Lehevaatamisi kokku

laupäev, 23. jaanuar 2021

Kui mureks on korteriühistu - vol 4


Minu viimane sissekanne sellest korteriühistu teemast jääb ca kolme nädala taha ja nii mõnigi on vist juba arvama hakanud, et selle teemaga on asi lõppenud. Tegelikult ei ole. Ja ilmselt ei lõppe veel nii peagi! 
Ma kavatsen sellest teemast nii kaua kirjutada kuni lõpuks vastused tulema hakkavad või keegi ka mingisuguse vastutuse võtab. Hetkel mulle tundub, et kõik nn asjaosalised jooksevad paberkotid peas ringi ja teevad nägu nagu nad ei saa mitte millestki mitte midagi aru.

Kui tõesti peaks nii minema, et vastuseid ei saagi, siis on minu kirjutamise tulemusel vähemalt inimesed teadlikud, mis toimub ja kes neid juhivad. Hetkel on ju tegemist siiski küsimusega, mis on tegelikult valla tasemel ja kes ikka inimesi aitama peaks, kui mitte nende juhid! Eks ma näen ja saan aru, kuidas kõike välditakse, aga lõputult ära joosta ei ole võimalik.

Selle praeguse sissekandega ootasin teadlikult nii kaua, sest 19.detsembril saatsin Valla Haldusfirmasse (mille juhataja siis Esimene Juhatuse liige ise on) ametliku avalduse, sooviga mulle väljastada dokumendid, mis on seotud kortermaja katuse renoveerimisega ja lisaks remondifondi kogumisega (küsimusteks olid: millal alustati kogumisega ja kui palju iga aasta koguti?). Remondifondi on raha kogutud juba vääääääga pikalt, aga ühistu loomisel kanti pangakontole veidi üle 5000 euro (mis ka siis nn võla katteks kohe endale tagasi arveldati!). Kuni ühistu loomiseni tegeles maja haldamisega Valla Haldusfirma ja seega sai küsimus sinna ka edastatud.

Ok, 19.detsembril edastasin oma avalduse, 21.detsembril saatis Esimene juhatuse liige mulle e-maili teatega, et minu kirjale vastatakse esimesel võimalusel, aga mitte hiljem, kui 30 kalendripäeva jooksul.

30 kalendripäeva on möödas, ei ole ma saanud infot katusetööde osas ega ka seda kui palju remondifondi tegelikult raha kogunes, mida selle rahaga tehti ja kuhu see pandud on. Laias laastus koguneb aastaga remondifondi 7000 eurot. Kümme aastaga 70 000, kahekümne aastaga 140 000 eurot. Ok, algusaastatel olid summad ilmselt natuke väiksemad ja võtamegi julmalt 30 000-40 000 eurot maha. Me teame, et nende aastatega ei ole majal mitte ühtegi suurt tööd tehtud. Katust on nipet-näpet kuuel erineval korral (!?) lapitud, aga edasi? Kuhu on läinud raha, mida inimesed on kogunud selle jaoks, et nende maja korrastataks? Mis selle rahaga tehtud on? Edastage mingidki paberid, kus on näha, mida selle raha eest tehtud on! Kõik katusetööd on tehtud viimase seitsme aasta jooksul ja see tähendab seda, et need dokumendid peavad kindlasti ka alles olema, sest raamatupidamisseaduse kohaselt tuleb just nii kaua dokumente säilitada. Keegi ei saa mitte kuidagi väitma hakata, et dokumente ei ole. Kuna tegemist on Valla Haldusfirmaga, siis seda enam ei saa sellist asja väita. Ega nad seda väidagi. Nad lihtsalt ei vasta mitte midagi! Milles on probleem ja küsimus, et neid dokumente ja infot ei edastata?
30 päeva on liiga lühike aeg, et riiulist mapp võta ja paberid välja vaadata?
Ütleme nii, et iga korra ja iga küsimisega, muutub selle Esimese juhatuse liikme käitumine ja tegutsemine küsitavamaks.

Seda ei pea ma vist üldse mainimagi, et kui ta mulle Valla Haldusfirma juhatajana vastuseid ei anna, siis korteriühistu endise juhatuse liikmena ei vasta ta mulle ammugi. Olgugi, et vastutuskohustus on tal peale juhatusest lahkumist veel VIIS aastat! Kui olin temalt suured häda ja tsirkusega selle korteriühistu dokumendimapi lõpuks kätte saanud, siis kontrollimisel nägin kohe, et kaustas ei olegi kõiki dokumente, mis seal olema peaks. Kirjutasin talle ja palusin puuduvad paberid mulle edastada. Loomulikult ei ole ma neid tänase päevani saanud ja ilmselt ei saa ka.
2018 ja 2019 raamatupidamisest puudusid näiteks kõik tema enda firma raamatupidamise arved. Miks ta neid ei edasta – pole õrna aimugi. 
Ta ei edasta isegi viimaseid Valla Haldusfirma arveid, mille eest ta ühistu kontolt raha on kandnud!

Selle kortermaja haldamise ja raamatupidamise teenuse koha pealt on üldse üks suur huumor korraldatud.

Tuletan siinjuures meelde, et need lepingud/kokkulepped, millest ma nüüd kirjutama hakkan, on koostatud tagant järele (ehk on võltsitud) ja meie neid ei tunnista. Aga need on paberid, mille Esimene ja Teine juhatuse liige koostanud on ja mis meile üle anti. 

Austame haldamisteenusest.
Paberite järgi teostati kortermajas haldamisteenust/juhtimist järgnevalt:

22.12.2017 alates Valla Haldusfirma.
17.06.2019 alates Esimese juhatuse liikme lähikondlase firma.
29.12.2019 alates taas Valla Haldusfirma.
01.07.2020 alates jälle Esimese juhatuse liikme lähikondlase firma.

Elanikud teadsid kogu aja, et neile pakub haldusteenust Valla Haldusfirma. Kogu selle aja tegeleski majaga (ega seal muud suurt tehtudki, kui kord aastas viidi üldkoosolek läbi) Esimene juhatuse liige. Dokumentide sekka on lisatud neli erinevat lepingut kahelt erinevalt firmalt. 
Saan ma siis õigesti aru, et see Esimene juhatuse liige haldas maja nii Valla Haldusfirma alt ja siis omakorda ka enda lähikondlase firma alt? Oli ta siis oma lähikondlase firmas tööl? Osutas teenust tasuta? Mis süsteem seal oli ja mis point seal oli?

Sellest vahepealsest lepingu mõttest (sõlmitud 17.06.2019), mis Esimese juhatuse liikme lähikondlase firmaga sõlmitud oli, ei saanud ma esialgu üldse aru. Teisest sain aru, sest selle alusel maksti talle detsembris ju raha, aga esimest lepingut ma ei mõistnud. Hakkasin seejärel ühistu pangakonto väljavõtet üle vaatama ja siis alles mõistsin. Mul oli varasemalt kahe silma vahele jäänud see, et 2019 aasta viimasel päeval oli Esimene juhatuse liige oma lähikondlase firmale 1560 eurose ülekande teinud!!!Kusjuures ka seda arvet ei ole dokumendi mappi pandud! Olen seda arvelt temalt mitu korda küsinud, aga otseloomulikult ei ole ta seda mulle saatnud. Vaatasin seda summat ja võtsin ette need nn halduslepingud/kokkulepped ja mida mu pisikesed silmad näevad!? 2019 aastal pakkus Esimese juhatuse lähikondlase firma nn teenust ainult viis ja pool kuud (perioodil siis 17.6.2019 kuni 28.12.2019) ja kui kokkuleppes on kuutasuks kirjas 142,80 eurot, siis teeb summaks kokku 785,40 eurot, mitte 1560!!!!Pöördusin ka selles osas Esimese juhatuse liikme poole ja palusin selles osas korteriühistule viivitamatult raha tagasi kanda. Ei ole vastatud midagi ja ka raha ei ole tagasi kantud! Milline jultumus ja ülbus on üldse sedasi käituda!?

Miks need lepingud/kokkulepped üldse koostatud on? Sellepärast, et nendega  justkui „tõendatakse“, et neil oli alust ülekandeid sooritada. Eriti neid ülekandeid, mis on sooritatud Esimese juhatuse liikme lähikondlase firma kontole.

NB! Korteriühistu poolt on need lepingud allkirjastanud kusjuures Teine juhatuse liige, mitte esimene. Esimese juhatuse liikme allkirja nendel lepingutel ei ole. Kaval käik!

Ma panen need lepingud teile siia üles ka. Saate järgemööda vaadata ja lepingu kirjalikus sisus kümmet erinevust otsida :) 

22.12.2017 - teenust osutab Valla Haldusfirma

17.06.2019 - teenust osutab Esimese juhatuse liikme lähikondlase firma

29.12.2019 - teenust osutab Valla Haldusfirma

1.06.2020 - teenust osutab Esimese juhatuse liikme lähikondlase firma

Lepingute/kokkulepete üleval äärel oli siis korteriühistu nimi ja teenuse pakkuja, all äärel lihtsalt allkirjad. Ainult allkirjad, ei mingeid nimesid! Ühe allkirja tuvastasin ma ära ja see kuulub Teisele juhatuse liikmele, aga kes on teise allkirja omanik, see on juba müsteerium. Seda ei avalikusta mulle ei Esimene juhatuse liige, ei Teine juhatuse liige ega ka Valla Haldusfirma nõukogu! 
Kas Valla Haldusfirma sõlmibki igapäevaselt selliseid leinguid, kus ei ole isegi mitte nimesid kirjas ? 

Oma ülejärgmises sissekandes kirjutan, miks ma julgen 100% väita, et need lepingud on võltsitud, siis saavad Esimene ja Teine juhatuse liige ise ka aru, kui jabur see nende lepingute koostamine tegelikult oli!

Tegelikult haldaski reaalselt korteriühistut Valla Haldusfirma, isegi viimasel juhatuse koosolekul on protokolli konkreetselt kirjutatud: „KÜ juhtimisteenuse lõpetamine, tööde tellimise lõpetamine Valla Haldusfirmalt“ (tekstis siis ikka firma ametlik nimi). Konkreetse päevakorra punkti all on mitu korda kirjutatud just Valla Haldusfirmast. Mitte kordagi ei ole kirjutatud seda, et lepingu peaks lõpetama Lähikondlase haldusfirmaga, kellega  ju nn kehtiv leping/kokkulepe oli. 
Valla Haldusfirmaga lõpetati paberite järgi ju leping ära juba 30.6.2020! 

Nad on oma paberimajandusega nii palju puterdanud, et ma võin igasuguseid näiteid tooma jäädagi. Seda ma ka teen, aga mõnes järgnevas sissekandes ;)

Nüüd liigume ühistu raamatupidamise teenuse juurde.

Kogu see teema saigi ju alguse sellest, et korteriühistu panagakonto väljavõttest selgus, et Esimene juhatuse liige oli hakanud ilma kellegi teadmata tegema ülekandeid omaenda firmasse. Kui esimesel korral nn dokumente vaatamas käisime ja kus see „jurist“ mind takistas, siis Esimene juhatuse liige ütles Kolmandale liikmele, et need ülekanded on raamatupidamise teenuse eest, mida ta korteriühistule osutab. Kuna Esimene juhatuse liige oli teadlik, et me seda teemat kindlasti seal puudutame, siis oli ta selle tõenduseks isegi mapi vahele teenuse osutamisest arve printinud. Kolmandal liikmel lubati arvest isegi pilti teha.

Jah, tõesti, arve oli olemas ja arvel oli tõesti ka kirjas, et see on raamatupidamise teenuse eest.
Aga kes otsustas, et temalt seda teenust on vaja? Miks otsustas? Millal otsustas?
Tulen selle arve ja selle pildistamise juurde üsna varsti tagasi…

Kuna Valla Haldusfirma nõukogu üks liige raiub endiselt nagu rauda, et korteriühistu haldamisel ei ole nende poolt raamatupidamise teenust pakutud, siis mina ei teagi, kes kuni 30.06.2018 korteriühistule raamatupidamist tegi. Ilmselt ikkagi jõuluvana nagu ma ühes oma varasemas sissekandes kirjutasin. AGA millegi pärast on korteriühistule Valla Haldusfirma poolt arve esitatud ikkagi NII raamatupidamise KUI KA haldamise eest! Nad võivad väita nii palju, kui tahavad, et teenust ei ole osutatud, aga arved on väljastatud - need kuus arvet on mul ka puust ja punaselt olemas. Mitte mingi valemiga ei saa väita, et seda teenust pole pakutud. Ühesõnaga kuni 30.06.2018 pakkus raamatupidamise teenust Valla Haldusfirma koos jõuluvanaga.

01.07.2018 alates hakkas lepingu järgi raamatupidamise teenus osutama Esimene juhatuse liige. 

29.05.2020 hakkas aga raamatupidamist korraldama hoopis üks Keila firma, mis osutas teenust kuni juhatuse vahetuseni.

Mis põhjusel järsku mingisugune Keila firma seda raamatupidamist pidi tegema hakkama, selle mõttest ma küll aru ei saa. Esimese ja Teise juhatuse liikme vahel ühistule sõlmitud raamatupidamise leping kehtis viis aastat. Kas esimene juhatuse liige leidis järsku, et tema teenus ei ole siiski piisavalt hea? Või sai ta siiski aru, et tegemist on kerge omavoli ja apsakaga?

Nüüd on see koht, kus ma tulen tagasi selle Esimese juhatuse liikme raamatupidamise arve juurde, mida pildistada õnnestus. See arve on siin: 

Raamatupidamise arve


Mida te näete?
Te näete, et esitatud on septembrikuu arve, onju?
Nii…Mis kuupäeval on sõlmitud leping selle Keila firmaga? 
Maikuus! 

Mida see tähendab? Kui alates maikuust tegi raamatupidamist juba Keila firma, siis miks oli mapis raamatupidamise eest Esimese juhatuse liikme firma arve?! 

Sellel ajal ei olnud Esimene juhatuse liige ilmselt korteriühistu pangakontolt ise üle vaadanud ja ei teadnud, et viimati oli ta oma firma kontole ülekande teinud maikuus. Ta võibolla arvast, et on raha kandnud ka juunis, juulis, augustis, septembris ja seetõttu oli mapis ka septembrikuu arve. Noh, ikka näitad ju viimast jooksvat arvet!

Hiljem, kui asi tõsiselt täbaraks hakkas minema, ühistus korraldati juhatuse vahetus, siis ta teadis, et peab uuele juhatusele ju dokumendid ka üle andma ja siis läks alles kontode kontrollimiseks ja paberite printimiseks. Konto väljavõttes ta nägi, et viimane makse oma firmasse oli toimunud maikuus ja seega saigi ta järgnevateks kuudeks hoopis teise raamatupidamise firma mängu tuua. Ilmset nii paju julgust tal enam polnud, et need 600 eurot veel oma firmale kanda. Samas ega erilist vahet ei ole, kas kannad ilma volituseta/üldkoosoleku otsuseta oma firmasse või mõnda suvalisse firmasse – otsuse oled ikka teinud omavoliliselt.

Ilmselgelt ei olnud Esimesel juhatuse liikmel selleks ajaks enam meeles milliseid pilte Kolmandal juhatuse liikmel pildistada õnnestus ja seetõttu see apsakas tuligi.

Tema ilmselt põhjendaks seda pilti nii, et me ise oleme selle arve koostanud ja sinna mappi pannud. Tema kahjuks ja meie õnneks talletavad tänapäeva telefonid muud ka, kui ainult foto. Väga lihtne on tõestada, mis kuupäeval ja kellaajal see pilt tehtud on. Esimene juhatuse liige teab üsna täpselt, kus ja mis kellaajal Kolmas liige viibis.

Pilte õnnestus teha päris mitu ja kui mina dokumendimapi enda kätte sain, siis ei olnud selles mapis MITTE ÜHTEGI eelnevalt pildistatud dokumenti! 

Ma kusjuures kirjutasin sinna Keila firmasse ja palusin mõningatele küsimustele vastuseid, aga neid ma loomulikult ei saanud. Mingil ajal mõtlesin, et proovin siis helistada ja minu üllatuseks kõnele isegi vastati. Tutvustasin ennast ja enne, kui oma küsimuse lõpetada olin jõudnud, vuristati mulle juba ette, et jah, tema korraldas ühistus raamatupidamist, et tema saatis korteriomanike arved Esimesele juhatuse liikmele ja Esimene juhatuse liige edastas need omakorda korteriomanikele.

Nüüd ma ei saagi päris täpselt aru, kas see Keila raamatupidaja töötas ka siis Valla Haldusfirmas (sest arved olid endiselt TÄPSELT samasugused nagu varasemalt, koos Valla Haldusfirma juhiste ja rekvisiitidega) või saatis ta need arved Esimese juhatuse liikmele, kes need omakorda ümber tegi,  nii et rekvisiidid ikka arvetel olemas oleks? 

Ok, eks see on siin huumoriga küsitud, sest igaüks saab ilmselt aru, et arveid on koostanud ja väljastanud kogu aeg üks ja seesama firma, olenemata sellest, kui mitu teenuseosutajat meile praegu näidata üritatakse. Punkt!

Nüüd pakub ühistule PÄRISELT teenust uus raamatupidamise firma ja huvitav küll miks nende poolt väljastatud arvetel Valla Haldusfirma rekvisiite ei ole?


NB! Tulles veel kord selle raamatupidamise lepingu juurde, mis Esimene ja Teine juhatuse liige korteriühistule omavahel sõlmisid, siis lepingu kohaselt peab raamatupidaja ka kolmele töötajale palgaarvestust tegema.
Eeee, korteriühistul ei ole muidu ühtegi palgalist töölist!? 
Seal oli veel selliseid küsitavaid punkte, mille kohta ma Esimese juhatuse liikmelt ka aru pärisin. Loomulikult - ei mingeid selgitusi!

Olgugi, et Esimene ja Teine juhatuse liige on korteriühistu mappi kenasti need otsused ja lepingud koostanud, siis neil ei ole absoluutselt mitte mingisugust kaalu. Esiteks otsustab igasuguste teenuste tarbimise osas lepingute sõlmimise ÜLDKOOSOLEK (KrtS § 35). Teiseks ei olnud juhatus lepingute sõlmimise osas korraldanud juhatuse koosolekuid ja seega eeldab juhatuse kirjalikud otsused KÕIKIDE juhatuse liikmete nõusolekut (MTÜS § 29 lg 3). Mida aga polnud, oli Kolmanda juhatuse liikme allkiri! Vähe sellest! Kui esimestel juhatuste otsustel oli kolmanda juhatuse liikme nimi vähemalt reaalselt paberile kirja pandud, siis viimaste otsuste puhul seda enam ei olnud. Ega need otsused mingit rolli tegelikult ei mängi, sest juhatus küll sõlmib lepinguid, aga otsuse teeb siiski ÜLDKOOSOLEK.


Esimene ja Teine juhatuse liige üritasid minu hallatavates korteriühistutes vigasid otsida. Kaevasid, mis nad kaevasid, aga paraku peavad nad nentima, et jäid tühjade kätega. Ainuke asi, mille nad leidsid ja mulle ette heitsid, oli see, et minu poolt juhitud korteriühistu majandusaasta aruannetes ei olnud eraldi reana reservfondi kirjas. Peaaegu kõikidel majadel on pangalaen ja panga enda tingimus on juba reservfondi olemasolu ja tegelikult on see reserv olemas. Küll mitte eraldi reana. Tunnistan – täielikult minu viga. See on aga asi, mis selle aasta üldkoosolekutega ära saab likvideeritud. Ongi kõik!
Kui nad lootsid leida, midagi sarnast, mis Esimese juhatuse liikme hallatavates majades toimub/on toimunud, siis see nende lootuseks jääbki. Kui ma oleks oma tegemistest samamoodi käitunud nagu tema, siis mina seda häbi ilmselt küll üle ei elaks. Ma ei julgeks inimestele otsagi vaadata!

Mõnel pole muidugi vahet – teeme näo, et midagi pole olnud, dokumente ei edasta ja vastuseid ei anna. Elu on nagu lill! :)

Vähe sellest, et Esimene Juhatuse liige dokumente ei edasta ja vastuseid ei anna, siis ei vasta minu ametlikule kirjale ka Valla Haldusfirma nõukogu. Saatsin 7.jaanuaril kõigile kolmele nõukogu liikmele ametliku kirja, kus palusin seoses Valla Haldusfirma tegevusega vastuseid. Kõik küsimused on konkreetselt seotud Valla Haldusfirma tegevusega seoses selle korteriühistuga. Vastuseid ei ole ma saanud, küll aga sain ühelt nõukogu liikmelt telefonikõne, mille eesmärgist ma küll aru ei saanud.

Nõukogu liige rõhutas korduvalt ja korduvalt, et tegemist on tsiviilasjaga ja küsis, et  mida ma üldse soovin. Ma vastasin talle oma viis korda, et esialgu soovin oma  kirjalikult esitatud küsimustele kirjalikke vastuseid.


Keegi peab ju ometi vastutuse võtma ja küsimustele vastama!Ta leidis, et Valla Haldusfirma ei ole korteriühistule kahju tekitanud ja küsis endiselt, et mida ma soovin.Tegelikult on Valla Haldusfirma korteriühistule kohe kindlasti kahju tekitanud! Ja mitte vähe!Ma leian, et ca 11 000 eurot on korteriühistule ikka väga suur summa.
Kuidas Valla Haldusfirma kahju tekitas?
Oma tegevusetusega. Valla Haldusfirma oli see asutus, kes kortermaja enne ühistu loomist haldas. Just Valla Haldusfirma oli see, kes lasi selle korteri võlgnevusel tekitada, kui nad korteriga ei tegelenud.

Lühidalt: aastal 2008 suri soomlasest korteriomanik ära ja Valla Haldusfirma oleks pidanud Soomes elava pärijaga ühendust võtma. Seda aga ei tehtud ja korteril võlg muudkui kasvas ja kasvas. Kasvas nii kaua kuni summa oli ca 11 000 eurot. Loodi korteriühistu. Valla Haldusfirma esitas ühistule selle korteri osas ca 11 000 eurose arve, mille võttis vastu Esimene juhatuse liige (tuletame meelde, et ta oli samal ajal ka Valla Haldusfirma esindaja) ja kes selle arve ka osade kaupa tasus.

Kui ma küsisin, et mida Valla Haldusfirma selle heaks üldse tegi, et korterile võlgnevus ei tekiks või võlgnevus kätte saada, sain vastuseks, et kasutusele võeti kõik vajalikud meetmed.


On ikka humoristid!
Neil oleks piisanud ainult sellest, kui nad oleksid pärijaga ühendust võtnud. Asi olekski sellega lõppenud! Nad ei teinud seda 12 aasta jooksul mitte kordagi! Kui mina korteriühistus asjaajamise enda kätte sain ja konkreetselt selle korteriga tegelema hakkasin, siis sain vähem, kui nädalaga nii pärija telefoninumbri, e-maili ja postiaadressi, lisaks sellega rääkisin temaga ka telefoni teel, kus ta kinnitas, et Valla Haldusfirma ei ole temaga MITTE KUNAGI ühendust võtnud. Loomulikult ma usun teda, sest tal ei ole mitte mingisugust põhjust mulle valetada. Seda enam, et soomlased kardavad igasuguseid võlgnevusi ja kohtuasju, sest Soomes liiguvad asjad väga kiiresti kohtutäituritele. 

Mina tegin selle töö ära nädalaga, mida nemad ei suutnud 12 aastaga! Millest me üldse räägime!? Mitte mingil juhul ei saa Valla Haldusfirma praegu väita, et kasutusele võeti kõik vajalikud meetmed. Kindel fakt on see, et ei tehtud isegi ESIMEST sammu ehk inimesega ei võetud ühendust. Teisi samme ei saagi üldse teha, kui ei ole esimest teinud!


Tean, et sellist süsteemi, kus ühistu loomisel Valla Haldusfirma ühistutele selliseid suuri arveid esitas, on teisigi. Miks need süsteemid läbi läksid? Aga seetõttu, et see Esimene juhatuse liige on end kümnetesse korteriühistutesse juhatuse liikmeks kompunninud ja tema enda poolt esitatud arveid ju ometi ei vaidlusta. Nii nagu ta ei vaidlustanud seda arvet selles konkreetses korteriühistus. Iga normaalne juhatuse liige, kes on valitud ühistu eest seisma, oleks selle vaidlustanud.

Minuga on ühendust võtnud ka kortermajade elanikud, kus see Esimene juhatuse liige ametlikult juhatuses ei olegi, aga haldab ühistut läbi Valla Haldusfirma. Lisaks on tal kõik vajalikud ligipääsud ka pangakontole! Seega puudub mul/meil tegelikult ülevaade, kui paljudes majades veel selline haldamine käib ja võla-süsteem läbi on viidud.
Inimesed, kes minuga on ühendust võtnud, kaebavad kõik neidsamu probleeme – dokumente ei näidata, majades midagi ei tehta ja raha kohta öeldakse, et seda pole!

Ulme! Ulme! Ulme!

Siinkohal teen üleskutse minuga endiselt ühendust võtta ja oma muredest rääkida. Anonüümsus on igati garanteeritud!

Valla Haldusfirma nõukogu liige armastas telefonikõnes korduvalt rõhutada, et tegemist on tsiviilasjaga. Ilmselt tahaks ta asju kohtus lahata. Kui mul raha oleks, siis ma läheksin suurima hea meelega kohtusse, sest see, mida tegelikult tehtud on ja kuidas heausksete inimestega käitutud on, on lihtsalt nii uskumatu. Ja ajuvaba!

Nõukogul ja Esimese juhatuse liikmel ei ole loomulikult kohtu vastu midagi, sest maksumaksja maksaks ju selle pulli neil kinni! Mina aga ei saa minna elanike raha kulutama!

Kuna kogutud materjali on juba nii palju, siis hakkan suure tõenäosusega otsima juristi/advokaati, kes asja pro bonona ette võtaks, sest see teema ja need osapooled (eriti veel see, et seotud on valla firma) on midagi enamat, kui lihtsalt ühistu. Ja kui läbi ajakirjanduse jurist/advokaat veel feimi ka saab, siis miks ta ei võiks seda asja ette võtta? ;)

Kohtust rääkides, siis ma tooksingi siin kohe näite sellest, kuidas see Esimene Juhatuse liige ühes teises kortermajas ühes teises külas ühe korteriomanikuga käitus.
Nimelt oli tegemist korteriühistuga, kus seesama Esimene Juhatuse liige asju ajas. Minu imestuseks tegutseb ta selles ühistus veel siiani! Riigiteatajas on kohtulahend ilusti olemas ka, kes tahab, see otsib selle ise üles ;)

Korteriomanik elas viimasel korrusel ja kuna majal oli katus viletsas seisus, siis tilkus see läbi ja rikkus sellega ära korteriomaniku lae. Korteriomanik teatas, et katus laseb läbi ja sellega on korterile kahju tekitatud. Ta tegi ühistule ettepaneku remondikulud kinni maksta, summaks oli 485,85 eurot. Esimene juhatuse liige, KES PEAKS KOGU KORTERIÜHISTU EEST SEISMA JA ASJU LAHENDAMA, leidis, et probleem ei olnud katuses ja keeldus raha maksmast. Ja nii kaks korda järjest! Korteriomanikul ei jäänud muud üle, kui abi saamiseks kohtusse pöörduda. Kohtus tõi see Esimene juhatuse liige igasuguseid jaburaid vastuväiteid, kuidas süüdi ei ole ühistu vaid korteriomanik ise. No seal oli ikka täiesti ajuvaba põhjendusi toodud. Kokkuvõttes lõppes asi ikkagi nii, et õigus jäi siiski korteriomanikule ja kogu lugu lõppes sellega, et summa ei olnud enam mitte 489,85 eurot, vaid 2351,50 eurot. Ja kes selle jama lõppkokkuvõttes kinni maksis? Loomulikult korteriühistu ja kõik selle liikmed! Kokkuvõttes läks summa veel suuremaks, sest kinni tuli maksta ka kohtukulud!

Mis selle keissi lõpptulemus oli? Lõpptulemus oli see, et küla vahel levitati infot nagu korteriomanik ongi selline inimene, kes kogu aeg ühistutelt nö raha kasseerib ja kohtusse kaebab. Kuna levitaja on väga osava jutuga ja oskab seda lausa imeliselt, siis loomulikult jäädi seda juttu uskuma. Korteriomanike elu tehti seal talumatuks ja nende jaoks oli lahendus see, et kolisid sealt külast üldse minema!

Kuna see Esimene juhatuse liige haldab ikka väga palju ühistuid ja dokumentide kontrollimise huvi on nii mõnelgi korteriomanikul tekkinud, siis edastasin Esimese juhatuse liikmele juba 21.detsembril teate, et soovin volitatud isikuna järgmise maja dokumentidega tutvuma tulla, palusin selleks aeg broneerida. Kas minu e-mailile vastati? Loomulikult mitte. Vastati alles siis, kui olin saatnud juba kolmanda teate. Ja vastus oli ka selline, et las ma saadan talle volikirja. Vastasin, et volikirja võtan ma kaasa, kui dokumentidega tutvuma tulen. Seepeale saadetakse mulle uus kiri küsimusega: „Milline korter volikirja andis?“ No püha müristus! Mis vahet sellel on, milline korter selle andis? Kui ma dokumentidega tutvuma tulen, siis sa ju näed, kes volituse andis ja soovi korral saad sellest isegi koopia teha! Ma ei tuleks ju ometi ilma volikirjata! Peale seda oli jälle vaikus ja ei mingit aja broneerimist! Sellest päevast peale andsid samast majast oma volitused juba mitmed korteriomanikud, mitte ainult üks. Saatsin järgnevatel päevadel mitu kirja sooviga see aeg siiski broneerida. Ei mingit vastust. Kui ma lõpuks teada andsin, et kui ta mulle aega ei broneeri ja dokumente ei näita, siis ma hakkan juba kuhugi instantside poole pöörduma, sest selline käitumine ei ole normaalne! Saingi vastuse, kus teatas kuupäeva, mil saan dokumentidega tutvuma minna. Ja see aeg jäi ikka mitme nädala taha! 

Minus endas tekitab juba ammu küsimusi see, et inimene, kes rikub igasuguseid seadusi, ajab oma asju nii nagu ta ajanud on, siis kas ta on tõesti sobiv inimnene juhtima Valla Haldusfirmat? Ta ei võta ju absoluutselt mitte mingisugust vastutust mitte millegi eest. Kas me peame kõik silmad kinni panema ja tegema nägu, et kõik on kõige paremas korras? Ei pea ju! Seda enam, et see teema ja need küsimused on tegelikult juba aastaid õhus olnud.
Siinkohal ongi mul küsimused, et kui Valla Haldusfirma nõukogu ka vastuseid ei anna, siis - mis edasi? Kuhu nagu edasi pöörduda? Kelle poole?
Ok, järgmine samm oleks ilmselt vallavanem. Kui tema ka vastuseid ei anna - mis siis?

Kuhu siis see tavaline inimene nagu päriselt pöörduma peaks?

Ja nüüd lõpetuseks väike lõiguke minu tavapärastele lugejatele, kes selle blogiga juba pikalt kaasas on käinud – annan pühaliku lubaduse, et ma ei kajasta seda korteriühistu teemat enam oma blogis :) Teemat ma loomulikult poolikuks jätta ei saa, sest need küsimused on siiski vaja ära lahendada ja selle teema kajastamiseks teen lihtsalt eraldi blogi. Võtan Guugli appi ja hakkangi tegema ;)

teisipäev, 12. jaanuar 2021

Talv on saabunud!


Täna oli nii imeline talvepäev! Meil sadas ka lõpuks ometi lai lumi maha!
Kui lapsed olid kooli ära läinud, siis mina lippasin õue lumega möllama. Nendel aastatel, kui lund on olnud, siis oleme alati lastele ikka liumäe, koopad ja istumised ehitanud. Kuna lumi pakkis, siis tuli seda aega otstarbekalt ka ära kasutada ja nii saigi sisuliselt hommikust õhtuni õues oldud. Hommikul 8 ajal läksin ja õhtul 20 ajal tulin tuppa. Vahepeal käisime õega oma igapäevasel jalutusringil. Tänane päev oligi 12 tundi lund ja värsket õhku! Õhtu saabudes tuli tööjõudu ka juurde ja nii me seal siis askeldasime. Hea, et värskeõhu mürgitust ei saanud :) 

Mõnus, mõnus, mõnus :)

Kui Johanna koolist tuli, siis ma olin sel ajal ka õues. Nähes, mida ehitatud oli, siis ta kohe tuli kallistades ja ütles, et ma olen nii äge ema! :) Milline ema siis sellist lauset kuulda ei tahaks, eksole ;) Laps oli kohe siiralt, siiralt rõõmus. Ta ootas ju nii kaua seda lumist aega. Paar päeva tagasi oli meil siin lund enam-vähem mõned millimeetrid, aga käisime ikkagi mäe peal „kelgutamas“. Eks see kelgutamine oli tegelikult huumor, aga see eest sai natuke jääd lõhkuda ja sellest tollel õhtu täitsa piisas ;) 

Kelgutatud sai põhimõtteliselt tahtejõuga :)
                                          
Kui tol päeval kelgutada ei saanud, siis nüüd on selleks lund piisavalt ja lapsed saavad oma talverõõme täiel rinnal nautida. Ülehomme tuleb juba korralik miinus ka ja seega jääb see lumi sel aastal natuke pikemaks maha, kui ainult paariks päevaks.

Tegelikult peaksin ma terve see nädal oma semestri viimaseks eksamiks õppima, mis reedel toimub, AGA... Kaks päeva on juba nädalast kulunud - õppida ei ole jõudnud! Õppeaine ei ole ka kõige lihtsamate killast (arengupsühholoogia), aga usun, et teen ikka ära. Mis tulemusega, selles on küsimus ;) Kui ma juba selle tunnetuspsühholoogia tehtud sain, siis see psühholoogia on oluliselt lihtsam. Ühesõnaga homme ja ülehomme proovin end õppimislainele saada. Samas, kui homme ka veel ilm kraadide poolest seal nulliringis on ja lumelinna saaks ehitada, siis ma kipun arvama, et ma selle lume ikka valin. 
Raske see elu mul… :)

Aga ma pean ikkagi uhkustama:

Hommikul, pimedas, sai juba alustatud ;)

Meie iga-aastane abimees. Aitähhhhh! :)

Õhtu on saabunud ;)

Lasterõõm :)

Oeh...:):):)


teisipäev, 5. jaanuar 2021

Kui mureks on korteriühistu - vol 3

Mul oli tegelikult tänaseks üks teine blogitekst juba valmis kirjutatud (terve eilse õhtu kirjutasin!), aga kui ma sain täna lõuna paiku valla osalusega ettevõtte (edaspidi nimetusega Valla haldusfirma) nõukogu liikmelt järjekordse ümmarguse vastuse oma küsimustele, siis ma otsustasin ümber, et kirjutan hoopis sellest, sest see, kuidas meile ladvikust vastuseid ei anta, on täiesti jabur.

Et Valla haldusfirmani jõuda, siis selgitan lühidalt lahti, kuidas seda kurikuulsat korteriühistut, millest kogu see supp alguse sai, üldse hallati. Peale seda, kui korteriühistu dokumendid enda kätte olin saanud, selgus paberitest, et korteriühistul oli selle perioodi jooksul sõlmitud neli erinevat halduslepingut (!?) ja kaks erinevat raamatupidamise lepingut. Meeletuletuseks kirjutan, et korteriomanikud teadsid kogu selle aja vältel, et neid haldab Valla haldusfirma. Kõikidel arvetel, mis elanikele selle aja jooksul esitati, figureeris Valla haldusfirma rekvisiidid, e-mailid ja kontaktid, veenäitude esitamine jne – kõik oli seotud Valla haldusfirmaga. Mitte kusagil ei olnud mitte ühtegi viidet, märki ja teavitust sellest nagu teenust pakuks mõni uus/teine firma. 

Milline olukord selles korteriühistu haldamises ja raamatupidamises siis valitses?

Korteriühistu loomisel võttis haldamise üle seesama haldusfirma, kes kortermaju eelnevatel aastatel haldas ehk Valla haldusfirma. Korteriomanikele oli see ilmselt loogiline asjade käik. 
2019 suvel hakkas teenust osutama Esimese juhatuse liikme lähikondlase firma, 
2019 aasta lõpus jälle Valla haldusfirma, 
2020 suvel taaskord Esimese juhatuse liikme lähikondlase firma. Kõikide nende „vahetuste“ kohta oli dokumentide seas suisa kirjalikud kokkulepped olemas. Üldiselt sõlmitakse teenuse osutamisel ikka lepinguid, aga nendel puhkudel oli tegemist siis kokkulepetega. Noh, vahet üldiselt pole – kui kokkulepe, siis kokkulepe.

Põikame korra haldusteenusest kõrvale ja vaatame, mis toimus raamatupidamises. Korteriühistu loomisest kuni suveni haldas kortermaja Valla haldusfirma ja teenuse eest esitatavad arved olid täpselt nii suured, mis hõlmasid nii haldust, kui ka raamatupidamist. Hetkel raiutakse mulle nagu rauda, et Valla haldusfirma ei ole mitte kunagi raamatupidamise teenust pakkunud ja seega pean ma ilmselt järeldama, et pool aastat tegi korteriühistule raamatupidamist jõuluvana! Pool aastat esitati korteriühistule igatahes arveid, mis sisaldasid kogu haldusteenust koos raamatupidamisega. 
Pool aastat sellepärast, et peale seda hakkas raamatupidamise teenust osutama Esimene juhatuse liige omaenda firmaga. Kui juhatuse liige oma firmaga teenust tahab pakkuda, siis seaduse järgi eeldab see muidugi üldkoosoleku otsust, aga nagu me teame, siis osadele seadused lihtsalt ei kehti – tehakse, mida ise tahetakse. Kui tahan ikka teenust osutada, siis ma ka osutan! Nüüd, kui see kogu jama hargnema hakkas, siis viimase poole aasta raamatupidamise teenuse eest on arve makstud hoopis mingile naaber maakonna raamatupidamise firmale, kellele maksti arve välja kuue kuu eest korraga, detsembrikuus. Kirjutasin sinna firmasse ja küsisin mõned küsimused, aga arvata võib, et vastust ei ole mulle antud.

Pilt on põhimõtteliselt kiirelt selgeks tehtud. Vahepeal oli kaks korda perioodi, kus Valla haldusfirma ei puutunud tegelikult üldse enam sellesse korteriühistusse (sest raamatupidamist tegi Esimese juhatuse liikme firma ja haldust tema lähikondlase firma), aga ometi esitati haldusfirma poolt korteriühistule arveid. Kui firma teenust ei osuta, siis mille eest üldse arveid esitatakse? Ok, soojusenergia oli see artikkel, mis eraldi lepingu alla kuulus, aga teised kuluread, mis arvetel olid, ei oleks saanud seal ju olla. Teenust ju ei pakuta! Kui küsisin Valla haldusfirma nõukogu liikmelt selle kohta aru, siis vastust ma sellele ei saanud. Jäetigi täitsa vastamata.

Isegi siis, kui Valla firma teatud perioodidel üldse korteriühistusse ei puutunud, saadeti korteriomanikele igakuiseid arveid, kus kõik andmed, e-mailid, info kuulus Valla haldusfirmale. Mina saan asjast aru nii – Esimene juhatuse liige töötab Valla haldusfirmas, Esimese juhatuse liikme lähikondlane (kelle firma korteriühistut vahetustega haldas) töötab Valla haldusfirmas. Nad saavad mõlemad Valla haldusfirmast töötasu. Inimesed teavad, et maksavad oma tasu Valla haldusfirmasse, aga reaalsus oli see, et raamatupidamise eest liikus raha Esimese juhatuse liikme firmasse ja haldusteenuse eest tema lähikondlase firmasse. Kas ma saan õigesti aru, et tööd tehakse valla raha eest, aga raha läheb erasektorisse? Lihtsalt mõtlen siin praegu… 
Küsisin selles osas ka Valla haldusfirma nõukogu liikmelt seisukohta, et kas tema arust on tegemist usaldusväärse inimesega, kui ta kannab ühistu liikmete teadmata korteriühistu pangakontolt raha enda ja oma lähikondlase firmasse. Ja teate, mis vastuse ma sain. Istuge ikka enne maha, kui loete, sest see vastus on minu meelest eriti jabur! Sain vastuseks, et ta ei usu, et kontolt pangarööv on tehtud!!! Kui mina seda lugesin, siis ma ei tahtnud küll uskuda, et üks nõukogu liige sellise vastuse annab! Päriselt?

Kui ma küsisin nõukogu liikmelt, et kuidas tema kommenteerib seda, et volitatud isikul ei lubata dokumentidega tutvuda ja selle takistamiseks kutsutakse kohale jurist, siis tema esitas küsimuse vastu, et kas jurist kasutas jõudu! Wau! Ei füüsilist jõudu tõesti ei kasutanud, aga nagu ma sellest küsimusest ja irooniast aru võin saada, siis ma oleksin pidanud tollel päeval üle laua lendama, dokumendid kaenlasse haarama ja kõike muud tegema, et ma siiski näeksin neid dokumente.

Kõige jaburam vastus ja teema tuli esile siis, kui ma soovisin teada saada, kes on Valla haldusfirma poolt allkirjastanud need kaks lepingut/kokkulepet, millega korteriühistule haldusteenust pakuti. Kuna lepingud oli sõlmitud nii, et seal ei olnud MITTE ÜHTEGI isiku nime, siis mulle ongi jäänud arusaamatuks, kes need lepingud allkirjastanud on.

Saatsin Esimesele juhatuse liikmele kirja ja küsisin, et kes on Valla haldusfirma poolt lepingu allkirjastanud. Vastust ma loomulikult ei saanud. Esimene juhatuse liige on äriregistri järgi Valla haldusfirma esindusisik ja tema allkiri see ei olnud, siis pidi see olema keegi teine, kellel on volitused. Kuna Esimene juhatuse liige mulle vastust ei andnud, siis saatsin küsimuse edasi ka Valla haldusfirma nõukogu liikmetele. Pärisin aru, kelle allkiri see ikkagi on ja kas allkirjastajal oli allkirjastamise hetkel ka selleks vajalikud volitused. Ja teate, millise vastuse ma sealt sain?! Sain vastuseks, et ühistu PIDI teadma, kes lepinguid allkirjastab. Kui vaja, siis küsitakse volikirja ja selle koopia peaks meil olemas olema. Hellou! Kui meil see volikiri ja need andmed olemas oleks, siis ma seda ju ei küsiks! Kõige toredam ongi see, et ühistus ajas asju seesama Esimene juhatuse liige, kes on äriregistri järgi Valla haldusfirma ainuke esindusisik. Saatsin nõukogu liikmele uuesti kirja ja selgitasin, et teenuse pakkuja oli Valla haldusfirma ja kokkulepe on sõlmitud Valla haldusfirmaga, järelikult nad peavad avalikustama, kes on need lepingud/kokkulepped allkirjastanud. Jäädi enda juurde kindlaks ja öeldi, et neil ei ole mitte midagi lisada.

Ulme! Milline korrektne firma sõlmib üldse lepinguid, kus ei ole isegi mitte allkirjastajate nimesid all?!

Ok, mina tean, et need lepingud on tegelikult sõlmitud tagant järele ja ma saan seda 100% ka tõendada. Lubasin nõukogu liikmele, et nii, kui ma saan teada, kes need lepingud allkirjastanud on, saan volitusest koopia, siis avalikustan ma talle esimesena, kuidas ma julgen väita, et need lepingud võltsitud on. Kui ma selles nii kindel ei oleks, siis arvata võib, et ma ei kirjutaks sellest. Ilmselt ei julge keegi sealt pundist praegu pead pakule panna ja seepärast käibki keerutamine, et ühistu PEAB ja PIDI ise teadma, kes lepingu allkirjastas!

Hästi lahedad on vastused, kus ma küsin konkreetseid teemasid, mis puudutavad korteriühistut ja Valla haldusfirmat ning mulle vastatakse selle peale, et kui ühistu on sõlminud valesid lepinguid või lepingud on sõlmitud valedel alustel, siis ma saan seda asja arutada ühistu endaga. Kõik vastused saab anda Esimene juhatuse liige, kes oli see isik, kes ühistus asju ajas, korteriühistu pangakontot haldas ja need küsimused tekitas. Kuna seesama Esimene juhatuse liige esindab samal ajal ka Valla haldusfirmat, siis arvata võib, et nõukogu teda toetab. Olenemata sellest, millised on olnud eksimused või vead! Eks ma siis küsin iseendalt, kes selle Valla haldusfirma lepingu ikkagi allkirjastas! Ma arvan, et ühel heal päeval saan ma oma küsimusele ka vastuse.

Mind ajab pehmelt öeldes naerma väide, kuidas raiutakse nagu rauda, et Valla haldusfirma ei osuta raamatupidamise teenust! Ma ei pea siinjuures kohe kindlasti silmas seda, et mõni suvaline firma astub nüüd Valla haldusfirmasse sisse ja palub raamatupidamise teenuse osutamist. Ma pean silmas haldusteenust koos raamatupidamisega. Olen näinud mitmete kortermajade dokumentatsioone ja osadel majadel on Valla haldusfirma haldusteenust ise pakkunud. Kuna raamatupidamise eest ühelegi teisele firmale eraldi arveid makstud ei ole, siis sisaldabki haldusteenus ka raamatupidamist. Valla haldusfirma ju arveid saadab ja arvet peab keegi seal koostama, seega ei ole siin mingit küsimust! Kas nendes majades pakkus ka siis haldamise raames raamatupidamist jõuluvana? Kohe mitu aastat järjest? Kindlasti mitte. Kui neil ei meeldi sõna raamatupidamine, siis võib selle ju asendada sõnadega „arvete koostamine, arvete edastamine jne.“ Mõte jääb ju ikka samaks!

Teate, mis selle asja juures kõige jaburam on. See minu survestamine, kuidas ei tolereerita seda, et ma ühest korteriühistu probleemist oma blogis kirjutan. Kõige parem nali on muidugi see, kuidas mulle täna teada anti, et mingitel põhjusel levitan ma kolmandatele isikutele korteriühistu ja nende liikmete vahelisi pangatoiminguid. Et selline avaldamine on keelatud ja karistatav! No tere tali! Kolmandateks isikuteks pidasid nad kusjuures iseennast (ehk Valla haldusfirma nõukogu liikmeid), sest nad leiavad, et Valla haldusfirma ei ole üldse seotud osapool. Kõige parem on muidugi see, et kui ma neile kirjutasin, et aastal 2018 ei klapi konto väljavõttes peaaegu mitte ükski Valla haldusfirma arve summaga, mida korteriühistu pangakontolt Valla haldusfirmale tasutud on. Selle tõendamiseks soovisid nad arveid ja konto väljavõtet. Ma siis saatsin. Tegin neile isegi kokkuvõtte! Nüüd ei ole neil millestki muust kinni haarata, kui sellest, et levitan kolmandatele isikutele (ehk neile) ühistu pangakontot. Härra panustab selle peale, et kuna Valla haldusfirma raamatupidamist ei paku, siis ma ei oleks tohtinud seda pangakonto väljavõtet neile saata! Tule taevas appi!! Raamatupidamise teenus või selle osutamine ei puutu üldse asja. Mina võtsin nendega ühendust ja teavitasin, et sisuliselt mitte ükski Valla haldusfirma poolt väljastatud arve ei klapi sellega, mis kontolt tegelikult makstud on. Arved on ju väljastanud Valla haldusfirma ja tegemist on Valla haldusfirmaga, seega on nad kohe kindlasti nõukogu liikmetena teine osapool, mitte „kolmandad isikud.“ Kelle poole ma siis nagu veel pöörduma peaksin, kui mitte firma nö aju poole? Naabri kassi w?

Mis ma sellisele vastuse peale ikka öelda oskasin. Mitte midagi muud, kui seda, et kui minu tegevus oli tõesti keelatud ja karistatav, siis tuleb järelikult kuhugi kaebus teha. Kellele täpsemalt, seda ma küll soovitada ei osanud. Ah, mõtlevad ise äkki välja ;)

Olen saanud teateid, et minu blogi kirjutamine ei ole tolereeritav ja ma peaksin koheselt blogi sissekanded lõpetama, sest mul puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et Valla haldusfirma oleks tekitanud mingisugust kahju. Lisati, et ilma tõenditeta vargustes ja kriminaalsetes asjades süüdistamine on minu puhul karistatav. Püha püss! Ma ei ole isegi poole sõnaga kirjutanud sellest, et keegi kusagil midagi varastanud on. Lepingute võltsimine (tagant järele vormistamine) tuli alles selle sissekandega päevakorda ja selles osas on mul kindlad tõendid ka olemas. Kohe, kui olen Valla haldusfirmalt saanud andmed, kes need kaks lepingud/kokkulepet firma poolt allkirjastas, võin nende soovil politseisse minna ja KarS § 344 ja 345 põhjal kuriteoteate(d) teha.

See, kas Valla haldusfirma oma tegevusega on nii puhas nagu prillikivi, julgen ma küll kahelda. Ma toon siinjuures ainult kaks näidet.

Alustame sellest, kuidas Valla haldusfirma, kelle esindusõigus kuulub Esimesele juhatuse liikmele ja kes koostab Valla haldusfirmas arveid (nõukogu liikme enda väide), esitas korteriühistule ca 11 000 arve. Võlgnevus kogunes hetkel, mil majal korteriühistu puudus ja maja haldas Valla haldusfirma! Valla haldusfirma ei suutnud võlgnikuga toime tulla ja võlg muudkui kasvas. Kasvas päris pirakaks! Peaaegu 11 000 eurot! Peale korteriühistu loomist, esitab Valla haldusfirma koheselt korteriühistule kommunaalteenuste võlgnevuse osas arve, mille suurema osa moodustaski üks ainus korteriomand ehk suurusjärgus 11 000 eurot. Selle ca 11 000 arve võtab korteriühistus vastu seesama Esimene juhatuse liige (kes on siis Valla haldusfirma esindaja). Ja selle arve maksab osade kaupa samuti SEESAMA Esimene juhatuse liige, sest temal on ainukesena korteriühistu pangakontole kasutusõigus. Arve saabki tasutud. Nii lihtne ja mugav. Kui mina oleksin olnud korteriühistus tol hetkel juhatuse liige, siis ma oleksin kohe kindlasti selle arve vaidlustanud. Teate ju küll, et siin tulevad mängu aegumistähtajad, TsÜS § 154 jne. Iga ühistu eest seisev juhatuse liige oleks selle arve vaidlustanud! Valla haldusfirma oleks sel juhul saanud maksimaalselt 4000 eurot saanud (kui sedagi!), mitte ca 11 000 eurot. Korteriühistul vastuvaidlejat ei olnud, sest mõlemal poolel oli ju üks ja seesama isik! Huvide konflikti pole, ega ju?!

Selle teema juurde tulen ma kindlasti tagasi, esiteks sellepärast, et arve oleks saanud vaidlustada ja teiseks sellepärast, et Valla haldusfirma nõukogu liige kinnitas, et Valla haldusfirma võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et võlgnevus kätte saada. Lugesin Valla haldusfirmaga seotud kohtuotsuseid ja ühes otsuses oli kirjas, et kõik dokumentatsioon korteri võlgnevuse osas edastatakse korteriühistule. Meil selliseid dokumente selle korteri võlgnevuse osas kaustas ei olnud. Palusin mulle edastada kõik dokumendid, mis tõendaksid, et võla kätte saamisega tõesti tegeleti. Vastust ma enam ei saanud. Nägin lahendite osas igasugu muid maksekäsu kiirmenetlusi ja kohtuasju, aga mitte selle korteri osas. Jään huviga dokumente ootama!

Järgmisena võin ma välja tuua selle, et seesama Valla haldusfirma esitas korteriühistule arveid, mille üks müügiartikkel sisaldas elektriarvet korteri eest, mille lepingu on Valla haldusfirma ise sõlminud. Kui Valla haldusfirma sõlmib elektrilepingu, siis maksab ka arve Valla haldusfirma, mitte seda ei pea maksma korteriühistu, kus korter asub! Reaalselt peaks elektriarve tasuma ikka korter, kus elektrit tarbitakse! Kohe järgmisel päeval, kui avastasime selle, et Esimene juhatuse liige on ühistu pangakontolt oma firmasse raha kandnud ja selle kohta aru pärisime, saatis Valla haldusfirma esindaja kirja elektritarnijale ja palus elektrileping reaalsele kasutajale ümber sõlmida. Ilmselt mõisteti, et jalgealune hakkab korteriühistus tuliseks minema ja kõik lappama läinud asjad tuleb korda ajada. Mulle jääb endiselt arusaamatuks, miks pidi korteriühistu tasuma Valla haldusfirma poolt sõlmitud elektrilepingu arveid?! NB! Kusjuures need arved on korteriühistu poolt kõik ka reaalselt tasutud. Valla haldusfirma on jooksvalt kogu aeg mingisugust ümmargust summat omakorda korteriühistu pangakontole kandnud, selgitusega justkui kommunaalteenused on valesti makstud. Ja nii sisuliselt kolm aastat järjest!? Minu jaoks on küll ebausutav, et üks korter maksab kolm aastat järjest kommunaalarveid valesti…Mis oli asja point? Ei tea! Aga ma oskan aimata :)

Kas ma sellele küsimusele sain nõukogu liikmelt vastuse, et miks pidi korteriühistu tasuma elektriarveid, mille lepingu on sõlminud Valla haldusfirma? Loomulikult mitte!

Tundub, et see teema ei lõppe veel nii pea, sest kõik kehitavad õlgu ja keegi justkui mitte midagi ei tea. Vastutada ka keegi ei taha. Need teemad pole ainukesed, mis üles on kerkinud, on veel küsimusi, aga nendest ei saa ma hetkel veel kirjutada. Kindlasti ma nendest teemadest kirjutan. 

Kuna seal külas on minu suunas nüüd korralikult pori loopima hakatud, siis valgustan paari sõnaga ka neid, kes seda jama äkki usuvad.

Minu kõrvu on siis kostunud, see et Virge on petis; Virge on töötu, kes jõuga võõrasse külla oma haldusteenusega sisse pressib ja kes kasutab selleks mustamise taktikat. Midagi oli veel, aga ma enam ei mäletagi mis see oli. Ega ma väga selle peale mõtelgi. Eks ma oleks pidanud ette arvestama, et selline mudalaviin tulla võib. Samas ega ma ikka osanud küll, sest eeldasin, et lähen lihtsalt ühte kortermaja haldama, mitte ei satu sellisesse hookus-pookusesse, kus ma praegu olen. Eks ma lasengi tegelikult selle sodi, mis minu kõrvu jõuab, ühest kõrvast sisse ja teisest kohe ka välja.

Mis osas ma petis olen, vot seda ma küll öelda ei oska ja ma julgen väita, et ma olen natuke isegi liiga aus inimene. Teate ju küll, et liigne ausus pidi lollus olema. Petiseks ma kohe kindlasti ennast ei nimetaks.

Mis töötuks olemisse puutub, siis peale Soomest tagasi kolimist ei ole ma tõesti tavapärasel palgatööl käinud, sest leidsin oma suunad, millega tegeleda ja leiba lauale teenida. Miljoneid muidugi ei teeni, aga nii palju küll, et oma kolm last ära toita. Muud mul kusjuures vaja polegi. Uhkeid autosid pole liisingusse võtnud ja ei kavatse võtta ka. Vana Ford ajab asja endiselt veel ära :) Kui eraettevõtlus tähendab seda, et ma olen töötu, siis tunnistan – olen töötu! :) Kusjuures mulle meeldib see töötu elu, sest ma saan toimetada omas rütmis, olla oma laste jaoks ja teha asju siis, kui mina tahan. Ma ei kujutakski ette, mis see palganumber üldse olema peaks, et kuhugi palgatööle oleksin nõus minema…Las ma naudin oma töötu elu edasi ;)

Mis minu haldusfirmat ja sellesse puutub, et jõuga turule trügin, siis see on ka üks suur huumor. Kui ma tõesti nii väga endale haldamiseks korteriühistuid juurde tahaksin saada, siis ma võiksin seda ka Haapsalus teha, mitte ei pea kaks korda kaugemale minema. Haapsalu põhipakkuja on minu pakkumisest oluliselt kallim ja seega ei oleks mul mitte mingisugust probleeme vajadusel Haapsalust omale kortermaju juurde saada. Ma kevadest saadiks mõtlesin, et kas hakkan selle alaga natuke intensiivsemalt tegelema või mitte. Veebruaris-märtsis tegin läbi ka korteriühistu juhi baaskoolituse, arvates et viitsin sellega tegelema hakata. Suvel läksin aga Tartu ülikooli katsetele ja sain endalegi ootamatult sisse. Kõik kursused ja majade haldamisplaanid lükkusid kohe kaugemasse tulevikku. Kuni selle ajani, mil novembris see korteriühistu teema pihta hakkas. Kusjuures sügisel veel kirjutati EKÜL-st (Eesti Korteriühistute Liit) ja küsiti, et kas ma nüüd põhikursusele ka tahaksin minna. Ma saatsin vastuse, et ei taha kuna pühendun ülikoolile ja ühinen nendega uuesti millalgi tulevikus. Kui ma olin aru saanud, et see ühistu teema tõotab selliseks minna, kus mul oleks erinevat juriidilist abi vaja, siis tegin oma otsuse ümber ja kirjutasin novembri lõpus, et kas ma saan ikkagi kursusega ühineda. Olgugi, et kursus läks käima novembri alguses, siis nad olid nõus mind sinna võtma. Minule endale tähendas see muidugi taas lisakoormust, sest seal kursustel on samamoodi erinevad ülesanded ja testid ning need tuli mul tagant järgi ära teha. 
Detsembris oligi mul tegemist nii palju, et mul ei olnud aega süüagi. Selle ühistu dokumentatsiooniga oli tutvumist, ülikoolis olid eksamid-tööd-aruanded-ettekanded, ühistu kursusel ülesanded-testid. Pingeline oli, aga vedasin välja - mul ongi loomu poolest väga kõrge pinge- ja stressitaluvus võime. Kui paljud vajuvad selle surve all kokku, siis mina saan justkui powerit juurde ja pingutan veel rohkem. Ühesõnaga see, et ma praegu selles külas ühte kortermaja üldse haldan, oli tõesti nende korteriomanike tõsine soov ja häda endale keegi leida. Kindlasti ei kavatse ma seal külas nüüd turgu vallutama hakata, aga kui mõni maja veel tunneb, et vajab uut haldajat, siis maksimum, mis minu võimed hetkel lubavad, olekski 2-3 maja. Kuna mina tahan oma tööd teha korralikult, siis eluilmas ei krabaks ma endale kokku 20-30 maja, kus ma neid hallata ei suudaks. Raha võib ju hea olla, aga see ei ole päris minu stiil. Ühesõnaga ärge kartke – Virge ei tule oma haldusfirmaga jõuga peale! :)

Saate ise aru, et suur osa aurust kulub praegu mingisuguse kummalise võitluse peale, kus ma soovin korteriühistu asjadest ja selle eelnevast ajamisest sotti saada.

Kui minusugune kõva pähkel selle seltskonnaga juba vaikselt hätta jääb, siis ma ei imesta üldse, et selles väikses külas (mis ei ole tegelikult üldse nii väike!) asjalood sedasi on nagu need on. See ringkaitse on seal väga tugevasti sisse kodeeritud ja sellele pundile on üsna raske vastu saada. AGA see ei ole siiski võimatu!

Kuna kogu sellesse kompotti on segatud siiski valla osalusega ettevõte ja seega ei ole siin muud valikut, kui asjaga edasi minna. Keegi peab ju ometi vastuseid andma hakkama ja vastutama. Eks ma saadan nüüd lähipäevadel (homme-ülehomme pühendun küll koolile!) nüüd ametliku päringu samade küsimustega, mida ma mitu korda juba esitanud olen, aga millele mulle vastuseid lihtsalt ei anta. Kui ma saan siis ka samasuguse vastuse, et a la firma oli puu otsas, kui arveid koostati ja inimestele laiali jagati, siis on viimane aeg midagi tõsisemat ette võtta. 
Valla osalusega firmas ja selle nõukogus võiks ometi olla sellised inimesed, kes mingigi vastutuse võtavad ja selliseid vastuseid annavad, mis adekvaatsed on.

Ajame selle asja siis lõpuni ja vaatame, kuhu see kokkuvõttes välja viib.

neljapäev, 31. detsember 2020

Head aega vana aasta!


Ahoi, ahoi, ahoi!
Võime selle 2020 aasta vaikselt lukku panna. 
Sel aastal midagi suurt enam (ilmselt) ei toimu ja võime hakata mõtlema, mida toob aasta 2021 

2020 aastal juhtus hästi palju positiivseid asju. 
Negatiivset nagu ei mäletagi…
Ainukene kurb hetk oli see, kui avastasime, et meie kilpkonn on surnud. See tegi kurvaks küll. Korraldasime Sossule kaunid matused ja elu läks edasi. 
Ei teagi, miks nii juhtus. 
Äkki talle ei meeldinud meie soe kodu ja kuna ta talveund magada ei saanud, siis äkki suri väsimusse :) See oli nüüd törts musta huumorit, aga mis siin ikka pikalt kurvastada. Kui nii läks, siis läks. 

kirjad ja kujud kaasa

Sossu puhkepaik

Muud negatiivset nagu ei meenu…
Äkki midagi siiski oli, aga see ei ole olnud midagi sellist, mis ajju ketrama on jäänud. Järelikult ei olnud siis midagi hullu :)

Nagu ma kirjutasin, siis oli selles aastas hästi palju positiivseid asju. Neid ei hakka ma uuesti ümber kirjutama, sest ilmselt olen ma kõigest sellest blogis juba kirjutanud. 
Ma ei tea – kuidagi äge aasta oli!

Uus aasta tuleb ka kindlasti põnev! 
Suvel saab läbi esimene kursus ülikoolis; enne jaanipäeva loodan kindlasti valmis saada oma kilesauna ja laste puuonni; äkki õnnestub ära valada suvila põrand (ilmselt siiski mitte, sest kõik säästud läksid selle seina taastamiseks ja sellest on siiamaani hing kinni! :) :) ); hetkel on poolik see korteriühistu teema ja see on minu jaoks nii põnevaks läinud, et ma vist toitungi sellest põnevusest. 
Kuna mul oli sisuliselt kolm aastat juhe seinast väljas ja kogusin powerit, siis mul on viitsimist, tahtmist ja jaksu selle teemaga jännata. Nüüdseks on kulunud juba 120 tundi :) 
Viimane sissekanne seoses selle korteriühistu teemaga lõppes nii, et saatsin küsimused haldusfirma nõukogu liikmetele ja ühe liikme poolt olengi vastuse saanud. Teatud küsimustele olid antud sellised vastused, et tekkis küsimus, kas vastaja on humorist. Ma nagu ei suutnudki kohati neid vastuseid uskuda, aga nii need anti. Saatsin uue kirja, kus soovisin siiski vastuseid väga olulistele küsimustele, mis puudutab lepingute allkirjastamist. Need on vastused, mille puhul nad ei saa kõrvale põigelda, sest valla osalusega firmas ei saa eksisteerida salapärast mister X, kes käib ja allkirjastab lepinguid. Allkirjastajal peab olema ikka nimi ka. Me ei ela kusagil arengumaal, kus seinale kolm korda X kirjutatakse!

Sellest teemast saate siis järge lugeda uue aasta esimestel päevadel. Võttes arvesse kuidas Esimene juhatuse liige praegu käitub (ei vasta küsimustele, mis on seotud korteriühistu juhtimisega/lepingutega/arusaamatustega; ei lepi minuga aega kokku, mil võiksin järgmise korteriühistu dokumentidega tutvuma minna jne.), siis ma julgen eeldada, et ma saan neid korteriühistu vol-lugusid veel pikalt ja tihedalt kirjutada.

Ma olen saanud üsna palju tagasisidet selle kohta,  kuidas järgmist KÜ sissekannet oodatakse, sest tegemist oleks nagu põnevusromaaniga!
Ootajad! Ma julgen teile lubada, et see järgmine sissekanne saab samuti põnev olema. 

Enne järgmist osa saadame aga vana aasta ära!

Puksisin oma härra koos meie viie pudinaga väiksele lõunauinakule, et me kõik südaööni ikka vastu peaksime. Kuna mina olen kosmosest ja laen oma energia sealt, siis ei pea ma magamisele oma aega raiskama. 
Kirjutan parem lühikese aastalõpu sissekande ;) Põhimõtteliselt sai see valmis, sest mul ei olegi enam muud lisada :):):):)

Sõbrad! Kärtsu, mürtsu ja julget pealehakkamist!

Head vana aasta lõppu!

laupäev, 26. detsember 2020

Blogi juubel - kümme aastat!


Pidin kümne aasta täitumisel blogi kinni panema, aga tuleb välja, et see oleks ikka üks kehv mõte küll. Mõnikord, kui mul tulebki kirjutamisse pikk paus sisse, siis peale puhkust tunnen, kuidas tahaks tegelikult kirjutada. 
Kümne aastaga harjub selle kribamisega ikka ära küll.

Ja mis selle kümne aastaga kõik toimunud on!?
Nende aastate sisse on jäänud kõike – tõuse ja kukkumisi, kurbust ja rõõmu, naeru ja nuttu, lahkuminekuid ja kokku saamisi, suuri õnnestumisi ja kolinaga läbikukkumisi. 
Ühesõnaga kõike, mida ühe täiesti tavalise inimese täiesti tavaline elu endaga kaasa võib tuua. 
Mine tea, mis need järgnevad kümme aastat veel tuua võivad! 
Ühesõnaga ma jätkan blogi kirjutamisega. Isegi siis, kui mul tulebki mõnikord paar kuud pausi. Ma jätkan. 
Lisaks on aeg näidanud, et mõnikord läheb mul oma blogi vaja ka selle jaoks, et teatud asju kajastada. Läbi aastate on blogist läbi jooksnud üsna mitu teravat teemat. Ka hetkel on käsil teema, mille teravust ma alguses ette ennustada ei osanud, aga selle tipp ei ole käesolevaks hetkeks veel saabunud. 
Julgen ennustada, et see õige teravus alles saabub… 

Jep, pean silmas seda korteriühistu teemat. Kuna küsimus ei ole enam lihtsalt mingisuguses juhatuse liikme käitumises ja ainult ühes ühistus ning see teema on saanud ootamatu pöörde, siis tuleb selles osas kajastamist veel. 
Nüüd on selgunud, et ühistut ei hallanudki haldusfirma, mille haldamises korteriomanikud teadlikult olid, vaid haldamine käis…
Eeee, ma ei oskagi seda kuidagi kommenteerida. 
Alguses oli valla osalusega haldusfirma, siis Esimese juhatuse liikme lähikondlase haldusfirma, siis natuke aega jälle valla firma, seejärel taas seesama Esimese juhatuse liikme lähikondlase haldusfirma. Raamatupidamisega on täpselt sama segased lood! Alustuseks oli justkui valla osalusega firma, siis Esimese juhatuse liikme firma, lõpuks mingi täiesti võõras firma naaber-maakonnast. Täiesti jabur. Miks nii peaks üldse tegema ja minu silmis on see konkreetne skeemitamine. 
Ühel hetkel oligi nagu lähikondlaste ettevõtmine juba – naisterahva firma tegi raamatupidamist ja meesterahva oma haldamist. Millegi pärast oli arvetel kogu aeg valla osalusega haldusfirma rekvisiidid. Isegi siis oli, kui lepingute järgi valla osalusega firma teenust üldse ei pakkunudki (?!). 
Ühesõnaga sellest täiesti lihtsast korteriühistu teemast, on saanud, midagi sellist, mida annab harutada. Näen juba seda ringkaitse tekkimist, aga see on paraku selline teema, mida omas ringis enam ära ei suudeta lahendada. Siin ei ole isegi JOKK-i.  
Nüüd on loomulikult asutud vasturünnakule, sest parim kaitse on ju ikka rünnak. Selles samas väikekülas on minu kohta ikka igasugu „toredaid“ lugusid liikvele läinud. Küll ma olen petis ja küll ma olen töötu, kes nö jõuga soovib „nende“ piirkonda haldama tulla jne. Ühesõnaga liigub ikka igasuguseid jutte. Nende juttudega pole mul tegelikult muud teha, kui ühest kõrvast sisse lasta ja teisest kohe välja. Nüüd ma pean lihtsalt selle pori loopimisega arvestama.

Kuna asjasse on segatud juba ka valla osalusega firma, siis esitasin kogu olukorra kohta vallvanemale ja firma nõukogu liikmetele mõned väga lihtsad küsimuse. Ootan oma küsimustele vastused ära ja eks siis selgub, kuhu suunas see asi edasi liigub. 
Selge on see, et see teema selles külas on tegelikult juba pikemat aega õhus olnud. Olen saanud inimestelt (keda see teema tegelikult üldse ei puudutagi) nö tunnustamist selles osas, kuidas ma julgen seda teemat üldse käsitleda ja et selle üles olen võtnud. Keegi pole seda varem julgenud teha, sest kõik on ju omavahel enam-vähem seotud. Isegi, kui kellelegi see olukord ei ole meeldinud, siis öelda ei ole ta midagi saanud, sest enamikke inimesi on võimalik survestada ja vaikima panna. Minu luksus ongi see, et ma olen oma otsustes vaba. Kui ma julgengi mõnest sellisest teemast kirjutada, mis tundub kellelegi varba peale astumisena, siis ma ei pea kartma, et ma jään oma töökohast ilma, et mu vend jääb töötuks või onu või parima sõbranna mees või vanatädi pojatütar ja omakorda nende lapsed :) 
Järgmine aste vaikima sundimiseks, oleks kohtuga ähvardamine/hirmutamine. Noh, seda ongi minu puhul juba tehtud. Siin kehtib ilmselt juristi ütlus, et kui väga vaja on, siis paragrahvi leiab alati. Kui hagi minuni jõuab, eks siis saan ka paragrahvi teada.

Ühesõnaga selle korteriühistu teema osas tuleb kindlasti ka vol 3 ja ilmselt juba uuel nädalal. Mind ennast huvitab tegelikult lõpptulemus, sest see, mis sellest täiesti tavalisest korteriühistu haldamisest praegu välja on koorunud, on ikka väga jabur.

See, et kogu see keiss nüüd vahetult enne jõule pihta hakkas, ei meeldinud mulle teps mitte, sest mulle meeldib, kui ma saan poolest detsembrist oma aja sedasi maha võtta, kus olengi ainult pere ja jõululainel – jõulukaartide meisterdamine, kuuse toomine, piparkoogitamine, kinkide pakkimine, jõulusaated ja kõik muu, mis minu jõulude juurde kuuluvad. Pühade ajaks võtsin selle ühistu asjus tõesti aja maha. Lülitasin ajust täiesti välja ja ei mõelnud sellest üldse. Noh, täna korra meenutasin, sest tänane sissekanne oli vaja ära teha, aga kui sissekanne tehtud, siis kuni esmaspäevani unustan teema uuesti ära :)

Kõik jõulutoimingud sain õigel ajal siiski tehtud. Kuuse tõime oma talu krundi elektriliini alt. Õues vaatasime, et täpselt paraja suurusega puu. Tuppa jõudes avastasime, et see alumine osa on ikka nii lai, et…Ah, mis sest ikka, vähemalt mahutas enda alla palju kinke :) 



Jõulukaardid sain ka täpselt õigel ajal valmis. Arvasin, et kaardid jäävad hiljaks, aga tegelikult jõudsid täitsa õigeks ajaks kohale. Tahtsin ühe paki ka teele panna, aga kapid olid kogu aeg täis ja peale kolmandat katsetamist enam ei viitsinud proovida. See pakk läheb siis teele peale pühi – parem hilja, kui mitte kunagi, eksju! 

Piparkoogitamisega olime samuti graafikus:





Kingitusi pakkisin kontoris ja samal ajal vaatasin „Inglite aega“ ka. Kõik viis lugu olid taas sellised, mis panid mõtlema, kui hästi enda elus kõik ikka on. Tegelikult ei ole ma juba ammu mitte millegi üle virisenud ega kurtnud, sest kõik ongi tegelikult hästi. Eriti veel sellel aastal. Koroona-aasta on paljude jaoks muidugi väga muserdav olnud, aga minul on vastupidi olnud. 
2020 on üle pikkade aastate üks parimaid aastaid olnud. Tööalaselt on erinevaid küsimusi ja teemasid olnud, aga see on kõigest töö. Muus osas on kõik suppppper olnud.

Lumi otsustas ka jõulude ajal ikkagi maha tulla. Kui vinguda tahaks, siis võiks ju viriseda, et see lumi oleks võinud tulla kolm päeva varem, siis oleks jõululaupäeval see päris jõulutunne ka tekkinud. Aga näe – lumi otsustas, et 25.kuupäev on just see õige aeg, mil taevast alla sadada. 
Eile, Tartu poole sõites, tekkis vahepeal selline deja vu tunne. Õues oli juba pime, lund sadas, raadiost tuli jõululaule ja auto tuled tekitasid teele vaadates nagu kerge lumetorni või nii...Hästi kummaline tunne oli sõita… nagu kusagil filmis, kus peab jõuluks koju jõudma…deja vu… 

Novembris käisime Elvas jalutamas ja mulle nii meeldis üks hoov, kus oli hästi palju kuusepuid erinevate elektriküünaldega ära valgustatud. Igal kuusepuul oli omas stiilis küünlad. See oli nii efektiivne. Eile sõitsime Elvast mööda ja mulle kohe meenusid need kuused. Tegime väikse põike Elvasse sisse ka ja vaatasime need kuused uuesti üle. Kusjuures lumega ei olnudki sellist efekti nagu ilma lumeta. Lumi nagu imas selle värvilise valguse enda sisse või nii. Aga ilus oli ikkagigi! 

Elva säravad kuused

Homme sõidame koju tagasi ja hakkame vaikselt vana-aasta õhtuks valmistuma. Peab hakkama aastat kokku võtma ja uueks aastaks uusi sihte seadma! 

Päkapikk aastast 2006 - ise tegin :):)

Vaadake Teie ka oma aastale tagasi! Liitke kokku plussid ja miinused. Kui miinuseid tuli liiga palju, siis need olid ilmselt selleks vajalikud, et järgneval aastal oleks jälle plusse rohkem ;)

Tehke uusi plaane, seadke vägevaid sihte ja ärge lennake madalalt!

pühapäev, 20. detsember 2020

Kui mureks on korteriühistu - vol 2


Jõulukaardid on valmis meisterdatud ja teele pandud. Õigeks päevaks ilmselt kohale ei jõua, aga nagu ma ühes varasemas sissekandes juba kirjutasin, siis mina ei ole süüdi :)

Jätkame nüüd selle tõsise teemaga, millest ma eelmises sissekandes juba algust tegin. See teema on liiga pikk ja ma lihtsalt ei jõudnud eelmisel korral füüsiliselt enam kirjutada.  Eile öösel kontrollisin dokumente ja jäin alles kell 5 hommikul magama. See on selline uskumatu lugu, et ma juba hasardist teen seda kõike.

Üks inimene hõõrus mulle nina alla, et ise oled Haapsalu volikogu liige ja tegeled selliste asjadega, et häbi ei ole w?!Kulla inimene! Just seetõttu, et ma julgen tegeleda lihtsate inimeste lihtsate muredega ja selles osas veel häält teha, ma Haapsalu volikogu liige üldse olengi. Mind valiti sinna seetõttu, et inimesed teadsid, et kui on vaja, siis julgen ma ka suud lahti teha, mitte ei käi ümarat juttu ajamas. Ei tunne häbi! Ausõna ei tunne! Kui ma vahel isegi liiga ägedaks lähen, siis ka ei tunne! Sellega seoses meenub mulle alati Monika Mägi, kes oli oma tegemistes selline jalaga-uks-lahti-ja-molli-tüüp. Selles osas mul veel arenguruumi on ja ma püüan end parandada, ai promess :)

Üleeile lõppes jutt seal, kus Esimene ja Teine juhatuse liige Kolmandale liikmele teada andsid, et haldusleping on lõppenud ja kõik asjaajamise sai Kolmas liige enda kaela. Lisaks otsustati, et järgmine üldkoosolek, ei toimu mitte lähiajal, vaid alles 22.02.2021

Siis lõigi minus välja väike Monika Mägi, kes võttis juba konkreetsema tooni. Mul hakkas sellisest suhtumisest juba kõrini saama. Päriselt ka! Olin aru saanud, et nendega tegelikult rahulikult ei saagi. Tuleb käituda nii nagu nemad ise käituvad – silm silma, hammas hamba vastu! 

Ühesõnaga vahetasin nendega mõned kirjad ja andsin teada, et kui nad teatud kuupäevaks ise ennast juhatusest tagasi ei kutsu, siis võtame me vajalikud otsused vastu ilma üldkoosolekut kokku kutsumata. Ja olgu siinjuures õnnistatud uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis selle võimaluse annab! Tagasi nad end ei kutsunud ja käiku läkski plaan B ehk otsuse vastuvõtmine ilma üldkoosolekut kokku kutsumata. Koostasin otsuste eelnõu, järgisin kõik reegleid nii nagu seaduses kirjas on ja panime asja liikuma.

Peale seda, kui asi käiku läks, hakkasin läbi e-maili korteriomanikke asjadega jooksvalt kursis hoidma. Kõikidel korteriomanikel on õigus teada, mis nende korteriühistus toimub.

Tähtaja kukkudes oli otsuste osas oma positiivse hääle andnud 20 korteriomanikku 25-st (olgu siinjuures öeldud, et kõik ei hääletanud). See osakaal juba on midagi! Samal kuupäeval, kui hääletusprotokolli koostasin, oli korteriühistu pangakontolt tehtud ülekanne raamatupidamise firmale, summas 600 eurot! Firma nimi jooksis läbi esimest korda. Mille eest raha maksti, jäi arusaamatuks! Kirjutasime kohe kirja küsimustega, et mis summa see on, mille eest maksti ja kes on teinud otsuse, et korteriühistu mingisugust teenust vajab. Vastust me loomulikult ei saanud! Järgmisel päeval avastasime, et üks ülekanne on veel tehtud, summas üle 700 euro ja see on kantud Esimese liikme lähikondlase firmale! Asi hakkas juba ajuvabaks muutuma! Olgugi, et tegemist ei olnud minu kortermajaga ja otseselt minu rahakotiga, siis olin ma ikka väga mures, et milliseid ja kui suures ulatuses neid ülekandeid veel tehakse. Ma ei suutnud mõista, kuidas inimesed sedasi teha julgevad ja sedasi teevad! Nad on kas eriti jultunud või on neil väga kõva seljatagune! Nüüdseks olen kuulnud, et seljatagune pidi üsna suur ja tugev olema.
Peale teise ülekande ilmsiks tulekut saatsin Esimese ja Teise juhatuse liikmele kirja ja teatasin, et neil puuduvad igasugused volitused ülekandeid teha, sest uued otsused on vastu võetud - nemad on juhatusest tagasi kutsustud! Palusin, et nad ei kulutaks enam korteriomanike raske vaevaga kogutud raha ülekannete jaoks, mille tausta ja otstarbekusest nad infot ei jagata.

Ma pean sellest ka kirjutama, et samal ajal, kui korteriühistus otsuse osas hääletamine käis, siis õnnestus Kolmandal liikmel Esimese juhatuse liikmega kokku leppida aeg, mil dokumentidega tutvuma lähme. Sel korral olin ma kindel, et nüüd sellega enam probleeme ei tule, sest nad sain aru, et kui volitused on mulle antud, siis nad peavad neid näitama. 
Varem või hiljem – ega nad sellest ei pääse! 
Teate, mis juhtus? 
Eeldate juba, jah? 
Juhtus see, et päev enne dokumentide vaatamist, helistas Esimene juhatuse liige Kolmandale liikmele ja teatas, et tal tulid väga olulised tööasjad vahele ja ta TÕESTI ei saa dokumente näidata! Oukei…
“Millal siis saab!?“
 „Reede hommikul.“ 
No ajas naerma. Tõesti ajas! Kuidas nad aru ei saa, et nad ei pääse nende dokumentide näitamisest mitte kusagile. Vähe sellest, mitte ainult näitamiseks, vaid nende üleandmiseks uuele juhatusele, sest selleks ajaks oli oma positiivse otsuse teinud juba 19 korteriomanikku. Ok, leppisime reede hommikuks uue aja kokku. Ise juba naersime Kolmanda juhatuse liikmega, kas enne õiget päeva tuleb veel telefoni kõne või mitte. 
Noh, mis arvate, kas tuli? 
Ikka tuli! :) 
Kolmandale liikmele ei tulnud sellise sisuga kõnet, et homme ei saa, vaid nüüd oli jutt selline, et me toome nüüd kohe ja praegu dokumendid sulle koju ära, et oled sa kodus. 
Mida!? 
Kindlasti mitte! 
Ma olin Kolmandat liiget juba ette hoiatanud, et selline võimalus on ka olemas, kus sisuliselt pimedas ja salaja neid sulle tooma tullakse. Olen oma Soome tööõiguse asjaajamise raames ikka igasuguste juhtumitega kokku puutunud ja mul olid juba kogemused olemas. Miks sedasi tehakse? Seepärast, et hiljem, kui mingid dokumendid puudu on, siis ütleb vastaspoole, et meie andsime kõik dokumendid üle ja nemad ei tea, kuhu teine pool need kaotanud on. 
Ei, sedasi need asjad ei käi, et tulen toon koju. 
Meil oli konkreetselt aeg kokku lepitud ja me tulemegi kokkulepitud ajal kokkulepitud kohta (nagu „Selgeltnägijates“ – В назначенное время в назначенном месте, onju :) 
Esimene liige sai aru, et tal ei õnnestu dokumente nö lihtsalt ära sokutada, siis ütles, et homme teda ei ole, aga saate dokumendid kätte Teise juhatuse liikme käest, kes annab need ühe meesterahvaga koos üle. Ok, sobib, ega meil vahet ei ole, kes need konkreetselt üle annab, peaasi, et keegi annab.

Kuna ma olin nende skeemitamistest juba nii igasuguse ülevaate saanud, siis varustasin end kõikide dokumentidega, et nad ei saaks minule dokumentide näitamisest või üleandmisest keelduda. Võtsin kaasa nii hääletusprotokolli, kui ka igaks juhuks korteriomanike volikirjad. Kuna register veel ei näita, et mina juhatuse liige olen, siis võivad nad sellega „jonnima“ hakata. Lisaks sai otsustatud, et dokumente lähevad üle võtma kõik korteriühistu juhatuse liiget (ehk kolm inimest), sest iial ei tea, millal olukord ärevaks võib minna ja siis on meil ka rohkem tunnistajaid. Täiesti suvaline korteriühistu küsimus, aga olukord hullem, kui Chicagos!

Olime kokkulepitud ajal kokkulepitud kohas. Tegelikult olime kohal isegi mõned minutid varem. Koputasin uksele, mis oli lukus. Uks avati. Avajaks oli meesterahvas. Tervitasin ja teatasin, mille jaoks me tulnud olime. Meesterahvas vaatas meid kolme ja jäi siis Kolmandale juhatuse liikmele otsa vaatama ja ütles, et tema võib sisse tulla ja dokumentidega tutvuda. Ma seisin ukse ette, et ta seda uuesti kinni ei saaks tõmmata ja ütlesin, et meie kõik soovime dokumente näha, et tulime neile järgi. Seepeale küsib, et kes mina selline olen. Vastasin, et uus juhatuse liige ja mul on õigus dokumente näha. Tal oli vastus varanast võtta ja ütles, et registris minu nime ei ole ja mul puuduvad volitused dokumente näha. Kui küsisin, et kes tema selles korteriühistu asjas üldse on, siis oli vait. Selgitasin, et mul on igasugune õigus dokumente näha, sest olen juhatuse liige ja selle tõestuseks on mul kaasas ka hääletusprotokoll. Volitused hakkavad kehtima otsuse tegemise päevast. Nähes, et ta oli jänni jäänud, tegi ta telefoni kõne Esimesele liikmele. Peale kõne lõpetamist teatas ta, et Esimene liige saabub 20 minuti pärast kohale, siis saate dokumendid. Kuidas nüüd Esimene liige tulla saab? Eile ta ju helistas ja teatas, et teda ei ole! Ja miks kokkulepetest/kellaaegadest kinni ei peeta? Ok, mis meil üle jäi, kui oodata, mil Esimene liige kohale jõuab. Kuna korteriühistu viimane suurem arve tasuti selle meesterahva firma pangakontole, siis ma küsisin ta käest, et mis teenust ta korteriühistule siis pakkus. Vastuseks sain selle, et ta ei taha minuga rääkida. Mõistetav. Ära siis räägi.

Mingil hetkel ilmus tagaruumist välja Teine liige, kes tuli ukse juurde ja üritas seda kinni tõmmata. Ma suure ja tugeva tüdrukuna seisin ikka ees. Ei jätnud jonni ja küsisin, et millal me neid dokumente lõpuks näeme. Selle peale vastas, et ainult Kolmas liige võib dokumentidega tutvuda. Mis tutvuda, me tulime neid üle võtma, mitte tutvuma. Nähes, et ta mind sealt ukse eest ära lükata ei suuda, lubas ta mulle politsei kutsuda. Mina olin loomulikult lahkel loal nõus – kui olukord on selline, siis võib ikka kutsuda! Ei kutsunud. Sai vist ise ka aru, kui jabur see kõik on. 
Vahepeal, kui ootamisest igav oli, siis ma aeg ajalt ikka hüüdsin ae ja ae, et kas me saame dokumente või mitte. Istuti kusagil taga ruumis ja ei vastatud midagi. 
Saabus Esimene liige. Nähes, et meid kolm oli, siis ta pööritas alguses silmi, aga palus mul korraks välja ukse taha minna, et saaksime paar minutit eravestlust pidada. Ütlesin, et meil ei ole eravestlust enam vaja, me soovime dokumente kätte saada! Tema muudkui kordas, et ma tuleksin ja tuleksin. Ok, läksin. See, millest vestlus toimus oli eravestlus ja sellest ma ei kirjuta. Eravestlused on ju pühad! :) Saabusime tagasi majja sisse. Esimene liige läks ja tõi keskmise paksusega paberipataka, andis selle minu kätte ja palus vastu võtmise puhul Komandal liikmel aktile allkiri panna. Loomulikult ei läinud kohe mingiks allkirjastamiseks, sest enne seda tuvastasime ära, mis meile üldse anti. Kuna mapp oli üsna paks, siis palusin Kolmandal liikmel telefon lindistama panna ja mappi filmida nii, et mina keeran lehte ja kõik jääb salvestisse. Miks seda vaja on? Sellepärast, et kui hiljem mingi vaidlus peaks tekkima, siis ei saaks vastaspool öelda, et sellist paberit ei ole mapis ja need on meie koostatud või midagi kolmandat. Siin kõnelesid taas minu varasemad kogemused. Lindistasime seda mappi vist ca tund aega. Samal ajal esitasin jooksvalt küsimusi dokumentide kohta, mis mulle kohe silma jäi ja mille kohta küsimusi tekkis. 
Üks arve puudutas seda juristi arvet. Seal oli kirjas, et jurist (kes ei olegi jurist) olevat kliendiga kohtunud/teda esindanud kolmel korral. Küsisin, et mis korrad need on ja mille puhul juristi teenuseid vajati. 
Teate, mis vastuseks oli?! :) 
Kuna ühe korteriühistu liikme asi esitati maksekäsu kiirmenetlusse ja selle inimese vastus oli nii mahukas ja keeruline, siis oli selle arusaamiseks juristi abi vaja! 
Ta ei saa oma sõnu mitte kuidagi tagasi ka võtta, sest see jäi kõik salvestusse, sest küsisin seda siis, kui dokumente üles salvestasime. Ainuke jama on nüüd see, et juristi arve oli 4.detsembri seisuga juba ära makstud, aga liige andis oma vastuse alles 10.detsembril! Ju siis Esimene liige teadis, milline see vastuse sisu olla võib ja pidas juba konsultatsiooni ära! Uh, uh, ei tea, mis järgmiseks! Ühesõnaga kõik on ikka üks paras…
Kusjuures õigusteenuse lepingut kaustas ei olnudki ja seda otsiti seal taga ca pool tundi. Lõpuks ikka leiti! Tegin aktile märkused, millised protokollid puudu on, panime allkirjad alla ja võisime selle dokumendi-saagale lõpuks joone alla tõmmata! 

Õigusteenuse leping kehtib kalendriaasta lõpuni ja jurist ei jätnud seda ka mainimata. Kui teada sain, et ta tegelikult jurist ei ole, siis saatsin talle kirja, et selles veenduda ja küsisingi, et kas ta on siis jurist või mitte.Vahetasime omavahel mitu kirja ja oma viimases kirjas ta rõhutab, et tal on korteriühistuga kehtiv leping, kus on sees ka veebkonsultatsioon ja kuna mina olen juhatuse liige, siis see läheb nõustamisena kirja ja ta esitab perioodi lõpus selle eest korteriühistule ka arve! :) 
Ma ei saanudki aru, et kas ta on õhupalli alla neelanud või kuidas selline nahaalsus. Ma arvan küll, et esita ja ma arvan, et me maksame selle kinni ka! Humorist! Lisaks ei jätnud ta mainimata, kuidas ma oma kirjadega neile juba nii palju materjali andnud olen, et nad minu vastu kohtusse saavad minna. Kuidas mina oma teadvate valedega olen kahjustanud ühe isiku maine ja ettevõtte. Kui miski on tõesti kahjustunud, siis peaks keegi vist peeglisse vaatama. Kui tulebki kohus, noo siis tuleb. Sügavalt kahtlen, aga mine sa tea ;)

Seda, et see nn jurist sellel viimasel dokumentide vaatamisel/ülevõtmisel kohal ei olnud, seda ma oskasin juba ette näha ja ma oleksin olnud sügavalt imestunud, kui ta seal olnud oleks. Mulle on alati nii hirmsasti nalja teinud tema targutamine ja enese tähtsaks tegemine. Ma ei teagi mitu korda ma tema suust seda fraasi kuulnud olen, et ärgu ma tõlgendagu seadusi meelevaldselt. Aeg ajalt annab ta mulle isegi juhiseid: ennem viitamist kontrolli õigusnormi kehtivust kaasuste lahendamise metoodika ja kategoorilise süllogismi kaudu. Ja nii asjad lahenvadki! :) Kusjuures see korteriühistu asi ja minu seisukohad olevat ka „emotsionaalne totrus“. Ma olengi emotsionaalne inimene, mis siin parata!

Ühesõnaga – korteriühistus on uus juhatus valitud ja dokumendid on meil käes.

Neid dokumente hoian ma nagu hingeõnnistust. Ma ei julgenud neid esimesel ööl isegi kontorisse jätta, vedasin koju kaasa! Nüüd, kus tähtsamad asjad on sisse skännitud ja pulkadele ära pandud, võin asja natuke rahulikumalt võtta. Üleeile tegelesin lepingute sorteerimisega ja „tuvastamisega,“ täna hommikul kell 5 lõpetasin arvete ja konto väljavõtetega. See dokumendi mapp on tõesti puhas kuld! Ma üldse ei imesta, et mulle seda anda ei tahetud! Ma olen päriselt ka hämmingus!

Miks seda teemat lahata on vaja? Sest see on üks mädapaise, mis on juba aastaid paisunud ja ükskord peab see paise lõhki minema. Lihtsalt sellepärast, et asjad omasoodu paikka saaksid loksuda. Keegi pidi selle punni lõpuks lihtsalt lõhki tegema!

Kas sellele teemale tuleb ka kolmas sissekanne, selgub juba mõne päeva jooksul. Kui nüüd tehakse targad valikud, siis ilmselt mitte, aga kui ei, siis tuleb sissekanne, mis oleks ilmselgelt kõige mahlakam ja mis võtaks kokku selle „emotsionaalse totruse".

Nagu uuriv ajakirjandus juba!

NB!Võin juba täitsa vabalt pakkuda teenust korteriühistute revisjoni osas, sest see kogemus on ikka kõvasti teadmisi juurde andnud!

laupäev, 19. detsember 2020

Kui mureks on korteriühistu - vol 1!

Uh, kust siis alustada selle korteriühistu teemaga?

Alustame algusest. Ühesõnaga käisin, mina, sõbra sünnipäeval ja kohtasin inimest, kes hakkas rääkima oma muredest seoses korteriühistuga  – töid ei tehta, dokumente ei näidata, öeldakse, et raha pole ja muud sellised asjad, mis korteriühistut edasi ei vii. Jutu sees tuli välja, et see inimene on ise samuti korteriühistu juhatuse liige, aga mingit informatsiooni ta ei saa. Mina kuulasin ja imestasin, et mis mõttes, et dokumente ei näidata. Sa oled juhatuse liige, lähed ja vaatad! Kuna ma ise tegelen ka ju korteriühistu asjadega, siis minu jaoks on see elementaarne. Kui keegi dokumente vaadata tahab, siis ta tuleb ja vaatabki. Eeldasin, et asjad on mujal ka nii. 
Ja siin lööb välja jälle minu naiivsus, sest igal pool nii ikka pole. 
Kui inimene on juhatuse liige, siis on temal samuti õigused korteriühistu pangakontole ligi pääseda ja seega soovitasin tal panka minna ja end kasutajaks teha. 
Läks, tegi, vaatas, imestas ja läks ähmi täis. Õigesti tegi, et ähmi täis läks. Sain ka volitused asi üle vaadata ja minule ei meeldinud see pilt absoluutselt. Minule ei meeldinud see pilt eelkõige sellepärast, et seal vaatasid vastu haldusfirma arved summades 3200, 6700, 3500, 2960 (suvekuul!), üks arve oli suisa üle 8000 euro. Mille eest nii suured arved on, jäi mulle arusaamatuks, sest soojusenergia ka ju nii palju maksta ei saa. Teisena köitis mu tähelepanu see, et teatud hetkel hakati ülekandeid tegema juhatuse liikme firma pangakontole. Sellele samale, kellel seni pangakontole üksinda ligipääs oli. Teema hakkas mind huvitama, sest sellises suurused arved olid imelikud ja kanded enda firmasse, olid suisa kahtlased. Juhatuse liige tohib oma firmaga tehingu sõlmida üksnes siis, kui üldkoosolek selle heaks kiidab. Mind hakkas huvitama, kas selline küsimus on üldkoosolekul päevakorras olnud ja kas selline otsus on vastu võetud.

Kontrollisime neli tundi dokumente, mis meil sel hetkel kättesaadavad olid (pangakonto väljavõtted alates ühistu loomisest, üldkoosoleku kutsed, üldkoosoleku protokollid, põhikiri, jooksvad arved, majandusaasta aruanded).

Minu jaoks tundus kummaline ka see, et aasta varem oli korteriühistu vastu võtnud põhikirja, kus sees olid täiesti ajuvabad punktid: „korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata koosolekul osalevate korteriühistu liikmete arvust“ ja „juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega tagasi kutsuda üksnes kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral korteriühistut juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel.“ Esimene punkt tähendab sisuliselt seda, et ükskõik kui palju on üldkoosolekul inimesi, võib otsuse vastu võtta (kuna see läheb seadusega vastuollu, siis tegelikult seda siiski teha ei saa), teine punkt tähendab aga seda, et kui ka tahaks juhatuse liikmest väga lahti saada, siis selle punktiga oleks see keeruline.

Ühistus oli selleks ajaks korteriomanike rahulolematus aktuaalne teema, inimesed ootasid muutust ja seega sai otsustatud, et üldkoosolek tuleb kokku kutsuda ning kõiki teemasid käsitleda. Päevakorra punktideks olid ka vana juhatuse tagasi kutsumine ja uue juhatuse valimine. Juhatuse liikmena oli temal samuti õigus koosolekut kokku kutsuda, seda enam, et korteriomanikud teda toetasid. Koostasime üldkoosoleku kutsed ja saatsime need korteriomanikele laiali. Samal ajal saatsime kutse ka sellele juhatuse liikmele, kes seni kõiki asju ise korraldanud oli nö pomo. Temale edastasime ka küsimused, et kelle käes on raamatupidamise dokumendid ja kus nendega tutvuda saab. Olin selleks ajaks ülekannetest tabelid teinud ja lisasime need ka talle, et ta aru saaks, mille osas meil küsimusi on ja mida me teada tahame.

Et seda lugu hea edasi jälgida oleks, siis tuleb mul seda korteriühistu asja natuke lahti selgitada. Korteriühistul oli kolm juhatuse liiget – isik, kes üldkoosolekuid läbi viis, selle majandamise ja rahadega tegeles, teda nimetan ma selles loos edasipidi Esimeseks liikmeks. Teine juhatuse liige on ilmselt esimese sõbranna, sest nemad hoiavad kokku, teda nimetan ma Teiseks liikmeks. Kolmas on eraldi seisev liige, kes hakkas asjaga tõsisemalt tegelema ja kes mulle sellest murest rääkis.

Peale seda, kui olime kutsed laiali saatnud ja Esimesele kirja ära saatnud, siis jäime ootama vastust. Seda aga ei tulnud. Küll aga sain mina messengeri sõnumi, kus mulle teatati, et hakkan X külas ühte maja juhtima, et kas ma soovin veel mõnda maja. Ma olin sellisest küsimusest ja sõnumist täitsa üllatunud. Ei osanud seda oodata. Saatjaks oli Esimene liige. Vastasin, et see koosolek alles tuleb ja kui ma maju võtan, siis ikka üks maja korraga, et asjadest korralik pilt selgeks saada.

Kusjuures samal õhtul, kui Esimesele juhatuse liikmele kutse ja küsimused saadetud sai, siis samal õhtul kadus ligi nädalaks ajaks kasutusest portaal, kust ühistu liikmeid kõiki oma arveid ja dokumente vaadata saavad. Võibolla oli see puhas juhus, et just see ühistu ligi nädal aega rivist maas oli ja dokumente näha ei saanud. Võibolla mitte.

Kuna Kolmanda liikme küsimustele, kus ja millal dokumente vaadata saab, vastust ei tulnud, siis saatsime järgmisel päeval uue kirja, esitades samad küsimused. Lisades juurde millised dokumendid meid konkreetselt huvitavad. Sel korral saime vastuse, et dokumentidega saab tutvuma tulla esmaspäeval…ehk seitsme päeva pärast. 
Ok, mis siis ikka – tuleb oodata. 
Mind hakkas samal ajal huvitama, kuidas ja kes seda küla soojusega kütab, sest mul ei olnud selle piirkonna kütmisest aimugi. Võtsin ühendust ainult ühe inimesega ja uurisin veidi asja. Uurides asju, panin meelega natuke vürtsi juurde ja küsisin, et kas tema ei näe sellistes asjades huvide konflikti ja muid sääraseid asju. Tahtsin näha, kui kiiresti sellises ringkonnas info liigub. Ütleme nii, et liigub :) Veidi aja pärast sain Esimeselt liikmelt sõnumi küsimusega, et kas ma nuhin tema kohta infot välja. Ta olevat selle kohta päris palju kõnesid saanud. Mind ajas see tegelikult naerma, sest ma ei ole sellest teemast mitte kellegi teisega rääkinud, kui ainult ÜHE inimesega ja see inimene võib siis teada, et see info läks temast liikuma. See selleks. See pole oluline. Mul ei olnudki talle muud vastata, et tema, kui inimese vastu ei ole mul nüüd küll kõige vähematki huvi, aga kui helistaja pidas silmas korteriühistut, siis selle teemaga tegelen ma küll. Juhatuste vahetamise puhul täiesti tavapärane toiming – ei midagi erilist. Millegi pärast kirjutas ta lause, et kõik on põhjuseta inetuks läinud. Mina ei saanud sellest mõttest küll aru. Mis asi see inetu on? Kui juhatuse liige ühistu vastu huvi tunneb, siis see on inetu w? Mina sellest mõttest tol hetkel aru ei saanud. Selgitasin talle, et dokumentidega tutvumine on täiesti tavapärane toiming ja ma ei võta mitte ühtegi ühistut enne üle, kui pole näinud dokumente. Nii need asjad lihtsalt on. Ja lisaks ei ole ma mitte ühessegi ühistusse end ise pakkunud - kõik ühistud, millega ma tegelen, on mind sinna ise palunud/soovinud. Nii ka sel korral. Edasine vestlus toimus väga positiivses toonis. Ta palus, et ma asja rahulikult võtaks. Kuna teema ei olnudki ärev, siis loomulikult võtsin seda rahulikult. 
Minul oli selleks hetkeks juba 16 korteriomaniku volikirjad, kes volitasid mind enda nimel dokumentidega tutvuma ja ma küsisin ta käest, et kas ma tulen esmaspäeval üksinda dokumente vaatama või koos Kolmanda liikmega. Minul vahet ei olnud. Ta ütles, et tuleksin  koos Kolmanda liikmega, et sel päeval tuleb sinna ka Teine liige. Asjad sai kokku lepitud ja jäin esmaspäeva ootama.

Nii, saabus esmaspäev. 
Astun, mina, koos Kolmanda liikmega kabinetti sisse ja mida ma näen! Laua otsas istub jurist! Ma ilmselt hakkasin naerma, sest ma olen selle juristiga kaks korda varem ka kokku põrganud ja ma sain kohe aru, et ega ma mingeid dokumente küll ei näe. Tervitasin ja ütlesin juristile, miks ma seal olen, edastasin volikirja ja palusin korteriühistu dokumente vaadata. Vaidluseks läks meie vahel kohe. Tema hakkas ajama, et mul ei ole mitte mingisugust õigust dokumente näha, sest ma olen kõrvaline isik. Kui selgitasin, et ma ei ole kõrvaline isik, vaid ma olen isik, kes esindab volikirjadega 16 korteriomanikku. Seepeale viskas jurist mulle nina alla paberi, kus oli kirjas nagu juhatus peaks volikirjad otsuse korras heaks kiitma. See oli minu jaoks nii totter, kui totter üldse olla saab! Mis ajast peab juhatus volitusi heaks kiitma? Põhimõtteliselt visati mulle seal päris mitu erinevat paragrahvi ette, mis mitte ükski ei puudutanud tegelikult sellesse. Juhatusel on väga huvitav lähenemine – üldkoosolekul võib inimene volitusega hääletada ja olulisi otsuseid vastu võtta, aga dokumentidega tutvuda ei või! Milleks siis üldse volikirjad?! Ühesõnaga see vaidlus seal kabinetis ei viinud meid kusagile ja me läksime juristiga sealt ruumist üldse välja. Palusin Kolmandal liikmel üle vaadata kõik lepingud ja need suured jooksvad arved. Ütlesin, et ta teeks kindlasti ka pilte. Selle peale vastas Esimene liige, et pildistamine küll õige pole. Kui küsisin miks, siis mingit konkreetset vastust ma ei saanud. Ah, võibolla ma ei mäleta ka, sest adrenaliin oli laes, sest sellist tulemust ma küll ei oleks oodata osanud. 
Sellest ei olnud tegelikult mitte mingisugust kasu, et Kolmas liige neid vaatas ja paberile midagi märkis – see ei andnud minule midagi. Mina ise oleks pidanud asju vaatama, sest ma tean ja oskan vaadata. Ok, läksime sealt ära täieliku hämminguga. Kaks juhatuse liiget olid kutsunud kohale juristi, kes takistas mul dokumentidega tutvuda, eirates sellega 16 korteriomaniku soovi (kellest üks oli juhatuse liige ise). Keda kaks juhatuse liiget siis esindasid?! See jäi mulle küll arusaamatuks. Nad on juhatuses, et esindada korteriomanikke, aga sel hetkel töötasid nad enamuse vastu. Sellist käiku ei osanud ma tegelikult ette arvestada, seda enam, et nii positiivses toonis sai minemine veel kokku lepitud. 
Tundsin, kuidas kops oli maksale natuke lähemale liikunud, võtsin ja kirjutasin õhtul sellele juristile, Esimesele ja Teisele liikmele kirja - avaldasin arvamust, mida ma sellisest käitumisest arvan. Lisaks oma arvamusele edastasin info, et kui nad soovivad asju rahulikult ajada, siis on neil võimalus homme koos dokumentidega ise minu kontorisse tulla. Ma rõhutasin veel mitu korda, et võimalus asju rahulikult ajada, on endiselt olemas. Kui nad sellest kinni ei haara, siis ülehomsel üldkoosolekul ei olegi mul muud valikut, kui lähen korteriomanike ette infoga, mis mul olemas on. Lisaks selgitasin seda, mis on asja eesmärk. Eesmärk on ju see, et ühistu lõpuks normaalselt toimima hakkaks. Kohtumisele ei tuldud.

Olen korteriühistu asjadega tegelenud 14 aastat, aga see on küll esmakordne juhus, kus sedasi käitutakse – dokumente lihtsalt ei näidata ja selle takistamiseks kutsutakse jurist! Kusjuures, kui me sel päeval, kui Kolmandas liige dokumente vaatas (isegi mõned pildid lubati teha!) ja meie selle juristiga väljas olime, siis ma küsisin, et kes su tunnid kinni maksab, sain vastuseks, et ta on Teise liikme vana sõber ja neil on oma diil. Ok, asi selge - kui oma diil, siis oma diil.

Kaks päeva peale „dokumentide vaatamist“ toimus üldkoosolek, mille kutse mina aitasin teha ja mille me Kolmanda liikmega laiali jagasime. Üldkoosolekul oli kohal päris suur osakaal inimesi, tublisti üle 50% omanikest. Kogunesime õue ja enne, kui koosolekalgas, liibus Esimene juhatuse liige minu lähedale ja hakkas juttu ajama. Täitsa kõrvalise teema kohta tundis huvi. Vastasin sellest teemast, mida ma teadsin ja arvasin, et asi on klaar. Ei olnud. Ta küsis vaikselt, kas asjad on tõesti nii pahasti? Vastasin, et minu jaoks on need küll pahad. „No nii pahad ju ei ole?“ „No minu jaoks on paha juba see, et raha on kantud omaenda firmasse, nii et korteriomanikud sellest mitte midagi ei teadnud ja see tuli neile üllatusena. Samuti ütleb ju seadus, et kui tehing toimub juhatuse liikme firmaga, siis see on üldkoosoleku otsustada, mitte inimene ei saa ise otsustada, et hakkan endale nüüd raha maksma.“ Selleks ajaks oli üldkoosolek juba pihta hakanud ja Kolmas liige tutvustas, miks me oleme kokku saanud. Võtsin rääkimise üle. Suurt midagi rääkida ei olnud, sest Esimene liige soovis ka sõna ja selle ta ka sai. Ta võttis välja lehe seadusepügalatega ja tõi välja, milliseid koosoleku kokku kutsumise punkte me rikkunud oleme ja seega on üldkoosolek otsustusvõimetu. Etteheited tulid sisuliselt selles suunas, et koosolekut kokku kutsudes ei antud teistel juhatuse liikmetel võimalust päevakorrapunkte lisada. Hm, neid oleks saanud muidugi teha, kui kutsed kätte said, aga ometi seda ei tehtud. Samuti heideti ette, et üldkoosoleku kutsus kokku üks liige, neid on ju ometi kolm! Ok, seda et nad koosolekut tühistada üritavad, sellest sain ma juba kohe aru. Kelle huvide eest nad sel hetkel seal seisid, jääb jälle arusaamatuks. Ma ei hakanudki ühtegi sisulist punkti arutama, vaid teatasingi, et üldkoosolek on läbi, aga võime edasi pidada vabaarutlust. Inimesed andsid kahele juhatuse liikmele selgelt mõista, et neid soovita, astugu ise tagasi, siis saab korteriühistu äkki edasi ka areneda. Esimene juhatuse liige lubas, et tuleb uus koosolek ja siis valitakse ka uus juhatus. Inimesed jäid selle vastusega rahule, sest neil tekkis lootus ja ootus, et tõesti tulebki uus juhatus.

Mind ennast hämmastab ka see korteriühistu asjaajamine. Kuidas on võimalik, et majal kogutakse mitmeid aastaid remondifondi, mis ei ole üldse mitte väike, aga majal mitte midagi sisulist tehtud ei ole. Meie kogume oma küla majadega palju väiksemat remondifondi ja ühel majal on ära tehtud sisuliselt kõik suuremad tööd – vahetatud katus, välisuksed, trepikoja ja keldri aknad, korrastatud varikatused koos valgustusega, renoveeritud trepikojad ja seda kümne aastaga. See maja on ka umbes sama pikalt raha kogunud, aga tehtud pole sisuliselt midagi! Ulme. Või siis, väga kehv majandamine.

Ühesõnaga see üldkoosolek lõppes korteriomanikele teadmisega, et korraldatakse üldkoosolek ja nende elu läheb edasi. Kui see üldkoosolek lõppes, siis jurist (kes oli kohal vabakuulajana) tuli surus mul suisa kätt ja tänas, et asja nii rahulikult võtsin. Eks ta juba tunneb mind ja teab, et kui mind ikka korralikult vihale ajada, siis sellest head nahka ei saa. 
Ma ei tõstatanud üldkoosolekutel neid teemasid üles, mis minu teadmises oli. Selle koosolekul vestlesin ma Esimese liikmega näost näkku esimest korda ja minu jaoks tundus ta selline pigem hädine ja äbarik, kui kardetud julm otsustaja. Hääletämber on selline malbe, silmad suured ja pea süütult ühele küljele. No välimusel ja olemuselt selline täiesti ohutu tüüp. Mitte selline nagu mina – julmalt tugeva ja konkreetse häälega! :) Ühesõnaga sel hetkel olin ma kindel, et probleemiks on lihtsalt juhatuse liikmete ja korteriomanike omavaheline kommunikatsiooniküsimus. Läksin koosolekult ära teadmisega, et kolm juhatuse liiget saavad kokku, panevad paika uue üldkoosoleku kuupäeva, toimub juhatuse vahetus ja elu läheb edasi. 
Üks tõik oli minu jaoks ainult kummastav – Esimene juhatuse liige läks Kolmanda liikme juurde, ütles talle midagi ja pistis talle pihku paberi solidaarsest vastutusest! Eeee….OK. 
Pöörake ise õiget pidi



Ca nädal peale üldkoosolekuttoimus juhatuse koosolek, kus kohtusid kolm juhatuse liiget. Ma lugesin Kolmandale liikmele veel peale, et kui võimalust on, siis küsi korteriühistu dokumente ka ja tee mõnest arvest/lepingust pilti. Uue üldkoosoleku soovisime võimalikult ruttu teha ehk aeg, mis jääb 7 päeva lähedale. Mina majandasin oma asjadega ja elasin juba teadmisega, et nüüd saavad asjad korda ja ei olnud nii hull midagi, kui räägiti, et võiks olla. Njaa… 

Saadab Kolmas liige mulle sõnumi, mis koosolekul toimus ja tundsin, kuidas minu väike kopsukene liigub suurte hüpetega üle maksa. Alles siis olin ma selgeks saanud, kuidas see Esimene liige meid tegelikult lollitanud oli! Juhatuse koosolekul öeldi sisuliselt Kolmandale liikmele, et praegune haldusfirma ei jätka enam teenuse pakkumisega, et kas tema võtab asjaajamise üle ja hakkab kõikide asjadega ise tegelema. Kolmas liige oli sellest pahviks löödud, et üldkoosoleku asemel tuleb hoopis selline jutt. Kuna keegi peab asjaga tegelema, siis oli ta selle ettepanekuga nõus ja võttis kohustused enda kanda. Nagu ma aru olen saanud, siis haldusleping lõpetatigi samal päeval. 
Ok, ei ole hullu midagi – ma oskan asju ajada ja loomulikult aitan, isegi siis, kui ma ise liige pole. Nagunii olin selleks ajaks juba ca 30 tundi tasuta tööd teinud, mida keegi kinni ei maksa, mis need pisiasjad siis veel ära ei ole ;) 
Hakatakse arutama teist teemat – üldkoosolek. Kolmas liige teeb oma ettepaneku, millal koosolekut pidada võiks ehk võimalikult ruttu. Ja mida teeb Esimene liige?! "Tekkinud olukorra (ilmselt siis inimeste vastasseisu tõttu) ja Covid-19 laialdase levikuga, toimub koosolek 22.02.2021!" Esimene ja Teine liige hääletavad poolt, Kolmas liige on vastu. Otsustatud. Allkirjad alla ja asi korras! 
Nagu mida? Sa lubad üldkoosolekul inimestele, et sa astud tagasi ja nüüd teed hoopis sellise lükke!? Sel hetkel mõistsin mina, et tegemist on hundiga lambanahas. Ma üldiselt tunnetan inimesi väga hästi, aga temast ma aru ei saanud. Ei saanud kuni selle päevani, mil ta need otsused tegi. Olgem ausad – need otsused on tema tehtud! Sa peaksid seisma korteriomanike heaolu eest, aga sa venitad meelega, et nende kannatus katkeks!

See ei olnud veel kõik! Samal päeval vaatasime ühistu pangakontot ja nägime, et mingile suvalisele raamatupidamise firmale on tasutud 225 eurot. Nähes, et see firma kuulub juristi lähikondlasele, siis oli pilt selge, mille eest tasuti. Kaks juhatuse liiget olid tasunud juristile, kes võitles nende mõlemaga koos ülejäänud korteriomanikele vastu! Korteriomanikud maksid selle eest oma rahadega, et jurist nende vastu võitleks! Nagu päriselt!? Juhatuse liikmed – te olete nii nahaalsed, et käitute selliselt inimestega, keda te esindate?

Nüüd tuleb kõige parem point! See jurist, kes esines juristina ei olegi tegelikult jurist! Mina olen selle „juristiga“ varasemalt ka kokku puutunud ja just nimelt õigusteemadel. Ma teadsin, et ta õppis millalgi ülikoolis õigusteadust ja et ta töötas ka õigusbüroos. Minu arvasin tõsimeeli, et ta ongi jurist. Mul ei olnud absoluutselt teist kahtlust ka. Hakkasingi huvi tundma, et millise ülikooli ta lõpetanud on. Võtsin vilistlaste nimekirjad lahti ja nimi, mida ma ei leia, kuulub talle. Kui lõpuks tõesti arusaamisele olin jõudnud, et tal ei olegi juriidilist kõrgharidust, siis kirjutasin talle ja küsisin, et on ta ikka päriselt jurist või mitte? Vastuseks sain selle, et tema ei ole mitte kusagil väitnud, et ta jurist on. Hakkas tulema! Põhimõtteliselt ostsid kaks juhatuse liiget õigusalast teenust täiesti ebakompetentselt inimeselt. Ok, eraisikuna kasuta selle teenust kelle tahad, aga need kaks liiget esindasid praegu korteriühistut ja maksid tasu sisuliselt mehele metsast! Nagu sellest veel vähe oleks, siis juristi enda firmas on majandusaasta aruanne juba kolm aastat esitamata. Arve, mille ta korteriühistule esitas, tuli läbi kolmanda firma, kus ta volitatud isikuna esineb! Eee... Ja mul ei luba volikirjade alusel dokumentidega tutvuda?!
Kui talle selle juristi teemal kirjutasin, siis sain vastu kerge ähvardava noodi, et kui tema pere minu laimu ja valede pärast kannatama peaks, siis…No ma ei tea mis siis saab. Õnneks mingit laimu ja valet ei ole, seega ei saa keegi kannatada ja mina jään ka ellu. 

See on päris huvitav, kuhu üks lihtne korteriühistu juhatuse liikmete vahetus välja on viinud. 

Täna (või siis eile, sest on öö) saime lõpuks korteriühistu paberid kätte. Kuidas me selle saavutasime, sellest juba järgmises sissekandes (tuleb imelugu!), sest kell on juba üle 3 öösel ja mina ka väsin. Mida ma dokumentides siis lõpuks nägin, saate teada ilmselt ülejärgmises loos, sest muidu tuleb sissekanne nii pikk, et loete seda pool päeva :)