Lehevaatamisi kokku

esmaspäev, 15. aprill 2019

Ruttu, ruttu! :D

No ei saa mina blogisse, ei saa!
Hooajatööd (loe:talu juures rügamine) on sellise tuhinaga peal ja hea, et koju magamagi saab :):)
Vargamäe Virge :D

Vahepeal, kui need vihmased ilmad olid, siis hõõrusin juba käsi ja tegin isegi nimekirja, millest ma blogis  kirjutama hakkan. Sips ja läinud need päevad olidki! Kulusid need kontoritööle ja raamatupidamisele, ei mingit blogi.

Päike on hetkel kõrgel taevas ja tahaks juba õue minna, aga olen siiski nii tubli ja kirjutan selle sissekande ikkagi ära ;) :)

Millest nüüd alustadagi?! :)

No ikka talutöödest, sest sinna läheb hetkel kogu aur. Tahaks enne rohu tärkamist suurte töödega ühele poole saada. Noh, et suveks jääks ainult niitmine ja nipet-näpet asjad nagu puude lõhkumine, kempsu ehitamine, lastenurga aretamine ja muud pisiasjad.

Mul oli alguses krundi korrastamiseks viisaastaku plaan. Mingil hetkel tõmbasin selle kahe aasta peale, nüüd vaat, et saab aastaga hakkama ehk suveks õue ilusaks.
Las ma unistan, eksole :)

Hetkel on vaade kõike muud, kui ilus, sest praktiliselt kõik on üles kaevatud.
Minu jaoks on ilusaid nurkasid küll ja rohkemgi, aga keegi teine selle ilust ilmselt aru ei saa :)

Millalgi teen "enne" ja "pärast" fotovaateid ka, sest juba praegu on pilt võrreldes algusega oluliselt muutunud.
Mulle kohe meeldib sellist tööd teha, kus ma reaalselt tulemust ka näen. Mitte nagu kontoritöö - istud laua taga, aga midagi ei muutu ! :)

Ega´s muud, kui kaeme üle, mis tehtud on ;)


Kõrvalhoone ümbert on võsa ja suured puud maha võetud. Seda eelkõige sellepärast, et kavatsen ringtee ehitada. Ühest teeotsast sisse, teisest välja.  Äge on ju ringiga välja sõita, onju ! :):):)
Muld on mul seal hea! Ei mingit savi või liiva - ilus must muld. Ehk teen mõne lillepeenragi. Ok, mitte ehk, vaid teengi. Aiamaa osas olen hetkel kõhkleval seisukohal. Esiteks ei suuda ma välja mõelda, kuhu see tulema peaks ja teiseks ei tea, kas ma viitsin/jõuan sellega üldse sel aastal jännata. Kui ma aiamaad ei teegi, siis on see 10 aasta jooksul esimest korda, kus seda ei tule - isegi Soome aastatel oli aiamaa olemas. Noh, eks ma veel mõtlen ja vaatan.
.
Kraavid saavad oma kuju

Sissesõit saab truubi

ringtee ootab põhjamaterjali

Väljasõit ootab ka materjali


On ju ilus? :)

Ja siit on ilus :)


Ringtee ja kõrvalhoone juures olid suured kased, saared. Osad neist mädad, osad veel korralikud. Kõik sai maha võetud, sest muidu ei oleks saanud kraavi kaevata. Ja see suur kuusk hoone juures, kasvas ka ikka vääääääga vale koha peal. Selle maha võtmisega nägime ikka vaeva ka, aga autod, koormarihmad ja saemehed tegid tublit tööd! 

Kuusk on veel püsti

Hoovi võsatööd 

Ja seda võsa ei olnud üldse mitte vähe!


Kõigest nädal aega põletamist ja plats saigi puhtaks

pokumaa

Maja tagahoov oli täielikult pajuvõsa meelevallas. Oligi kohe piir (ilmselt vana kraav), kus paju vohama hakkas ja nii see võimust võttiski. Selge oli see, et mina seda võsa ei armasta ja kõik läks likvideerimisele. Giljotiin murdis võsa maha, kopp kaevas juurikad välja, Virge koos sõpradega põletas seda "kraami" seal ca nädal aega ja puhtaks see saigi. Võsa alt tuli välja mõnus pokumaa. Paari nädala jooksul tuleb taas kopp - teeb uue kraavi ja tasandab maa ära. Kuna mulle need pokud nii hirmsasti meeldivad, siis jätan üsna palju neid ka alles. Las ilutsevad :)


Üks õnnetu tamm

Alguses olin ma täitsa tusane, sest ma ei leidnud krundi pealt mitte ühtegi tamme. Kui  eelmisel suvel sai selgeks, et sellest saab minu uus koht, siis ei jõudnud ma seal suurt muud teha, kui muru niita. Ei olnud viitsimustki ümbrusega tutvuda. Selle kevadega olen jõudnud kõik puualused üle käia ja oh seda rõõmu - seal on sinililled, seal on haavad, seal on sarapuud, selles võsas on üsna suur tamm ja kaks väikset veel, siin on kivimüür, seal on langenud kuusk. Olen õhinas nagu väike laps, kes on uue mänguasja kätte saanud. Noh, laias laastus see ju nii ongi :) 
Tahtsin tammepuust kirjutada! Arvasin ühesõnaga, et seal krundil tamme pole ja niisiis otsustasin, et ninnu-nännutan selle pooleldi ära näritud tammepuu suureks. Vaatamata sellele, et ma olen nüüdseks krundilt juba viis tamme leidnud (üks neist veel eriti suur), siis kavatsen ma selle pisikese ka alles jätta ja igal aastal oma sünnipäeval selle juures pilti teha - vaatame, kuidas kasvab :)


Päike hakkab loojuma, lõke kustuma

Selles pole kahtlustki, et ma olen lõkkefänn. Mulle meeldib vaadata põlevaid puid ja hõõguvat sütt. Õhtuti, kui mul töö tegemisest toss juba väljas on, siis lihtsalt istun, imetlen tuld ja mõtlen niisama asju. Tules on väge!

Söed :)

Minu suur sarapuu ja haavasalu

Kuut on läinud ja märtsikellukesed tulnud

Seal krundi peal on kõik nartsissid, lumi- ja märtsikellukesed täiesti suvaliste kohtade peal laiali. Mulle nii ei meeldi ja käin neid ümber kaevamas. Kellukesed olen nüüd enam vähem sinna ümber istutanud, kuhu tahtnud olen, nartsissidega hakkan täna tegelema. 

Minu sinililled ja metsmaasikad :)


Sügisel ja talvel ei jõudnud kevadet ära oodata, et saaksin juba õunapuid lõikama hakata, aga nüüd on olukord selline, et ei jõua nende kallale kohe kuidagi. Kusjuures ega ei pressi ka eriti. Suvel ongi tegelikult parem lõigata, sest siis ei tule enam vesivõsusi. Natuke küll tuleb, aga ikka oluliselt vähem, kui kevadel lõigatud puudel. Nii ma siis vaatangi neid õunapuid suhteliselt külma kõhuga ;)

Kuivavad

Ma ei tea, mis mul nende saetud puudega on, aga mulle nii hirmsasti meeldib, kui küttepuud on sedasi kasvavate puude vahele riita laotud. Kui kusagil mujal puid sedasi kuivamas näen, siis teeb kohe meele rõõmsaks! Jälle mingi kiiks mul - täitsa napakas! :D

Ühesõnaga talu juures tegevust jagub ja praegu panengi seal täie auruga, sest suvel ei saa ega taha enam sellist võsatööd teha ja puukidele söödaks olla. Suvel tahaks lihtsalt muru niita, grillida ja lastele oma nurka ehitada :) Lisaks tulevad varsti sääsed, kes elusast peast ju ära söövad! 

Nüüd tahaks võibolla küsida, et millal ma tööd teen, sest millestki on vaja ju elada ka. Muidu jääb tunne, et mul seal talu juures käibki ainult üks trillala-trallala. Oleks see ainult nii! :) 
Kui keegi mulle selle eest palka maksta viitsiks, siis see oleks erite lahe ;) 
Tegelikult on nii, et hommikuti viin Johanna lasteaeda ja maksimum kella 12-ni teengi oma kontoritööd. Kui mõnel päeval ilm liiga ilus on ja ma kohe tunnen, et ei suuda toas olla, siis vaatan kriitilise pilguga asjad üle - mis ei karju, lükkan edasi ja teen ainult need ära, mis hädavajalikud on. 
Sellist asja küll enam ei ole, et tulen õhtul koju ja hakkan siis veel mingit asjaajamist tegema. Ma ei viitsi arvuti poolegi vaadatagi, veel vähem seda lahti teha.
Ei suuda praegu ära imestada, kuidas ma varem öösiti tööd tegin!! Kui Johanna sündis ja väike oli, sai tööd ju siis tehtud, kui ta õhtu-unne jäi. Ulme! Enam küll ei viitsiks! Mitte ei viitsiks, vaid ei suudakski. Vanaks jäänud :):)
Tööd on ühesõnaga sedasi jaotatud, et hommikul vaimutöö ja peale lõunat füüsiline.
Kell andiski kusjuures märku, et aeg on liikuma hakata!!

Ok, talu võtab hetkel küll enamus ajast, aga suudan end ikka mujale ka jagada. 

Tegime oma selle aasta kasetohutamise juba märtsi keskel ära. Sel korral tuli Janeli ka kaasa. Vaatasime kobraste käike, nende poolt langetatud puid, korjasime kasetohtu ja pidasime piknikku. 

Kasetohutajad

Eelmisel nädalavahetusel käisime lastega Pärnu Terviseparasiidis. Kui varem oleme seal sedasi käinud, et lihtsalt ujuma ja koju tagasi, siis sel korral jäime ööbima ka. Hommikul mängisime keldrikorrusel bowligut, õhtu veetsime loomulikult veekeskuses. Kõigile meeldis ja see ongi kõige tähtsam ;)  

:)

Koos kevade tulekuga hakkasin üle pika aja taas trenni tegema ja 21.märtsil läbisin oma esimesed jooksukilomeetrid. Tegelikult oli plaanis kohe uuest aastast trennidega alustada ja seda vähemalt 4 korda nädalas teha, aga tuju ei olnud, ilmad ei soosinud ja lisaks sain aru, et neli korda on ikka palju ka. Tegin uued plaanid, et kolm korda nädalas ja jäin õiget tuju ootama. Lõpuks see tuli! :) 
Oligi viimane aeg, sest võistlusgraafik (Vägilase jooksud, öörogain, Kõvamehejooks, Võhandu maraton, orienteerumise kolmapäevakud jne) on juba paigas ja enamik stardimakse ka tasutud - võiks ju ometi natukenegi liigutama hakata! :D

 
Enne starti powerit jagub

Pikkade sammudega stardijoonele :)

Vedasin oma peki juba ka esimesele võistlusele (tubli 7 jooksutrenni oli siis juba tehtud - võis võistelda küll! :D) - Haapsalu 10 km maanteejooksule. Ilm oli ilus, rahvast oli palju, tunne oli hea. Reaalselt oli jooks algusest peale kerge kannatamine. Staadionilt sain ära eelviimasena (minu taha jäi ca 70-aastane vanapapi), esimesel kahel kilomeetril hakkas pistma, lisaks tõusis pulss kohe alguses lakke (170-180) ja jäi sinna kogu jooksu ajaks.
10 km ajal õnnestus siiski mõningatest (nii7-8-9) jooksjatest mööda ka saada. Enamikud olid minust paarkümmend aastat vanemad, aga sekka sattus ka kaks nooremat nii et võib rahul olla :D
Ma pole kunagi pikamaajooksu armastanud või seda joosta jõudnud ja ma ei teagi, miks ma sinna võistlustele kogu aeg ronin! Nüüd mulle meeldib joosta, aga ma lihtsalt ei jõua! Ilmselt tahan ma uskuda, et ühel päeval muutub mu sörkimine päris jooksmiseks! :D :D Jeee

Kui nüüd veel võistlustest rääkida, siis järgmisel nädalavahetusel toimub taas Võhandu paadimaraton! Sama tiim on taas registreeritud ja eesmärgiks ei ole enam mitte valges finiśisse jõuda, vaid oma eelnevat aega vähemalt tunniga ületada.
Eeslmisel aastal oli ajaks 14 tundi 24 minutit - saab näha!


Ok, nüüd on küll aeg lõpetada, sest kell andis taas märku. Varsti läheb käe peal põlema, kui ma end liigutama ei hakka :)


Järgmise sissekandega kirjutan siis oma säästukuninganna elust, kahest FB ja messengerivabast kuust, oma plaanimajandusest ja sellest ja sellest ja sellest ja sellest ja sellest...

Lõuna on käes - ei saagi kontoritööd teha, sest peab õue minema! :D

reede, 8. märts 2019

Kummaline talv!

Sellel aastal on nii kummaline talv olnud!
Ühel päeval on -10, teisel päeval on 4 kraadi sooja ja sajab lausvihma. Järgmisel päeval jälle külmetab! Ja sedasi on terve talv olnud!

Üleeile oli näiteks niiiiiiiiii, niiiiii ilus ilm, et jätsin kõik tubased toimingud ja põhimõtteliselt jooksin talu juurde tööd tegema. Kolmapäeva hommikul oli küll -17, aga kui mina end välja ajasin, siis oli -7 ja täiesti OK kraadid, et tööd teha. Kuna ma teadsin, et järgnevad päevad on hallid ja lörtsised, siis seda enam ajasin end välja. Ei pidanud tegelikult ajama - läksin hea meelega ;):)

Üleeilne ilm oli fantastiline:

Kuum tee ja moonakott olid ka kenasti kaasas

Lõke - mmmmm :)

Töö edeneb - mu väike saag lammutab võsaga

Võsast puhastatud, küttepuud ootavad saagimist

27. veebruaril olime samuti talu juures ja siis olid ilmaolud sellised:

Lapsed on liivakastis :D

Lõketavad

Saavad põlevate okstega mängida - päris lapsepõlv!

Nädal aega tagasi oli ilm selline, kus kevad oli juba põhimõtteliselt õhus. Tänaseks on see pidu kadunud, sest lumi on jälle maas ja tuleb hakata seda kevadet uue ringiga ootama ;)
Eks see olekski veidi liig olnud, kui kevad veebruari keskel tulnud olekski!
Lapsed müttasid üle kolme tunni mul seal selle liivahunniku otsas, aeg ajalt käisid lõket tegemas ja siis hunnikusse tagasi. Kui tüdrukud ära tüdinesid, siis käisin viisin nad koju ära ja kobisin ise tagasi - selliseid ilmasid tuleb lihtsalt nautida ;)

Eile lõunal tuli taevast lörtsi ja õhtul juba lausvihma. Täna hommikul siras taevas jälle päike ja kasutasin taas juhust, et talu juures kasvõi mõnedki tunnid Vargamäe Andrest mängida. Oli teada, et peale lõunat hakkab jälle vihma sadama (ja nii oligi!). Paar-kolm tundi sai ikkagi jälle krunti võsast puhtamaks tehtud:

Lumepallipõõsad ootavad likvideerimist

3 tundi hiljem on võsa taas vähemaks jäänud ;)

Lumikellukesed olid tegelikult juba 18.veebruaril väljas, vahepeal mattis paks lumi need enda alla, aga täna olid lillekesed jälle väljas:

Lumikad :)

Rähn jäi ka pildile ;)

Põhimõtteliselt selline talv siis ongi - kaks päeva külma, kolm päeva sula, päev külma, kaks sula, taas kaks päeva külma, neli päeva sula jne. jne.
Kummaline, kummaline talv!

esmaspäev, 4. märts 2019

Riigikoguvalimised 2019!

Tegelikult oleks pidanud minema nii, et esmalt teen sissekanne Eesti 101 sünnipäevast, siis kirjutan sellest, millised ootused mul 101-le tulevasele riigikoguliikmele on.
Ei ole üht ega teist kirjutist, sest terve selle nädala jooksul on elamine rahvast täis olnud, ühed tulevad, teised lähevad ja seetõttu polnud aega arvutile isegi mitte mõelda, veel vähem seda kätte võtta.
Homme ka ei kirjuta, sest hommikul saadan lapsed kooli-lasteaeda, panen kodus maki lõugama ja võtan ühe suure koristusmaratoni ette!!

Täna võiks tegelikult ühte neist sissekannetest kirjutada, aga kus sa sellega - istun hoopis teleka ees, läpakas süles ja hoian valimiste lõpuspurdil silma peal.
NB! Need kaks sissekannet teen ma kindlasti ära, sest selle aasta vabariigi aastapäeva ürituste puhul oli palju positiivseid emotsioone ja riigikogulaste ootused on mul suisa paberi peal kirja pandud. Ollen neid kirjutanud ligi pool aastat. Kogu aeg vedelesid need paberid mul nina all, nüüd, kui vaja oleks, siis on kadunud! Tavakas!

OK, hakkame valimisi jälgima ;)

Kui e-hääled teada olid ja EKRE-t esindava Leo Kunnasega intervjuud tehti, siis nägin vist esimest korda tema näos naeratust. Ilmselt ei osanud nad ise ka loota, et nii palju e-hääli saavad.
See, et Reform nii suure tulemuse teeb, oli juba ette teada, aga Keskerkonna kesine tulemus oli küll üllatav.

Vaatasin eilset "Valimisstuudiot" järgi (eile ei saanud vaadata, sest käisin Tallinnas "Hüljatuid" vaatamas, millest tahaks omakorda kirjutada) ja täitsa kummaline oli Kaja Kallase näoilmeid vaadata. Saate alguses kirtsutas ta kogu aeg nina, nagu oleks keegi püksid paksemat täis lasknud. Seda loomulikult siis, kui teise erakonna liige midagi ütles ja ilmselgelt ei meeldinud talle teiste jutt. Umbes poole saate pealt näoilme muutus ja näkku ilmus ülbe irve. Aegajalt pööritas mõni teine ka silmi, turtsatas naerma või ajas põsed punni, aga Kaja Kallase suhtumine jäi kohe eriti silma. Tundus kergelt üleolev või nii.

Kuna ma ise olen vanakooli inimene, siis käisin valimas täna ja kirjutasin oma numbri paberile.

Sissekannet kirjutan jooksvalt selle põhjal kuidas hääli tuleb ja mida valimispidudel näidatakse.

Kell on 21:30 ja teen ka oma ennustuse.
Arvan, et Reform võtab Keskerakonna ees nipa-napa võidu, aga valitsusest jäetakse nad välja.
Reform saab umbes 29-30 kohta.
Keskerakond on Reformil tihedalt kannul ja saab 27-29 kohta.
EKRE teeb tugeva tulemuse ja saab umbes 26-28 kohta.
Isamaa ja sotsid võtavad kumbki umbes 6-8 kohta.
Eesti 200 saab 1 koha, teistele pisiparteidele paraku kohti ei jagu.
Oleks Andres Ammas veel meie seas, siis oleksin oma hääle kindlasti talle andnud.

Jana Toom pani mõnusa pirni - "Ma ei teadnud, et EKRE valija internettigi kasutada oskab!" :D

Martin Helme muigab. Ilmselt on olukorraga väga rahul, sest paberhääli ju polegi praktiliselt loetud ja hetkel näitavad tulemused neile 18 kohta.

Mulle meeldib, et Tarand suhteliselt vähe hääli on saanud. Selle EKRE-aktsiooniga tegi ta omale ikka korralikult margi täis. Ja minna politseisse veel kiunuma, et siin on ai-ai ja siin ka! Mage! Oi, kui mage! Olid mees, et ronisid sinna üritust segama, siis ole ka mees ja laku oma haavad ära, mitte ära mine kaebama nagu haavunud naine!

Hetkel on kell 22:15 ja seis selline:
Reform 37
Kesk 22
EKRE 19
Isamaa 12
Sotsid 11

Rohelised on rõõmsas tujus, vaatamata praegustele tulemustele. Ilmselt eeldasid ise ka, et kasine saak on tulemas.

Keskerakondlased on suhteliselt tõsised...Eks tulemused ei ole praeguseks päris need, mis nad lootsid. Mailis oli tõsine, aga Mäggil paistis küll tuju hea olevat.

EKRE pidulised on väga rõõmsad - kõik naeravad. Mis neil muud ikka teha on, kui hetkel on neil 19 häält, mis teeb ju 12 häält rohkem, kui eelmistel valimistel.

Ai,ai, Ratas on ilmselgelt löödud ja tundub, et olukorraga ka leppinud: "Kui hääli ei tulnud, siis neid ei tulnud."

Kell on 23:25 ja hetkeseis on järgnev:
Reform 35
Kesk 25
EKRE 19
Isamaa 12
Sotsid 10

Nüüd kipun juba arvama, et valitsuse teevad Reform ja Kesk.

Ma ei viitsigi enam midagi kirjutada, pigem läheks juba magama ära :)

Kell on 00:45  ja selleks korraks siis valimised läbi. Mandaadid  jagunesid järgnevalt:
Reform 34
Kesk 26
EKRE 19
Isamaa 12
Sotsid 10

Huvi pärast vaatasin üle, kui palju Autorollo Keit hääli kogus.
Autorollotamine käis otse riigikogu arvutist, aga vaatamata sellele antakse talle 1984 häält! Need ei saa ju kõik tema sõbrad/tuttavad olla!? Mis toimub inimeste peades, kes valivad Riigikokku otsuseid tegema inimese, kelle aususes võib vägagi kahelda. Kummaline! Väga kummaline!

Olenemata sellest, et valimised võitis Reform, sai suurema võidu ilmselgelt EKRE.
Vastasparteid ei suuda mõista, miks EKRE-le nii palju hääli on antud. Nii mõnigi vastaskandidaat on vihjanud, et EKRE-t valib harimatu ja madalalaubaline ringkond.
Tegelikult valivad EKRE-t need eestlased, kes on kaotanud lootuse ja kes tahavad, et Eestis säiliks eestlus. Lühidalt öeldes tahavad EKRE valijad riiki, kus seistakse eelkõige eestlaste eest!
Kui teised erakonnad oma suhtumist muutma ei hakka ja liigutakse edasi peamiselt Lääne suunal, siis võib ainult aimata, kui palju võtab EKRE hääli järgmistel valimistel.
Põhimõtteliselt mõtlemiskoht kõikidele erakondadele ;):)

Aitab - magama ära, et homme täie rauaga ikka koristada jõuaks :)


laupäev, 23. veebruar 2019

"Tõde ja õigus"

Patriootlik eestlane läheb nüüd vutt-vutt kinno, et kauaoodatud "Tõde ja õigus" ära vaadata.
Eriti patriootlik on kinos juba ära käinud ja gigamega patrioot vaatas filmi muidugi esilinastusel  ;)

Meie kuulume gigamega patriootide hulka, sest käisime 20.veebruaril Haapsalu esilinastusel. Olime suisa nii agarad, et ostsime piletid varasemalt ette ära  - ei pidanud õigel päeval piletisabas seisma :)

Film mulle meeldis.
Tohutu töö oli selle jaoks ära tehtud!
See koht, need grimmid, fantastilised näitlejad, pointi edastamine - kõik oli super.
Kui millegi kallal veidi vireseda võiks, siis oli selleks diktsioon.  Päris mitu korda esines olukorda, kus ei saanud aru, mida näitleja räägib/ütleb. Õnneks olid all ingliskeelsed subtiitrid ja sealt sai lugeda.
Kuna seda diktsiooni probleemi esines päris mitu korda, siis see jättis kerge mõru maigu ikkagi juurde, sest filmiga on TÕESTI väga palju vaeva nähtud ja on kuidagi kahju, et sellised pisiasjad suure asja ära lörtsivad. See on natuke nagu tõrvatilk meepotis või nii. Aga noh, vaatamata sellele, on tegemist ikkagi suppppper filmiga. Au ja kiitus Tanelile, kes selle teekonna ette julges võtta. Ma kusjuures arvasin, et ta on noorem, näeb välja nagu lapsuke! Hästi säilinud :):):)

Peale filmi tuli tahtmine riiulist kõik viis raamatut läbi lugeda.
Tegelikult plaanisin seda enne filmi teha, aga mitte ei jõudnud, sest Lindgren võttis ju oma :)
Loen "Lõvisüdamed" lõpuni ja hüppan siis Tammsaare loomingusse ;)

Ühesõnaga minge täna kinno ja nautige meie suurteose ekraniseeringut, homme rutake paraadile ja pange majadele lipud lehvima :)

Ahhoi!







kolmapäev, 20. veebruar 2019

Eesti Laul

Oeh, lõpuks ometi sain arvuti taha, et kiirelt üks väike sissekanne teha.

Laupäeval oli niisiis Eesti Laulu finaal ja Eurovisioonile sõitja on selgunud:

Victor läheb Eesti eest lõõritama

Janeli soovis jõuluvanalt Eesti Laulu finaalile pileteid. Taadil oligi mõistus peas ja tõi kila-kola asemel soovitud piletid.
Kuna Karolini see üritus ei huvita ja Johanna on veits liiga noor, siis Janelil oligi võimalus üksinda koos ema-isaga Saku Suurhallis möllamas käia. Talle väga meeldis. Kohe nii väga, et kavatseb ka sellel aastal jõuluvanalt samasugust kingitust soovida ;)
Janelil läks selles mõttes hästi, et tal õnnestus päris mitme jutuuberiga pilti teha. Minul pole loomulikult aimugi, kes keegi oli, aga temal silmad särasid ja pidi ärevusest vaat et õhku lendama. Fotosid ta üles panna ei lubanud, seega austame tema otsust ja ei pane.
Lisaks jutuuberitele käisime kahekesi ka autogrammide jahil. Kuna nende greenroom´i laudade ümber käis üsna korralik tunglemine, siis õnnestuski autogramm  ainult viielt esinejalt saada. Osad lauljad olid terve hääletuse aja (ca 1,5 tundi!) kadunud. Minu meelest oli selline käitumine veits nagu imelik. Esinejad oleks ju pidanud ometi eeldama, et paljud lapsed/fännid soovisid autogramme. Soovideks need ainult jäidki :);)

Koguda õnnestus autogrammid nendelt artistidelt:


Eesti Laulu show tegemist oli päris huvitav kõrvalt vaadata. Telekast vaadatavaga erineb see ikka üsna korralikult. Üks asi, mis nagu eriti imelik tundus, oli see, kui telerist mõne vestluse/intervjuu lõpus aplausi kuuldus. Saalis tegelikult ei aplodeeritud, aga telekast kostus nagu rahvas oleks hullumas :):)
Ühesõnaga kusagil väikses ruumis keerati veel väiksemast nupust melu suuremaks. Show ju :)
Huvitav oli ka see, et publikul tuli iga laulu ajal püsti tõusta, sest see andvat telekas õiget efekti. Sedasi siis oligi - kui laul algas, rahvas seisis. Juhuuu :)

Mulle see melu ja kõik meeldis. Olgugi, et istusime keskosa viimases reas, siis olin kohaga ka rahul. Kui oli vaja ära käia, siis astusid sups üle ääre ja asi korras. Terve tagumine rida liikus niimoodi. Janeli tahaks järgmisel aastal all istuda ja andsingi talle pühaliku loa, et nii kui piletid müüki tulevad, siis ostan kaks kohta alla ja kaks kohta üles. Saab mõne sõbranna kaasa võtta ja temaga seal all siis hängida ;)

Meie panime põhimõtteliselt kohe minema, kui võitja oli selgunud, sest ei viitsinud sinna ummikutesse kinni jääda. Ja me ei olnud ainukesed!! Kui võitja oli välja hõisatud, siis algas tegelikult suurem rahvaste liikumine :):):)
Saime ilusti välja ja olime päris varakult kodus.

Olgugi, et klõbistasin kogu selle show ajal seal pilte teha, siis näidata ei ole eriti midagi, sest 95% piltidest olid lihtsalt udukogud :(
Oleks pidanud käsitsi sättima, mitte automaadiga - tagant järele tarkus ;)
Ja objektiiv võiks ka muidugi võimsam olla! Aga oleks on sama hea kui poleks ;)

Mõned fotod siiski: