Lehevaatamisi kokku

laupäev, 30. aprill 2016

Volbrilõke

Pubekana oli volbriöö meile ikka väga tähtis üritus. Võiks öelda, et kuulus esimese kategooria ürituste hulka.
Käisime alati suure kambaga Raekojaplatsil ilutulestikku vaatamas ja noh, eks ma võtsime natuke napsu kah ;)
Olid ajad!

Ma usun, et viimased 15 aastat (ilmselt rohkemgi) pole sellest volbirööst sooja ega külma. Ei tule üldse meeldegi, et selline päev/öö üldse olemas on.

Saime tänase päeva seisuga oma maja ümbruses talgudega lõpuks ühele poole. Koristamise käigus kogunes üsna suur oksahunnik ja otsistasime, et sellest tuleb siis volbrilõke:


Nüüd võin oma tegemistega Abbile ära kolida, sest seal ootab miljon tööd:
maasikate puhastamine,
peenramaa kaevamine,
kasvuhoone kiletamine, lisaks seest mulla kaevamine ja uue mulla toomine,
puude lõhkumine,
okste korjamine,
majake korra veel üle värvida,
kevadel puhastatud alalt sambla ära riisumine ja maa tasandamine,
uue liivakasti kaevamine:

tulevane liivakast

see rõve sinine kile, prrr...

kaevama, kaevama

veel natuke maasikaid, mida puhastada

peenramaa tuleb ka ära kaevata

õunapuudele mulda

natuke vedamist

siit tuleb sammal ja risu koristada

puid on ka vaja lõhkuda

no ja vana maja laiali vedada

no ja väike majake tahab veel kord värvimist

Siis on vaja veel raider hooldusesse viia. Ja saag. 

Põhimõtteliselt töid jagub ja neid võibki loetlema jääda. Need, mida praegu loetlesin, on sellised, mis kohe meelde tulid ja mis kiiremas korras ära tuleb teha. Noh, ütleme nii, et natuke nagu  karjuvad tööd. Maja värvimine ei ole karjuv, aga kui nüüd õiged värvikoodid sain, siis tahaks nagu kohe uuesti üle tõmmata.

Kes linnast maale puhkama ja vaimu koguma tahab tulla, võib ühendust võtta ;)
Tungiva nõudmise korral pakun isegi öömaja.
Toiduained võin ka anda, aga süüa peab ise tegema. Ja meile ka! Muhahhaha ::):):):):):)

Laps (jätame saladuseks milline) tuli laulis mulle täna sellise laulu:

Juba linnukesed väljas laulavad,
uudist miks on mendid te aia väravas.
Teie naine sõitis vastu puud ja pani kolaka,
lendas läbi tuuleklaasi, lendas üsna pika maa.
Ta on täitsa surnud, ta on täitsa vait,
palun tulge kaasa ja tuvastage laip!

Viis on siis ikka nagu " Juba linnuksed". Proovige ka.

Vot sellised laulud!

reede, 29. aprill 2016

Kellelegi maasikataimi?

Hetkel on käsil maasikate puhastamine ja nii palju maasikataimi jääb üle.
Täitsa kahju on ära visata.
Panengi kõrvale, aga ei tea kelle ja mille jaoks.

Kel huvi on, andku märku.
Kuna Smartpost jõuab kiiresti kohale, siis võin ka pakiga saata.
Postikulud tuleb loomulikult endal maksta ;)

Täna müttasime terve päeva õues. Alates kell 11 ja tuppa saime alles 21 ajal. Johanna oli ka peaaegu kogu aja õues ja hakkas lõpus vaikselt virisema.
Mina, Aasta Emana, küsisin talt, et kas tahad juba tuppa w? :):):)

Juba??!!
Laps on praktiliselt 10 tundi õues ja juba!? :D

Tulime tuppa, pesime puhtaks, sõime ja ei kulunud 10 minutitki, kui Johanna magas.
Ilmselt hakkab varsti norskama ka :)

Selline sisutihe kajastus :):):):):)


neljapäev, 28. aprill 2016

Johanna "munast" ja tutikas liivakast

Esmaspäeval olin ikkagi nii äksi täis, et läksin lõuna ajal Haapsallu ja üritasin lastearsti kätte saada. Kätte ma teada ei saanud. Käisin korra kiirabi ukse taga ka ära, aga seal oli isegi lõuna ajal korralik järjekord ja ootama ma ei jäänud. Seda enam, et kui Johannaga haiglast sisse astusin, hakkas ta kohe jorisema, et tema tahab koju. Ju tal värske haiglas käik veel meeles.
Ma ei hakanudki ennast sinna kuhugi pressima, läksin koju tagasi ja otsustasin, et ootan neljapäevani ikkagi ära.
Täna on neljapäev ja perearsti juures käidud.
Perearst katsus ka põske ja tõdes, et on, jah, mingi kummaline muna.

Kui selle muna alguses avastasin, siis arvasin, et äkki kukkus lasteaias või midagi. Olgugi, et ühtegi kriimu ega sinikat polnud. Ootasin paar päeva, et äkki läheb ära. Ei läinud. Praegu ei ole ka mingit muutust. Silm ei ole enam paistes olnud, aga muna on samasugune.

Ega perearst osanudki mingit seisukohta võtta, sest ei saa ju käega katsudes öelda, mis asi see selline on.
Saime esmaspäevaks ultrahelisse aja. Eks seal selgub siis rohkemat. Vereproovid anname ka siis.
No ma ise loodan, et tegemist on varajase piskvinniga :) :)

Ise ei kaeba ta millegi üle, on endiselt rõõmus ja roosa.


Täna sain meie maja udupeene liivakasti valmis:

Ajee :)

Sättisin eile juba pakud paikka. No tunnike kulus nende pakkude peale küll, sest neid oli vaja natuke maa sisse kaevata ( nii 10-15 cm) ja seejärel tühjad vahed mullaga täita. Noh, selline nokitsemise töö. Täna hakkasin siis maasikariiet alla panema ja avastasin milline lammas ma ikka olen! See riie oli ju vaja pakkude alla panna! Võtsin oma pakud lahti ja hakkasin aga otsast pihta neid sättima. Liiv toodi õnneks kopaga ja ei olnud suuremat kühveldamist. Natuke läks üle liivakasti ka, aga selle korjasin kokku ;)

Saavad nüüd vähemalt maja ees ka liivakastis mängida ja kui tahavad siis pakkude peal astuda ka. Ajee :)

35!

Alles ma kirjutasin, et kolmkümmend kukkus ja tuleb neljakümnendaid käima hakata. Tegelikult on sellest juba viis aastat möödas! 
Viis aastat!

Ei teinud ma 30-aastase sünna puhul mingit prallet, ei viitsinud ka 35-aasta puhul teha. 
Siis teen, kui 100 kukub :) :) Muahhahahaaaa
Ma võin laste sünnasid orgunnida ja seal asjatada, aga enda sünnipäevaga ma küll majandada ei viitsi.

Sünnipäev oli mul eile, Tsernobõliga ühel päeval. Oleks eile bloginud, aga kuna me istusime nii pikalt üleval, siis ei olnud enam jaksu. 

Selles mõttes olime me Maritega tublid ja vaaritasime sünnipäeva puhul ikka süüa ka. Need, kes läbi astusid, tühja kõhuga ära minema ei pidanud ;)

Toitu  olime teinud parajalt - jagus veel tänaseks ka. 
Hommikusöök algas sushi, singirullide ja kookitega. 
Igal hommikul peaks nii olema :D

Lihtne hommikusöök :)

Sain sünnipäevaks natuke kinke ka. 

Janelilt (pakitud Annekese śoks)

Karolinilt

Kullerilt :)

Teiselt kullerilt :D

Maritelt võtmehoidja esimene pool (mõnitab :D )

Võtmehoidja teine pool

kast emmelt - puhas käsitöö!

Et kasti suurusest aimu saaks ;)

Nämm-nämm - Virge oli tubli :)

 Marite võttis asja tõsiselt ja küpsetas ainult "natuke" magusat:

Magusa-laks ;)

Tüdrukud tahtsid sünnipäeva puhul ise küpsisekooki teha.
Mis mul selle vastu sai olla - kui tahtsid teha, no siis peab tegema.
Tõin vajaliku kraami ja jätsin nad kokkama. Ma ei mäletagi kuhu ma läksin, aga ära ma käisin ja kui koju tagasi jõudsin, siis oli kook valmis saanud:

Emme 35 :D

Vahepeal olid nad omavahel riidu läinud ja üks osa koogis jäigi poolikuks. Kuna see pidi ikkagi laste kook olema, siis ei hakanud mina ka käppa külge viskama - jäigi täpselt selliseks nagu lapsed selle tegid: 

Küpsisekoogile panime küünlad ka ikka peale - nii nagu kord ja kohus. 
Puhkujateks olid Johanna ja Marian. Panime neid küünlaid oma 167375749273900942717 korda uuesti põlema. Tuba oli lõpuks hall, aga tüdrukud olid see eest rõõmsad ;)

Kas nüüd võib w?

Puhume...

Puhume...

Puhume...

Aitab küll - nüüd aplodeerime ka ;)

Ja nüüd minu enda kingituse juurde:

Minu velo

Igal aastal teen ikka ise ka endale kingi, sel aastal siis maantee jalgratta. 
Tegemist ei ole uue rattaga vaid osta.ee-st ostetud kasutatud rattaga. Ratas näeb välja nagu uus ja omanik ise ütles ka, et ta on sellega vähe sõitnud. 
Poehind oleks tibake alla 700 eurtsi olnud, aga ma sain 300 euroga. Minu arust hea diil.
Ostsin selle tegelikult juba märtsis. Või oli see isegi veebruaris? :) 
Vahet pole - point oli see, et ostan sünnipäevakingiks.
Ja see on põhimõtteliselt triatloni jaoks ostetud. 
Nüüd hakkan hullult võistlema :) Hahaahahahhaaa.
Tegelikult olen varasemalt triatlonitel osalenud küll. Teistel võistlejatel on loomulikult udupeened maanteerattad olnud, minul laiade kummidega käigukas :D
Nüüd on vähemalt ratas olemas, oleks vaja trenni ka tegema hakata.

Tänane ilm oli ilus ja oleks võinud ratta välja vedada, aga mul olid muud tegemised. 
Otsustasin, et teen lastele maja ette liivakasti. Vanasti oli liivakast olemas, aga see lagunes ära ja seal mänginud lapsed on ammu juba suureks kasvanud. Nüüd on uued lapsed ja seega uus liivakast.
Liivakasti lapsi on meie majas päris palju, seega ei jookse see liivakast mööda külgi maha ;)

Kuna Tarmot hetkel ei ole ja oma abistavat kätt pakkuda ei saa, siis tuleb teha selline liivakast, millega ise hakkama saan. 
Ega siin rohkem variante polegi, kui pakkudest teha. 
Abbil õnneks talvepuud saetud, nii et pakud on ka olemas. Läksin, mina, siis järelkäruga pakkusid tooma, aga asi lõppes sellega, et auto ei liikunud edasi ega tagasi. 
Viimase aja vihmad oli maa pehmemaks teinud, kui ise arvestanud olin ja nii ma ennast sinna sisse kaevasin.
Ise kusjuures mõtlesin korraks, et äkki jään kinni. Oleks ju võinud käru tagant ära võtta, paika lükata ja auto uuesti sinna ette tagurdada. Aga ei, kus sa sellega! Laiskus oli vist nii suur!

Sähh sulle 4 vedu! :D

Õnneks tuli Mattis ja aitas hädast välja ;)
Peale seda, siis tegin nii nagu kohe alguses oleks pidanud tegema - ajasin käru pakkude juurde ja tagurdasin auto sinna ette ;) Ajee! Las loll õpib :)

Sain oma pakud veetud, aga sellest juba homme ;)

esmaspäev, 25. aprill 2016

Juurus tulin tagasi koos talvega :)

See ei ole ilmselt kellelegi üllatus, et eile tuli tali tagasi.
Kui Juurist tagasisõitu alustasin, siis sadas kerget vihma, poole maa peale jõudes sadas juba konkreetset lund.
Tegin autost pilti ka a la tulen ja kirjutan ilmailmest, aga koju jõudes oli siin juba lumevaip maas:




Jumal tänatud, et need talgud laupäeval ära sai peetud. Sai enne lund ikka puhtaks.
Ise olen küll ülimalt rahul :)

Kui Juuru sõitsin, siis leidsin tee pealt sellise koha, kus hästi palju murdunud kaskesid oli:

Murdunud kaasik

Kasetoht ootab mind

Ma just ükspäev rääkisin Maritele, et peaks ühe kasutohutuuri metsa tegema, sest praegu on mets mõnusalt läbinähtav (ja käidav). Pidimegi sel nädalal minema, aga eks paistab, kas lähme ka.
Nädal juba suhteliselt kinni igasuguste asjadega ja selle lögaga ei viitsikski tegelikult metsa minna. Tuleb tõdeda, et õige aeg sai ilmselt maha magatud.

Juurus oli tore. Terje endiselt sama rõõmus ja roosa:


Kehva ilma tõttu otsustasime, et teeme suvel veel ühe istumise, siis saab vorsti grillida ja liha sussutada ;)

Lugesime sel korral oma lapsed ka kõik kokku ja neid oli suisa 25:
3 x 3 last
6 x 2 last
4 x 1 last
Klassis oli meid 15 ja osad plaanivad veel lisa ka, nii et 30 saame kokku küll. 
Meie poolt on iive vähemalt nullis.

Tavaliselt teeme alati grupipildi ka, aga üks pere jõudis ära minna ja jäigi grupipilt tegemata. Seega on veel teinegi põhjus, et suvel uuesti kokku saada. Kohustuslik pilt ju ikkagi ;)

Otsustasin, et võtan Johanna lasteaiast ikkagi ära. Ei meeldi talle seal. 
Kui eelmisel kolmapäeval- neljapäeval jäi enam-vähem tujuga sinna, siis reedel hakkas juba nutma ja ütles, et ei taha lasteaeda jääda. Jätsin ta reedeks ikkagi sinna. Praeguseks on tal jälle väike nohu ja seega otsustasin, et mis ma tast ikka sinna vean. Tekitab lapses ainult stressi. 
Õnneks pole seda karjuvat vajadust ka teda sinna viia, sest ajan oma asju täpselt siis, kui ajada saan ja kui siiani oleme hakkama saanud, saame ka edaspidi :)

Kuna see muna ka seal põses on, siis tahan ma veel vähem, et ta stressaks. 
Siin siis tema lasteaia karjäär lõppeb - kolm päeva märtsis ja kolm päeva aprillis :):):)

Peale lõunat lähme vaatame, kas pääseme Haapsalus lastearstile löögile või mitte. 
Kohe esmaspäeva hommikul pole mõtet  sinna minna, sest siis on seal nagunii ummik - nädalavahetsu ju seljataga.

Päike on lumevaiba juba ära sulatanud - kevad on tagasi. Ajee!

pühapäev, 24. aprill 2016

Talgupäev ja jüriööjooks

Eile tegime maja ümber talgupäeva.
Viimane aeg kevadkoristus ära teha, sest muru juba kasvab ja varsti on vaja niitma hakata. Maja ümbruses ei olnudki väga midagi teha, sest seda on jooksvalt juba koristatud, aga jätkasime oma eelmisel aastal algatatud pargi ääre koristusega.
Ütleme nii, et pilt on nagu öö ja päev. Päris kõike eile valmis ei jõudnud ja seega tuleb üks päev veel leida, mil asi ära lõpetada.
Nüüd juba silm enam-vähem puhkab:

2015 kevad

2016 kevad

Eks üritame need tasandamistööd järgmisel nädalal ära lõpetada ja võib selleks aastaks jälle kriipsu alla tõmmata.

Tegemist oleks olnud nagu täispika tööpäevaga, sest kell 11.00 kobisime välja ja tuppa natuke peale 18.00, et riided vahetada ja jüriööjooksule minna.
Igaaastane jooks - 4,9 km.
Eelmisel aastal jooksin Janeliga koos, sel aastal pani Janeli juba alguses eest ära ja jooksin Karoliniga. Kuna ma ise nii kehv pikamaa jooksja olen, siis mul hea vabanduseks tuua, et jooksen koos lapsega :)

Varsti läheb jooksuks

Jooksevad

Vahepeal väike fotograafia hetk - ilus oli :)

Janeli pani pika puuga eest ära

Meie longime ka kuidagi finiśi poole

Perekond jooksjad

Janeli sai esimese koha

Õnnelik võitja :)

Janeli sai oma vanuseklassis esimese koha. Juhhei :)
Meie Karoliniga oma kohtadest ei räägi :D
Kuna meie peres jooksis vähemalt kolm liiget, siis saime osalemise puhul ka kringli.

Johanna põse-munaga on selline lugu, et nüüd on juba silm ka natuke paistes. Lähen temaga homme vist Tallinna lastehaiglasse. Olen juba kaks ööd unes igast õudukaid näinud ja mu närvid ei pea vist neljapäevani vastu.

Seda enam kui kuulsin, et kursaõe 2,5-aastasel tütrel munasarjast munake avastati. Lõppes asi sellega, et see muna lõigati  koos munasarjaga välja. 
2,5-aastasel!??!

On OK, et ise Tallinnasse lähen või paanitsen üle?

Nüüd pakin lapsed autosse ja sõidame Juuru, klassijuhataja Terje Luige juurde. Tal oli 75-aastane juubel ja me, korralikud kasvandikud, käime ikka igal aastal kohvil-koogil.
16 aastat juba nii käidud. Mul, tänu Soome aastatele, on paar korda vahele jäänud, aga point jääb samaks - meil on suhteliselt ühtlane klass ja käime koos nii kaua, kui on, kus käia :)

Kes autogrammi tahab, andku teada - küsin :):):):):):):)



reede, 22. aprill 2016

Muna Johanna põses?!

Libistasin kolmapäeval sõrmedega üle Johanna põskede kui tundsin, et vasaku põse sees oleks nagu mingi muna.
Lasin veel kord sõrmedega üle ja seejärel veel kord...

Tunde järgi ütleks, et see muna on ca 1 cm läbimõõduga, põsesarna koha peal.
Silmaga ei ole midagi näha, aga kui sõrmedega katsud, siis on väga hästi tunda.

Nüüd olen kolm päeva ta põskesid katsunud ja muna endiselt alles.
Sain neljapäevaks perearstile aja ja vaatab, mis seal kostetakse...

Oleks puberteet, siis paneks ehk puberteedi arvele, aga sinna aega veel maa ja ilm.

Ütlen ausalt, et kõhedaks võttis.

Positiivset mõtlemist, eksole ;)

kolmapäev, 20. aprill 2016

Johanna taas lasteaias

Täna oli siis see päev, kui Johanna taas lasteaeda viisin.
Sai ta ju märtsi alguses kolm päeva lasteaias käia, kui mossis nägu näitama hakkas ja peale seda ka tõbiseks jäi.

Nüüd siis läksime uuele ringile ja katsetame, kas läheb paremini.

Hommikune äratus - lutiga unimüts

Arvata oli, et ärkamisega tuleb raskusi ja seda ta teha ei viitsinud. Käisin teda umbes kümme minutit nokkimas, enne kui silmad lahti sai. Peale äkamist hakkas ta loomulikult undama, et ei taha lasteaeda minna.
Küll ma siis meelitasin ja üritasin teda ikka pehmeks rääkida. Lubasin, et lähme peale lasteaeda poodi jäätist ostma. Ma ise arvasin, et unustab lõunaks selle jäätise juba ära, aga ei unustanud midagi. Kui järgi läksin, siis esimene asi mis ütles, oli jäätis. Universaalne mälu :)

Ega ta hommikul väga hea meelega sinna lasteaeda jäänud.
Päris nutma ei hakanud, aga silmad lõi märjaks küll.
Aga noh - elab üle ;)

Kui lõunal järgi läksin, siis oli küll lõbus ja roosa.

Just praegu küsisin ta käest, et kas homme ka lasteaeda lähme, siis vastas, et ei - ta juba käis :D

Eks me ikka lähme ja ma usun, et harjub selle lõunani olemisega ära küll. Pole väga palju, kõigest kolm tundi.
Samas sellest kolmest tunnist, mis ta lasteaias on, on tegelikult väga palju abi - saan sellel ajal ikkagi oma asju ajada, ilma et keegi iga 10 minuti tagant emmetab :):)

Kui ta selle nädala ilma jonnita vastu peab, siis on asi vinksis-vonksis.

pühapäev, 17. aprill 2016

Turus - rattapäev Ruissalos, roikad ja kivid

Maandusin reedel Turus.
Ma ei väsi kirjutamast sellest, kuidas mul süda alati saapasäärde vajub, kui Turku sõidan. Igal korral täielik nostalgia.
Meie maja, meie mets, meie mänguplatsid, meie kirparid, meie, meie, meie...
Mul on hea meel, et meil on olemas koht, kus Turus olles peatuda saame.
Kui ei oleks, siis nii tihti siin ilmselt käia ei saaks.

Järgmine kord on plaanis Turku tulla juuni alguses ja seda ka seetõttu, et viime Agnesega oma plikad Robini risteilyle. Laevaga ühel õhtul Rootsi ja teisel õhtul tagasi.
Agnesel oli juba piletid ostetud ja kuna Karolin-Janeli fännasid ka omal ajal Robinit ikka korralikult, siis mõtlesin, et teen ka  neile kooliaasta lõpu puhul üllatuse.
Noh, ma ei tea muidugi, kuidas nad sellele reageerivad, sest fännamisest on ikkagi 2-3 aastat juba möödas.
Tuleb vist meeldetuletuseks natuke Robini nänni osta :):)

Robin on siis põhimõtteliselt Soome Justin Bieber:



Eks see siis paistab, mis see Robini-kruiis endaga kaasa toob.
Hind oli täitsa krõbe - 180 € (mina, Karolin ja Janeli. Tarmo saab Johannaga kodus kvaliteetaega veeta).
Hind sisaldab siis kajutit ja kogu seda Robini jämmi, mis seal kahe päeva jooksul toimub. Sööke sees ei ole. Iga näo eest oleks pidanud ca 65 € maksma, mis on ikka eriti, eriti, eriti kirves ja selle jätsin küll ostmata. Eks teeme ise söögid kaasa ;)
Noh, loodame, et saame selle raha eest siis vähemalt autogrammi ja fännipildid ;)

Plaanis ongi juuni alguses nädalake Turus olla ja tüdrukutega koos vanu aegu heietada. Janeli ootab juba ammu, millal Aura jõe ääres herneid nosida saaks. Kui Turus elasime, siis käisime igal kevadel jõe ääres herneid nosimas. Kerge traditsioon või nii ;)

Mis me sellest tulevikust ikka heietame, räägime  olevikust ja lähiminevikust.

Laupäeval käisime Agnese ja Hanna-Miaga ratastega Ruissalos väiksel piknikul.
Ilm oli ilus ja täitsa mõnus oli üle pikka aja jälle ratta seljas olla.

Ma, vana rattaproff (hahahahaha), ostsin ju mõni aeg tagasi omale sünnipäevaks (mis on alles tulemas!) maanteeratta (pilti näitan sünnipäeval) ja otsustasin, et hakkan rattavõistlustel käima ja teen sellel aastal vähemalt Haapsalu triatloni kaasa.
Ühtegi trenni pole veel teha jõudnud (üllatus, üllatus!) ja ei teagi, kuidas see triatlon läbitud saab.
Eks ma pean millalgi ikka trenni tegema hakkama, muidu ei tule mu spordiaastast taas midagi välja. Kevadel sai ju jälle hiigelplaanid kirja pandud! :D :D

Ühesõnaga rattahooaeg sai mul nüüd siis Ruissalo retkega avatud. Kimasime oma 20 km maha. Pean ütlema, et vorm on vist hea, sest isegi kannikad ei valuta ;) Ei saa arugi, et oleks sõitmas käinud.


Tammed igal pool

Selline lahe tamm

Roikad,roikad, roikad

Virge roikad

Lastele ronimispuu :)

Peenike tamm

Piknikupreilid :)

Sinilill

Kogu see Ruissalo üks suur tammik ongi.
Mina fännan tammesid ja mitte vähe.
Kolasime seal mööda metsa, kui hakkasime vaatama, et see on ilus oks ja see on ilus oks ja see ka ja see ka.
Tammega on ju see lugu, et ta võib seal maas vedeleda, aga ära ei mädane.
No ok, kui juba väga kaua on vedelenud, siis mädaneb läbi ka, aga üldjuhul jääb ta ikka tugevaks.
Põhimõtteliselt oli olukord lõpuks selline, et hakkasime ilusamaid ja huvitavamaid oksi maast kokku korjama, et need hiljem auto peale saaks visata.

Ise naersime, et ma olen ikka täitsa lollakas - käin Soomest roikaid korjamas.
Ega ainult roigastest piisanud, Naantalis käisime kive ka korjamas ;)

See on geenides kinni.
Mul on ema samasugune. Ükskõik kus reisil käib, siis auto on igast looduslikku sodi täis: kivid, käbid, teokarbid, oksad - mida iganes.
Olen mina selline ja on ka tüdrukud samasugused. Geenide vastu ikka ei saa:)

Vahepeal mõtlesime, et kas tohime maast neid oksi ikka korjata või mitte.
Noh, kui seeni ja marju korjata võib, siis äkki võib ikka maaslebavaid oksi ka.
Kui ei või ja keegi kaevata tahab, siis lähen esmaspäeval õhtuse laevaga Eestisse tagasi, seega saab tollile teada anda, et üks loll tuleb oma roigaste ja kividega :D

Kirparitega läks sel korral peaaegu õnneks.
Mul oli tegelikult plaanis, et kirparitele ei roni, aga Agnes ajas hamba verele ja sai ikkagi kahelt kirparilt läbi hüpatud.
Arved jäid normaalsuse piiridesse ja olen omadega täitsa rahul.
Kirbuga noosist siis, kui tagasi kodus olen.
Kõige parem saak oli Converse ketsid, mis maksid 0,90 €!? Me ei suutnudki aru saada, et miks nii odav hind. Ok, veits mustad olid, aga ei midagi hullu. Tavaliselt küsivad nad räbaldunud ja sopaste ketside eest mingi 15-25 €, seepärast tunduski see 0,90 € nagu ulme.

Homme hakkan oma roigastega kodu poole liikuma:



Lõpetuseks Abbi sinililled, sest Abbil on praegu nii ilusasti sinine: