Total Pageviews

Friday, November 17, 2017

Tulevane matemaatik!

Üleeile öösel jõudsin järeldusele, et nüüd on see aeg käes, kus tuleb jalad kõhu alt välja võtta ja ülikooliõpingutele mõtlema hakata.

Olen seda kooli minemist pidevalt edasi lükanud, tuues iseendale täpselt selliseid ettekäändeid, mis mulle meeldinud on - küll on palju tööd, küll on lapsed väiksed jne.jne.

Nüüd on seda kummi juba piisavalt kaua venitatud - aitab küll ;)

Võtsin ülikooli kodulehe lahti ja uurisin, mis õigusteaduse vastuvõtutingimused siis on. Arvesse võetakse eesti keele ja matemaatika hinnet lõputunnistusel või riigieksami tulemusi.
Esta ja mata olid mul lõputunnistusel kolmed ja arvata võib, et riigieksameid ma ka nendes ainetes ei teinud. Ühesõnaga selliste tulemustega ma kaugele ei pressi ja seega tuleb teha riigieksamid.

Kunagi-millalgi olen omale isegi matemaatika õpikud soetanud! Võtsin riiulist välja ja viskasin pilgu peale:


Poole silmaga vaatasin eelmiste aastate matemaatika riigieksami ülesandeid ja noh...ütleme nii, et praeguste teadmiste juures ei venitaks isegi mitte ühtegi punni välja :)
Hetkeline tase on niisiis null!

Ise ei oskaks ma ilmselt kusagilt läheneda ja õppima hakata, seega otsustasin, et tuleb õpetaja leida. Olen saanud 3-4 soovitust ja loodan, et keegi viitsib minuga tegelema hakata ;) Luban, et vastu ei haugu ja tundi ei sega :D
Julgen väita, et tegelikult on mul seal kolba sees seda ajuollust küll, millega mõelda, aga gümnaasiumi ajal  ei viitsinud ju õppimisega tegeleda - lollusi oli vaja teha ;)

Hetkel olen ka veel terava mõistusega ja õpin suhteliselt lennult, seega ei ole õppimiseks veel hilja. Nüüd on vähemalt huvi ja tahtmine ka ;)

Punkte on vaja vähemalt 66,6 %, et üldse varbaga ukse vahele saada. Ma panin omale natuke kõrgemad eesmärgid - tahaks 80+ saada.

Ühesõnaga ootan täitsa innuga seda õppimist ;)

Eesti keele eksam tuleb samuti teha, aga seal ei ole selles mõttes suurt midagi teha - sa kas oskad kirjutada ja saad aru või ei oska ja ei saa.

Eesmärgiks on igatahes eksamid normaalsetele tulemustele ära teha ja kooli sisse saada.
Kui esimesel korral ei õnnestu sisse saada, siis ma oma jonni ei jäta - nii mitu korda proovin kuni lõpuks saan.
Kui omadega juba koolis sees olen, siis selle lõpetamises ma üldse ei kahtlegi ;)

Olen juba 4-5 aasta neid juriidilisi asju ajanud, nüüd oleks lõpuks aeg ka paber hankida - kui kaua ma ikka seda konsultanti mängin, onju?
Hakkab kergelt juba ego pihta ka :):):)

Lisaks matemaatikale toimub praegu vot see:

Jõulukaardid valmivad!

Hakkas see jõulukaartide trall pihta! 
Juba mitu nädalat tagasi ;)
Enne kuu möödumist pole mõtet isegi mitte loota, et kontor korda saab. Ilmselt läheb see veel hullemaks ja varsti pole enam kuhugi astuda :D

Ahhoi!

Wednesday, November 8, 2017

Ringkonnakohus on oma otsuse teinud!

Kirjutan siin oma järjejuttu selles, kuidas ühest menetlejast, kes koostas kiirmenetluse otsuse, tahetakse teha kurjategijat, keda tuleb kriminaalkorras karistada!

Algus sellel lool on vot siin

Maakohtu otsus siin

Täna toimus Tallinna ringkonnakohtus järjekordne istung, sest süüdistatav lihtsalt ei saanud nõustuda sellega, et üks kiirmenetluse otsus võibki temast kurjategija teha.

Ma võiks öelda, et ma lausa armastan seda kohtunikku, kes seal kolleegiumis sõna võttis!

Esiteks armastan ma teda sellepärast, et ta tühistas maakohtu otsuse, millega süüalune süüdi mõisteti.
Ringkonnakohus mõistis menetelja õigeks ja selle otsuse tegemiseks kulus kolleegiumil ainult mõned tunnid, mitte päevi, nädalaid või kuid.

Teiseks armastan ma seda kohtunikku sellepärast, kuidas ta prokurörilt õigustatult aru päris!

Kohtunik küsis prokurörilt, et kas kiirmenetluse otsust võib koostada, kui süüalune nõustub kiirmenetluse otsuse tegemisega, aga ei nõustu oma süüga.
Prokurör ajas vastuseks mingit ümmargust mula sellest, kuidas menetleja peab veenduma, et oleks tõendeid ja muu blää-blää-blää.
Kohtunik ei küsinud ju seda!
Kuna prokurör ei suutnud konkreetset vastust anda, siis küsis kohtunik sama küsimuse uuesti.
Ütlen etteruttavalt ära, et normaalset vastust ei tulnud ka seekord. Laias laastus tuli sealt ainult mök-mök-mök.
Lühike ja konkreetne vastus on see, et saab küll!

Apellatsioonis sai välja toodud see, et maakohtud on sadu ja sadu (kui mitte tuhandeid) kordi tühistanud kiirmenetluse otsuseid ja mitte kunagi ei ole menetlejat nö valeotsuse tegemise eest süüdistatavana kohtu alla antud. Noh, nagu praegusel juhul.

Kohtunik tõstis samuti selle teema üles ja selgitas, et ka kohtud teevad korduvalt valesi otsusi, isegi väga kogenud ja aastaid töötanud kohtunikud võivad eksida, et kas neid tuleks ka siis põhimõtteliselt süüdistatavatena kohtu alla anda?

Prokurör ajas  taas mingit ümmargust juttu, kuidas läheneda tuleb keissi-põhiselt, aga lõppvastus oli sisuliselt jah. Ühesõnaga prokurör üritas kohtunikule selgeks teha, et  antud keissis on kõik õige ja nii peabki.

Ja nüüd tuleb kolmas põhjus, miks ma seda kohtunikku armastan.
Ta ütles, et see, kuidas prokurör asjadest arvab, on lausa õõvastav!

See oli nagu rusikaga vastu molli andmine!
Ei salga, et see meeldis mulle vägagi!

Kohtunik ei suutnud aru saada - miks võeti vaevaks seda kiirmenetluse otsust üldse vaadata? Miks just seda menetlejat otsustati süüdistada? Mis olid need põhjused, et kriminaalasi üldse algatati?

Teate mida? Prokurör seisis püsti nagu koolipoiss ega osanud ühtegi adekvaatset ja loogilist vastust anda.

Mul oli hea meel, et vähemalt keegi saab ja võib prokurörilt aru pärida!

Mäletatavasti peedistas esimese astme kohtunik päris korralikult meie süüalust, mis tundus minule, kui kõrvalseisjale, täiesti vastuvõetamatu.
Neid vastuseid, mis selle peedistamisega süüdistatavalt lõpuks välja kangutati, kasutasid nii kohtunik, kui ka prokurör usinasti ka ära.
Kohtunik otsuse tegemisel, prokurör ringkonnakohtus olukorda põhjendades.

Mis sellest esimesest astmest enam! Praegusel juhul on ringkonnakohus andnud lahendi, mis on igati õiglane.

Prokuröril on muidugi õigus otsus Riigikohtusse edasi kaevata.
Eks saab näha, kas ta tegeleb selle ülimalt tähtsa juhtumiga edasi.
Kurb on see, et need mök-mökid ja blää-blää-blääd maksame meie, maksumaksjad, kinni

Tegelikult tahaks ma ikkagi teada, kes selle pulli tellis ja kas keegi vastutab ka selle kohtukeissi korraldamise eest?

Mina isiklikult tahaks küll, et üks pea lendaks, sest ma olen väsinud sellest, et igalpool korraldatakse midagi, aga keegi mitte millegi eest ei vastuta!
Ainukesed, kes vastutavad, ongi needsamad pisikesed mutrid seal all-liinis, kes on nagunii nõrgemas positsioonis.
Aeg oleks, et kõrgemad parunid ka vastutust võtma hakkaks!

NB! Kui otsus jõustunud on, siis panen selle siia ka üles - saavad kõik oma silmaga üle kaeda.
Kui härra prokurör otsuse edasi kaebab, siis ka see saab siin kenasti kajastatud - võiduka lõpuni ;)

Ahhoi, mu sõbrad - hetkel on õiglus igatahes võitnud!! :)

Tuesday, October 31, 2017

Remont - lõputu rahaauk!

Lõin tänase seisuga numbrid kokku ja kulud on kokku ümmargused 21 175,26 eurot!!
Issver! Kust see raha kõik võetud on!? :D:):):)

Kevadel võtsin laenu 22 000 euri, et selle eest siis pingevabalt korterit remontida, aga läks nii, et ostsime remontimise asemel hoopis ühe krundi  juurde! Kinnisvara arendajad ju ;):):)

Kuna pangalaenu raha läks kinnisvara arendamisele, siis tuleb seda korteri remonti ikkagi omast taskust taguda. Kui mu lapsed nälgind nägudega vastu tulevad, siis teate, milles probleem on :D

Sealt 21 175,26 eurost on suure ampsu võtnud kaminad-pliidid oma 8939,05 euroga. Nende eest pean tegelikult veel 1200 euri maksma, aga kuna on esinenud mitmesuguseid erinevaid hädasid, siis hoian seda lõppraha veel kinni.
Mind ajab sajaga närvi, kui inimesed teevad oma tööd ülejala ja sellist töötamist hiljem veel õigustavad! Kümme tonni ei ole päris viiskend euri - seega võiks tööd ikka normaalselt teha! Prrrr...
Ok, see selleks ;)

Ma usun, et remondi alla kulub mingi kümps veel, siis võib joone alla tõmmata.

Nagu näha, siis remont pole üldse mitte odav lõbu! Mina õnneks ehitusmehele maksma ei pea, aga neile tunnen küll kaasa, kes peavad! Peab ikka rikas inimene olema ;)

Korter on ise siis praegu sellises seisus:

Magamistuba

Magamistoa teine külg

Magamistoa uks

Pikk koridor

Karolini tuba

Karolini toa teine nurk

Koridor

Johanna tuba

Johanna toa teine nurk

Janeli tuba

Ees dussiruum, taamal saun

Dussiruum

Garderoob

Garderoobi hetkeline olukord

Köök :D

Elutuba :D

Maaler nr 1

Maalrid nr 2 ja 3

Nelja toaga saab paari nädala jooksul kindlasti ühele poole, sest kõik eeltööd on tehtud ja vajalikud materjalid on ka olemas.
Tapeetide ostmine on üks megagigasuperhüper peavalu! No ei suuda valida!
Mõtlesime, et laseme Karolinil-Janelil oma toa tapeedid ise valida - piisavalt suured ja äkki teavad, mida tahavad. Tutkitki! Käisin Karoliniga vaatamas. Tulime koju tühjade kätega. Tema toas peab olema midagi pastelset, Janeli tahab türkiisi. 
Lõpuks läheb sedasi, et mul viskab see otsimine ja vaatamine kopa ette, võtan midagi suvalist, paneme seina ja saab elatud küll ;)
Plaanis on nii, et igas toas läheb üks-kaks seina tapeedi alla, ülejäänud värvime ära.

Ma tahtsin omast arust midagi ägedat aretada...
Mõtlesin, et laste tubades oleks äge, kui paan (või kaks) oleks sellist tapeeti, kus nad ise pliiatsitega värvida saaks. Noh, mustad jooned mustriga ees ja siis värvivad ise selliseks nagu tahavad. Hakkasin netist otsima, aga ei leidnud sisuliselt midagi. Midagi oli, aga mitte Eestis. 
Hakkasin siis paberi peale ise midagi aretama, kui korraga lõi pähe, et suure toa seinale võiks näiteks sugupuu teha!
Hakkasin netist siis oma sugulasi vaatama ja uppusin sinna geni.com kolmeks tunniks!! 
Jõudsin oma isapoolse vanaema sugupuuga ikka väga-väga kaugele.
Minu vanavanavanavanavanavanavanaisa oli Rätsepa Tõnno! (1751-1796) 

Kui ma omale paberi peale neid skeeme ja nimesi kirja panin, siis adusin, et seinale on sellist asja vist väga keeruline joonistada. Samas ma ilmselt ikka üritan seda puud sinna seinale saada ;)

Sugupuu :)

Ühesõnaga remont käib ja on reaalne lootus jõuluks sisse saada ;)


Friday, October 27, 2017

Koolivaheaeg ja esimene lumi

Kolmapäeva õhtul saabus esimene lumesadu. Ajee!
Ööga sadas seda täpselt nii palju maha, et lapsed said järgmisel päeval korralikult lustida!
Kelgud aeti garaaźidest välja ja väike mägi künti põhimõtteliselt roheliseks :D
Plusskraadide tõttu oli suurem osa lumest õhtuks juba ära sulanud ja üritasin Johannale selgeks teha, et kelgusõidud on selleks korraks sõidetud. Ta ei tahtnud sellest üldse aru saada.
Tema oli küll praktiliselt terve päeva väljas, riideid käis isegi mitu korda vahetamas. Ühel korral oli põhimõtteliselt pealaest jalatallani märg, isegi trussad!!
Andke ainult lund ja lapsed on hommikust õhtuni väljas!

Lumememmede väljanäitus ;)

Tunneb rõõmu

Päev varem oli veel selline ilm, et käisid ja riisusid lehti kokku. 
Ma üldiselt lehti riisuda ei viitsi (tegelikult viitsiks, ajaga on lihtsalt tuuga), aga otsustasin, et üle aasta võiks ju ikkagi reha kätte võtta. Ühel aastal täidame lohkusid ja tekitame komposti, teisel aastal jätame puudele vitamiine. 

Teisipäeval sai veel rattaga sõita

ilus sügis

ilus sügis

Vaheaeg hakkab juba lõppema, aga mainin siiski igaks juhuks ära, et lastel on koolivaheaeg :):)
Johannal on ka puhkus :)
Tüdrukute tunnistused olid rõõmustavad - Janelil kõik viied, Karolinil neljad-viied.

Janeli on üdini korralik ja kohusetundilk õpilane. Kõik asjad on praktiliselt eeskujulikult tehtud, õpikud ja vihikud korralikult rivis. Õppimise koha pealt usub õpetajat rohkem, kui mind :)
Mõnikord on olnud harjutusi, mida saab teha mitut moodi. Kui mina olengi teistmoodi lähenenud, siis saan põhimõtteliselt vastu pead, et nii ei tohi ja ei saa, sest õpetaja õpetas teisiti!!

Karolinil läks see õppimine vahepeal ikka korralikult käest ära. Ütleme nii, et ühel nädalal olidki ainult kahtede ja kolmede puru. Mul oli endal see aeg suhteliselt kiire ja ei olnud aega kätt pulsil hoida. Arvasin tegelikult, et ta on juba piisavalt suur, et pole vaja kätt enam  pulsil hoida. Tuleb välja, et on ikka küll. Saime ree peale tagasi ja tunnistusel siiski neljad-viied.

Johanna on küll lasteaialaps, aga temaga tuleks ka rohkem tegeleda. Kui Karolinil-Janelil olid selleks ajad tähed juba selged, siis Johanna ei tea neist suurt midagi. Oma nime oskab kirjutada - küll tagurpidi, aga siiski ;)
Paar kolm korda olen proovinud tähti õpetada, aga talle nagu ei jää meelde. Kordab minu järel kõik tähed ära, aga kui üle küsima hakkan, siis ütleb aiateibaid :)
Ühesõnaga võtan omale eesmärgi, et õpetan talle tähed jõuludeks selgeks! Sisetunne ütleb kergelt, et vist ei õnnestu, aga ma vähemalt üritan ;)

Meil endil ei toimu hetkel suurt midagi  - minul on siia-sinna jooksmist-asjatamist (mis ei lõppe vist iialgi!) ja Tarmol käib täistuuridel korteri ehitamine.
Nüüd tundub juba täitsa reaalne, et saame jõuluks koju!
Hullult tahaks oma kila-kola ära paigutada - sättida, sorteerida, jagada jne. Raamatuid riiulisse sättida...mmmm...:)
Saab ka lõpuks inimese moodi elama hakata, kus iga asi on oma koha peal :)
Lõppeks ära ka see laste kalemine - a la mina pole teinud, mina ei pannud, mina ei võtnud. Siis on igaühel oma tuba ja seega igaüks vastutab ise selle korra eest.
Mõned kuud veel, siis saab....
Ma siin inisen, et ei mahu viiekesi kolmetoalisse ära, teised elavad siin seitsmekesi kahetoalises!!!

Lähen klõbistan korterist hetke olukorrast pilte, siis on näha kus maal me selle ehitamisega oleme ;)

Saturday, October 21, 2017

Ilus oktoober - sügis

Praegu on niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii ilus aeg:


















Õnneks on viimastel päevadel ilm ka ilus olnud - naudime neid!

Minge õue - sahistage lehtedes, korjake kastanimune ja kallistage puid.
Telefonid jätke koju! ;)

Tuesday, October 17, 2017

Haapsalu volikogu liige!

Pakkuda oli 25 kohta. Valijad leidsid, et mina olen täieõiguslikult ühe koha vääriline!

Tegin taaskord kuldse keskmise tulemuse!
Kui pakkuda oli 25 kohta, siis mina sain sisse 13-ndana ehk nii keskmisena, kui üldse olla saab.

Oma valimisliidus tegin 5-nda tulemuse, mis oli ilmselgelt kõigile suureks üllatuseks.
Põhimõtteliselt olen ma ju täiesti suvaline tüdruk kusagilt puu tagant, kes tuli vankriga kohale :):)

Koht Haapsalu volikogus läks mulle maksma umbes-täpselt 240 eurot.
Kulud jagunesid: fotograaf 75 €, visiitkaardid 57 €, flaierid 48 €, valimisliidu leht 30 € ja kohalikus lehes kandidaatide reklaam 30 €.
Tänaval nänni jagamise vooluga ma kaasa ei läinud ega lähe ka tulevikus, sest minu jaoks on see esiteks alandav ja teiseks veits nagu jabur. Ma  ju ei anna nagunii oma häält selle eest, kui keegi mulle paki võid annab või lapsele õhupalli kingib. Pildis peab muidugi olema ja seepärast seda tsirkust vaja ongi ;)

Mina käisin rattaga sõitmas ja panin postkastidesse väiksed falierid (koos visiitkaardiga) sellest, kes ma olen, mis ma teen ja mida soovin. Seda eelkõige sellepärast, et vanemad inimesed ei kasuta netti (FB-d) ja osadel ei käi lehed.  Keda nägema juhtusin, sellega vestlesin näost näkku. Tuttavatele-sõpradele tuletasin valimiste ajal meelde, et kui neil oma kandidaati pole, siis võtan ise rõõmuga ta hääle vastu.
Ühesõnaga väike tutvustus, kerge meeldetuletus ja that´s it ;)

Nüüd olen ma ühe jalaga põhimõtteliselt poliitikas :)
Mida see endaga kaasa toob, seda ma öelda ei oska. Kindel on see, et niisama istujat ja kaasanoogutajat minust ei saa. Ma pole kunagi selline olnud ja ei kavatse selliseks ka saada. Kui mul on oma ettepanek või arvamus, siis julgen selle ka välja öelda.
Ma olen küll suhteliselt järsk ja otsekohene inimene, aga samas õiglane ja põhimõttekindel.

Kes arvavad, et ma nüüd hullult pappi teenima hakkan, siis toon need inimesed ka maa peale tagasi - ei hakka.
Volikogu lihtliige saab 112 eurot ja sellest pool kavatsen ma ka meie kohalikule elule annetada (lasteaeda mänguasjade ostmiseks, külaelu edendamiseks vms).
Mitte, et ma ilgelt rikas olen, et võin raha siia-sinna visata, aga asi on põhimõttes.
Ma olen alati nii mõelnud, et kui ma kunagi kuhugi jõudma peaks, kus ma nn niisama raha saan, siis annan osa rahast sellele samale ühiskonnale tagasi, kes mu sinna aitas. Tean, et enamik hääled tulid minu enda külast, seega tuleb see raha ka minu enda külla tagasi.

Valimiste õhtu oli ise vägev.
Sain ka valimispeo melust osa võtta ja hääli oodata - noh nii nagu varem telekast näinud olen.
Haapsalu hääled olid väga pikka aega kusagil kadunud, aga lõpuks need siiski saabusid.
Punasega (ees) 25 nime, kes Haapsalus sisse said. Mustaga (taga) 12 nime, kes meie liidust sai:

Nimed ja numbrid:

Natuke nosimist

Natuke suupisteid

Suur kummardus ja tänusõnad neile, kes oma hääle mulle andsid. 
Ma olen raudpolt kindel, et need hääled juba raisku ei lähe ja minus nad pettuma ei pea ;)

Monday, October 9, 2017

Sellel aastal võib võistlustele kriipsu alla tõmmata!

Laupäeval oli viimane Marimetsa Kapp - seega sai Saaremaaga võistlushooajale ametlikult joone alla tõmmata!

Hooaja jooksul sai medaleid igasuguseid:

Virxi medalid :)

Kõige rohkem hindan ma raskeimat võistlust ehk Tartu triatloni.
Ei teagi miks! Ilmselt seetõttu, et see oli ikka selline võistlus, kus oli raskust korralikult tunda. Ja see melu ja korraldus - see pool oli kõik nii supper!
Teise koha saab Kõva Mehe Jooks  ja kolmanda Paide triatlon.

Järgmisel aastal on peamiseks eesmärgiks triatlonid. Need neli treiatlonit teen kindlasti uuesti läbi, kuhu sellel aastal põhjad sai tehtu. Ilmselt otsin mõned triatlonid veel juurde.
Seda ma veel ei tea, kas ma nii julge olen, et Otepääl osa võtta. See 90 km ratast on ikka vägagi hirmutav! Eks see uuel aastal paistab.

See, et võistluste hooaeg läbi sai, ei tähenda, et minu sportimisele pidur peale läks. Ei läinud!
Kuna ma terve septembri sisuliselt trenni ei teinud ja see mul praktiliselt puhkusekuu eest juba ära oli, siis oktoobrist alustasin uue hooaja treeninguid. Sel korral siis juba konkreetse kava järgi.
Nüüd mul ju treener ja puha!:)
Võtsin ühe väikse tööotsa juurde, mis mul selle treeneri ja sportimise kulud ilusti ära katab.

Talve saabudes on enamik trenne sees - jõusaal ja ujumine. Eks nii kaua, kui ilm kannatab, tuleb jooksmas ja ratatamas (mu uus uhke sõna :D) ka käia, aga suurem osa trenne möödub talvekuudel siiski basseinis.
Tegin seoses sportimisega veel ühe (loodetavasti viimase!!!) väljamineku, mängisin omale jõuluvana ja tõin juba jõulukingi ära:

Minu ujumisvarustus :P :)

Nüüd peaks küll kogu vajalik varustus olemas olema ja nüüd tuleb ainult agu anda ;)

Ma peaksin oma kulud kokku lööma, mis selle  sportimise peale viimasel ajal läinud on - vahendid, riietus, võistlused, sõidud jne. Ma arvan, et mingi 2000 euri tuleb ikka kokku. 
Tervislikult elamine pidigi ju kallis olema :D 
Poest rohelise ja idude ostmine pole ka ju tegelikult odav lõbu :):)

Edaspidi ma siis siin blogis sellest spordist suurt jahuma enam ei hakka - teen selle jaoks eraldi blogi, kuhu kõik kavad ka kirja panen. Oleks pidanud juba 3.oktoobril alustama, aga nii kiire on olnud, et pole jõudnud. See nädal on ka veel kiire, siis peaks juba rahulikumaks minema. 
Ühesõnaga kui kiire mööda on läinud, siis teen blogi valmis ja kirjutan treeningud tagant järgi üles.

Vot nii on lood siinpool sood :):)

Thursday, October 5, 2017

Valimised - Ridala + Haapsalu

No nii, sellel aastal ründavad valimised ka minu blogi.

Pliiz, püüdke see valimiste loba kaks korda ära kannatada - kirjutan praegu ja siis, kui tulemused teada on ;)
Peale seda on valimised ajalugu!

Haldusreformi käigus on liitumas Haapsalu linn ja Ridala vald. 
Mina, Ridala valla elanikuna, leian, et tulime oma vallana väga hästi toime, aga kui kõrgemad päälikud on otsustanud, et haldusreformi tuleb teha, siis nii on.

Ühinedes Haapsalu linnaga jääb kaalukauss ilmselgelt linna poolele (10 000 inimest versus 3000 on ikka vahe sees küll), mille tõttu maainimese hääl kaob tahest tahtmata ära ja siit ka põhjus oma kandidatuuri ülesseadmiseks.

Ise ma poleks seda ilmselt seadnudki, aga mitmelt poolt tuli ettepanekuid, et ma ju võiks. Tunnistan, et julgust ja ettevõtlikust mul on. Ma ei karda oma seisukohtasid avaldada ja nende eest ka seista. Ütleme nii, et vabatahtlikult ma pikali ei viska ja endast üle sõita ei lase - siputan nii kaua, kui jaksu on :):)

Peale linnaga liitumist, on konkreetne oht, et suurem osa meepotist jääb/läheb linna piirkonda ja maainimesed jäävad kõrvale.
Linnas kandideeriv inimene võib valimisloosungiga küll hõisata, et seisab maapiirkonna/maainimese eest, aga mida ta sellest elust/olust tegelikult teab - see on omaette küsimus.

Mina, vana talunikuna, tean aga nii mõndagi, oskan seetõttu ka kaasa rääkida ja siin ma siis olen :

NR - 137

Kaugel see Riigikogugi enam on ? :):):) :D

Hea küll, hea küll, kui nüüd ilma naljata rääkida, siis tuleks ennast kuidagi volikokku ikka sisse pressida. Kerge see olema ei saa, sest praegusel juhul on jama lugu see, et samas külas on mitu kandideerijat ja toimub häälte jagunemine - üks saab näiteks 20 häält, teine 25, kolmas 30 ja neljas 35.
Kõik saavad hääli, aga sisse ei saa mitte keegi, sest kõikidel neil on hääli liiga vähe.
See oleks kaotus kõigile - nii kanditaatidele, kui ka kogukonnale, sest sel juhul ei oleks volikogus ühtegi häälekandjat.
Täpselt sama on teistes, väiksemates, külades. Ainult oma küla häältega sisse kindlasti ei saa, tuleb neid hääli mujalt juurde leida ;)

Vaadates varasemaid tulemusi, siis volikokku jõudmiseks on vaja vähemalt 70-80 häält.
Ma kujutan ette, et 25 volikogu kohast läheb maapiirkonnale heal juhul 2-3-4.
Rõhk sõnadel HEAL JUHUL.
Minu ennustuste kohasel saavad sisse kaks Ridala vallavanemat (praegune ja endine) ja 1-2 aktivisti.
Ma püüan siis üks nendest aktivistidest olla :):)

Jään selle peale lootma, et inimesed, kes hääletama lähevad, mõtlevad kasvõi korrakski selle peale, kellele hääle andmisest tegelikult ka kasu oleks.
Kas ma annan hääle lihtsalt selle eest, et kandidaat on minu ema, õde, sõber, laps või abikaasa VÕI annan ma oma hääle siiski sellepärast, et kandidaat tegutseb ja toimetab oma kogukonna huvide eest.

Ridala on rõngasvald Haapsalu ümber - Haapsalu on keskel, Ridala selle ümber laiali.
Rõngasvalla sees leiame sellised suuremad/väiksemad külakeskused nagu Herjava, Jõõdre, Panga, Puise, Kiirdeva, Haeska, Rohuküla, Pusku, Tuuru, Üsse, Mägari jne.

Ühinedes saame me kõik üheks suureks Haapsalu linnaks, aga olenemata linna nimetusest, jääme me kõik siiski maapiirkondadeks edasi. Noh, välja arvatud Uuemõisa ja Paralepa, mis on nabanöörina nagunii Haapsalu küljes rippunud ja rohkem nagu linn olnud.

Vaadates asja positiivsest küljest - kinnisvara hinnad tõusevad!
Linna korter on ju ikkagi linna korter :)

Ühesõnaga teeme nüüd nii, et need, kes 15. oktoobril valima minna ei saa,  need annavad oma hääled ära arvuti vahendusel või lähevad maakonnakeskusesse templiga häält andma. Alates tänasest saab seda kõike juba teha!

Valimata me ei jäta, eksole!

Kniks ja tänud neile, kes oma hääle mulle teele panevad ;)

Wednesday, September 27, 2017

Vaatan "Pealtnägijat" ja imestan...

...kuidas Tallinnas prokuratuur ei suuda kohtusse viia konkreetset kuritegu, kus on oi-oi, kui palju kannatanud, oi-oi, kui palju tunnistajaid ja oi-oi, kui palju tõendusmaterjali.

Tuleb meie, Haapsalu prokurör, Tallinnasse saata, sest tema jõuab isegi selliste  "kriminaalasjadega" tegeleda, kus ei ole ei ole ühtegi kannatanut, kus keegi ei kaeba ja kus puudub tegelikult kuritegu!


Tallinna omad! Ae! Tulge kutsuge meie usin prokurör endale appi!

Ei teagi, kas naerda või nutta!

Monday, September 25, 2017

Eila rabas, täna pohlal

Ei pea vist ütlemagi, et ilmad on S-U-U-R-E-P-Ä-R-A-S-E-D!
Ei kadesta neid, kes täna päeval tööl olid!

Kui terve nädalavahetuse võis põhimõtteliselt igast hoovist muruniiduki põrinat kuulata, siis mina sain lulli lüüa - olin oma muru niitmisega juba varem ühele poole saanud.

Terve eilse päeva kakerdasin lastega looduses ja täna ka.
Ok, täna sain ainult ühe lapse kaasa krabada, sest teised kaks olid koolis. Põhimõtteliselt peaks Johanna lasteaias olema, aga tal on juba eelmisest nädalast nohu, mis kuidagi ära minna ei taha...

Ühesõnaga looduses!

Võtsime (loe:Virge võttis) omale traditsiooniks, et igal sügisel tuleb korra rabas ära käia. Noh, umbes-täpselt sellisel ajal, kui lehter-kukeseened valmis on, siis on seened kergeks boonuseks :)

Eesmärgiks oli jõuda sinna:
sihtpunkt

Pool maad on juba läbitud

Kaks viimast, teised kaugel ees

Kosutav piknikupaus

Kolm õde - ühel suu pankooki täis :)

Liigume edasi

sealt me tulime!

Vaade tornist

Nii pikk retk paneb ikka mõtlema küll

Vaade tornile

Saab ka ujuda (ja ujuti!)

Tagasiteel

Pikk tee ootab ees

Bonsai-männid

Rada

Minu salakoht :):)

Seenelised

Lihtsalt ilus

Need jalad kõndisid palju

mükoloog

Harjutusi sabale

Oksad lähevad kohe ujuma!

Käbisõda

Kui ma nüüd ei eksi, siis edasi-tagasi oli maad kokku 9 km. Sinna minnes ei olnud väga vigagi, sest vähemalt pool maad kõndis Johanna ise, ülejäänud aja vedasin teda seljas. Meie aeglane kiirus oli põhjuseks, miks me kahekesi taga vantsisime. Teised läksid ees ära. Puhkekohtades saime jälle kokku :)

Eelmisel aastal me sinna päris lõppu ei läinudki, sest torn ei olnud sellel ajal veel valmis. Nüüd siis läksime ja ma pean ütlema, et seal on igati vinge. Ilusal suvepäeval tasub täitsaminna, siis saaks end rabavees märjaks ka kasta. Tundub, et ega eilsel ilmal ka eriti viga olnud, sest ka siis leidus inimesi, kes vette hüppasid! Katsusin - vesi soe küll ei olnud! 
Istuda oli seal torni juures igatahes lahe ja tagasi liikumisest ei viitsinud mõeldagi. Aga noh, venita, mis sa venitad, liikuma tuli hakata. Teised panid jälle pikalt eest ära, me lonkisime Johannaga järgi. Kord kõndis ise, siis oli mul jälle seljas. Ega me eriti kiirustanud ka - korjasime seeni, loopisime oksi vette, tegime käbisõda ja vaatasime muidu loodust. Ühesõnaga võtsime matkast, mis võtta oli. Ma ei kujutagi ette, kui kaua teised meid auto juures ootasid. Oma pool tundi kindlast. Ilmselt rohkem :):)
Talvel, hästi varahommikul, päikese tõusu ajal, oleks vist äge seal olla ja loodust pildistada.
Kui veel ühe samasuguse hullu leian nagu ma ise, siis läheks pildistama küll ;)

Tänane ilm oli ka selline, mis kontorisse ei ajanud (olgugi, et hädasti oleks vaja olnud!) ja läksime Johannaga Perakülla pohlale. 
Enne pohlatamist käisime mere ääres, kus laps sai ennast tühjaks joosta, loopida, hüpata ja mängida. Ilm oli tõesti super! Kui suvel seal käisime, siis oli vähemalt 24129 korda külmem! 
Mul ei olnud ju esialgu plaanis mere äärde minna ja seetõttu ei olnud ka mingeid mänguasju kaasas, aga üks ämber, väike kilekott, leitud kivid-oksad ja rohke liiv ajasid asja suurepäraselt ära.
Peale tunnikest mere äärt, läksime metsa alla pohli korjama. Ka seal jagus lapsel piisavalt loovat mõistust - küpsetas "lõkkel"seeni, tegi seenesõda, laulis omamõeldud laule ja oli üldse kuidagi nii, niii, niiiiiii rõõmus. 
Peab vist lapsega rohkem looduses käima!

Püüab vett

Segab suppi

Korjab pohli

Lilled sügavkülma

Käbisõda

Pohlad....mmmm

Tegi lõkke (ausõna, ise tegi!)

Marjulised on lõpetanud ;)

Metsas kondasime ringi oma tund-poolteist. Mingit hullu marjasaaki kokku ei korjanud, aga piisavalt palju, et mina talvel neid nosida saaksin. Teised pereliikmed ei pea pohladest eriti lugu. 
Kahte 0,5 liitrisesse kotti korjasin pohli koos vartega (saab talvel teetassi torgata) ja kahte kotti niisama. Lähevad niisiis sügavasse.

Peale metsa tahtis Johanna tagasi mere äärde minna. Mis mul sai selle vastu olla. Kui me kord juba seal olime, siis võtame ikka täie raha eest. Läks ja möllas jälle seal liivas nagu poleks sada aastat merd ja liiva näinud!






Koju jõudsime 18 ajal. 
Kiirustasin ruttu Abbile, sest tahtsin täna veel kasvuhoonest tomatid ära korjata. Õues on juba liiga niiske ja tomatid hakkavad laiguliseks minema. Tuleb ära korjata ja tuppa järelvalmima panna - saab vähemalt mõnda aega veel oma tomatit.

Veidi hilja peale läks ja korjasin neid tomateid seal kiirkorras, aga plaan sai vähemalt täidetud.

Tegelikult nägi plaan veel natuke asjaajamist ette, aga noh, kes see öösel enam tööd teha viitsib, eksole! Varasemalt panin siin hommikuni 3-4-ni, aga enam ei viitsi! Ei taha on ilmselt õigem sõna. Õnneks ei ole mul kurja ülemust ka, kes töölt lahti lubab lasta või jõulupreemia ära korjab :D
Ülemus on mul mõistlik ja ütleb, et kui kui täna ei jõua, tee homme ja kui homme ei jõua, siis tee ülehomme, aga kui ülehomme ka ei jõua, siis on juba jama majas :D

Olks, nüüd üks "Uusi päivä" ja siis magama. 
Tuleb homseks välja puhata, sest homme ju taas üks päiksepaisteline päev ootamas :P