Total Pageviews

Tuesday, July 23, 2013

Ilmutan ennast ;)

Ilmutan ka ennast vahelduseks. Kogu aeg on igasugust tegemist ja pole mahti kirjutada olnud. Ja mis siin nii väga kirjutada ongi. Tiksun siin vaikselt omas mullis ja rütmis.

Täna tuli selline imelik Soome igatsus peale.
Ei teagi miks ja millest... Pole vist ammu soome keelt kuulnud. Ha-ha-haaa :D

Pole hullu, parandasin asja -mul MP3 soome mussi täis. Täna jalutasingi ringi klapid peas. Laulsin mõnusalt kaasa ka. Viisi ma muidugi ei pea, aga see ei takista ju kaasa jorisemast, onju.

Ma mäletan väga hästi, kui ma soome keelest midagi ei arvanud, soome keelsetest lauludest ma üldse ei räägigi. Need tundusid eriti nõmedad, no lausa rõvedad :) Noh, aga nüüd ma täitsa fännan teatud laule ja lauljaid. Isegi sedasi, et ORIGINAAL plaadid olen ostnud! (Suvist räägin )
Ja veel kord hahahahahaa :D

Vot kuidas aeg võib kõike muuta.

Kell on muide südaöö. Silm on kergelt juba väsinud, aga ma ei viitsi lihtsalt magama minna. See on ju äärmiselt keeruline - voodisse minna ja silmad kinni panna!
Igaüks sellega ikka hakkama ei saa :D

Nöps magab juba 2 tundi. Temaga ikka väga vedanud - ta magab hästi, ei jorise ja naerab mega palju. Ta on hoopis teistsugune, kui kaks eelnevat last.
Vanemate inimeste laps - hea ja rahulik :)
Vanurid said lapse! :D

Üks päev niitsin talu juures muru, Nöps magas samal ajal vankris. Mõtlesin, et niidan ainul batuudi juurest sips ära, sest seal selline tihedam rohi, mis kasvab kiiremini.

                                                           batuudi ümbrus

Kui see niidetud sai, siis vaatasin, et Nöps ikka magab, et tõmban siis juba mänguplatsi ja sissesõidu ka ära.

                                                                 mänguplats

                                                                    sissesõit

No ja kui see ka tehtud sai, vaatan, et ikka magab. No siis otsustasin hästi kiirelt maja taguse ka ära niita.

                                               Maja tagune. Sissesõit ootab katet ;)

NO ja KUI see ka niidetud sai ja Nöps IKKA VEEL magas, siis otsustasin juba aiamaa juuurest ka ära niita. Põhimõtteliselt jõudsin kõik ära niita.

                                                                   Ja aiamaa

                                                                 Unekott ärkas ;)

Vot selline unekott oli :) Teistega mul küll sellist luksust ei oleks olnud, et magavadki mitu tundi.
Niidan ma ka nii, et vankri sätin selle ala sisse, kus parasjagu niidan, siis tal kontroll peal, kuuleb müra ja teab, et emps on lähedal.
Kusjuures, kui ma peenraid rohin, siis ta küll nii rahulikult ja pikalt ei maga. Aga, kui traktoriga kõrva all põristan, siis magab nagu nott.

Õhtuti jääb ta ka nii supper-hüper hästi magama, et ma pean kohe kekkama. Magama läheb ta 21-22 ajal sedasi, et panen ta voodisse, luti suhu, annan musi ja tulen tulema. Ta ei jää küll kohe magama, sest rullib seal voodis veidi ringi, ajab lutti suust välja ja kägiseb. Aga ei jorise ega nuta. Lihtsalt kägiseb a la "õu mamps, tule pane mulle lutt suhu tagasi!"  Nii ma siis käin ja panen talle õhtu jooksul nii 4-5-6-7 korda lutti tagasi suhu. Lõpuks jääb magama.
Et ta mul nii toredasti magama jääb, avastasin ma ka juhuslikult. Ta oli mul õhtul süles, aga vääksus ja kägises. Mina aru ei saanud, miks ta vääksub. Kõht oli täis, pepu oli kuiv, gaase ei olnud, aga kägiseb. Mõtlesin, et panen ta siis korra voodisse. Nii, kui voodisse sai, pani silma kinni ja magas ;)
Laps oli väsinud ja tahtis voodis magama jääda, mitte ei tahtnud empsi süles väntsutamist saada!
Peale seda hakkasingi ta õhtuse kääksu ajal voodisse panema ja nii ta magama jääbki. Sedasi juba 2-3 nädalat olnud. Eks ma tean, et see luksus mul väga kaua ei kesta. Kasvab suuremaks, saab targemaks ja hakkab emmet kõrvale nõudma ;) Aga kuna ta praegu sedasi toimetab, siis rõõmustan ikkagi ;)

Ma nüüd räägin, mis nende gaasidega oli ja mis nendest sai. Tuli välja, et asi ei olegi gaasides, vaid tal oli suus soor. Mina polnud varem sellisest asjast üldse kuulnudki! Lahe küll eksole, kolmas laps ja pole sellisest asjast kuulnudki. See pidi imikutel täiesti tavaline olema.
Kui ta meil siin oma esimest suuremat prasnikut pidas (ikkagi 1-kuune!), siis õde ütles, et tal on keel natuke valge, et äkki on soor ja on sellepärast rahutu. Mina ei tahtnud seda alguses uskuda ja arvasin, et keel on piimast valge, sest alles sõi. No ja kui pool tundi hiljem keel ikka veel valge oli, siis tuli tõdeda, et on vist jah soor.
Õhtul otsisin netist ka soori kohta tarkusi, polnud ju sellise asjaga kursis. Järgmisel päeval sain perearstilt "Daktarini" retsepti. Põhimõtteliselt kohe peale kasutama hakkamist tegi Nöps pika-pika uinaku ja enam mingit rahutut last polnud ;)
Seega, kellel samuti laps selline rahutu on, kägiseb ja vigiseb, siis asi ei pruugi gaasides olla, vaid suus võib soor olla. Meil polnud asi eriti hull, ainult keel oli valge. Osadel lastel on põsed ja suulagi ka ning suus võib valgeid tükikesi olla. Seega vaadake oma vääksuvad juntsud üle ;)

Eks tal on praegu veidi gaase ka, aga nendest ei ole enam mingit küsimust. Saab ise nendega juba hakkama, mingeid ravimeid või leevendavaid tilkasid ei anna. Juba mitu-mitu nädalat ei anna ;)

Ühesõnaga gaaside poole pealt on meiega kõik vinks-vonks

Dokumendid on meil ka juba korda aetud. ID-kaart on käes (maksis veits alla 7 €), inglisekeelse sünnitunnistuse (maksis veits üle 3 €) tegin ära ja EU  ravikindlustuskaardi tellisin ka (tasuta).
Nüüd vaja Soomes asjad korda ajada ja eks ma hakkan neid kohe ka ajama, kui Soome tagasi lähme.
Ma enam ei mäletagi, kas alguses peab politseisse minema ja siis alles maistraatti või oli see vastupidi :D Asjaajamine on vist tegelikult muutunud ka ja alustama peab vist ikka maistraattist.
Ah, eks paistab. Mis ma siin ikka praegu oma pead vaevan.

Dokumendi piltide tegemine oli ka omaette kunst. Käsime neid tegemas, kui Nöps 3-nädalane oli. Fotograaf püüdis siis lapsele igasugu häälitsusi teha, et laps tema poole vaataks. Noh, arvata võib, et ega ikka vaadanud küll. Ta ei saanud sellel ajal veel millestki aru, veel vähem kuhugi vaatamisest. Oma emalegi ei tahtnud otsa vaadata, mis siis veel fotograafist rääkida! :D

Meie tegemistest ka veidike.

Meie päev näeb üldjuhul välja järgmine:
Teisi lapsi mul kodus pole, sest nemad on endiselt laiali jaotatud. Sedasi olemegi Johannaga kahekesi.
Magame tavaliselt kella 10-ni. Mõnikord kella 11-ni ja ükskord isegi kella 12:30-ni.
Elu nagu lill.
Ma räägin, et ta on hea unega.
Kui ta läheb magama kell 22 ja tõuseb kell 10, siis see teeb ju tublid 12 tundi!
Peale ärkamist on ta umbes tund aega üleval ja tahab seejärel uuesti magada. Nii ma siis asjatangi selle tunni aja jooksul ruttu kodus ära - söön ja vaatan arvutist asjad kiirelt üle.
Kui uneaeg jälle kätte hakkab jõudma, siis riidesse ja Abbile. Oleneb muidugi ilmast. Kui väga lämbe on, siis tiksume loomulikult kodus.

Abbil niidan muru, hävitan mullamuti hunnikuid, korjan puuoksi kokku või vuntsin aiamaal. Kelle jaoks ma seal rohin, seda ma küll ei tea, sest kui saagikoristusaeg kätte jõuab, oleme meie Soomes tagasi. Põhimõtteliselt on tegemist vist lihtsalt rohimisrõõmuga :D

Eks ma natuke ikka saan seda saagi-rõõmu tunda -herned on vaikselt valmis saamas, sibulat-tilli olen toidu sisse hakkinud, peterselli-tilli sai sügavasse korjatud.
Salati ja redise sai niisama üles korjatud ja kompostihunnikusse visatud, ilma et keegi neid mekkinudki oleks.!!!!Kusjuures igal aastal sama lugu. Tekib küsimus, miks ma üldse sellest redisest ja salatist maha panen, kui neid ei söö keegi!?
Eks ikka sellepärast, et aiamaal erinevaid saadusi oleks, silmal hea vaadata ;)
Porgand, peet, kurk ja kartul tahavad veel kasvamist. A see eest saab natuke juba tomatit.

Üldjuhul oleme Abbil olnud kella 19-20-ni. Seal tegemist ikka on. Seda ei pea küll kartma,  midagi teha pole. Kui suurem torm üle käib, siis tuleb puuoksad kokku korjata. Alles ma korjasin kõik oksad kokku, nüüd lähipäevil tuleb uus tuur üle käia, sest iga päev on selline torm, et...
Paar päeva tagasi murdis tuul päris korraliku paju maha.


Seda ma päris lõkkesse ei lohista :D Natuke liiga suur ;)

Mullamutid on sellel aastal eriti ülbed. Krt, mõnes kohas künnavad terve ala üles ja seda igal hommikul. Iga kord, kui talu juurde lähen, on uued hunnikud üleval. Täitsa vihale ajavad. Ühelgi aastal pole sellist mullamutti terrorit olnud, kui sellel aastal.
Loodus võtab võimust - linnud sõid kõik marjad ära ja mutid künnavad maa üles.
Hakkasin ka muttide vastu võitlema. Netist pakuti päris mitmeid variante, kuidas neist lahti saada. Kuna ma hommikul seal labidas käes neid oodata ei saa, siis otsustasin, et proovin ära meetodi, kus mutiauku bensiiniga immutatud kaltsuriba panna.
Proovisin ja teate - toimib!
Ma vaatan, et nad on teise kohta edasi kolinud, aga vähemalt ei ole need suuremad alad enam üles küntud. Minu pärast võivad nad kraavi äärtes nii palju künda, kui süda lustib. Saabki ilusat ja kobedat mulda ;)
Kõige parem oleks muidugi see, kui nad kätte saaks, siis ei koli nad edasi vaid lähevad manalateed. Aga nagu ma ütlesin, siis ei ole mul lihtsalt võimalik hommikuti labidas käes neid kerkivaid mullahunnikuid oodata ja mingite püüdjate peale ma ka pragu raha raisata ei viitsi.

Sel aastal olen ma nii tubli olnud ja omale ikka taimeteesid korjanud. Igal aastal on muidu nii kiire, nii kiire, et olen õigel ajal korjata unustanud. Korjatud on piparmünt, nurmenukk, meliss, pärnaõis ja nõges.
Kõik siis ikka oma aiast. Ise olen rahul :)
Peale sünnitust ma loobusin kusjuures kohvi joomisest. Esimesel paaril päeval ei tulnud kohvi meelde (pigem oli vist ikka nii, et haiglas seda ei antud) ja siis kui arvasin, et võiks nagu juua, jõudsin arusaamale, et äkki Nöps sellepärast magabki, et ma kohvi ei joo. Kohvi on ju ikkagi erguti. Kusjuures ma ei tunne kohvist mitte mingisugust puudust ka, sest olengi kohvi sujuvalt teega asendanud.
Las mulle jääb minu arusaam, et tänu kohvi mittejoomisele Nöps magabki  :)

Kui Abbilt ära tuleme, siis kerged õhtused toimetused - vannid, pesud, söömised jne.
Kell 22 läheb Nöps magama ja mina saan tegeleda sellega, millega ise tahan. Võiks ju tööasjadega tegeleda, eksole? Selleks kellaajaks ei viitsi aju aga enam midagi mõelda.
Töö asju teen meelsamini hommikul (kui neid üldse teen), sest õhtul enam tõesti ei viitsi. Nii ma  õhtul mõtlengi, et homme hommikul teen kindlasti asjad ära. Hommikul on aga nii kiire, sest Johanna on siis ju ainult tund aega üleval ja selle ajaga töö asju nagu eriti teha ei jõua. Siis mõtlen, et õhtul teen. Nii mul ongi mõnikord nokk kinni, saba lahti olukord - muudkui lükkan õhtusse ja õhtust jälle hommikusse.
Ükskord kusjuures tõusingi kell 7 üles, et töö asju teha (asjad juba karjusid käes).
Tegingi 1,5 tundi tööd, sain asjadega ühele poole ja  kobisin magama tagasi :D

Kui palavad ilmad olid, siis ei olnud loomulikult mingit hommikust Abbi-tuuri, siis oli tuba, tuba ja veel kord tuba. Ei saanud ju õue minna ja last selle palavaga ära lämmatada. Siis läksimegi alles 17-18 ajal esimest korda õue. Kuna õhtused uinakud on lühemad, siis oligi mul Abbil see luksus, kus ühe käega kõigutan vankrit ja teise käega rohisin. Kui tööd teha ei viitsinud, siis kooserdasin seal niisama ringi ja mõtlesin kuhu me miskit ehitame (ainuke asi , mis selge on, on uue maja asukoht). Ühesõnaga aeg ajalt tuterdan seal niisama ringi ja unistan heldimusega juba seal elamisest...

Ehitamisega on lood sellised, et sel aastal ei jõua me sellega siiski algust teha. Vajalikest asjadest on tehtud geoplaan (või kuidas iganes seda nimetatakse) ja projekt, mis sai ka alles nüüd valmis, sest mingi sada korda oli vaja seda muuta. See pole ikka selline asi, mille klopsid ühe korraga valmis. Ehitame maja ikkagi ühe korra ja siis võiks see ikka korralikult tehtud olla ;)
Ehitusloaga läheb ka aega, seega pole sellel aastal mõtet ehitamisest enam unistada. Jääb siis järgmisse aastasse.

Noh, äkki saab ehitamise arvelt  siis hoopis vana talu lammutada. Kui mingi osa jälle maha saaks, oleks väga viis ;)
Vanal talul on katus roost ja kujutage ette, mis aja selle põletamine võtab - tassi lõkkeplatsile ja hakka põletama. Mädanenud puit läheb ka lõkkesse. Kõik, mida kasutada annab läheb taaskasutusse.

Kuna õunaaed sel aastal unarusse jäi ja seda pole kordagi niidetud, siis teeme Tarmo tulekul enne selle korda ja seejärel vaatame seda lammutamise asja.


                                                                          Kolm õde

Tüdrukute koha pealt võib nii palju öelda, et Karolin on nagu tõeline suur õde. Aitab ja sebib ja tahab Johannat kogu aeg süles hoida. Iga kord, kui ta kuhugi läheb, siis ütleb ikka: "Tsau emme, tsau Johanna", kui muside ja kallide jagamine on, siis ikka Johannale ka.

Janeliga oli algul raske, sest oli armukade, muutus kiuslikuks ja jonnakaks. Esimesel päeval juba ütles, et emme hoolib Johannast rohkem, kui temast. Kurb oli sellist lauset kuulata, aga selgitasin talle, et see ei ole tegelikult nii. Püüdsin talle selgeks teha, et kui Karolin sündis, siis emme tegeles kogu aeg Karoliniga. Kui tema sündis, siis tegelesin temaga. Nüüd, kui Johanna sündis, siis on Johanna kord.
Lastel on küllalt suured vanusevahed ja neid on piisavalt ninnu-nännutatud.
Loomulikult ei jää suuremad tüdrukud minu tähelepanust nüüd täielikult ilma. Ikka tegelen nendega ka. Kui nad öösiti kodus on (mida praegusel hetkel harva ette tuleb), siis loen õhtuti ikka muinasjuttu ja mängime lauamänge.
Janeli on peaaegu kogu aja vanaema juures olnud (elame samas külas), aga nüüd viimastel päevadel on ta rohkem kodus hakanud käima/olema. See muutus siis, kui ma tüdrukutega batuudil pallikulli mängisin. Siis nägin, et Janeli muutus jälle endiseks. Sain aru, et ma lihtsalt pean leidma selle aja, et temaga tegeleda. Nüüd ongi nii, et kui ta hommikul tuleb, siis teeme mõne lauamängu. Üldjuhul memo või siis reis ümber maailma. Kui Abbile mineku aeg on, siis ronime maja ees natuke puu otsas !! :D Ja nii ongi - mina ronin ka puu otsa. Ripume seal okste peal võidu, kes pikemalt rippuda jõuab.
Naabrid vaatavad võibolla aknast, et ma vähe kiiksuga, aga noh - ema mängib lapsega :D

Abbil teeme alguses natuke miskit tööd. Täna korjasime näiteks mahakukkunud õunad kokku ja viisime kitsede söögikohta. Tegime söögikohast tagasi tulles natuke kärusõitu ja hüppasime seejärel batuudil.
Kõik - rohkemat ei olegi vaja. Laps on muutunud tagasi selliseks, kes ta oli. See kius, jonn ja kadedus on enam-vähem kadunud.  Ta suhtumine Johannasse on ka hoopis teine. Nüüd käib Johannat musitamas ja paitamas. Lihtsalt iga päev tuleb väike ajake ka Janeli jaoks leida ;) Tema tahab ka veel tähelepanu.
                             
                                                         Avastas pöidla lutsutamise

Öeldakse, et kui laps lohutust vajab, siis ta leiab ise viisi, kuidas end lohutada. Kui ta õhtuti magama jääb ja lutt suust läinud on, siis ta hakkabki omale pöialt suhu toppima. Eks see pöidlake on siis luti eest. Teised tüdrukud pole mul kusjuures kunagi pöialt imenud. Mina vähemalt ei näinud. Noh, nad ei olnud vait ka, sest leidsid, et kui röökida, siis emme tuleb kiiremini kohale :):)

                                                 Sellist nägu näeme praegusel ajal väga harva

Jah, praegu sellist nutmist eriti ei ole. Vääga-vääga harva, aga seda ka vaid mõneks sekundiks. Mulle nii meeldib, kui lapsed enne nutma hakkamist need suukaared sedasi alla ajavad. See on nii armas!!!!! Pole sellist nägu veel kaadrisse saanud, aga annan oma parima, et saaks. Lapsed on lihtsalt oma viltuste suukaartega tõeliselt armsad.


                                                                Trullab tekil

Tekil trullamine tuletab mulle meelde, et peaksin ta teki õmblemisega nüüd vähe agaramalt tegelema. Arvasin, et meil läheb tekki nii 3-4-kuuselt vaja, aga võta näpust. Juba oleks vaja. Täna paningi tavalise teki maha ja ta sinna peale rullima. Tõeline ema - teistele vuntsib tekid õigeks ajaks valmis, aga oma piigale...
Ata-ata vaja anda!  :D

Eks ma need pisemad asjad, mis näpu vahel, ilma õmblusmasinata, teha saab, teen nüüd valmis, aga teki õmblen küll alles Soomes kokku. Iseenesest võiks tegelikult praegu ka õmmelda, sest ostsin uue õmblusmasina ja puha, aga vist ei ole hetkel õmblemise lainel.
Aga, kui teki valmis teen, eks ma siis uhkustan ka sellega ;)

Kes õmblusmasinatest midagi jagab, siis neile väike küsimus. Pidin uue masina ostma, sest vana masin hakkas õmblusi vahele jätma. Tavalise, sirge õmblusega nagu ei jätnud eriti vahele, aga kui sik-saki kasutasin, siis jättis ikka väga palju. Ma ei oska seda seletada. Noh augu tegi riidele sisse, aga niiti maha ei jätnud :D Aega ajalt jättis ja siis jälle ei jätnud.
Annyke, Sa oled meil nobenäpp, äkki oskad põhjust öelda ? :)


Eeeeee, Sai vist hetkel kõigest kirjutatud...

Issi tuleb meil nüüd reedel koju. Saame kõik koos veel 2 nädalat puhata ja siis pole muud, kui Soome tagasi. Tüdrukud sellest erilises vaimustuses pole, aga mis parata.

Ok, nägudeni jälle selleks korraks.


Kes teab, millal jälle kirjutada viitsin! No mine sa tea, kui talu lammutama hakkamegi, äkki siis ilmun kerge fotosessiooniga lagedale ;)

Sägens ;)

     

Monday, July 1, 2013

Kuhu aeg küll lendab?

Nojah, alles me tulime Eestisse ja juba on pool ajast ära oldud...
Aeg on lennanud täpselt nii, et nips ja läinud see ongi.

Johanna sai ka meil täna juba 1-kuuseks.


Nüüd blogi näol mõnda aega tegemist vist beebi blogiga ja Soome jutudest on asi kaugel :)
Teate küll seda lugu, et iga ema jaoks on just tema laps maailma ilusam, armsam ja toredam ;) Seega peate hetkel sellega lihtsalt leppima, kui liiga palju uuest ilmakodanikust vatran.
Varsti lendab ju nagunii peast välja :D

Ütleme, nii et 3 nädalat oli mu elu nagu lill, tips ainult sõi ja magas.
Minule harjumatu luks-elu.
Noh, nüüd on see kahjuks läbi ja ta ei maga praktiliselt üldse. Vaevleme hetkel nimelt gaasidega ja ta magabki heal juhul 10-minuti kaupa.  Eile oli ta näiteks 17:00 kuni 23:30 üleval nii, et ei maganud kordagi. See pole ju normaalne!? Ma ei loe seda magamiseks, kui ta 3-minutiks silma kinni paneb ja siis jälle oma suurte (aga armsate) tõllaratastega otsa vaatab.
Ei aita "Sab Simpleks" ega ka "Espumisan", ei kõhu masseerimine ega ka võimlemine.
No mitte miski ei aita. Peab veel netist mingeid nippe otsima.
Tegelikult tuleb see aeg vist lihtsalt üle elada ja loota, et kui gaaside aeg läbi on, magab ta jälle tundide kaupa.
Loota ju võib :)

Hõiskasin siin, et enne ei saa sünnitama minna, kui maasikad rohitud saavad, eksole...
Njaa, ei jõudnud ma neid maasikaid enne õiget aega ära rohida ja kui nüüd uuesti neid "rohima" sai hakata, siis oli seal tegelikult täielik katastroof.


                                                   Nokitsemist, kui palju... :D

Maasikad said rohitud (aega võttis, aga asja sai) ja marjad valmivad ka kenasti, aga need linnud!!Urrr
Siinkohal meenub mulle, et jõin üks õhtu metsmaasikatest jäätisekokteili  ja võib vist ainult oletada, milline Johanna järgmine päev välja nägi :D Ma ei pea vist ette ütlema, et täiesti täpiline!!

Ok, maasikad ja need tüütud linnud. Nüüd on vaja välja mõelda, kuidas neid linde  maasikatest eemale hoida. Võrgud on mul küll olemas, et peale panna, aga ausalt öeldes on need nii tüütud. Võta ära ja pane tagasi, võta ära ja pane tagasi.
Poodides on müügil linnupeletuspallid. Ma ei oska öelda, kas need originaal-pallid toimivad, aga ma nokitsesin ise ka ühe linnupeletuspalli valmis ja minu palli peale linnud ainult irvitavad. Söövad südamerahuga marju edasi. Ja linde on Oi-oi, kui palju!

                                                  Originaaliga ju täitsa sarnane

Teine asi, mis veel pidi toimima on CD-plaatide riputamine peenarte juurde. Selle katsetasin ka ära - ei toimi. Lendavad kasvõi plaadi peale, mingit hirmu need plaadid neis küll ei tekita.
Peab vist ikka võrgud peale toppima...Olgugi, et ei viiiiitsi....

Millest siis veel?

Meil selline rahulik, omas mullis, elu. Polegi millestki eriti kirjutada.
Suuremad lapsed lendasid juba pesast välja. Ha-ha-haa.
Tegelt on nii, et üks on ühe vanaema juures, teine teise...või siis venna...või siis õe juures.
 Nii ma siis Johannaga kahekesi olengi. Tiksume oma kella järgi. Magame me kusjuures tavaliselt kella 10-11-ni. Päris pikalt. Öösiti magab ta, kusjuures, täitsa korralikult. Tõuseb ainult söömiseks ja magab siis rahulikult edasi. Siiani ei ole gaasid nagu muret teinud, kui nüüd eilne öö välja arvata. See oli tõesti esimene magamata öö. Vaatame mis tänane öö kaasa toob.

Ühesõnaga meie tiksume oma kella järgi. Enne gaase oli hea, sai Abbil üsna pikalt nokitseda ja asjatada. Nüüd ei midagi. Käin ja mõtlen lihtsalt, et seda oleks vaja teha ja seda, aga ei saa, kuna laps ei maga. Peenramaa vahel olen ka nii, et ühe käega rohin, teise käega kiigutan last. Nagu napakas! :D

Paluks gaaside vastu nippe !!!!! Neid oleks mul hädasti praegu vaja :) Ma ei söö ka midagi sellist, mis gaase tekitama nagu peaks ja krooksud laseme ka kenasti välja. Selles mõttes ma ei saagi nagu aru, et millest need gaasid on!?

Praegusel ajal ei viitsi ma tegelikult üldse arvutit käimagi pannagi. Täna ka mõtlesin, et kas kirjutan või mitte. Otsustasin mingi  jutukese ikka kirja panna.
Mõni päev vaatan arvutit lausa hirmuga - üks ajupool ei taha arvutit avadagi, aga teine pool annab aru ja teab, et pean postkastid siiski läbi sirvima.
Seda just sellepärast, et neid poolikuid palgaasju on hetkel päris palju ja iga päev võib millegi osas kusagilt vastus tulla. Kohtus on 8 asja, Palkkaturvas olevat kogust ei oska öeldagi, mingi 15-20 ringi vast.

Ja kuidas ma ei viitsi nende palgaasjadega praegu üldse tegeleda. Need, mis poolikud on, nendega on selge, et pean tegelema - tahan ma seda või mitte. Kohusetunne ;)

Uute asjade puhul olen küll hetkel inimestele ära öelnud. Ma lihtsalt ei viitsi nendega praegu tegeleda ja ma üldse ei taha nendega tegeleda. Praegu tahaks lihtsalt olla.
Hea on hetkel lapse taha pugeda ja põhjendada, et aega ei ole. Samas, kas see on ikka lapse taha pugemine? See ju täitsa sulatõsi.
Igatahes võtsin aja maha ja uusi asju enam peale ei võta. Ehk jälle sügisest, kui Soomes tagasi oleme, seal rohkem aega.

Praegu tahan oma aega lastele (peamiselt siiski Jonsule) ja talu juures nokitsemisele kulutada - ei ühtegi muud kohustust!

Tahan lihtsalt olla.
Ja olengi! :)

                                                             Ju oli hea uni :)

                                                           Kosume, kosume