Lehevaatamisi kokku

reede, 30. mai 2014

Jippiajeee - Johanna aastane :)

Sussur-Mussur-Vussur-Röövel sai täna niisiis aastaseks!
JUBA!

Üllatasin teda hommikul oma kingiga :D

hahahahhahahah :D

Tõin õe juurest võrevoodi ja panin selle talle üles!
Kingitus missugune :D
Magab, teine, siin minu kaisus ja harjub sedasi äkki veel selle ninnu-nännutamisega liiga ära. 
Pärast ei jäägi enam ise võrekas magama. Seda probleemi meil vaja ei ole ;)
Tegingi talle siis kingituse ja tõin voodi.
Kusjuures ta oli vägagi rõõmus - rullis ja lesis seal päris pikkalt ;)
Kuna magamistoas eriti ruumi pole, siis panin südamerahuga raamaturiiuli ette. Ärgates saab kohe kirjandust haarata :)

Päris kingi toob issi tegelikult Soomest. 
Ma ei viitsi igast tilu-lilu osta, sest kõik kohad on mänguasju nagunii täis.
Ämblik-kiike/pesakiike meil veel ei ole, seega issi toob selle ise ;)
Soomest, sest hinnavahe Eestiga on ca 60 €!!!!???

Krustski :)

Tädi tõi tuttuue auto ;)

Enne magusat tuleb soolast süüa ;)

Pidulik lahtilõikamine

ja pidulik söömine :)

Kell 21:45 kustus sünnipäevalaps ära ja läks tudile. 
Emme voodisse, sest võrekas hakkas vääks-vääks tulema.
Kuna täna oli ikkagi tema pidupäev, siis ei hakanud teda traumeerima ja suskasin ta veel enda voodisse. 

See aasta oli imelihtne, imearmas, imelahe...
Kui ta minu laps ei oleks, siis ei usukski, et nii head lapsed olemas võivad olla ;)

Loodan ainult, et ta pubekana meile topelt krutskeid tegema ei hakka ;)


Esimese nädala tööd Abbil

Kui sul on olemas maalapike, siis see tähendab seda, et tööd ei lõppe vist mitte kunagi.
Alati on midagi teha.
Alati.

Kui Janeli-Johannaga Eestisse tulime, siis algas kohe suur niitmine.
Ilmad olid nii soojad ja muru kasvas silmnähtavalt.
Nii oligi, et kolme-nelja päeva tagant tuli masin jälle välja lükata ja muudkui niita.
Sellel aastal juba neli niitu tehtud!
Õnneks nüüd jahedamad ilmad, muru ei kasva ja saab muude asjadega tegeleda.

Aiamaa ja kõik muu jäid ju tagaplaanile.
Kui muru käest ära läheb, siis on hiljem raske sellega jälle järje peale saada.
Eriti veel meil, kus niidu all on üsna suur lahmakas maad.

Et sellest suurusest natukenegi ettekujutust saada, siis mõned pildid ka:

Laste nurgake

Suur plats

Õunaaed ühelt poolt

Ja õunaaed teiselt poolt

Sissesõit

Aiamaa poole

Minu aiamaa ja maasikapeenar :D 

Aiamaa juures 

Ühesõnaga seda niitmist ikka on. Vana talu eest suur lahmakas, siis laste ronimispuu juures ka. 
Ei viitsi neid pilte enam juurde panna, sest on liiga suured ja laeb oma sada aastat neid üles. 
Arvuti praegu kahtlaselt aeglane ka. Äkki eilne viirus majandab ringi - ei tea.

Tänu sellele, et niitmine kogu vaba aja võtnud on, jäid lillepeenrad, müüri ääred ja maasikad rohimata.

Ainuke asi, mille korda olen suutnud teha, on kasvuhoone. 
Seda ka ilmselt tänu sellele, et taimed koju kätte toodi ja need oli lihtsalt vaja maha panna.  
Käisingi õhtuti kaevamas ja puhtalt tahtejõuga :D 
Eelmisel nädalal oli õues veel suur suvi ja enne kella 20 ei kannatanud kasvuhoonesse üldse minnagi, veel vähem sinna kaevama.

Äbarikud tomatid ;)

Kasvuhoone oli meil alguses ikka klaasist, aga 2 aastat tagasi vajus see raske lume all sisse. 
Kuna me nii vaesed oleme ja uut klaasi osta ei raatsinud, siis panime sellise toreda sinise kile. 
Kile saime sõbralt.
Oli jälle käsi peseb kätt - tema annab kile, ma lõikan tal õunapuid. 
Tunnistan, et siiamaani pole veel lõikama jõudnud. 
Eelmisel aastal olin natuke rase ja ei tegelenud lõikamisega üldse, sellel suvel luban ennast ikka kohale vedada.
Justnimelt suvel, sest siis ei hakka vesivõsu sedasi vohama ;)

See sinine kile on tegelikult suhteliselt inetu ja ei sobi sinna rohelusse, aga tomat valmib, seega elame üle. 
Kui Abbile kolime, küll siis uuesti jälle klaasi paneme. 

Tomatitega on asjad niisiis korras. Saaks aiamaaga ka sotid selgeks, siis võiks täitsa rahul olla.

Praegu olen ka õhtuti aiamaal peenarde kallal nokitsemas käinud. 
Eks ma tasandan tegelikult rohkem maad, kui teen peenraid, sest otsustasin juba varem, et panen sellel aastal ainult mõned asjad maha. 
Teen natuke maasikapeenraid ka juurde ja sellest aitab. 

Kuna Johanna jääb 21 ajal magama ja Karolin on nagunii üleval on, siis saangi õhtuti tunnike-poolteist seal nokitsemas käia. 
Telefonid on olemas, et kui Johanna mingi imeläbi  häält teeb, siis võtab Karolin mulle kõne peale ja ma tulen lennates koju. 
Seda ilmselt ei juhtu, sest ta magab tavaliselt nagu nott, aga samas - kunagi ei või teada.
Paar-kolm korda vist on juhtunud, et on enne "õiget aega" natuke häält teinud, aga see on ka korraks vaid.

Kui ma nüüd peenardega ühele poole saan, siis pean selle "imelise" maasikapeenra ka ette võtma. 
Eelmisel aastal oli see peenar kusjuures täpselt samas seisus - võilill õitses ja maasikaid polnud nähagi.
Käisin siis ju lausa kaks korda sünnitamas :D

Homme ongi röövlil sünnipäev. 
Teeme perega väikse tordi-kohvi, ei midagi erilist. 
Ta nõnna noor alles ja ei jaga peomöllust suurt midagi. Las kasvab veel ;)




neljapäev, 29. mai 2014

Minu FB-d ründas viirus!

Kurat!
Ma olen niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii tige!
Ma ei ava FB-s MITTE KUNAGI MITTE MIDAGI!
Just nimelt nende igasuguste viiruste ja jamade pärast. Kuna tegemist minu tööasjade arvutiga, siis hoian seda tõesti nagu s....ta pilpa peal.

Täna vaatasin, et sõbrants saatis ühe pildi.
Ei pannud seda "hahaha" kirja ka seal tähele, laadisin hopsti alla ja oligi asi korras!
Kuna ma seda esimese korraga lahti ei saanud, siis laadisin ikka teist korda ka!
Tubli tüdruk ju!

Uurisin sõbrantsilt, et mis värk on, sest ka teise korraga ei saanud lahti.
Noh sain siis teada, et viiruse moodi ollus on...

Panin FB seinale kohe teate ka üles, aga suurt tolku sellest polnud, sest päris paljud ikkagi avasid selle.

Ma vabandan südamest nende sõprade/tuttavate ees, kes minu kaudu selle viiruse said.
Ausõna, ma ei teinud seda meelega ;)
Lammas olen - ei muud...
Mää-mää-mää

Plaanisin täna blogisse muidu pikema sissekande teha, aga kuna ma majandasin mitu tundi selle "imetoreda" viiruse kallal, siis sinna mu aeg läkski!

Üksi ei pidanud õnneks majandama.
Olgem ausad, üksi ma polekski osanud midagi majandada. Hahahhaha.....

Mõtlesin tegelikult juba, et pean sammud kaupmehe juurde sättima ja uue rüpperaali ostma, sest üksi oleks ma selle arvuti nagunii hullemasse olukorda "parandanud" ja ilma arvutita ka ei saa, sest tööasjad tahavad ajamist. Olen neid nagunii juba viimse piirini edasi lükanud.

Õnneks olen ma vähemalt nii tark, et salvestan omale kõik dokumendid ja muud vajalikud asjad nii kõvakettale, mälupulgale, kui ka plaadile.
Topelt ei kärise, eksole ;)
Kui ei salvestaks ja arvuti otsad annaks, siis oleks minu elu ka poolenisti vist läbi :)

Ma ei kujutaks ette, kuidas ma kõikki neid selgitusi, põhjasid, näiteid otsast pihta tegema hakkaksin. Loomulikult oleks see praegu sada korda lihtsam, aga ikkagi...
Nii ma siis salvestan iga 2-3 kuu tagant asjad üle.
Selles mõttes olen tark, onju? :D

Õnneks leidus siiski inimene, kes mind juhendada oskas.
Ja viitsis!  - ma ei ole ju arvuti vallas just kõige teravam pliiats :D

Juhendamine käis läbi FB. Puust ja punaselt.
Tegemist on kusjuures inimesega, keda ma tööõiguse valdkonnas abistanud olen.
Ma pean tõdema, et kõik mu viimase aja õlekõrred on Soome töölised, kelle asju ajanud olen.
Varsti on vist igal alal keegi "käpp" sees.
Pillekas lubas näiteks meie tulevasel majakesel trepid, aknad, uksed teha - peame ainult süüa ja öömaja pakkuma :D
Ma võin täiesti puhta südamega kasutada loosungit "käsi peseb kätt", sest päris paljude tööliste puhul ei ole ma abistamise eest raha saanud/küsinud.

Täna saime igatahes osade asjadega sotid selgeks, homme pidime veel midagi puhastama, parandama,uuendama ja ma ei teagi mis sada imet veel tegema.
Neil kordadel, kui mul arvuti jumpsib, jõuan ma iga kord järeldusele, et võiks ise rohkem arvuti-asjandust õppida.
Tegelikult on see päris põnev.... Äkki kunagi...

Eks ma siis üritan homme oma eelmise nädala tegemistest/töödest kirjutada  ja natuke Abbit tutvustada ;)


teisipäev, 27. mai 2014

Röövel tegi süüa :)

Läksin, mina, kööki ja mis minu pisikesed silmad nägid!

Röövel tegi süüa. Tatar oli juba valmis, jahuga on natuke veel tegemist:

Jahukott kenasti tühjaks...

...ja hopsti, selja taha.

Valmis see saigi!

Kõik päevad on olnud nii kiired, nii kiired, nii kiired.
Kogu aeg Abbil askeldatud, pole kodus saanud ollagi, arvutist rääkimata. 

Nüüd tulid külmad ilmad, mis tähendab rohkem muid tegevusi nagu näiteks kodu koristamist, blogimist, tööasjade ajamist jne.

Homseni ;)

kolmapäev, 21. mai 2014

Minu tulevane...

...kontor.

Polegi meeles olnud sellest kirjutada.
See ju nii tühine uudis :D hahahahha

Aasta alguses sai see minu kontorike ära ostetud.
Või noh, pragu on ta lihtsalt ühetoaline korter, aga tulevikus kontor.
Minu varjupaik :)

Täna käisin seda esimest korda siis vaatamas ka.
Meile ei olnud tegelikult oluline, milline see seest välja näeb - ostisme põhimõtteliselt ainult seinad, sest remont tuleb nagunii nö täislaksuga teha.

Hetkel näeb see välja vot selline:

Põhiruum (spetsialist on ka ikka plastis)

Esik
Vasakpoolne uks viib "garderoobi" ja parempoolne kööki.

wc-vannituba

Vann näeb kusjuures väga korralik välja. Võibolla jätamegi sama vanni alles ;)
Pesemisvõimalus peab jääma, sest enne tööd tuleb ju maja ees oleval terviserajal virgutav trenn teha.

köök

Sellest ruumist tuleb siis puhke-ja kööginurk. Kui ööni tööd teen ja koju minna ei viitsi, siis viskan puhkenurka magama. 
Kodu on ju kaugel ka - maksimum kilomeeter :)

sahver

Seal ka trellid ees. Sinna saab salajast kraami peita :)

Trellid lähevad koos aknaraamidega ;)

Tegemist on endise postkontoriga, sellepärast ka trellid ;)

Idee poolest võiks kahe aasta pärast kõik korras olla. 
Kas on ka, see selgub juba siis ;)

Mis ma varem kirjutanud olengi? 
Et pean blogi nii kaua, kui istun oma kontoris laua taga ja hoian käes silti : "Tehtud!"

esmaspäev, 19. mai 2014

Maal on mõnus

Kui linnulaulu pildistada oleks võimalik, siis ma pildistaksin seda ka.

Teate, lihtsalt istud ja kuulad, kuidas üks linnuke laulab ühe oksa peal, teine linnuke oma viisijupiga natuke eemal järgmise oksa peal, kaugemal kolmas. Siristavad sedasi läbisegi.
Võiks öelda, et muusika kõrvadele.

Kolm päeva oli hea ja rahulik Abbil ringi mütata, ükski sääsk piinama ei tulnud. Nüüd on nad aga hordidena kohal ja tahavad elusast peast nahka pista.
Oh seda õudust!
Ja see jama kestab kuni jaanipäevani, siis jääb neid jälle vähemaks. Ei tea kuhu nad siis kaovad.
Eelmisel aastal oli samamoodi. Keegi ütles, et peale jaanipäeva kaovad nad ära. Ma ei uskunud seda, aga oligi nii, et paar päeva peale jaanipäeva neid praktiliselt enam polnudki. Päris imelik.

Täna me Abbil ei käinud, sest õues oli nii lämbe ja mis ma sinna ikka Johannat piinama lähen. 
Aga tavaliselt lähme sinna kell 10 ja müttame kuni kella 18-19-ni. 
Johannale võtan söögikraami kaasas, ise nälgin :D :D

Tegelikult ma päris nälgas ikka ei ole. 
Naabrinaine annab mulle siin natuke ikka süüa ka :):) :D

Aga jah, oleme sisuliselt hommikust õhtuni Abbil. 
Johanna on väga asjalik - mängib liivakastis, kiigub, nopib võililli, tuterdab niisama ringi - ei jorise üldse.
Eks ma loomulikult mängin ka temaga, mitte ei tee kogu aeg tööd ja mõtlen, et tema vaadaku ise kuidas saab.
Kõik on ikka kontrolli all - natuke tööd, natuke mängu, natuke tööd, natuke mängu.

nopib lilli

Praegune põhitöö on muru niitmine olnud. Johanna mitte ei karda seda masinat vaid tema tahab sellega hoopis sõita. Aega ajalt võtangi tema ka kihutama. Väga pikalt ei sõida, sest see põrin ta kõrvadele head ei tee, aga väikseid otsi võib sõita küll. 
Ostsin talle Soomest kõrvaklapid ka, eks siis saab pikemalt põristada ;)

Eile põristasime kolmekesi ka natuke ringi - mina, Johanna ja Janeli. Ega see eriti kerge polnud, sest ühe käega oli vaja Johannat kinni hoida, teine käsi oli Janeli ümber ja sealt sedasi rooli pöörata oli suhteliselt vaevaline ;) 


Niitmine võttis mitu päeva aega, sest olen seda muru siis püganud, kui Johanna maganud on. 
Eile oli Marite ka maal ja lapsevahtis, seega sai rohkem niita.

Olgugi, et niitmisega sai ühele poole, on igasugu muud tööd ootamas.

Teha on nii palju, et ei oska kusagilt alustadagi - ilmselt peab maasikad ära rohima ja seejärel kasvuhoone läbi kaevama. Ja kohe-kohe peab aiamaal peenraid ka tegema hakkama. Ja liivakastidesse oleks uus liiv vaja tuua. Ja kännud oleks vaja ära freesida (siis on sada korda lihtsam niita, sest siis ei pea nii palju manööverdama). Ja osad kivid tahavad väljakaevamist (segavad niitmist). Ja lastega on vaja onni ehitama hakata. Ja lillepeenrad võiks ka moe pärast ikka korda teha ;) 
Ütleme nii, et tegevust jagub.
Tööd on tegelikult ALATI.
Ma arvan, et sellist aega ei tule kunagi, kus midagi teha poleks.

Pean vist iga nädal asjadest väikse ülevaate tegema, mis tegemised olid, siis endal ka hiljem hea lugeda ;)

Eile tegime näiteks väikse jaanitule, sest oksahunnik oli juba nii suur ja uusi oksi enam juurde visata ei saanud. 


Panin sellepärast ka lõkke põlema, sest tänaseks lubas ju suurt vihma koos äiksega ja siis ei oleksid puud jälle märjaks läinud. Ei tulnud aga mingit vihma.
Korra lõi sellise suure tuule üles, aga õhtuks oli see jälle vaibunud.
Saab näha mis ilm homme tuleb.

Preilid veetsid nädalavahetust ;)




laupäev, 17. mai 2014

Kuidas me Koju, Eestisse, sõitsime

Meie matk Koju algas neljapäeval kell 11.30
Sellele eelnes mitmepäevane pakkimine.
Pakitud sai see kraam, mis kohe kaasa tuli vedada ja ka see kraam, mille Tarmo autoga toob.
Viimased päevad muud ei olnudki, kui pakkimine, pakkimine, pakkimine.

Reisu jaoks sai siis säärane komplekt kokku pandud:

See väike röövel kuulub ka komplekti hulka ;)

Punases seljakotis minu ja Johanna riided-jalanõud, 
rohelises kotis Janeli riided-jalanõud, 
roosas Johantsu vajalik kraam, 
värvilises natuke nosimist 
ja arvutikotis siis loomulikult minu süleraal, ilma milleta on võimatu kuhugi minna.

Roheline seljakott oli Janeli vedada, ülejäänud minu, lisaks siis vankriga Johants.

Kui me rongi sisenesime, siis nägin ma välja nii: punane matkakott oli seljas, arvutikott üle õla, Johanna kott üle teise õla, vasaku käe peal/süles Johanna, käe otsas rippus lisaks veel toidukott ning paremas käes oli kokkupandud vanker. 
No ikka korralik kaamel! 

Sain aru küll, et teistel inimestel oli minust täitsa kahju. Vaatasid otsa ja naeratasid sedasi haledalt. 
Mis ma ikka teha oskasin - naeratasin vastu ja kehitasin õlgu :)

Maandusime rongi 

Johantsu vihmavarjukat ei olegi näidata jõudnud. Lubasin ju! 
Siin see on:

Peategelane on rahul

Hästi mõnus ja mugav käru on. 
Ees pöörlevad rattad, taga pidurid ja sellega on vääääg hea manööverdada. 
Oma kaheksat euri igati väärt. 

Rong pidi väljuma kell 12.00, aga mingi tehnilise rikke tõttu väljus 12:15. Piletid olid ostetud lastenurgaga vagunisse. Minul kusjuures ei olnud meeleski, et rongis lastenurk ka on. Kuna ma käisin neid pileteid jaamas lausa kaks korda ostmas ja mõlemal korral oli klaasi taga sama teenindaja, siis ta mainis, et võtate ju piletid ikka lastenurgaga vagunisse. Ma loomulikult noogutasin ja olin ülimalt rahul, et selline tore teenindaja oli.




Ütleme nii, et see lastenurk oli vägagi hea. 
Johanna oli terve reisi Turust Helsingisse üleval. 
Olin täiesti kindel, et kukub rongis ära. Noh, jääb magama.
Ega ikka kukkunud küll. 
Kogu selle reisi ajal pidin ma temaga trepist üles-alla ronima ja vahekäigus edasi-tagasi kõndima. Seda juhtus oma mitu miljonit korda.
Kus võttis tema selle tahte ja jõu, et seal sedasi ronida ja kõndida? 
Poole sõidu peal oli minul küll juba kergelt öeldes kopp ees :D 
Ma tõesti ei viitsinud enam kõndida. Aasta emana ma muidugi surusin hambad risti ja kõndisin, aga olin tegelikult jummmmalast toss.
Samas  terve selle rongisõidu ajal ei virisenud Johanna mitte kordagi, seega oli see trepitamine ja vahekäigus kõndimine asja ette.

Kuna rong seisis sellesama tehnilise rikke tõttu veel mingis peatuses ca 10 minutit, siis jõudsime Helsingisse 35-minutilise hilinemisega. Seega saime rongilt maha 14.30.

Laeva väljumisaeg oli 15.30

Kui kodus mõtlesin, et jalutan rongilt laeva peale, siis natuke neid kotte kandes ja otsaesiselt higimulle pühkides tegin kiire otsuse - ei mingit jalutuskäiku. 
Lisaks hakkas ajaga ka kitsaks jääma. 
Jäi tramm või takso. 
Kuna Johanna jäi kohe peale rongist väljumista magama nagu nott, siis ei tulnud takso ka enam kõne alla. Takso puhul oleks pidanud Johantsu kärust välja kiskuma, aga kuna ta magas nii õndsalt, siis ma lihtsalt ei oleks raatsinud teda seal välja tirida. 
Seega seadsime sammud trammpeatusesse.

Ma teadsin kus trammipeatus on, aga mis number ja kuhu suunda liikuma peab, seda mitte. Ma ei viitsinud ise midagi leiutama hakata - küsisin trammipeatusest kohe ühe suvalise inimese käest. 
Länsisadamasse sõidab tramm number 9.
Natuke aega ootamist ja tramm tuli.

Ilmselt on ka Helsingis väikelastega emadel sõit tasuta. Ja kui ei olegi, siis kontrolöri korral oleksin trahvi saanud, sest mingit piletit ma küll ei ostnud. 

Jõudsime õnnelikult sadamasse. Juhhuu :)
Saime oma piletid kätte ja läksime laeva. Kuna Johanna endiselt magas, siis võtsin ka kajuti. 
Saime 4 inimese kajuti, hind 25 €. 
Võrreldes Vikingiga täitsa soodne, sest Vikingis maksab 2 inimese kajut 28 €. 
Seega saime igavesti suure ja mahuka kajuti -kärutasin käruga uksest sisse ja ruumi jäi veel ülegi.
Tõstsin Johanna kärust voodisse - magas, teine, endiselt nagu nott. 
Viskasime Janeliga ka pikali ja jäime magama.
Oi, vot see oli alles hea tunne!

Ärkasime 17 ajal. Johanna magas seega 2,5 tundi! 
Noh, eks ta oli väsinud ka, sest hommikul ärkas ta juba 7.00 ajal ja uinakule jäi alles 14.30, see teeb tublid 7,5 tundi ärkvelolekut.

Läksime paterdasime natuke laeva peal ringi, sest saabumiseni oli veel aega. 
Laev jõudis Tallinnasse kell 18.00

Vastu tuli meile Marite.
Maritega juhtub alati midagi. Rõhutan - ALATI! :)
Tallinnasse tuli ta meile näiteks vastu nii, et unustas Johanna turvavarustuse maha :):):):)
Ükskõik kelle teise peale oleks ma võinud vihastada, ainult mitte tema.
Temaga lihtsalt juhtub kogu aeg selliseid asju. Rõhutan - KOGU AEG :)

Hakkasime siis Tallinnas elavaid tuttavaid läbi helistama, et äkki saame kellegi käest hälli või tooli laenata. Mõlemad variandid oleks sobinud, sest hälli ta veel mahub ja tooli võib ka juba panna. 

Tuttavatelt me varustust ei saanud - kõik olid oma väikseks jäänud hällid-toolid ära andnud või oli neil ka see laenatud ja juba tagastatud. 
Lõime lahti soov.ee ja hakkasime sealt tooli otsima. 
Jumal tänatud, et Maritel nutikas telefon oli. 

Minu nutikas seisab kusjuures endiselt kodus kapi peal! Pole veel näppima jõudnud hakata. Päev peale sünnipäeva Tarmo tahtis mulle selle kohta väikse koolituse teha, aga kuna mul oli sel ajal nii kiire, nii kiire, nii kiire, siis ütlesin, et vaatame hiljem. 
Kui ta küsis, et millal hiljem, siis vastasin, et suvel :):) 
Ega ma palju mööda pannudki ;)

Seega hakkasime soov.ee-st kuulutusi läbi helistama. 
Helistasime päris mitmele kuulutajale - kes oli Tallinast ära, kellel on tool kusagil mujal jne. 
Lõpuks leidsime sobiva müüja koos sobiva tooliga. 
Tooli hind kuulutades oli 75 €, aga kuna ma palusin inimesel tooli meile kohale tuua, siis maksin sõidu eest 10 € juurde, seega tooli hinnaks 85 €.

Ma olin igati tänulik, et inimene tooli meile ära tõi. Lisaks pani ta tooli veel ilusti autosse ka. See käis mingi imeliku süsteemiga ja kui ma oleks seda süsteemi ise seal veel leiutama hakanud, siis oleks alles öösel Haapsalu poole startinud :):)

Tool ise on selline:



Tegemist oli põhimõtteliselt hädaostuga, sest tooli iseenesest osta ei olnud vaja kuna Janeli turvatool on meil alles.
Samas olen ma ostuga igati rahul, sest tool käib natuke lamavasse asendisse, mida Janeli tool ei käi. 
Võttes arvesse meie sõitude marsruute, siis lamav asend on igati boonuseks. Selles mõttes ei saa seda täielikult mahavisatud rahaks nimetada.
Põhimõtteliselt raha tuleb, raha läheb - kõige tähtsam on see, et turvaliselt koju jõudsime.

Tallinnast hakkasime Haapsalu poole liikuma 20.00 ajal ja koju jõudsime veidi enne 22.
Kuna selle kahe oodatud tunniga väsitas Johanna end jälle ära, siis 21 ajal jäi ta autos juba magama ja sõitsime ilma probleemideta koduni. 
Talle ei meeldi eriti autoga sõita, seega vigises sõidu alguses natuke, aga see oli nii väikest aega, et see ei tasu  tegelikult mainimistki.

Kui kogu reis lühidalt kokku võtta, siis pean tunnistama, et pole mingit probleemi sedasi kahe lapsega sealt siia tulla. 
Kottide vedamine oli veidi tülikas, aga ka ei midagi ületamatut. 


reede, 16. mai 2014

Marite tõi mulle kingi ;)

Kuna ma blogis kurvastasin saamatajäänud kastiauto pärast, siis Marite parandas vea ja kinkis mulle sünnipäevaks ikkagi selle liivakasti mänguasja:

:D :D

Niiiiiii armas temast :)

Hommikusöök

Tass teed, mõned kuivikud, tomat ja Snicers :D

Johanna ärkas juba 7.30
Meie poeke tehakse lahti alles kell 10, seega tuli leppida selle söögiga, mis kätte sain ;)

Külmkapis valitses iseenesest selline olukord:

Marineeritud seened, söögiäädikas ja 2 A le Coqi

Noh, ma ei saanudki ju seda loota, et külmkapp kraami täis oleks ;)

neljapäev, 15. mai 2014

Karolin käis kooliga loomaaias

Täna oli meie naisperel seikluste päev - Karolin käis kooliga Helsingis loomaias ja mina tulin Janeli-Johannaga Eestisse.

Karolin käis täna niisiis loomaaias.
Reisi eest ise midagi maksma ei pidanud (ja kohe rõhutati, et raha kaasa ei ole vaja võtta).
Kogu seiklus maksti kooli poolt kinni - nii sõit, loomaaia pilet, kui ka lõuna ajal soe söök.

Ma kujutan ette, kui põnev seal tegelikult oli. Seda enam, et lapsele.
Kuidas tal seal läks ja keda nägi, sellest ma hetkel rääkida ei oska, aga eks kuuleme ta muljetamisi veidi hiljem.

Nüüd nad peavad seal kahekesi ilma minu kaagutamiseta hakkama saama :D
Nagu ma varem mainisin, siis kõige suurem mure on Karolini juuste kammimine ja patsi tegemine - kõik ülejäänu on lahendatav;)

Janelil oli eile viimane lasteaia päev ja tema jaoks on suvepuhkus seega alanud. Nii meiegi jaoks.
Täna võtsimegi selle suure tulemise ka ette.
Tulema hakkasime 11.30. Kohale jõudsime 22 ajal.
Juhtus paar viperust, millest kirjutan homme ;)

Aga kohale me jõudsime.
Janeli läks vanaema juurde, Johanna keerab juba kolmandat külge ja mina stardin ka kohe voodisse.
Pikk päev ikkagi selja taga ;)


kolmapäev, 14. mai 2014

Johanna esimene päev hoidjaga

Johannal oli täna esimene päeva hoidja seltsis.
Kõik sujus hästi ja jorinat ei olnud.

Sain eile kõne, et pean homme tunnistajana kohtus olema. Ei olnud sellega üldse arvestanud ja nii see tuli mulle nagu pauk selgest taevast.

Kuu või poolteist tagasi otsisin ka Johannale hoidjat. Jätsin selle otsimise pooleli, sest lootsin, et saame ise hakkama.
Panin korra FB-sse kuulutuse, aga natuke aega hiljem otsustasin, et nii ma hoidjat ikka ei võta.

Tuttav soovitas juba tükk aega tagasi ühe lapsega kodusoleva emaga rääkida. Võtsingi temaga eile ühendust. Saime kokku, lobisesime ja täna oli ta meil hoidmas.

Kuna Tarmo kohus on 27 augustil ja mina ka seal tunnistajana üleval olen, siis on meil hoidja olemas.

Kohtust ikka ka.
Kohtus sai käidud ikka sellesama rendifirma pärast ehk firma A.

Aitasin oktoobris töölisel firma poolt maksmata jäänud summad välja arvutada, tema saatis siis maksunõude tööandjale.
Tööandja saatis novembris töölisele kirjakese vastu, et firmal temale mingit maksukohustust ei ole, sest kõik on ju makstud.
Asi jäi nii kaua lauale seisma kuni advokaadibürooga koostööd hakkasin tegema.
Detsembris andsin selle juristile edasi ja mingi ime läbi helistas Proua Ülemus 7-8 päeva hiljem töölisele ja ütles, et maksab talle rahad ikka ära.

Novembris kirjutas, et firmal pole midagi maksta, aga ühel toredal detsembrikuu päeval tuli ilmutis, et maksmata summasid siiski on!!?

Tööline ütles Prouale, et neil ei ole omavahel mingeid asju ajada, sest kõik käib läbi juristi.
Tööandja ei jätnud jonni ja maksis summa töölise kontole ikkagi ära.

See on siililegi selge, et tööandja liigutas end justnimelt tänu sellele, et asi juristile edasi liikus. Kohtu korral tulevad ju esindamiskulud ka juurde.

Proua lootis, et kui ta töölisele sipsti-sipsti ära maksab, siis ei tule tal juristi kulusid kinni maksta.
Läks aga teisiti.
Täna oli kohus justnimelt kulude pärast, sest töölisel endal enam nõudmisi polnud.
Mina olin tunnistajana üles antud, aga tunnistama ma ei pidanudki, sest asjas jõuti kokkuleppele.

Proua valetab kohtus nii süüdimatult.
Täna valetas ta näiteks seda, et tööline pole talle juristist midagi teatanud.
Tarmo eelistungil ütles ka, et Tarmo võlgnevusest pole talle enne kohut üldse teatatudki!
Täiesti uskumatu, kuidas sellist asja üldse väita saab!?
E-kirjadest jäävad ometi ju kõik jäljed maha. Prouale anti VÄHEMALT kolm korda võimalus vabatahtlikult rahad ära maksta (kui mitte neli).
Ja ta läheb kohtusse väitma, et pole võlast kuulnudki?!
Ilmselt pole ta paljudest asjadest kuulnud ;)

Täna rääkis ta kohtus näiteks sellest, et olen koristaja :)
Ma ei tea, miks see teema neil seal jutuks tuli. Äkki uuriti või küsiti, kes need summad välja on arvutanud või midagi sellist (ma ei jõudnud advokaadi käest täpsemalt uurida, sest kiire oli).
Igatahes ütles Proua Ülemus, et ma olevat koristaja. Tahtis võibolla mõista anda, et mida mingisugune koristaja palga arvestamisest või sellistest asjadest üldse teab.
Aga näe - midagi ikka teab.
Kohe nii palju, et Proua Ülemus on firma rahakotist pidanud praeguseks ca 7300 € välja käima. Kui arvestada seda, et nemad ajasid oma 16 senti taga, siis arvata võib, et see summa läheb neile natuke ikka korda ka.
Samas pole see kaugeltki kõik.


Proua Ülemuse jaoks olengi ma tegelikult koristaja. Tema isiklik koristaja, kes firmas toimuvat korralagedust natuke koristab ;)

Näeme igas asjas ka helgemat poolt ;)


Jalgrattaretkel

Janeli rääkis eelmisel nädalal, et tema tahab jalgaratta retkele minna.

Kogu aeg olid sellised vihmased ilmad, et ei viitsinud õieti ninagi välja pista. Veel vähem rattaga kuhugi kaugemale sõita.
Esmaspäeval oli ka selline päike-pilvine ilm. Kord päike, siis jälle pilved.
Kuna õues oli iseenesest soe, siis mõtlesime, et võtame selle retke siis ette ;)

Sõitsime Raisio McDonaldsisse, pugisime kõhu rämpsu täis ja sõitsime seejärel tagasi.
Ma ei oskagi öelda, mis see ühe otsa pikkus olla võis, aga ma usun, et 5-6 km ikka.
Sama palju siis tagasi ka.

Arvasin, et Janeli ei viitsi seda maad maha sõita, aga võta sa näpust - sõitis ja oli omadega vägagi rahul ;)


Pilved tulevad 

Porilombist kihutades läbi

Nii vähe ongi õnneks vaja

Retke juures oli kõige parem see, kui sai hooga porilombist läbi sõita ja jalad üles tõsta. Seda sõitsid nad ikka mitu-mitu-mitu korda.


pühapäev, 11. mai 2014

Kodus tagasi - emadepäev

Õnnelikult kodus tagasi.

Sõit läks nii kiiresti - ei saanud arugi, et selline maa sai maha sõidetud.
Sips sinna, sips tagasi.
Terve tee oli rongis tegemist ka, seega aeg läkski kiiresti. Absoluutselt ei saa aru nagu oleks kusagil ära käinud.

Täna vahetasin siis õigeaegselt rongi. Ei hakanud enam lolli mängima :D
Oi, ma ikka naeran ennast selle Pasila pärast....

Tõestamaks, et ma Imatras ikka käisin, siis siin pildike Mannerheimi liinist:

Kaitses venelaste eest

Sellega mu pildikogu Imatrast lõppebki :)
Nõrgalt esinen.

Polnud aega seal niisama ringi tuiata, kõik oli graafiku järgi paika pandud.
Mis asjus ma seal käisin, sellest kirjutan ka millalgi.
See on selline juhtum, millest tuleks avalikult kirjutada. Just nimelt kusagil Soome väljaandes, sest see mis toimus ja toimub, on täiesti uskumatu!
Ei puuduta üldse töösuhte teemat. See natuke keerulisem ja suurem asi.

Endale meeldib mulle mõelda ja öelda, et käisin Imatrast teed toomas :)
Perenaine kinkis mulle sellise suure teekarbi. Seal on 30 erinevat tee sorti. Ja igas sordis neli pakki. 
Selline mõnus suur valik. 






Mulle meeldib, kui teed kannu tehakse ja vene rahvusest inimesed seda üldiselt ikka teevad. Vähemalt vanem põlvkond, nii ka seekordsed võõrustajad.
See on minu meelest nii mõnus.

Ma hakkan ka kunagi külalistele kannust teed pakkuma :):) I romess.

Ah, mis ma siin plärasin! Mul Imatrast ikkagi üks pilt veel:

Mu rong tuleb

Sellel korral ma nii loll siis enam polnud. 
Hüppasin õiges peatuses ikka maha ja selle asemel, et Helsingis ringi joosta, tegin Pasilas hoopis väikse söögipausi.
Kogu lugejaskond tahab ju kindlasti teada, mis ma põske pistsin:

Väike burksiring - ei muud :D

Mõnikord võib ju omale rämpsu ka lubada, eksole ;)
Kui burks, friikad ja sossasoola kõhus olid, siis oli kell täpselt nii palju, et rongi peale astuda. 
Kaks tundi sõitmist ja saigi mu Ida-Soome tripp läbi. 
Kiire ja korralik ;)

Kodus ootasid mind kolm röövlit ja igaühel oli mulle väike kingitus:

Karolinilt - padjake (ise õmbles koolis)

Janelilt - elu veereb nagu hernes (lasteaias kasvatatud)

Johannalt - vahel võib natuke okkaline ka olla

Suuremad tüdrukud tegid mulle emadepäevaks võisaiasid ja morssi ka :D

:):):):)