Total Pageviews

Friday, November 21, 2014

Kohus jätkub - saime loa!

Teate ju küll, kui palju mõjuvõimu võib uudisel olla.
Kui see on negatiivne, siis see rikub su päeva.
Kui see on positiivne, siis see annab sulle nii palju powerit, et võiks lausa mägesid liigutada.

Täna advokaat helistas ja ütles, et saime loa Tarmo keissiga jätkamiseks.
Mind see loomulikult rõõmustab. Olgugi, et ma ei tea, mis see endaga tegelikult kaasa toob.
Kindel on, et kaasa toob see ühe kahest - kas nüüd lõpuks võidutseb õiglus või jätkub kõik valedel ja ma jõuan tänu sellele pankrotti.
Kui korra isegi majanduslikult auku kukun, siis pole hullu - küll ma sealt välja ronin ;)

Kui õiglus võidutseb, siis teen nii nagu lubasin - tasu, mis mina selle eest saan, läheb kõik heategudeks. Mitte ühtegi senti ma sellest endale ei jäta.
Ai promessss.

Siia üks lõbus naeratus ka:





Thursday, November 20, 2014

Neljapäevane sushi õhtu

Täna oli koolis Perepidu.
Olime tublid ja käisime ka.
Hakkasin, mina, siis kapist riideid otsima mida selga panna ja avastasin, et polegi nagu midagi mis meeldiks. Liiga kaua pole väljas, garderoob seega suht tavaline.
Kodus jooksen üldiselt teksa-kampsuniga-särgiga ringi, seega ma üldse ei imesta, et garderoob nii üksluine on.
Peab vist selle asja ka kuidagi ära parandama. Aeg-ajalt ikka kusagil väljas käima, siis on vähemalt põhjust garderoobi täiendada/uuendada/vahetada.
Äkki saab minust ka lõpuks ikkagi inimene :):):)

Peolt jõudsime koju 21.30 ajal.
Johanna pidas ennast suhteliselt korralikult üleval, sest magas täna kaks korda.
Kella 12 aeg kustus täiesti ootamatult ära. Ühel hetkel nühkis peaga mööda diivanit ringi, teisel hetkel oli silmad kinni ja magas. Kuna ma teadsin, et õhtul on peole minek, siis panin ta 16 ajal ka magama. Jäi - ilma probleemideta.
Nüüd, õhtul, kustus alles 22:40 ära. Vaatas juba kalapilguga telekat (ilmselt ei saanud enam midagi aru), võtsin ta sülle, viisin voodisse ja juba ta magas.
Enne seda, kui ta kalapilguga telkut vaatama hakkas, suutis ta suuretoa ka segi pöörata:


Kusjuures ma ei kavatse täna ühtegi asja kokku korjata.
Teen nägu nagu kõik oleks korras (tegelikult ju ongi, ega maas vedelevad asjad mingi probleem ole!).
Seal diivaninurgas mul ruumi on, seega las vedelevad.
Homme ju uus päev - viskame tänased tööd homse varna ;)

Sellel ajal, kui lapsed rahulikult multasid vaatasid, tegin mina köögis sushit.
Proovisin täna teistpidi ka rulli pöörata (nii, et riis peale jääks).
Ei tulnud kohe mitte välja, sest vajusid laiali ja jäid täitsa lopergusteks. Saamatu,noh.
Ega mul täna see nö õigetpidi pööramine ka eriti hästi välja tulnud.
Pole vist sushi rullimise päev!
Samas mul täitsa savi, millised need välja näevad - ära söön ikka ;)


Nüüd arvuti kinni, suu matsuma ja õhtut nautima.
Lubasin endale, et lähen hiljemalt kell 1 magama. Tunnike seega aega istuda ;)

Wednesday, November 19, 2014

Kuller käis taaskord ukse taga

Pikutan, mina, hommikul veel diivanil, kui kulleri-härra uksele kopp-kopp tegi ja mulle sellise saadetise ulatas:


"Raffaello" ütleb ju tuhat sõna...
Kaardi sisu jätan seekord enda teada ;)

Aga miks see elu nii keeruline peab olema, mina küll ei tea!

Monday, November 17, 2014

Notaris käidud

Täna oli siis see tore päev, kus notar andis omapoolse kinnituse, et me ei peagi tüdrukutega kilukarbis elama hakkama. Sain naabri korteri ümber vormistatud ja nüüd on 70 ruudu asemel 120 ruutu ;)
Võiks öelda, et mahume sinna üsna uhkelt ära.

Ma juba unistan oma magamistoast. Ja sellest, kuidas ma kell 21 põhku poen, raamatu kätte võtan ja lihtsalt loen ja loen ja loen...

Värskelt ostetud korteris pole loomulikult millegagi uhkustada.
Noh, eks ma teadsin ise ka, et ostan ainult seinad ;)

Kaasavara jäi ka mulle üsna korralikult:

köök

wc-vannituba

suur tuba

väike tuba

väike tuba

väike tuba -päris kobe kapp 

köök seest

köögis olev sahver ja natuke mugimist :):)

suuretoa sektsioon

nats kuuseehteid - jõulud ju ukse ees ;)

õmblusmasin - sellele leian kindlasti koha ;)


Pildid rääkisid enda eest. 
Ega seal suurt midagi teha ei ole kui enamik tränist konteinerisse ja  kuvalda kätte ning seinasid lõhkuma. 
Peab lõhkumise osas jälle väikevennaga vist aru pidama. Tal tuli see ju nii hästi välja :):)

WC ja vannituba lähevad täielikult maha, samuti köögis olev sahver ja esikus olev panipaik. 
Lisaks siis väiksest toast üks osa seinast, läbi mille teise korterisse käima hakkame. 
Kuidas seda täpsemalt teha, see läheb veel arutluse alla. 

Kui varem oli plaanis kamin ja pliit ehitada, siis nüüd on see ka uuesti teemaks tõusnud. 
120 ruutu on natuke rohkem, kui 70, seega tuleks kütmiseks kõige parem lahendus välja nuputada. Eks sellest kütmissüsteemist tuleb remondi kõige kulukam osa, aga midagi pole teha. 

Tuleviku heaks, eksole? ;)

Sunday, November 16, 2014

Pühapäev

Nagu ma varem maininud olen, siis üritan nii teha, et pühapäeval arvutis ei istu ja töö asju ei aja.
Pikk pai mulle, sest lükkasingi arvuti põhimõtteliselt alles õhtul sisse.
Päeval oli küll Janeli arvutis, aga see ei lähe arvesse.

Postkastidest käisin täna siiski läbi ja kirjadele vastasin ka.
Minu arust on kirjadele vastamine üks kõige tähtsamaid tegevusi.
Kui mõne kirja läbi loen, aga kohe ei vasta, siis võin 95% kindlusega öelda, et kirjutaja ei saagi vastust. Seda sel põhjusel, et hiljem lihtsalt unustan vastata.
Usun, et enamik teavad, millest kirjutan ;)

Mis siis tänane päev endaga kaasa tõi?

Hommik ei toonud midagi erilist, sest kuni kella 12-ni põõnasin diivanil, sest ma lihtsalt ei suutnud neid luuke lahti hoida.
Selles mõttes natuke nagu imelik, sest läksin eile juba 23.30 (!?) magama ja ärkasime täna 7.30. Ühesõnaga uneaega oli piisavalt.
Tõenäoliselt magasin siis eelnevaid öid tagant järele ;)

Kui ma ükskord sealt diivanilt üles sain oli kell juba lõuna.
Jõin kerge "hommiku"kohvi ja hakkasin magamistoas mässama.
Kõik teised toad olen selle kolimis-staffiga kontrolli alla saanud. Ainuke tuba oligi veel magamistuba, mis kohe kuidagi edeneda ei tahtnud.
Nüüdseks see ka siis paigas. Ajee!
Olin seega kenasti graafikus ja sain nädal ajaga toad elamiskõlblikuks. Kaste ja karpe  ei seisa enam kusagil.
Lahendasin isegi oma töönurgaga probleemi ära :):):):):)
Kui varem oli nii, et iga nurga peal vedeles natuke midagi, siis nüüd on kõik ühes kohas.
Küll üksteise otsas, aga ikkagi ühe koha peal:


Ja aknalaud on taaskord puhas!!!
Johanna saab nüüd jälle akent mäkerdamas käia ;)

Kõik muu kraam on suures toas, välja arvatud printer ja skänner - need jäid kööki, sest siis ei pea koguaeg midagi välja tõstma hakkama ja vooluvõrku ühendama - juhe arvutisse ja asi korras.


Kui mäletate, siis ma jaurasin oma miljon aastat sellega, et mis printer hea on ja järgmisena osta kannatab. Ostsin kaks korda järjest täiesti mõttetud printerid! Mõlema printeri hind oli 30-40 € kanti, aga tindid sinna sisse 43-45 €. Ma ei kujutagi ette, mitme printeri raha ma neisse panin! Arvan, et ma väga ei liialda, kui ütlen, et 6-8.
Suvel oli mul taas printida vaja, aga kuna mõlemad hüper-supper "lahedad" printerid olid Soomes, siis läksin ja ostsin siit uue. Seekord siis ainult printeri.
Ei mingisugust skänner-printer-koopiamasinat!
Kui selle printeri ostsin, siis müüja soovitas, et kohe ka uue tindikassetti kaasa ostaksin, sest seesolev kassett ei pidavat kaua vastu pidama. Ok, ostsin siis igaks juhuks selle ka.
Ma olen oma miljon lehte juba printinud, aga kassetti pole vahetada vaja olnud.
No ok, igaüks sai aru, et miljon lehte on ilmselge liialdus ;)
Võrreldes teiste aparaatidega tundub nende lehtede jagu tõesti miljon olevat. Teistel ei jõudnudki midagi printida, kui pidi juba tinti ostma minema.

Igatahes väga supper printer. Ise olen rahul. Mingi Brotheri oma on. Täpsemat numbrit ei viitsi vaatama minna. Köök on ju niiiii kaugel :D
Nii siis ongi, et ühega prindin, teisega skännin. Ajavad asja ära küll.

Jutt läks nüüd veidi teemast kõrvale. Anname andeks, eks ;)

Kella 14 ajal jäi Johanna magama ja ma otsustasin sel ajal ema juures käia. Meil on õdede-vendadega juba väike traditsioon tekkinud, et pühapäeval toimuvad ema juures pere-koosolekud - joome kohvi, sööme kooki ja arutame/kuulame värskemad külauudised üle :):)
Tavaliselt on Johanna mul kaasas olnud, aga kuna ta 14-st lõunaunne jäi ja ma midagi muud teha ei viitsinud (tavaliselt teen ju siis tööd), siis mõtlesin, et lähen käin üksi ära.
Magab ta mul kusagil 1-1,5 tundi ja teadsin, et see aeg saan vabalt ära olla.
Karolin ja Janeli olid kodus, telefon oli olemas ja ema elab 4 km kaugusel, seega ei võta koju jõudmine väga kaua aega.

Täna oli aga see tore päev, kus ma kõne hoopis teiselt telefonilt sain, et Johanna tõusis ja nutab. Kui küsisin, et miks Karolin oma telefoniga ei helista, siis sain vastuseks, et kõneaeg oli otsas!!
No jah, aasta ema! Ei kontrolli, kas lapsel kõneaega ka ikka on!?
Tunnistan - minu pang.
See oleks vist mage vabandus, et eile oli veel kõneaega ;)
Pole siin vabandada midagi, eks ikka juhtub.
Ma oleks nagunii mõned minutid hiljem juba koju läinud, sest tean, et Johanna magab 1-1,5 tundi. Täna leppis niisiis tunniajalise unega.

Koju jõudes laadisin Karolinile kohe ka kõneaega.
Peaks tüdrukutele üldse mingi liitumisega kaardid tegema. Kuna siiani on neil laadimistega kaart olnud, siis pole sellega oma pead eriti vaevanud.
Tänane olukord aga sunnib vist ikkagi liitumist tegema.

Koju jõudes otsustasin pliksid autosse pakkida ja linna sööma minna. Et siis pere õhtusöök välja või nii...
Üks tahtis burxi, teine omletti, kolmas (mina siis) pannkokki singi-juustuga. Loomulikult tahtsid kõik ka jätsikoksi ;)
Olen tavaliselt ainult Janeli ja Karoliniga käinud, nii et Johannat kaasas ei ole.
Täna sain aru, et temaga ei kannatagi veel kusagil väljas sööma käia :):):)
Ta ei seisa ju pudelis ka paigas. Ilmtingimata on kuhugi ronida vaja ja kui ronida ei saa, siis häälega mõista anda, et ta ju ikka tahab. Ja kui vaikne hääl ei aita, siis suurem kisa on äkki ikka abiks.
Mul oli peale 15 -minutilist istumist ja temaga mässamist juhe juba nii koos, et pakkisin selle söögikraami (mis just lauda oli toodud) omale kenasti karpi (mis mulle anti), pakkisin lapsed autosse ja sõitsin koju tagasi :D :D
Lubasin veel söögikoha töölistele, et kolme lapsega ma enam ei tule :D
Selline lahe pere õhtusöök siis...

Õhtul tegin Janeli-Karoliniga mõned kabed.
Pean ära mainima, et Janelil on kabes väga hea pea. Mängisin temaga kui võrdne võrdsega (st ei mänginud kergemalt) ja ta tegi mulle pähe. Selles mõttes olin ma aus, et näitasin talle võtmise kohad ära, kui ta ise tähele ei pannud. Käike sätib ta igatahes väga loogiliselt loogiliselt. Üks kahest - kas tema on selles andekas või olen mina lihtsalt liiga nõrk. Mängime homme uuesti ja vaatame, mis seis siis on.

Kui ma noorem olin, siis mulle meeldis hirmsasti kaarte mängida. Põhimängudeks olid potikas, Bismarqk ja sitaratas.
Nüüd pole vist aastaid mänginud.
Ma ei suuda hetkel aru saada, et miks ei ole mänginud! Minu arust on kaardimäng igati lahe vabaaja veetmise viis, arendab mõistust ja puha.
Siin see konks vist ongi - vaba aega pole ;)
Kui me sedasi pere koosolekuid teeme, siis peaks vist kaardimängu ka kuidagi sinna sisse sobitama. Ema-isa mängivad ka mõlemad päris hästi.
Peab mõtlema;)

Kaardimängust hakkasin sellepärast kirjutama, et püüdsin täna tüdrukutele ka potikat õpetada. Põhipointidest said kusjuures aru ja seis ei olegi väga lootusetu.
Eks me mängisime praegu nii, et mina nägin mõlema kaarte, et juhendada saaks.
Kui me nüüd nädal aega sedasi mängiksime, siis usun, et asi saab selgeks.
Sellel ajal, kui mina suurematega omast arust kaarte tagusin, vaatas Johanna magamistoas "Mashat ja karu". Ta on nende järgi ka täielik fänn (lisaks Lottele).
Krt, ta fännab praegu liiga palju seda telekat....
Minu viga - tunnistan.
Samas oli nii Karolinil, kui ka Janelil aeg, kus nad naelutatult oma saateid vaatasid. Ja ei ole neil häda midagi - ei saanud neist mingeid arvuti ega mängude sõltlasi. Täitsa normaalsed ja tavalised lapsed on.

Johanna on aga selline krutskimutt, et jookseb magamistuppa, hüüab: "Õu, õõõ, õu!"
Tõlkes siis: "Pane juba Masha peale!"
Kui ma kohe ei lähe, siis tuleb vaatab, kus ma olen, tõstab sõrme püsti ja jookseb magamistuppa tagasi :):)

                                                    Printseeessa vaatab Mashat ;)

Kui tüdrukud õhtul magama olid kupatatud, siis seisis mul veel üks töö ees - Johanna vankri pesemine.
Keegi kassidest oli nimelt vankri täis lasknud! Krt, meil pole siin nagu eriti hulkuvaid kasse. Nüüd on keegi aga koridorri pugenud ja vankri täis laskunud!
Võite ainult ise oletada, kui "hea" meel mul selle üle oli! :D
Ajee!
Need, mis masinasse sai panna, pesin masinaga, aga üks alus sinna ei mahtunud, seega pidin sain harja ka kätte võtta. Pesin aluse kaks korda üle, tundsin samas, et ikka veel haiseb. Minu meelest see kassikusi haisebki üldse kõige rõvedamalt.
Jätsin aluse ööseks vanni ligunema - eks homme pesen veel kord üle.

Päev hakkabki õhtusse jõudma...
Nüüd kavatsen, arvuti kinni panna, sips pesus käia, jalad laua peale sättida ja lehti lugema hakata (mis mul juba nädal aega lugemata on!).
Ma ei saa aru, mis mul arus on, et lehed tellisin!?!!!!
Ok, kuna "Postimeest" pakuti nii odavalt (3 kuud 9,90 €), siis mõtlesin, et võib ju tellida kah.
Netis nagunii uudiseid ei loe, hoian end äkki lehtedega kursis. Nojah...
"Maaleht" on lihtsalt üks lahe leht. Kuna ma ise ka üks maakas olen, siis ju hea lugeda ;)

Selline see pühapäev meil oli ;)

Saturday, November 15, 2014

Segi pekstud kontor


Nooooh, kes koristama tahab tulla? :):):)

Seinad niisiis maha võetud:


Astume uksest sisse ja leiame eest tualettruumi. Vasakule tuleb nö puhkenurk. Mida see täpsemalt tähendab? - ei oska veel isegi öelda, aga mingi kohvitamise nurgake peab olema. Paremale jääb tööruum.


Kiikame kohvitamise nurka natuke lähemalt. Tegelikult peaks sinna kuhugi panipaik ka tulema. Kuhu täpsemalt? - ei tea.


Nüüd kiikame natuke tööruumi. Põhimõtteliselt istun kohvitamise nurgas ja vaatan kuidas tööruumis töö käib ;)


Ja siit siis vastupidine vaade töölaua tagant kohvitamise nurka.

Seda kivi ja sodi tuli ikka nii palju, et vedamiseks kulub vist sada aastat. No  hea küll, äkki saame kümne aastaga hakkama;) 
Piltide pealt ei saagi võibolla sedasi aru, et sodi palju on, aga kui kontorisse sisse astuda, siis tundub see kogus küll meeletu. Kes selle jama kõik minema veab?

Mh, väikevenna on hetkel kodus, suur venna tuleb ka kohe ja jääb samuti pikemaks ajaks kodumaa pinnale...

Õnnelikud vedajad on vist selgunud ;);)


Minu tutikas veimevakk ;)

Mis ühele vana, see teisele uus.

Käisime täna väikevennaga oma tutikat veimevakka ära toomas.
Leidsin selle osta.ee oksjonilt, kus ma juba tükk aega kirstudel silma peal olen hoidnud. Selliseid kobedaid on olnud küll, aga hind on ka üsna kobe olnud. Üldjuhul küsitakse selliste suurte kirstude eest 100-120 €.
Selle kirstu eest küsiti aga 64 €.
Vaatamata sellele, et kirst pildi pealt ilus ja korralik tundus, ma pakkumist ei teinud.
Mine sa tea, äkki ikkagi pole nii ilus. Kes pilti teha oskab, see teeb ka koletisest kaunitari.
Kuna Kullamaa eriti kaugel pole, siis otsustasin enne ikka üle vaadata.
Küsisingi müüja käest kontaktandmed ja sai kokku lepitud, et lähme täna vaatama.
Käisime - kirst on suuretoa nurgas oma koha leidnud ;)
Kusjuures ta on palju suurem, kui tundus. Olen sinna juba pool varandust (loe:kila-kola, trini-träni) ära peitnud ja ruumi on veel ülegi.

Ma ei pidanud seda kirstu seal isegi väga uurima-puurima, sest see ongi korralik.
Kokkuvõttes pidin selle eest 60 € välja käima.
Mina olen rahul.

Tuppa vedamisega oli ka omaette nali.
Väikevennaga koos tassisime :D
Kõige pealt proovisime maja esiuksest tulla. Jõuame sellega juba trepist üles ronida, kui avastame, et koridori vaheuksest see sisse ei mahu.
Ok, kõnnime alla tagasi, paneme käru peale ja sõidame maja taha, et sealt proovida.
Maja taha jõudes tuli siis mõte enne vedamist vaadata, kas mahub.
Ei mahtunud!
Mina juba täitsa paanikas, et kuidas me selle siis tuppa saame!?
Sõidame siis maja ette tagasi.
Sel korral võtsime mõõdulindi ka välja.
Ikkagi kaks geeniust! :):):):)
Põhimõtteliselt oli sentimeetrite mäng. Koridoris oli vaheuks, mis seda ruumi ära võttis. Kui see eest ära võtta, siis on ruumi rohkem ja mahub ilusti läbi.
Ok, mina vaatan ust ja avastan, et maha ka seda tõsta ei saa, sest lagi on kohe vastas.
Põhimõtteliselt oli tõstmiseks ruumi 1 cm. Ma ei hakanud üldse arvamagi, et seda maha saab tõsta, sest need hingepoldid on tavaliselt nii kõrged.
Läksingi tuppa ja otsisin ristpeaga kruvika välja, et keeran siis hingede pealt maha :D
Vennal oli aga rohkem taipu ja proovis vähemalt tõsta. Noh - õnnestus. Ajee!
Mõnikord tahaks küsida, et kus mu aju on :):):)

Aga kirst ise selline:





Thursday, November 13, 2014

Suhteliselt tegus nädal

Ma pean ennast kiitma, sest sellel nädalal olen ma eriti tegus olnud.

Teisipäeval magasin näiteks hommikuse kella maha ja nii ei saanud üks kooli ega teine lasteaeda.
Millegipärast otsustas kolmas ka just sel päeval pikemalt magada.
Mis siis ikka - olime sel päeval kõik rõõmsalt kodus.
Kui Karolin üles tõusis, siis ta küsis, et kas kooli ei lähegi. Kui talle ütlesin, et kell on juba nii palju, et pole mõtet minna jah, siis nägu rõõmustas peas. Mitte, et tal kooli vastu midagi oleks, aga ikkagi esimene nö popipäev.
Ah, mis popi päev see ikka oli? Ema magas lihtsalt kella maha. Öised ärkvelolekud hakkavad tunda andma :D
Kusjuures ma üldse ei mäleta, et oleks kella kinni vajutanud. Tavaliselt ma ikka mäletan, aga siis heliseb kell 10 mintsa pärast uuesti. Sel korral mitte.

Ok, kui see teisipäevane sissemagamine nüüd välja arvata, siis on tegelikult ülejäänud nädal täitsa tegus olnud.
NB! Kusjuures tegin sel hommikul pannkooki. Mina!? Pannkooki?! Hommikul!?
Ausõna, mul ei olnud palavikku ;)

Eelmisel nädalavahetusel sai lõpuks Soomest kogu kraam ära kolitud.
Ja seda kraami on oi-oi-oi-oi, kui palju.
Bussiga tuli koguni kaks korda käia. Küll inimesel võib ikka palju asju olla! Eriti minusugusel hampstril, kes mitte midagi ära ei raatsi visata, sest kõigest saab ju midagi teha!

Enamik asjadest sai uude korterisse viidud, sest praegusesse lihtsalt ei mahu.
Eks osad asjad sai ikka siia ka toodud ja nii ma nende asjadega juba mitu päeva mässanud olengi.
Tassin ühest toast teise ja muudkui vaatan kuhu midagi panna, et mugav oleks.
Ei taha päris nii ka nüüd sügiseni elada, et üks hunnik seal, teine siin.

Kuna seda sättimist ja majandamist ikka on, siis võtsin omale eesmärgiks nädalaga elamine korda saada. Pole vaja ju üle ka pingutada. Tasa sõuan, kaugele jõuan ;)

Miks ma veel tegus olen olnud?
Aga selle pärast, et ma olen kõik need päevad praegu korralikult süüa teinud.
Korralikult tähendab siis ikka seda, et pikemalt pliidi taga olnud ja konkreetselt vaaritanud. Ajee :):)
Muidu teen siuh-säuh, midagi kiiret ja ongi asi korras. Üldjuhul siis kanasuppi, ahjukartulit liha või kanaga, hakklihakastet ja muud sellist tavalist.
Nüüd aga tegin lausa woki-rooga ja puha - hahahaha. Koos Janeliga sõime seda. Karolin selline tegelane, et uusi asju eriti ei proovi. Janeli seevastu sööb kõike - nii paprikat, kui ka krevetti (lapsed üldjuhul neid ju ei söö)
Janeli ja Johanna viskasid ka üks päev kotlettide tegemisel käpad külge:



Lisaks sellele olen ma tööasjades tegus olnud.
Nii palju asju olen saanud ära teha, et võtsin  isegi vana ja unustatud kausta lahti. Kaustas on ca 30-40 inimest. Need on sellised inimesed, kes kirjutavad, aga siis unustavad mulle vastata ja asi jääbki soikku. Kui mul rohkem vaba aeg on olnud (üldjuhul miljon aastat hiljem), siis võtan ma ise uuesti ühendust ja küsin üle, kas hakkame asja ajama või jätame veel ootele.

Ok, olen siin natuke tegus olnud küll, aga eile oli selline päev, kus ma kerge peavaluga ringi tuterdasin.
Läksin eelmisel õhtu (või siis hommikul) kell 4 magama. Ärkasin kell 7, saatsin suuremad ukseni, et kooli-lasteaeda saata ja pugesin 7.40 ajal diivanile. Vahelduva eduga tukkusin kella 12-ni.
Kui üles tõusin, siis ei olnud häda midagi, täitsa puhanud ja mõnus oleks oli, aga õhtul 16-17 ajal hakkas pea tuikama. Otseselt ei valutanud, aga tuikas üsna tugevasti. Kui tõusin, siis kohvi ma juua ei saanud, sest piima ei olnud ja ilma piimata kohvi on minu jaoks täielik pläka. Hakkasin õhtul mõtlema, et äkki sellepärast tuikaski, et kohvi ei joonud. Tavaliselt joon igal hommikul mitu tassi kohvi. Keha ja pea on äkki juba harjunud ja kui nüüd ei saanud, siis hakkas pea protesteerima?
See on ju täitsa võimalik.

Aga oleks siis õhtul varem magama läinud!
Ei! Kus sa sellega!? Istusin eile ka ca 3-ni üleval.
Täna hommikul otsustasin, et ei mingit magamist. Jään üles, et siis täna õhtul varem magama minna.
Kell on hetkel 23.15 ja võiks iseenesest juba voodi poole joosta, eksole.
No ma 24-ks üritan end ikka voodisse sättida ;)

Kuna ma täna hommikul diivanil ei tukkunud, siis otsustasin ka täna tegus olla ja kodus edasi majandada.
Tänase päevaga jõudsin köögi ja lastetoa koristamisega ühele poole.
Elutuba on ka enam-vähem jonksus. Homse päevaga jõuan sellega ka kindlasti ühele poole. Siis jääbki ainult magamistuba. Magamistoas suurt muud polegi, kui riidekapid üle vaadata ;)
Ma ei hakka rääkima, mis seal Karolini kappis toimub ;):)
Lapsed on ikka nii erinevad. Janeli riidekapp on alati perfektselt korras, Karolinil on iga natukese aja pärast seapesa ;)

Enne homset koristuspäeva lähme käime väikevennaga Kullamaal. Osta.ee-s müüs üks inimene suurt riidekirstu.Pildi pealt tundus täitsa OK ja hind ka vastuvõetav.
Eks homme selgub, mis olukorras see tegelikult.
Mulle meeldivad sellised suured kirstud, sest need mahutavad nii palju kraami.
Ha-ha-ha ja kraami mul jagub ;)

Kontoril on seinad ka nüüdseks maha võetud. Lähen teen homme pilti ja jagan teiega seda imelist vaadet :D

Ok, lähen nüüd magama ära, sest üks tegelane taob juba kirkaga silma ;)


Wednesday, November 12, 2014

Majandusel pole häda midagi

Kontoris käib juba väike askeldamine.
Aknamõõtja käis eile aknaid mõõtmas ja täna sain niisiis hinnapakkumise.
Ära on  vaja vahetada kaks akent: kolme ruuduga suuretoa aken ja köögis rõdu + ühe ruuduga aken.
Hinnapakkumine on - 982 €!!!!

Eeeee?!

Ma vahetasin aasta tagasi 3-toalisel korteril aknad ära ja hind oli 1312 €
Firma oli sama, kõik elemendid, tingimused materjal olid ka samad.
Aknaid oli kusjuures poole rohkem, ka mahult olid suuremad.
Kokku siis: kolme ruuduga suuretoa aken, ühe ruuduga lai aken, rõdu + ühe aknaruuduga aken ja veel kord rõdu + ühe ruuduga aken.

Minu loogika ütleb, et praegune hind olekski pidanud sinna 600-700 € peale jääma, aga põhimõtteliselt 1000€!!!?

Võibolla hinnatase ongi selline...

Küsin igatahes teistest kohtadest ka pakkumist, sest hetkel ei tõuse mu käsi küll seda 1000 € maksma. Kui teised ka samasse klassi jäävad, eks siis ei jää muud üle, kui nutta ja maksta :D

Aknad täna ei langenud, küll aga mõningad seinad.

Väikevenna käis end välja elamas:

Asi edeneb ;)

Sunday, November 9, 2014

Remonti,remonti, remonti!

Järgnevad 7-8 kuud mööduvad suuremat sorti remonditähe all.

Paar päeva tagasi helistas pottsepp ja ütles, et temal on nüüd vaba aega ja saab pliiti-kaminat ehitama tulla.

Mõned nädalad tagasi võtsin otsuse vastu, et teen enne kontori korda ja hakkan alles siis korterit edasi tegema (noh, mina pole muidugi miski ehitaja, minu ülesanne on rohkem finantseerimine).
Kontori otsustasin sellepärast enne teha, sest mul on nii kõriauguni, kuidas asjad erinevates tubades laiali on ja ma mitte midagi kunagi üles ei leia.
Kontoris oleks iga asi omal kohal ja ma ei pea mingit asja 100 aastat otsima.
See süsteemi puudumine tekitab lausa stressi. Kui mul midagi vaja on, siis ma tean, et see kusagil on, aga kus!?
Niisiis tellisingi kontori aknad ära, sest kuidagi peab selle remondiga ju alustama ;)

Kui olin aknad ära tellinud, siis ilmnes, et mul õnnestub üks korter veel juurde osta. Sellesama korteri kõrval, kus praegu remonti teeme ja kuhu sügiseks elama loodame kolida. Naabri korter oli lihtsalt vaja ära osta, sest see tähendas seda, et kõigil oleks ruumi laialt ja jääks veel ülegi.

No ja nüüd teatab pottsepp, et tema on valmis ehitama tulema! :)

Põhimõtteliselt kõik suured väljaminekud ühele ja samale ajale!

Selles mõttes ei ole hullu midagi, eks mul on säästud olemas ja kindel kuupalk on ka kõvasti abiks.
Saangi täpselt säästudest need suuremad väljaminekud ära maksta, seejärel kuupalga kaheks jagada (pool elamiseks, pool remondiks) ja edasi nokitseda.

Istusin eile pool ööd üleval ja tegin omast arust mingit sisekujundus-plaane. Rõhk sõnal omast arust. Kui te arvate, et see lihtne tundub, siis ei ole tegelikult nii. Minu jaoks täielik raketti-teadus.
Ma ei suutnud isegi välja mõelda, mis värvi kontoris seinad peaks olema. Ainukesed asjad, mis paika suutsin panna, olid laua ja riiulite asukoht :D :D

Oh, ma ei tea. See sisekujundamine ja sääraste värkide orgunnimine pole minu rida.
Pean vist mingisuguseid ajakirju ostma hakkama ;)

Ma lohutan ennast sellega, et varsti-varsti saab kõik korda ja lõppeb see asjade otsas elamine (ja töötamine) ükskord ära.

See lisakorteri ostmine on ka põhimõtteliselt lõpusirgel.
Notarile on aeg kirja pandud, vaja vaid kohale minna, ülekanne teha ja ongi tehtud.
Võtmed on mul juba käes, seega võib vist juba rõõmustada küll.

Selles mõttes olen ma tegelikult ikka väga rõõmus, et see ostmisvõimalus avanes.
Ja mul ei ole üldse kahju, et remondi jaoks kogutud raha suuremalt jaolt praegu selle korteri ostmise peale ära läheb.
Ok, eks ma oleks esialgsete plaanide järgi ka ära elanud, et Johanna, Janeli ja Karolin oleks oma toad saanud ja mulle nö köök-elutuba jäänud.
Aga nüüd!
Nüüd saavad kõik oma toad!
Mina ka! Mina kaaa! :):)
Kui varem oli 67 ruutu, siis nüüd tuleb 51 ruutu lisaks. See teeb kokku 118 ruutu + 3 rõdu ;)

Lisaks sellele, et me kõik neli oma toad saame, jäävad köök ja suur tuba ka eraldi.
Ka siis jääb veel üks tuba üle, seega ei tohiks panipaikkadega ka probleemi olla.

Eks ehitada on ka vaja, aga see on pisimure, hahahahhah :D
Ok, nali oli - ei ole see pisimure midagi - tööd on ikkagi palju.
Küll see asi ka laheneb;)

Kuna kontori remont väga kulukas ei ole, siis alustangi sealt. Ma tõesti ei jõua kogu elamise pealt neid asju enam otsida. Ega see eriti ilus vaatepilt ka pole, kui kõik kohad minu töötavaari täis on:


Täiesti mõttetu on akna lauda puhtaks teha ja asju kuhugi ära sättida. Üks päev on puhas, paari päeva pärast samasugune. Praegu on isegi ilus. Tavaliselt on nii, et ei saa akent ka lahti :)


Köögis on oma koha leidnud printerid-skännerid ja muud paberid, mis seal toolide peal on. Kui keegi aru ei saanud, siis need üksteise peale pandud kaks tooli moodustavad riiuli :D

Raamatud ja mapid suuretoa nurgas. 

Kui töö tegemine parasjagu käsil on, siis  katab see staff ka suuretoa lauda ja diivanit.

Nii ma siis unistan, et saaks kontori valmis, küll siis oleks hea majandada.

Step by step, eksole ;)


Tuesday, November 4, 2014

Meie päevad


Ärkame 6:50.
Enamikel päevadel tõuseb Johanna enne kella, ajab end voodis istuli, näitab sõrmega ukse poole ja ütleb: "õõõ, õõü, õõu, opa".
Tõlkes tähendab see, et võta opsi ja kõnni minuga suurde tuppa multasi vaatama.

Varem oli äratus 7:00, aga tüdrukud tahtsid pikemalt telekat vaadata, seetõttu ka äratus 10 minutit varem. Oluline abi küll! :):)
Et tüdrukud Eestis soome keelt ära ei unustaks, siis sai Soome kanalid tellitud.
Peale YLE 1 ja YLE 2 ei olnudki tegelikult midagi valida, aga tüdrukud saavad vähemalt Pikku Kakkost ja mina Uusi Päivä vaadata.
Kuutasu nende mõlema eest 0,40 €

Hommikul on niisiis reegel, et vaadatakse Pikku Kakkost ja õhtul 17.00-18.00 ajal sama teema. Kui tahavad vaatavad, kui ei taha, ei vaata, aga nendel aegadel Eesti multasid vaadata ei tohi.
Selline karm kord meil :D

See on tüdrukute endi pärast. Kui neil juba on üks keel selge, siis oleks hea, kui see säiliks.
Mine tea, millal vaja võib minna.
Kolimise ajal oli meil kokkulepe, et räägime kodus omavahel soome keelt, aga ainult kokkulepeks see jäänud ongi. Lihtsalt läheb meelst ära, et rääkida. Mõnikord ma ikka räägin, aga vastatakse mulle eesti keeles. Kui küsin, et mis meie kokkuleppest saanud on, siis ainult naerdakse.
Ok, see selleks.

7.40 lähevad Janeli-Karolin kooli ja lasteaeda.
Varasemalt viisin Janelit ise lasteaeda, aga alates oktoobrist läheb ta koos Karoliniga.
Kool ja lasteaed on praktiliselt kõrvuti, seega saavad nad koos minna.
Kui õigel ajal toast välja astuvad, siis lähevad juba suurema kambaga.
See ongi väikse maakoha eelis - kõik tunnevad kõiki ja saavad koos minna-tulla.

Kui suuremad koolis-lasteaias on, siis meie päevad on Johannaga sedasi ära jaotatud, et esmaspäev, kolmapäev, neljapäev ja laupäev on mul nö tööpäevad. Teisipäev, reede ja pühapäev nö vabad.


Tööpäevad
Kuna Johannal on hetkel selline iga, kus ta võib naelutatult nii Tweeniesid, kui ka Lotte multikaid vaadata, siis peale hommikust söömist ehitan talle maha pesa - tema hakkab neid vaatama, mina tööd tegema.
Lõsutab pesas


Üldjuhul viitsib ta Lotted ära vaadata (kaks osa ehk ca 3 tundi) ja tahab seejärel õue minna.
Kui üks osa läbi saab, siis teeb kisa: "Õõõõ, õõõ, õõõ." Tõlkes : "Pane järgmine!"

Hommikuti teengi tööd ca 3 tundi, peale seda lähme õue.
Mõnikord käime lõuna ajal Janelil ka järel kuna talle ei meeldi lõunati üldse magada. Nii oleme jõudnud kokkuleppeni, et ühel nädalal toon ta kolmapäeval lõunast ära, teisel nädalal teisipäeval ja neljapäeval.

Kui õues käidud, siis tuleme tuppa, sööme ja Johanna läheb magama. Magab ta 1,5-2 tundi. See on 100% töötegemise aeg ja muude asjade tegemine on sisuliselt välistatud. Isegi, kui ma teen magamaminemise ajal midagi muud, siis jääb see töö poolikuks ja kolin arvuti taha.

Peale Johanna lõunauinakut tuleb nö vaba aeg, kus tegelen igasuguste muude asjadega: õpin Karoliniga, kütan pliiti-kaminat, pesen nõusi, teen süüa jne.

Ööune aeg saabub meie peres 21.00 -21.30, siis lähevad kõik lapsed magama.
Mõnikord jääb Johanna juba ka 20.30 magama, siis püüan tubli olla ja suurematega natuke mängida. Üldjuhul mängime memot, doominot, malet  või reversi (musta-valge nuppudega mäng, kus üks värv "sööb" teist):



Tunnistan, et ega suurematele eriti palju aega jää, aga ma püüan praegu omale mingisugust süsteemi luua, kus vähemalt üks päev nädalas oleks täielikult töövaba - ei koduseid töid ega ka tööalaseid. Põhimõtteliselt tahan sinnamaani jõuda, et see päev puhtalt lastele oleks.
Kas lähme koos kuhugi või teeme midagi.
Idee poolest just suurematega, sest Johanna saab oma tähelepanu ka nädala sees kätte.

Juba pikemat aega on mul süümekad, et lastele enam piisavalt aega pole.
Nüüd hakkavad asjad tegelikult juba paikka loksuma ja süsteem vaikselt toimima.

Kui lapsed magama on jäänud, siis teen õhtul veel veidi tööd. Enamasti lähengi nendel päevadel magama kusagil 1-2 ajal. Kokku teengi tööd ca 8-10 tundi. Kui mõne asjaga kiire on, siis istun muidugi pikemalt üleval. Kui see Tarmo otsuse edasikaebamine oli, siis istusin mitu päeva järjest hommikul 5-ni - ise enam millestki aru ei saanud :D
Uudiseid selle asja kohta veel ei ole. Mõtlesin, et ootan, millal kuu täis saab ja kui sel ajal ikka veel uudiseid pole, siis uurin.

Sellised need nn tööpäevad siis on. Eks aega ajalt tuleb kergeid muudatusi ka ette, aga üldjuhul on päevad sellised.

Vabad päevad
Vabad päevad on niisiis teisipäev, reede ja pühapäev.
Tähendab see tegelikult seda, et töö asju ERITI ei tee ja magan kella 10-11-ni.
Eriti tähendab seda, et natuke ikka teen tööd, aga seda AINULT siis, kui Johanna lõunal magab ehk 1,5-2 tundi.
Kui teistel päevadel teen hommikul ja õhtul ka, siis teisipäeval, reedel ja pühapäeval ei tee.

Kui suuremad on kooli-lasteaeda ära läinud, Johannal kõht täis ja Lotte telekas jooksmas, siis tõmban end suuretoa diivanil kerra ja panen silma kinni.
Loomulikult ei saa ma nagu nott magada, sest ühe kõrvaga pean kuulama, mis Johanna teeb, aga samas puhkab välja küll.
Õnneks on Johanna nii hea laps, et ei vigise, ei kägise, vaatab multasi ja asjatab omaette. Vahepeal tuleb rullib end minu kaissu ka ja vaatab sealt telekat.

Seda hommikust und on mulle lihtsalt vaja.
Kui ma öösel 2 ajal magama lähen ja ainult viie puhketunniga leppima pean, siis on tagajärgedeks tuikav pea, uimasus, trotsis tuju ja sada häda veel. Kokkuvõttes - väsinud inimene.
Algul mõtlesin, et kuidas ma ikka magan sedasi?! Raiskan ju päeva!
Siis aga leidsin, et MITTE MIDAGI ei juhtu, kui ma magan. Elu ei jää ju seisma.
Nüüd tukungi ja absoluutselt mitte miski ei kõiguta ;)

Vabadest päevadest on asi tegelikult kaugel, sest need päevad kuluvad tegelikult koristamiseks, Haapsalus poes käimiseks ja muudeks suuremateks tegemisteks.
Isvver, kuidas mul ei meeldi poodides käia!
Esiteks kulub raha ja teiseks ma lihtsalt ei viitsi poodides ringi konnata - täielik aja raiskamine.

Teisipäeva õhtuti käin võrkpalli mängimas. Kaks korda olen käinud ja väga mõnus on.
Johanna on sellel ajal Karolini hoole all.
Mõni tahaks võibolla pikali kukkuda ja lastekaitsele juba helistada, et kuidas 10-aastane laps oma 1,5-aastase õega kodus on!
Aga neile tahaks seda öelda, et vaatame tänapäeva ühiskonnas natuke ringi. Enamik lastest on nagu hädapätakad - millegagi hakkama ei saa ja kohusetunne on olematu.
Mina olin 7-aastane, kui oma pooleaastast õde vaatama pidin, seega saab 10-aastane 1,5-aastase lapsega suurepäraselt hakkama. Ausalt öelda polegi Johanna puhul midagi valvata, sest ta on nii tubli. Kui tal kõht täis on ja tagumik kuiv, siis ta ei vigisegi. Hammaste aeg on ka nüüdseks möödas, seega elu nagu lill.
Mina Karolini usaldan ja pean tunnistama, et on ikka palju abi küll, kui kodus nii suur laps olemas on. Kusjuures Karolin ise tahab temaga kodus olla. Mõnikord ütlebki mulle, et ma Haapsalus üksi käiks, et tema jääb õega koju ;)
Ma olen seda joont hoidnud, et õe vaatamine ei saa olla sunnitud ega kohustuslik.
Kui tahab vaadata, siis vaatab, kui ei, siis tuleb mul omal midagi muud välja mõelda.
Mäletan, et endal oli pidev kohustus nooremaid õdesi-vendi vaadata. Vene ajal oli see täitsa tavaline nähtus.
Kuna seda vaatamist ja kärutamist ikka oli, siis pubekana mõtlesin, et ma ei taha endale eluilmaski mitte ühtegi last!!! :D
Praegu võiks neid mul isegi rohkem olla ;)

Kui trenni ajal tulebki mingi probleem, siis Karolin helistab mulle ja olen minutiga kodus.
Saal on maksimum 250 m kaugusel.
Rattaga lähen, rattaga tulen. Seega hea, kui 1 minutki sõiduks kulub ;)
Samas ma pean tõdema, et see kõne võetakse liiga lihtsalt. Tänasest ehe näide. Johants hakkas korra vigisema, Karolin võttis kõne peale ja ütles, et Johanna nutab.
Kui koju jõudsin, polnud mingit nuttu, laps mängis rahulikult. Eks ma olin juba 1,5 tundi ära ka olnud ja ju Karolinil hakkas juba igav.

Janeli on ka mulle teada andnud, et tema tahab samuti ise õde vaadata. Karolin ju vaatab, miks tema ei saa!? :)
Nojah, Janeli on veel liiga noor. Kasvab veel paar aastat, siis saab ;)




Sunday, November 2, 2014

Gümnaasiumi plikade morsiõhtu

Lõpetasime gümnaasiumi 2000 aastal.

Meie klassi traditsiooniks on see, et saame igal kevadel oma klassijuhataja juures kokku.
Ma pean siinkohal nüüd natuke kekutama ka - meie klassijuhatajaks oli/on Terje Luik.
"Vallatud kurvid" ja mootorrattaga võidusõitev kaksikõde peaks meie generatsioonile tuttav tegelaskuju olema, noorematele vast enam mitte.

Igatahes saamegi igal kevadel tema talus kokku.
Sööme-joome, arutleme aktuaalseid teemasi, loeme lapsed üle :):)
Igal aastal on meie punt suurenenud.

Eile saime tüdrukutega Tallinnas klassiõe juures kokku.
Klassis oli meil muidu kaheksa tüdrukut, aga on juhtunud nii, et kolm neist tavaliselt kokkusaamistel ei käi ja nii olemegi viiekesi jäänud.
Jõime morssi (!?) :D, sõime dieettoitu ja otsustasime, et sätime kuu lõpus end vähe vuntsimalt üles ja lähme teatrisse.

Ei ühtegi meest, ei ühtegi last - ainult meie :)
Peale teatrit lähme istume kuhugi maha ja teeme uued plaanid.
Nii hea on mõnikord sellelt kiirelt rongilt maha astuda ja lihtsalt olla.
Kogu aeg on kõigil kiire, kiire, kiire, aga jõudsime järeldusele, et aega tuleb lihtsalt võtta.
Kui ma siin juulis kaks nädalat köögi põrandal vedelesin, end haletsesin ja mitte midagi ei teinud, siis sain ka aru, et pole midagi nii kiire. Mitte midagi ju ei juhtunud, kui ma tööd ei teinud, mitte midagi ei juhtunud, kui ma kuhugi minemata jätsin. Kõik jäi endiseks.
Nii tulebki aeg lihtsalt maha võtta ja teaha seda, mida tegelikult ka teha tahad, mitte ainult nö kohustuslike asjadega toimetada.

Niisiis lihtsalt otsustasime, et lähme kuu lõpus teatrisse ja kogu moos.
Teatritükk on ka juba paikka pandud, nüüd vaja ainult Johannale valvur leida.
Ah, keda ma siin ikka lollitan? Eks see Marite olema peab ;)
Mis tal ikka muud ikka üle jääb? :):)

Kuna meil kõigil viiel on juba lapsed, siis keerles suur osa jutusta ka nende ümber.
Mulle tuletati meelde, et pidin ju ikkagi viis last sünnitama!
Mul oli kõikide nimedki valmis mõeldud: Joosep, Karolin, Markus, Eliise ja Steven.
Nii pididki sündima - kordamööda poiss, tüdruk, poiss, tüdruk.
Noh, sündisid tüdruk, tüdruk, tüdruk :)

Ainuke nimi, mis kasutusse läks on Karolin.
Janeli nime valis Tarmo, seal mul sõnaõigust polnud ;)
Johanna oleks oma nimeks ilmselt Eliise saanud, aga kuna aasta varem sündis õel tütar, kelle nimeks sai Eliise-Mari, siis teist Eliiset perekonda ju enam ei pane.
Nii saigi Johanna.
Kusjuures mulle praegu ei meenu, kuidas ja miks just Johanna! Pean eelnevaid blogi sissekandeid lugema, äkki seal olen kirjutanud ;)

Poiste nimedest paneksin praegu ainult Joosepi, teised nimed enam ei meeldi.
Selles mõttes räägin õigete lõppudega - paneKSIN.

Olgugi, et tahaksin tegelikult endiselt viite last (mulle lihtsalt meeldib, kui on palju lapsi), siis jään kahe jalaga maa peale, võtan arvesse oma "imetoredat" perekonnaseisu ja olen õnnelik selle üle, et mul on kolm tervet tütart.

Üks nendest röövlitest vaatab praegu telekast Shreki ja ehitab klotsidest torne.
Ja nii juba tund aega:







Ta võib praegusel neid klotse tundide viisi laduda.
Kui ümber kukub, ehitab uue. Ei saa kurjaks ka, kui ümber kukub.

Plastikust klotside ladumine nii ladusalt ei lähe. Seal on vaja täpselt paikka sättida, et püsima jääks ja selleks tal kannatust ei ole:


kulm kisub juba kortsu





Wednesday, October 29, 2014

Vale päev õues ilma nautida

Paar-kolm päeva on õues nii soe ja mõnus olnud.
Lausa üllatavalt soe.
Toast vaadates tahaks nagu paksemalt riideid selga panna, aga õue minnes, on nii soe olnud.

Täna tundus toast vaadates, et tegemist on jälle mõnusa ja maheda ilmaga.
Kui me muidu oleme Johannaga niisama, ilma käruta, ringi tuterdanud, siis täna mõtlesin, et oleme mõnusad ja läheme üle pika aja Abbile.
Võtsin ajalehe ka kaasa ja puha.
Noh, mõtlesin siin, et panen Johanna magama ja naudin värskes sügiseses õhus ajalehte.

Okey, jõudsime siis käruga välja, kolm sekundit hiljem tahtis tornaado meid ära viia :D
Selline tuul oli, et karju appi!
Kuna ma olin ikkagi välja juba roninud, siis ei tahtnud kohe alla ka anda. Lootsin, et Abbil on äkki ilusam ilm  ja mingisuguse tuulevaikse koha ikka leiame.
Poole tee peal sain aru, et ega see ilm seal Abbil ka vist ilusam pole, aga kuna Johanna praktiliselt juba magas, siis ei hakanud koju tagasi minema.
Läksin aga vapralt edasi.

Kui Abbile jõudsin, siis Johanna magaski.
Kärutasin seal ringi ja mitte ühtegi normaalset kohta ma ei leidnud, kuhu istuda võiks.
Ainukese tuulevaikse koha leidsin kasvuhoone tagant, ajee :D

Üritasin lehte ka lugeda, aga sellest ei tulnud midagi välja - külm oli ja tuul tahtis lehte kogu aeg omale rebida.
Panin lehe ära ja naersin omaette, kui mõnus mutt ma ikka olen.
Mõtlesin, et olen siis natukenegi kasulik ja ajan vähemalt mullahunnikuid laiali. Neid oli nagu seeni peale vihma tekkinud:


Ajasin mullahunnikud laiali, noppisin paar õuna ja otsustasin seejärel, et aitab küll ning hakkasin koju tagasi jalutama.

Siis nägin aga oravapoissi:





Põhimõtteliselt suutsin ma nende ilusate päevade seast välja valida selle "õige" päeva, millal ilma nautima minna.

Minu puhul tegelikult täiesti mõistetav;)


Monday, October 27, 2014

Suitsuandurite patakatest

Ma ei saa aru, mis point nende patareidega on, et mitte ükski firma üle kahe kuu vastu ei pea!
Patareid on juba terve varanduse maksma läinud!
Kodus on neli andurit ja praktiliselt iga pooleteise kuu tagant peab patareisid vahetama.
See ei ole ju normaalne?!

9.9.2014 ostsin jälle kõikidele anduritele uued patakad. Kõik erinevad firmad, et näha mis vastu peab.
23.10 hakkas piiksuma Duracelliga andur (eeldasin, et see lõpetab viimasena. Tutkitki!)
25.10 hakkas järgmine piiksuma, Panasonicuga andur.
Jääb vaid oodata, millal järgmised kaks piiksuma hakkavad.

Kõige esimesed patareid, mis anduritesse panime, pidasid ca 2 aastat vastu. Nüüd ei pea 2 kuudki.
Ma ei saa aru milles point on!?

On kellegi veel samasugune probleem?



Sunday, October 26, 2014

Kirbukalt

Eelmisel korral Soomes käies ei olnud üldse mingit isu kirbukatel ringi tuuritada.
Eks ma natuke käisin küll, aga mingit tuju tegelikult polnud.

Nüüd sai väheke rohkem ringi vaadata.
Sel korral sattusin mingil põhjusel Me&I riietega hoogu.
Olen varem ka Me&I asja ostnud, aga kuna hind on kasutatud riiete kohta suhteliselt kallis (kleidi-tuunika-pluusi eest võib vabalt 8 -15 € küsida, hea õnne korral võib ka 5-6 € saada).
Ma ei tea, kas Eestis ka neid müüakse, aga enne Soome kolimist ei olnud ma nendest riietest igatahes midagi kuulnud.
Need on sellised mõnusad, rõõmsad  ja lihtsad riided.

Sel korral ostsingi ainult lastele riideid. Pean ennast kiitma, et suutsin need tuurid niimoodi läbi käia, et ei ostnud mitte ühtegi mänguasja. Muidu ma tavaliselt ikka tulin mingi puujunn näpus. Sel korral olin tubli. Ajee.

Väike fotosessioon ka:

Johanna Me&I saak :)

Punane-sinine taskutega kleidike 5,50 €
Kollane seentega kleidike 5 €
Helesinine liblikatega kleidike 10 €
Roosa draakonitega kleidike 8 €
Helesinine t-särk 6 €
Oranz jänestega t-särk 3 €
Roheline liblikaga kleidike 6 €

Johantsu nahast papud 2,50 €

Karolini tsemprid

Kõik teised 2 €, pruun kassiga Me&I 12 € 

Janeli nänn

Kõik t-särgid 2 €, Hello Kitty kleit 3 €, Roosa konnaga Me&I kleidike 8 €, retuusid ja püksid mõlemad 3 €, Roheline lilleline Me&I müts 5 € ja draakonitega müts 9 € (uus).

Johantsu muu staff

Kõik jäid 2-3 € piiri. Mulle omale meeldib see punane lilledega kleidike, mis maksis ainult 2 € (uus). Keegi on kodus ise õmblemisega kätt proovinud ja ju ei tulnud nii välja nagu soovis. Meile igatahes sobis.

Karolini sametist müts, 15 € (uus)

Johanna kummarid, 2 €

Janeli kummarid, 3 €

Janeli talvepüksid-jope

Uus Peak´i talvekomplekt. Küsiti 30 €, aga kauplesin 25 €. Sellel aastal jääb veel tibake suureks, aga noh - kevadeks või järgmiseks aastaks. Ja kui ikkagi välja kasvab, siis jääb Johannale uunikumiks :)

Johanna Icepeak´i komplekt, 10 € (nagu uus)

Janeli Everesti tunked, 20 € (nagu uus)

Tellitavad Rollerblade uisud, 12 €!

Rollerblade uisud kaitsmetega, 15 €!

Rulluiskude koha pealt pean küll mainima, et sama hea mis tasuta saadud. Hallid näevad välja nagu uued. Punastel on mõned kriimud, aga odav ikkagi.
Meile endile poel ammu enam uiske vaja, sest kõikidel olemas ja rohkemgi veel. Nii tassingi hoopis teistele, kui hea hinnaga näen. Ausõna, vahelt ei võta ;) :)

Kirparilt oli veel nipet-näpet asju, aga need olid juba kottidesse ära topitud ja ma ei viitsinud enam välja võtta. 

Tänu nende Me&I riietele on mul endal hull õmblemistuhin jälle peale tulnud. Sorteerisingi täna kangaid ja tegin õmblemisvärkide jaoks ruumi. 

Noh, ruumiga on muidugi nii nagu on - pole teist eriti. 

Kui nüüd ruumist veel natuke rääkida, siis ehitusjärgus oleva korteriga on tekkinud selline olukord, kus mul on võimalik ruumi juurde saada. 
Ja kohe nii palju, et mina saaks ka omale ENDA toa! :) 
Nimelt õnnestub mul naabri 2-toaline korter ära osta. Seega tuleb ruumi piisavalt juurde ja ma ei peagi elutoas elama hakkama :) 
Juurde tuleks suisa 2 tuba, köök ja pesuruum, seega jääb ruumi ka panipaikadeks. 
Ja kraami, mida panipaikkadesse panna, mul jagub :D

Loodan, et ma korteri kirjutamisest nüüd midagi ära ei sõnunud ja kõik ikka sujub ;)

Ok, lähme nüüd magama ja võtame homme uue nädala rõõmsalt vastu, hipp-hipp-hurraa! :)