea keegi.

Kui kellegi on soovi, et ma tema töölepingu üle vaataks või firma tausta kontrolliks, siis võtke aga julgelt ühendust.  Loomulikult teen seda tasuta ;)

Teisest jutust ehk konkreetselt skeemitamisest ma täna ei jõuagi kirjutada, sest kell on juba öö ja Une-Mati on ka kühvli välja võtnud ja tahab sellega mulle silma lüüa ;)
Ma pead ei anna, aga üritan selle nädalaga ikka kirja saada ;)

Hääd ööd ;)



Sunday, April 13, 2014

Röhitsevad kliendid raamatukogus!

Tulin raamatukokku jälle natuke tööd tegema.
Üle laua istub mul nii tore ja vahva härra - joob salaja oma punsust kangemat kraami ja loeb lehte.
Peale lonksu võtmist röhitseb mõnustalt ja iga paari minuti tagant kuristab kurgust röga suhu.
Öäk!
Tõesti ajab oksele!!!
Kuna kõik teised lauad on kinni, siis ei saa oma kompse kokku ka pakkida ja kuhugi mujale kolida.

Hoian pöidlad pihus, et ta omale uut lehte ei tooks ja varsti ära läheks.
Pudel sai tal tühjaks, seega on lootus olemas!

See on nii oluline info - seda kohe pidi jagama :D

Saturday, April 12, 2014

Keegi otsustas kokkama hakata ;)

Võhik ostis täna esimest korda porrut.
Vähe sellest - võhik ostis täna esimest korda seeni ka (muidu korjab ta neid ju metsast ise).


Kõik pannile


Toit valmis :)

Esimene katse läks aia taha.
Võrreldes seente-paprika-sibula-porruga oli nuudleid liiga palju ja tänu sellele polnud maitse suurem asi.
Pole hullu - proovime uuesti ;)

Tegin, mina, otsuse, et võtan kokkamise suurema tähelepanu alla.

Seda sel lihtsal põhjusel, et toidud hakkasid jälle korduma.
Mul on nii, et mingi aja pärast hakkab sama jada jälle otsast pihta. See on mind ennast ka juba ausalt öeldes ära tüüdanud ja seega tulin järeldusele, et uusi toite on vaja ;)

Senini olid menüüs sellised tavalised toidud: kartulipuder, kanasupp, hakklihakaste, toksitud liha, ühepajatoit, kapsahautis, plohv, täidetud paprika, ahjukana-kala-liha, kotletid jne. No maksimum 30 erinevat toitu. See on maksimum.

Nüüd, kui jälle ahjukana mugisime, siis mõtlesin, et aitab!

Võtsin oma "Nipiraamatud" ette, rebisin söögirubriigist lehed välja ja köitsin need kaane vahele.

vot sedasi

Tegin endale põhimõtteliselt retseptiraamatu :)
"Nipiraamatu" söögirubriigid meeldivad mulle selle pärast, sest seal on valmimise käigust palju pilte.
Tuleb välja, et mina söön rohkem silmadega ;)

Päriselt ka - ma ei ostaks retseptiraamatut, milles ei ole selgitavaid pilte juures.

Järgmise sammuna valisin välja toidud, mida katsetada võiks ja panin sildid juurde.
Väike sammuke on kokkamise suunas tehtud. Kui pikalt uusi toite mekkida saab - näitab aeg

retseptid välja valitud

Oeh, ma loodan, et see mul mingi kahenädala hoog jälle ei ole.
Võiks siis vähemalt kuukese vastu pidada ;)

Visiitkaardid

Iga kord, kui me Soomest Eesti sõidame või vastupidi, siis ma olen mõelnud, et peaks laeval visiitkaarte jagama. Enamus reisijaid on ju Soomes tööd tegemas - hea reklaamimise koht ;)

Kui sõitnud oleme, siis olen ikka kuulnud, kuidas seltskonnas  töö ja palkade üle arutatakse.
Mõnikord olen ise ka tahtnud sõna sekka öelda, aga noh - vähe imelik vist, kui mingi võhivõõras juurde astub ja asju seletama hakkab ;)
Samas olen ma nii hull küll.

Nüüd hakkab Eestisse sõitmine jälle lähenema ja ma mõtetega taas oma visiitkaartide juures.

Eile õhtul võitsin siis ennast lõpuks käsile ja hakkasin asja kallal ka reaalselt nokitsema.
Pai mulle selle eest :)
Alguses otsisin lihtsalt erinevaid pakkujaid.
Hinnad on enam-vähem sama (kahepoolsed, 500 tk - ca 40 €( ühepoolsed on poole odavamad)).
Kuna osades kohtades oli kujundamistasu 20 € (ühepoolsed) või 30 € (kahepoolsed), siis vaatasin edasi ja otsisin kohta, kus kujundustasu ei ole.

Selle 30 € saaks veel 450 kaarti - mis ma sellest niisama ära "viskan", eksole!

Plaanis oli kindlasti kahepoolsed tellida - ühele poole siis kontaktandmed ja teisele poole selgitus, mida pakun.
Kuna nimi on uus, võõras ja keegi sellest midagi kuulnud ei ole, siis ainuüksi nime ja kontaktandmete kirjutamine ei anna sisuliselt midagi.

Jõudsin lõpuks sellele lehele

Seal saab ise sellise kaardi kujundada nagu ise tahad.
Algul võtsin  nende poolt pakutava põhja, aga vaatasin,  et mulle ikka ei meeldi ja hakkasin ise midagi kokku klopsima.
Kaheksanda korraga tuli enam-vähem selline, mis juba sobima hakkas :)

Reklaamis ütleb, et tee visiitkaart viie minutiga.
Kui ma kuus-seitse korda juba proovinud olin ja need aia taha läksid, siis kaheksas ja üheksas tulid jah juba põhimõttelisetl 5-10 minutiga ;)

Tegin kolm erinevat kaarti - kaks firmast ja üks siis nimeline.
Tagumine pool on kõigil sama ehk selline:

Näidis nr 1: 


Taustaks meie armas vana lagunev talu.
Üritasin põhimõtteliselt kodulehega sarnast kaarti teha. Vajab veel viimistlemist, aga alguseks hea küll.

Näidis nr 2:

Natuke üksluine ja vajab kindlasti veel viimistlemist, aga ajab asja esialgu ära.

Näidis nr 3, nimeline:

Selle ruudu sees on tegelikult siis ees- ja perekonnanimi, telefoninumbrid ja e-mail. Ei hakanud siin kõike paljastama ;)

Üritasin mingisugust "tunnusmärki" ka välja mõelda:

Või, noh, mis märki? Terve nimi ju! :D
Idee oli mul tegelikult teistsugune, aga kuna ma ei saanud seda arvutis teostada (loe: ei osanud, sest programmide kasutamisoskus puudub).
Esialgu jääb siis selline, millagi-kunagi mõtlen ikkagi logo ka välja ;)
Ise siis!
Tarmo ütleb küll, et ma võiks ju lasta kellelgi teha, liiati, kui omal sõber olemas, kes sellisel alal töötab ja  igapäevaselt selliseid asju välja mõtleb.
Aga ei! - ma olen nii kangekaelne, et ise, ise, ise!

Noh, ma arvan, et üheõhtuse pusimise kohta pole need just kõige hullemad.
Arenguruumi muidugi on ;)

No nii!
Samal ajal, kui mina siin sissekannet kirjutasin, jäi üks Sussusr-Mussur-Vussur kuidagi liiga vaikseks.

Põhjus teada:

Mina pole midagi teinud ! :)

A seda võib siis võtta w?

Pööras selja , istus maha ja üritas uuesti :)

Viskas kulmu kortsu, kui keelati ;)

Ta ikka käib seal natuke kühveldamas. Teab väga hästi, et ei või ja kui keelata, siis viskab kulmu ruttu kortsu ja hakkab midagi vastu seletama. 

Liiv meeldib talle ka. Kui liivakastis on, siis libistab lihtsalt liiva läbi sõrmede.
Mingi ime läbi suhu seda ei topi. Korra pani, aga see oli ka kõik. Ju siis ei olnud hea maitsega ;)

Ta on täna päris pikad teed iseseisvalt maha kõndinud - diivani juurest kapini ja ühe õe juurest teise juurde.
Kiidame teada  selle eest ette-taha ja ma üritan siin kaamerasse ka ikka midagi saada ;)

Nädalake veel ja siis peaks vast täielikult kõndima ;)

Thursday, April 10, 2014

Õmblusmasin taas välja võetud

Tuli siin väike tuhin peale, et veidi õmmelda.
Vaja mõned püksid lühemaks teha ja siis tahaks paari asja katsetada.

Vedasingi õmblusmasina eile üle pika aja jälle välja. Johanna vudas ka kiiresti uudistama, et mis imemasina ma nüüd laua peale panin:

Uoooooo-Uoooooo

Tal oli suu sedasi rullis ja suust tuli muudkui: "Uoooo-uoooooo-uooooo". 
Päris lahe reaktsioon oli :D

Kuna mul tuli siin paar ideed, siis teen mõned katset ja vaatan, mis saama hakkab ;)

Ma läheksin hea meelega kuhugi õmblemiskursustele, et natuke midagi uut juurde õppida.
Kui mõni hea õmblemisõpik oleks, saaks ka äkki asja natukenegi selgeks. Niisama sirgelt oskab igaüks õmmelda, aga vähe keerukama asja jaoks oleks juba natuke õpetust vaja.

Kes teab head õmblemisraamatut/õpikut, see soovitab, eks ;) 
Lähme järgmine nädal Eestisse, siis saaks kohe ära ka osta ja tagasi tulles masina kohe punaseks ajada.

Ei, ei, mul ei ole õmblemiseks tegelikult üldse aega (eriti veel praegu, kui tuludeklaratsioonide täiendamise aeg on), aga kuna mul on tahtmine praegu niiiiii, niiiii, niiii suur, siis ma lihtsalt leian selle aja. 
Kasvõi paarkümmend minutit päevas ;)

Ostsime tüdrukute tuppa lõpuks need puuduvad kapid ja teleka-aluse ka ära. 
Shopingu koht oli ikka vana hea Ekotori, ei mingeid poode ;)

Karolini poolele

Janeli poolele

Tegemist on tegelikult ühes tükis oleva nn teleka-seksiooniga, aga me võtsime riiuli vahelt ära ja jagasime kapid laiali, niin nagu vajalik oli.
Hinnaks küsiti muidu 64 €, aga kuna suutsin paar viga leida, siis kauplesin 20% alla ja sain 51,20 €.

Kõige suurem viga on see, et uksed lähevad nagu sisse. Tarmo paneb sinna vajalikud asjad ette ja probleem lahendatud.
Teleka-aluse taha olid vineerid ka sedasi pandud, et ühest äärest hakati panema ja teine äär jäi siis põhimõtteliselt paljaks.
Keegi oskaja on selle vist kokku pannud :D

Kusjuures väljanägemine on nagu uus ja võibolla selle "oskaja" kokkupanemise tõttu veetigi kodust minema ;)
Mina, isiklikult, olen rahul.

Kui õmblemise juurde tagasi tulla, siis nende nimesiltide/embleemide/logode probleem on põhimõtteliselt lahendatud. Nüüd on vaja natuke seda logokest täiendada ja siis lihtsalt välja valida, kust tellida. 
Siinkohal võiks muidugi natuke naerda - mina ja kavandan mingit logo!? 

Sobrades kodukatel ringi, siis selgus, et tänapäeval on ikka igasugused imeasjad välja mõeldud. Käi oma idee välja ja kohe see teostatakse!

Ainuke asi, mis asja keeruliseks teeb, on see, et valida on keeruline ;)

Wednesday, April 9, 2014

Õnnetused

Kui Janelit täna hommikul lasteaeda viisin, siis rääkisin talle sellest õnnetusest, kus 6-aastane poiss ära uppus.

Rääkisin samade andmete põhjal, mis uudisest läbi jooksis:
Isa tahtis lapsega kalale minna. Laps istus juba paadis, päästevest seljas ja ootas, et isa paadi vette lükkaks. Kuna isa ei võtnud kummikuid kaasa ja ei oleks kuiva jalaga paati vette lükata saanud, siis läks ta koju kummikuid tooma (ilmselt ei olnud siis kodu väga kaugel). Selle ajaga, kui isa kodus käis, puhus tugev tuul paadi merele, rannast ca 300 meetri kaugusele. Ilmselt hakkas laps kartma, läks vette ja uppus. 

Väga kurb lugu.
 Lapsega taheti midagi väga toredat ja põnevat ette võtta, aga asi lõppes pere jaoks tragöödiaga.

Kuidas lugu tegelikult ja täpsemalt oli, seda ei oska öelda, aga mina rääkisin Janelile sellise versiooni ja küsisin temalt, et mis tema paadis teinud oleks?

Kõige pealt vastas ta, et ta oleks minuga koos kummikuid tooma tulnud ja poleks üksinda paati jäänud.

Selgitasin talle, et mängime nii nagu ta oleks ikkagi paati ootama jäänud ja küsisin uuesti, et mis ta teinud oleks, kui paat kaldalt eemale oleks hakanud liikuma.

Selle peale ütles, et ta oleks päästevestil vilet puhunud. Kiitsin, et väga tubli, nii peabki tegema ja küsisin, et kas ta veel oleks midagi teinud.
Selle peale ütles, et ta oleks paadist vette tulnud ja kaldale ujunud.
Ehk minu 6-aastane oleks toiminud samamoodi nagu toimis paadis olnud 6-aastane.
Nad ei oska selle peale mõelda, et vesi on külm, ja et nad tegelikult ei jõua kuhugi ujuda. Nad lihtsalt mõtlevad, et ujuvad. Üksi paadis ka ei taha olla, sest hirm on suur.

Seejärel selgitasin, et tegelikult peab ta alati paati jääma- isegi siis, kui hirmus on. Püüdsin talle võimalikult lihtsalt selgeks teha, et miks ta peab paati jääma. Ikka selleks, et  paat on suurem ja päästjad leiavad paadi palju kiiremini, kui väikse inimese. Teiseks sellepärast, et väike laps ei jõua nagunii kuhugi ujuda ja pealegi on vesi külm. Igaks juhuks lisasin juurde, et kui suvi oleks olnud ja vesi soe oleks, ka siis ei tohi paadist vette minna.

Rääkisin õhtul täpselt sama loo Karolinile ja küsisin, et mis tema sellises olukorras teinud oleks (Janeli kohe hõiskas kõrval, et tema teab, mis tegema peab).

Karolin ütles, et kui paadis aerud oleks olnud, siis tema hakkaks tagasi aerutama.
Ütlesin, et aerusid ei ole.
Seejärel pakkus, et hüüaks appi.
Ütlesin, et inimesed on kaugel ja nad ei kuule sind, aga nad teavad, et sa paadiga merel oled ja kutsuvad juba abi.
Seejärel ütles lihtsalt, et ootaks paadis.
Kuna ta paadist välja ronimist (ujumist) ei pakkunud, siis küsisin ise, et kas ta kaldale ei prooviks ujuda.
Selle peale vastas ta, et ei.
Kui küsisin miks, vastas ta, et vesi on ju külm!
Ma olin täitsa imestunud, et ta sedasi vastas. Aga tegi õige otsuse.

Seletasin veel kord mõlemale üle, kuidas sellisel juhul käituma peaks ja selgitasin, et isegi, kui nad väga kardavad, siis paadis on alati parem, kui külmas vees.

Loomulikult ei oska ma öelda, mis nad tegelikult sellises olukorras teeksid, aga selge on see, et 6-aastane mõtleb teisiti, kui 9-aastane.

Alati, kui sellised pahad lood juhtuvad, siis arutan ma tüdrukutega neid asju läbi. Alguses uurin, mida nemad teinud oleksid ja seejärel räägime läbi, mis tegelikutl õige on.
Ma ei tea, miks ma sedasi teen.
Võibolla mõtlen, et meil võib ju ka niimoodi juhtuda ja siis oleks hea, kui lapsed teaksid, mis teha tuleks. Püüan teiste juhtumitest õppust võtta.

Me oleme igasugu olukordi juba läbi mänginud: tulekahju, autoõnnetuse, suured haavad, isegi lämbumise.

Aasta või paar tagasi rööviti siin Soomes ju päise päeva ajal 8-aastane tüdruk. Ta oli teel koolist koju. Kui ma ei eksi, siis oli ta veel jalgrattaga. Tüdruk lihtsalt pisteti autosse ja sõideti edasi. Koduni oli kusjuures ainult paarsada meetrit.
Kujutage ette sellel tüdrukul oli nii palju nutti, et ta helistas sellel ajal kui auto sõitis, nii emale, kui ka päästeametisse. Tänu sellele, et tüdruk ise nii targalt käitus, leiti ta kolme tunniga üles. Röövija saadi ka kätte. Oli mingi pooletoobine! Jumal tänatud, et ta toobine oli ja tal polnud nii palju mõistust, et tüdruk läbi otsida ega telefon ära võtta. Ei tahaks mõelda, mis siis oleks saanud.

Fui-fui-fui, kui ma praegu seda lugu meenutan ja mõtlen, et see tüdruk oleks Karolin olnud, siis tema oleks ainult röökinud, röökinud ja veel kord röökinud. Tema küll ei oleks suutnud kuhugi helistada.
Õudne sellele loole mõelda!

Igatahes peale seda lugu tuli meil reegel, et telefon on pükste taskus (muidu oli koolikotis) ja alati, kui koolist koju hakkab liikuma, siis helistab mulle enne. Tegelikult see reegel oli kohe algusest peale.

Arutasime Karoliniga selle loo läbi. Kokkuvõttes tegin talle selgeks, et kui mõni auto peaks tema juures kunagi seisma jääma ja juht või keegi tema poole tulema ja midagi küsima, siis hakaku kõva häälega karjuma ja jooksku ära, kas inimeste või majade või kodu suunas. Kindlasti ei tohi ta temaga rääkima jääda.
Kui ma ei eksi, siis sel korral küsis see toobine ka lapse käest vist aadressi.

Mitte, et mul mingi paranoia või midagi oleks, aga ma püüan tõesti lastele igasugustest situatsioonidest rääkida, neid seletada ja läbi arutada.
Iial ei või teada, mis juhtuda võib.

Elame maailmas, kus olukord võib päeva pealt täielikult muutuda...

Monday, April 7, 2014

Johannale hoidjat?

Pean vist Johannale hoidjat otsima hakkama, sest päris mitu kohtuistungit on ees ootamas.

Kui olen pidanud kohtus olema, siis on Tarmo end töölt vabaks küsinud ja Sussuriga kodus olnud.

Nüüd tuleb neid istungeid üsna mitu ja tõenäoliselt ei vaataks tööandja päris hea pilguga, kui kogu aeg vabaks küsiks.
Põhimõtteliselt ne rõba, ne mjasa olukord.

Tänagi oli istung. Õnneks Turus ja aega ei läinud väga kaua.
Jõudsin lõunaks koju ja Tarmo läks siis tööle.

Järgmise istung on aga Tuusulas, mis tähendaks seda, et oleksin praktiliselt terve päeva ära. Nüüd ma ei teagi, mis saab. Tõenäoliselt tuleb mul see istung vahele jätta...
Samas vahele ka ei taha nagu jätta, sest kui kokkulepet arutatakse, siis räägin ma ka päris palju kaas ja toon need põhipoindid välja - ühesõnaga seletamist jagub.
Töölisele on ka alati parem tunne (julgem), kui ma ka kohal olen.
No ma ei tea....
Täitsa jama olukord :(

Hakka või tõesti hoidjat otsima.
Ma arvan, et 2-3 korda kuus oleks maksimum, kui teda vaja läheks. Tihedamini vast mitte.
Pole ka mul siin kedagi, kes ise lapsega kodune oleks või osalise tööajaga tööl käiks, kellega kuidagi neid asju sättida.

Kuidas me selle mure lahendame? :)






Friday, April 4, 2014

Kust tellida tikitud nimesilte/logosi?

Mul siin jälle kõrged ja lennukad ideed.
Kavatsen oma tegemisi laiendada ;)

Praegu ma nendest lähemalt ei kirjuta, aga tahaks teada, kust ma saaksin tellida tikitud nimesilte/logosi?

Välja peaks see nägema umbes nii: mina teen kavandi, edastan selle tootjale, kes mulle soovitud koguse valmis teeb.
Tegemist peaks siis olema umbes selliste siltidega, mida rõivatootjad riietele õmblevad.

Tõenäoliselt on neil mingi muu nimi (kui nimesilt), sest netist leian infot ainult triigitavate nimesiltide kohta.

Ah, mis ma siin salatsen!?
Kavas on natuke õmblemisega tegeleda ja lastele üht teist "tootma" hakata.
Mõtlesin, et lööks siis "toote" peale juba logo ka ;)

Kes teab sellistest siltidest midagi, siis see jagab infot, eks ;)

Ja nüüd eriti oluline info :D
Johanna tegi täna oma esimesed 12 iseseisvat sammu.
Edasi liikus maksimaaalselt meeter, aga sammud olid ikkagi ise tehtud - seinad, lauad, toolid emme ei abistanud ;)



Wednesday, April 2, 2014

Susser-Vusser-Musser :)

Johanna areneb pragu iga päevaga, ma kohe pean temast kirjutama.

Mõned päevad tagasi kukkus tal juba kümnekas turjale:

Sai jälle natuke plätserdada :)

Sel korral oli ta päris korralik - veidi soperdas, limpsis seejärel natuke käsi ja hakkas hoopis telekat vaatama ;) 
Korralik laps ikkagi.

Põhimõtteliselt ongi ta meil juba nagu suur inimene (hahahahha) ja annan talle kõiki toite mekkida. Alati, kui keegi midagi sööb, siis läheb tema ka manguma. Nagu väike kutsa juba. 
Kui toit on selline, mida kannatab anda (ei ole liiga vürtsikas või soolane), siis annan ka.
Seega on ta kõik lihad, kanad, kalad ammu juba ära proovinud. 
Millegi vastu allergiat ega midagi tulnud ei ole (fui-fui-fui).

Mina ei saa sellest juhendamisest aru, et anna lapsele uut asja proovida 1-2 lusikatäit ja siis vii toit kappi ära. Laps saab maitse just suhu, aga siis pane kaas peale ja proovi homme uuesti?!
See ju rohkem nagu lapse norimine :) 
Mina pole ühegi lapsega selliselt toimetanud, olen andnud põhimõtteliselt nii palju, kui tahab. 
No, kui lööb mingi allergia välja, siis lööb. 
Siiani ei ole ühelegi (kolmest) midagi välja löönud. 
Tugevad Eesti naised või nii :)

Täna oli ka meil kanasupp ja Johanna matsutas ka kenasti  meiega koos. Terve pere laua ääres. Lusika annan ka talle kätte, aga sellega peksab ta ainult lauda ;) 
Toitumise poole pealt kurta ei saa - sööb kõike ja rohkemgi veel.
Öösel, kella 2-3 ajal, joob veel pudelikese piima. Vot sellele joomingule võiks ta küll, ausalt öeldes, juba joone alla tõmmata ;) 

Nämm-nämm 

Oota, ma söön!

Tahad siis w?

Vot nii tuleb süüa!

kõht on täis, tänutäheks kaunis naeratus

Nende pakipüreedega on lood sellised, et osasi saab talle kätte anda, osasi mitte. Põhimõtteliselt kõiki teisi saab, välja arvatud Mehukati omasi.
Mehukati omad on liiga vedelad ja ta vajutab sisu purskkaevuna kõik omale peale. Kaks korda on ta sellist jama juba teinud, seega Mehukatisid hoian ise käes ;) 

Üldjuhul ostangi Mehukati omasid, sest teised on pea poole kallimad. Säilitus-ega lisaained nendes püreedes pole ja suhkrut on ka täpselt nii palju, kui puuvili seda ise sisaldab.

Võrdluseks nii palju, et Mehukati 4-back maksab 2 €, teised maksavad  ca 1,20 € üks pakk. Päris suur vahe. Maitsevahe nüüd küll nii suur ei ole. Samas peab tunnistama, et need kallimad on jah sellised mahedamad. Mugin Johanna pakipüreejääke - tean millest kirjutan :):)

Tegelikult on Mehukati tavahind vist 2,30 € või midagi sellist, aga ma ostan sooduka ajal suurema koguse koju ära. Säästumutt nagu ma olen :D
Miks osta kallimalt, kui saab odavamalt?

Aitab söögist ja söömisest.

Kõndimisega on lood sellised, et tugede najal liigub ringi juba nagu vana kala. Minuga koos kõndides, laseb juba ühe käe ka vaikselt lahti. Ta küll vingerdab seal käe otsas alguses natuke, aga kui mõned meetrid juba astunud on, siis kaob suurem vingerdamine ära. 
Ma julgen pakkuda, et 2-3 nädala pärast kõnnib ta juba ise ringi.

Magamisega on meil alati lood head olnud. Öösiti magab nagu miśka, magama läheb 21 ajal ja ärkab 7 ajal. Päevased uned on ka nüüd üsna pikaks venitanud - 1,5 -2 tundi. 
Mina olen vägagi rahul. 
Päris tükk aega tegi siin Karolini ja Janelit, magades täpselt pool tundi, ei minutitki kauem.
Praegu magab päeval ikka veel kaks korda, 11 ajal ja 17-18 ajal jääb magama.

Vannis talle enam ei meeldi eriti. Kui näeb, et vanniaeg on, siis läheb küll elevust täis, sulistab seal natuke, aga mingi viie minuti pärast tahab juba välja. Ju tal muud asjatamist ;)

Potitamisega on meil lood tibake paremad, sest olen ennast natuke rohkem käsile võtnud ja potiga teda rohkem rünnanud :):) 
Õnneks ei ole tal poti vastu kunagi mingit jonni või trotsi olnud. Istub seal ilusti ja mingit riidu üles ei kisu. 

Ükspäev istus siin jälle poti peal ja kõigutas oma jalgu - üles-alla, üles-alla. Ise naeris ja kilkas. Talle üldse meeldib palju kilgata. Kuuleb oma häält ja laseb siis täiest kõrist. 
Hääl on tal kusjuures hea. Kohe näha - emme laps :D
Ok, kõigutas oma jalgu ja muudkui kilkas. Kõigutamisega ise juba õõtsus seal poti peal. 
Võtsin fotoka ka välja, sest see oli nii naljakas:

kõigutan...

kõigutan ja naeran...

kõigutan...

no nii naljakas on...

ja läinud ta oligi...

aga naeran edasi...

ajeee....

See lendamise hetk ol niiiiii naljakas. Ma olin jummmmmalast kindel, et ta hakkab nutma ka, aga ei midagist - ajas end istuli ja naeris edasi :D 

Loodetavasti ei kvalifitseeru see lendamise pilt sündsusetu fotode kategooriasse, sest see rohkem selline udukogu ja midagi selget seal nüüd küll ei ole. 

Igatahes ta on üks paras susserdis. 
Praegu on ta suhteliselt emmekas. Vaja süles olla ja muidu ootab ninnu-nännutamist.
Kui kuhugi tuppa ära kaon ja tema arust sinna liiga pikalt jään, siis tuleb ähhitades järgi. Ja kui ta mind nii kiiresti üles ei leia, kui temal vaja on, siis lööb oma registri lahti ja roomab karjudes edasi.

Selline aeg on teistel ka olnud, seega läheb see varsti üle ;) 

Praegu meeldib talle hullult kiikuda ja palliga mängid. Viskab palli ja lööb jalaga ka. 
Täna istus ta näiteks liivakastis ja pistis omale peotäie liiva suhu.
Et kus ema silmad oli? 
Ema silmad vaatasid seda peal. Aga kuna see käsi läks sinna suhu nii kiiresti, siis ema aju ei jõudnud sellele samaga reageerida. Hiljem oli ta mu peale hullult pahane, et liiva ta suust välja kaevasin. 

Teiste lastega meeldib talle tohutult koos olla. Nii kui kusagil lapsi näeb, siis tahab sinna minna. Ma arvan, et lasteaiaga meil vist väga suuri raskusi ei tuleks. See on arvamus. Eks see siis paistab, kui aeg käes on ;) Lasteaeda on ta plaanis siis panna, kui Janeli kooli läheb ehk sügisel 2015.

Õues meeldib talle väga olla, aga oma uinakuid ta küll värskes õhus teha ei taha. 
Ei teagi miks. Väga halvasti saan ta õues magama. Ise väsinud nagu vana toss ja silmaümbrused väsimusest juba punased, aga vot - magama ei jää! Suure jonniga siis ikka panen teda magama.

Selle jama peame küll välja juurima, sest Abbil võiks ta ikkagi õues magada, eksole. 
Kuidas maainimene siis peenart rohib, kui laps õues magada ei taha, ah?! :D
Maainimene ehitab ruttu väikse maja, onju ;)

OMG, kell juba 24! 

Ma nüüd magama ära, sest muidu kirjutan äkki hommikuni. Homme vaja varem tõusta, sest Janeli läheb lasteaiaga kinno ja siis on vaja ta varem lasteaeda viia.

Head ööd :)


Sunday, March 30, 2014

Miks riigikogulasele makstakse nii suurt hüvitist?

Aga sellepärast, kulla kaasamõtlejad, et meil on nii tore ja armas ja äge ja õiglane Riigikogu liikme staatuse seadus, mis selle paikka paneb!

Mõned päevad tagasi ilmus ju jälle tore uudis selle kohtas, kuidas riigikogulastele makstakse hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses ehk umbes-täpselt 20 847,84 eurot.

20 847,84 eurot!!!!

Inimene, kes Toompeal istumas käib, ennast seal mõnusalt ja mugavalt tunneb, saab kuue kuu hüvitise!
Jah, kindlasti teevad nad tähtsad tööd. Sorry, heal juhul pooled neist.
Rõhutan - HEAL JUHUL.
Ülejäänud käivad netis surffamas, kohvitamas, niisama haigutamas ja suud maigutamas. Mõned julgemad isegi magamas (raske töö ju).
Tavainimene, kes on reaalselt ka tööd teinud, saab ühe kuu hüvitise, heal juhul kahe ja tõelise õnne puhul kolme. No selle nimel peab ta enne loomulikult 20 aastat rügama ka!

Õiglus missugune!

Kõige kurvem kogu loo juures on muidugi see, et saadikute luksukse (ma julgen seda küll luksuseks nimetada) maksab kinni seesama vaene, aga jäärapäiselt kannatlik tavainimene.

Milleks peab inimene, kes on Riigikogus aastaksese ära tiksunud, saama KUUEKUISE hüvitise!?
Mida tema paremini teeb, kui tavainimene? Kannab paremat ülikonda? Sõidab uhkema autoga?  Kirjutab kvaliteetsema kirjapulgaga?
Kõike seda teeb ta, muide, tänu sellele, et tavainimene selle kinni maksab.
Kirub nurga taga, aga ikkagi maksab.

Varasemalt on põhjendatud, et riigikogulase kuue kuu hüvitis kompenseerib neid ÕIGUSI, mis tavatöölisel töölepingu järgi olemas on, aga saadikul ei ole.

EeEeee....nagu näiteksi milliseid?!
Et ei saa Töötukassast neid sandikopikaid, mis tavainimene saab?
Et kui saadik Riigikogust lahkub, siis tema ei või ja ei tohi endale kohe uut tööd otsima hakata w?

Kõige parem nali on muidugi see, et saadikule makstakse kuue kuu hüvitis sellepärast, et tal oleks AEGA uus töö otsida.
Kingakene on jalga pitsitanud, et laseks paariks kuuks varba sirgu.
Kontol ju raha kõliseb - pole häda midagi.

Hallo! Kus planeedil me muidu elame?!

20 847,84 eurot saab hüvitiseks saadik, kes vaevu-vaevu Riigikogus aastakese ära istus (nimesid nimetamata).
See on miinimumpalka teeniva tavainimese ca 59 kuu palk ehk ca 5 aasta palk!
Ja kusjuures väga paljud inimesed rügavad selle miinimumpalga eest tööd teha nii, et veri on ninast väljas.

Ja siis veel imestatakse, miks inimesed on nii vihased, nii vaenulikud, nii kurjad, nii kibestunud...
Mina küll ei imesta.
Juba ammu mitte.

Äkki keegi vaataks kusagil need asjad lõpuks üle ja saaks aru, et Toompea härrased-prouased ei saa ega tohi tavainimesest nii mitmekümnekordselt üle olla.

Ma tean küll, et meepoti juures on mõnus seda mett nosida, aga tuleks hakata vaatama ka teisest vaatevinklist.
Nimelt tavainimese.

Kokkuvõtteks tahaks öelda, et saadikud ei peaks üldse mingisugust hüvitist saama. Nende "hüvitis" on igakuiselt kontole laekuv palk, 3474,64 eurot.

Kui tavainimesele heidetakse ette, et ta ei suuda oma palga pealt säästa, siis riigikogulane saab oma teenistuse juures päris korralikult kõrvale panna ;)


Saturday, March 29, 2014

Piknikul - sinililled õitsevad!

Käisime täna selle aasta esimesel piknikul.
Ja ülla-ülla - sinililled juba õitsevad:

õitseb

Ilm oli ilus ja päiksepaisteline, aga õhk oli tibake jahedavõitu. Kuna tüdrukud ikkagi tahtsid piknikule minna, siis ka läksime.
Mööda metsasid ringi kolada ei saanud, sest Johanna oli ka kaasas ja ma ei jõua teda väga pikalt süles vedada. Nõrk olen. 
Kunagi-millalgi nägin kirbukal matkamiseks seljakotti, kuhu saab lapse sisse pista. Oleks võinud ju osta. Aga noh, siis ma ju ei teadnud, et perelisa tuleb ;)

Vankriga ei saanud ka mööda metsa sõita, sest mõned päevad tagasi läks Johanna vankril rehv puruks.  
Jep, Johanna vankril on ka rehvid!! :):):):)
Minu õnn, et teine vanker ka veel alles oli ja sain teise sõiduriista kohe asemele võtta. Olengi viimased päevad nüüd sellega ringi kimanud, aga metsa sellega küll ei lähe. Pöörlevad rattad ju!

Tarmo ostis muide kummiparandus komplekti ja hakkab seda siis homme lappima ;) Arvatavasti.

2 euri eest rehv taas töökorda ;)

Piknikule läksime kooli lähedale metsa. 
Vaatasime sellise koha, kuhu päike peale paistaks, aga tuul ei puhuks. Ega tuult eriti tegelikult polnudki, aga kui iil tuli, siis oli see üsna jahe.

Väike snäkk ja lauamäng

Kõige pealt noppisid tüdrukud sinililli, ma loksutasin samal ajal Johantsut magama. Kui tema üleval oleks olnud, siis poleks mängust ja piknikust midagi välja tulnud, sest ta tahab ikkagi ringi askeldada.

Magab ;)

Nosisime oma toidukraami, mängisimegi ühe seenemängu ja mõtlesime niisama looduse teemal küsimusi välja. Tüdrukud käisid vahe peal kooli juures natuke turnimas, ma lugesin sel ajal veidi ajalehte (vist juba 2 nädalat vana leht).  

Kui Johantsu ärkas, pakkisime kompsud kokku ja tulime koju ära.

Selle kevade esimene piknik seega peetud ;)

Thursday, March 27, 2014

Õtsud

Tänane kaunis päev on õhtusse jõudnud. Õigemini öösse.

Praegu on küll nii ilusad ilmad, et lausa patt oleks toas istuda.
Eks me hommiku poole olime ikka toas, aga 12 ajal läksime Sussuriga õue -käisime turul ja jalutasime linna peal. Kui Janeli ka lasteaiast ära tõime, siis käisime kohustuslikul kiige-moosipalli ringil ;)
Tuppa jõudsime alles 17 ajal.

avastas täna, et kiigel on ketid :)

uurib ja uurib ja uurib 

lausa jookseb ringi ;)

Täitsa huvitav on lapse arengut ikka jälgida. 
Kolm nädalat tagasi ukerdas asjade najale ennast seisma. 
Kaks nädalat tagasi hakkas põhimõtteliselt päeva peal minuga koos ringi jalutama. 
Natuke veel ja kõnnib ise. 

Appi, kuidas ma ei taha, et lapsed nii kiiresti kasvavad! 
Kaks kuud veel ja Johanna ongi juba aastane. 
Alles ta ju sündis!

Aga see on nii lahe, kuidas Karolin temaga mässata tahab. Kui koolist tuleb, siis kohe hakkab mängima. Samas ta järjest väga pikalt mängida ei viitsi ;) :) suts mängib ja siis tüdineb.

Üks päev ütlesin, et ta õel mähkmed ka ära vahetaks :D 
Tahtsin näha, kas vahetab. 
Mul on enda õega 6 aastat vahet ja sai temaga  kantseltatud nii, et vähe polnud - mähkimine kaasa arvatud.
Karolinil on Johannal üheksa aastat vahet, mis see mähkmevahetus siis ära ei ole.
Karolin tuli selle lause peale minu juurde, vaatas mulle suurte silmadega otsa ja küsis: "PÄRISELT wä?"
Noh, nagu paluks kuu taevast alla tuua või midagi sellist :)
Kui ma talle ütlesin, et päriselt-päriselt, siis ta tegi teatavaks, et ta ei oska.
Ütlesin, et ta võib ju proovida.
Ei proovinud. 
Ei mäletagi miks.

õtsu musi 

õtsud

Eilsest kirbukast ka siis kiire ülevaade.
Kuna kevad tuli tagasi, siis mõtlesin, et lähen vaatan Johantsule õhema kombeka ja mõned pastlad ka.
Läksin, vaatasin, leidsin, ostsin:

Kevadkomplekt

"Reima"mütsike 1,50 €, sõrmikud 0,50 € ja "Remu" kombekas 6 €. 
Olgugi, et asjad on alati puhtad ja pestud, pesen mina need kodus ikkagi üle :) 
Paningi eile pessu, radikale kuivama ja täna läksid juba selga. Kevadriided seega 7 euri eest. 
Poes maksavad praegu "Lassie" kevadkombed ca 45 €, "Remu" omad üldse 60 € (vist oli isegi kallim).
Mina olen säästuga igatahes rahul :)

Niiiiiii armsad potikud - 4 €

Hästi kerged kummikud - 1 €

Nahast kevadpapud - 1,20 €

"Ecco" plätud - 0,80 €

Vaatasin poes ka väikelaste "Ecco" plätude hinda ja see oli 56 €!!!!!
Kes sellise hinnaga kaheks kuuks plätusi osta raatsib? No mina kohe kindlasti mitte! 

potile-harjutamise-püksid - 3 €/tk, kokku 9 €

Sellist kraami polnud varem kirbukal näinudki. Kui mähkmeid ei viitsi panna, siis tõmban need jalga. Väga mugav. Ainult kolm paari on, seega laiutada eriti ei saa ;)
Ma olen viimasel ajal potitamise osas suhteliselt laisaks läinud. Panen teda siis potile, kui ärkab. Päeva jooksul eriti ei panegi. 
Ai-ai-ai! 
Ei hakka vist lubama ka, et aprillist alates olen tublim. 
Ei tea, kas päris juuniks jõuame täielikult potilapseks saada, aga suve jooksul saame seda kindlasti, seega sügiseks peaks mähkmetega asi klaar olema ;)
Elame-näeme.

potile-harjutamise-püksid ja piimapudeliga modelli ;)

kummisokid

Kuna Susser padistab siin vaikselt juba ringi, siis peab tal kidlasti sokkide all vähemalt pidurid olema. Leidsin sellised sokid, kus ikka konkreetne pidur peal on. Hind 0,80 €/paar. Kaks paari ostsin.

Kuna ma käisin konkreetselt Johantsule tavaari otsimas, siis saigi ainult laste-kirparilt läbi hüpatud.

Aga Tarmo lubas mind pühapäeval suuremale shopingule viia - vabaõhukirparile :D :D