Total Pageviews

Tuesday, December 31, 2013

Kui majas on beebi...

...siis avastad ühel hetkel, et kõik kohad on just tema asju täis.


See, et ta enamus ajast suures toas majandab ja ringi rullib, on normaalne ja ma ei saagi üldse eeldada, et tuba asjadest tühi peaks olema. Vaip on kõik tema manti täis. Alles siis, kui öö kätte jõuab, siis korjame asjad kokku. Pragu on veel viisakas pilt - hommik ka ju ;)


Täiesti OK, et 3-4 body seal sedasi iga päev kuivab. On ta meil üks suur ilavasikas, olgugi, et hammaste seis on endiselt null. Turvahäll on ka köögis, sest kui seal majandamist on, siis istub tema hällis ja ajab oma asja ;)


Loomulikult on üks nurgake köögikapi pealt tema asjade päralt.


Ja üks diivani nurk. Praegu on seal suhteliselt vähe riideid, muidu on seal ikka üks korralik kuhi!


Ja siis magamistuba. Kui teda seal parasjagu magamas pole, on voodi ikka selline. Magab ta ju päeva jooksul mitu korda, mis ma sellest kokku korjama hakkan, eksole.

Igatahes on beebiga elamises asjad igal pool pilla-palla. 
Tegin siin üks päev selle avastuse, kui asju jälle kokku lappasin  :)

Susser-vusser sai 7-kuuseks ;)


Mekib ise ka kooki ;)

Mida meie 7-kuune preilna teha oskab?
Teadlikult käsi plaksutada. Ütled:" Plaksu-plaksu" ja kohe hakkab plaksutama
End ise istuma sättida ja siis istuda ka (vääääga harva käib kummuli), ise piima juua (ja ennast peale seda piimaga täis pritsida), vaikselt juba edasi roomata (küll teosammul, aga ikkagi liigub), telekast reklaame vaadata (reklaamid on lastemagnet), asju võtta ja neid suhu toppida (suhu läheb kõik, olenemata suurusest), natuke jonnida (siin on magamisega natuke jorinat esinenud). 
Eks ta nipet-näpet oskab veel igasugu asju, millele ma konkreetset tähelepanu pöörata ei oska.
Igatahes on ta meil endiselt tõeline rõõmurull, kelle uusi avastusi ja tegemisi on nii põnev vaadata. 
Kui ta teadlikult plaksutama hakkas, oli see nagu maailma ime :) :)  a la, kuidas ta ikka oskab!! 
Hahhahaha
Nagu oleks esimene laps;)


Kui piimast kõht täis on, siis tehakse vot sedasi ;) 

Tuulerõugetest ja raamatutest

Johanna ja Karolin on tuulerõugetest endiselt puutumata, olgugi, et Janeli on meil siin täiesti roheline. Tegelikult hakkavad tal need juba üle minema ja briljantrohelist ei ole juba mitu päeva pannud.

Joonistasime jõulukuuske ;)

Nädal aega on nad koos ikkagi hänginud ja ma olen juba täitsa mures, et need kaks piigat ei võtagi neid rõugeid külge!
Peiteaeg pidavat 2 nädalat olema - seega lootust veel on ;)

Siis oleks veel eriti tore, kui tüdrukud need täpid omale vahetult enne Soome sõitmist saaks. 
Maanduks laevas mõnusalt kuhugi laua äärde, kus istumine ka mugav oleks.
Kuna kaks rohelist last oleks kaasas, siis oleks huvitav teada saada, kui kiiresti võõras seltskond eemale tõmbuks? :)

Käisin täna "Apollos", et nende kinkekaartide eest omale paar raamatut osta.
"Metsamoori suur ravimtaimeraamat" oli täitsa olemas, aga "Meie aasta Siberis" olevat juba kaks nädalat enne jõule läbi müüdud. 
Selle aasta eriti popp jõulukink ;) 

Kellel ka huvi on, siis uus trükk jõuab lettidele 17.jaanuaril. 
Eks ma soetan selle siis, sest minule see telkust näidatud sari igatahes meeldis, samamoodi tüdrukutele ;) See pereisa kaussi oksendamine oli muidugi liig, aga poisid oma olemuse ja tegevusega panid küll kümnesse.
Tuuli teeb viist suurema lennu, kui Mihkel omal ajal.
Samas ei tee ka vist, sest mihkli raamatuid müüdi minu arust üle 30 000 eksemplari, Tuuli omasid trükiti praegu 5000. 
Marite kinkis mulle sünnipäevaks (vist isegi juba kaks aastat tagasi!)  kujurres Mihkli raamatu, aga ma pole veel siiani seda jõudnud lugema hakata. Oeh...

Kuna Siberi raamatut ei olnud, siis võtsin teise raamatu hoopis lastele. Ma ise olen suht suur Lotte fänn (minu arust on need raamatud nii lahedalt kirjutatud), siis võtsin raamatu "Lotte ja kuukivi saladus".

Ja ma kohe armastan neid Lotte raamatute pilte:






Lasteraamatutes peaksid pildid lausa kohustuslikud olema, sest siis kuulab või loeb laps raamatut palju parema meelega. 
Eks enamikes raamatutes ongi pildid, aga on ka neid, kus ei ole ja siis tüdrukud nii suure huviga ei kuula. Võibolla on minu tüdrukud ainult sellised - ei tea.

Ravimataime raamatu ostsin sellepärast, et mul on lapsest saati meeldinud ravimtaimi korjata. Maal, vanaema juures, sain selle pisiku sisse. Siiamaani on sees, mõnel aastal lööb rohkem välja, mõnel vähem.
Minu arust on see nii mõnus tegevus, kasulik ka kusjuures. 

Poes lugesin paari taime kohta ja raamatu juures meeldib mulle see, et iga taime jaoks on kaks lehekülge. Ühel pool pilt taimest ja teisel pool selgitus. Selgitatakse siis kõike: taime välimus, millal õitseb, kus kasvab, millal korjata , kuidas korjata, mida korjata, kus kasutatakse, mille vastu kasutatakse ja sinna lõppu lisaks legende.





Kui kunagi vanamutt olen, siis hakkan nõiaks. No mõne arust olen ma juba praegu paras nõid  :):):), aga siis hakkan päriselt ja ametlikult ;) 




Wednesday, December 25, 2013

Esimene jõulupüha - tuulerõuged!

Kes tuulerõugeid tahavad, need võivad meilt läbi astuda, sest Janelil on tuulerõuged!!!

Lasteaias oli juba kaks nädalat tagasi teade üleval, et tuulerõuged "liiguvad" ringi. 

Tegelikult ma lootsingi, et Janeli omale need sealt külge korjab, sest siis põevad kõik korraga selle läbi ja suurena enam muret pole. 

Janeli tegi niisiis algust ja jääb vaid oodata millal Johanna ja Karolin täpiliseks lähevad. 
Las ma püüan ennustada - kahe päeva pärast läheb üks ja  kolme päeva pärast teine. 

Eile Janelil veel väga palju täppe polnud, täna andis ta aga juba lepatriinu mõõdu välja. Kõik täpid sai briljantrohelisega üle käidud. 

Kindlasti on tuulerõugete puhul uued ravimeetodid (briljantroheline ju nõukaajast!), seega hakkan nüüd uurima mis uusi ja huvitavaid ravivõtteid internetis välja pakutakse ;)

Jõululaupäevast

Ärkasin eile kell 12:30

Johanna tõusis 9:15 , aga kuna Tarmo oli juba üleval, siis võttis ta Johanna enda hoole alla ja ma sain edasi magada. Kusjuures magasin mõnuga, sest kuulsin kuidas vihm akna taga lädistas ja mitte mingisugust tahtmist voodist välja ronida ei olnud.

Ma olengi kõik need päevad suhteliselt pikalt maganud. Kui võimalust on, siis miks mitte, onju?
Isegi häbi ei ole, et nii kaua magan :)

Öösel, kui Johannale piima käisin tegemas, sättisin esimesed jõulukingid kuuse alla. Pimedas ja taskulambiga, sest Karolin magas suurestoas.

Mõtlesin, et panen hommikuks igale lapsele kaks kingitust ja meile Tarmoga siis kummalegi ühe.
Jaaaaah, panin ma küll!
Juhtu nii, et lastele ja endale panin kaks kinki ja Tarmole mitte ühtegi.
Ajasin unesegaduses kingid segi, vist.

Kui ärkasin, siis Karolin tuli ja selgitas, et jõuluvana ei toonud issile midagi, ja et issi on nüüd vist kurb.
Noh, ei olnud siin mingit kurvastust, sest issi teab, et emme kaalikas on vahel pehme :)

Kuna üks minu kinkidest oli nuimikser, siis ütlesin, et jõuluvana tahtis selle tegelikult issile tuua, et issi saaks Johannale ise püreed teha! :D

Soolased poepüreed Johannale lihtsalt ei maitse, ta sülitab need kohe välja.
Ma ise maitsesin ka ja siinkohal saan ma täitsa aru, miks ta need välja ajab -  need maitsevad nagu okse!
Mitte, et ma nüüd pidevalt okset sööks, aga  igatahes on need tõeliselt pläkad.
Puuviljapüreed on OK ja neid ta sööb.
No ma siis mõtlesin, et hakkan korralikuks ja teen talle ise neid juurvilja-liha-kala-kanapüreesid.
Ma VÄGA loodan, et suudan end kokku võtta ja seda ka teha!
Eks see siis paistab.

Põhimõtteliselt selgitasin Karolinile seda, KUI palju jõuluvanal igasugu tegelemist on, et ta lihtsalt kirjutas pakile vale nime.

Kuna emme ju mingit udu suust välja ei aja, siis oli minu jutt puhas kuld :)

Tavaliselt istume me jõululaupäeval alati minu ema juures. Tulevad kõik õed-vennad oma lastega. Kuna ema kolis paar aastat tagasi vähe väiksemasse majja, aga meie pered on iga aastaga suurenenud (kokku ikkagi 16 inimest), siis tõdesime, et sellise karjaga me ema majja enam ei mahu ja istusime sellel aastal venna juures.
Kui meil kunagi talu valmis saab, siis hakkame seal istuma ;)
Nii kaua lagastame venna elamist (kingipaberid-karbid, maha kukkunud toit jne. Tegemist ju ikkagi lastega!).

Põhimõtteliselt on meil 5 erinevat perekonda ja lepime alati kokku, kes jõululauale mida toob.
Kes teeb kartuli-kapsa-liha, kes kartulisalati, kes kana-verivorsti, kes koogid, kes puuviljad jne.
Igaüks toob midagi ja laud saab kaetud.

Johanna oli ka eile päeval selline lahe suslik, et magas päeva jooksul kokku ainult tund aega. Käisin teda 18 ajal kodus "magama" panemas. Kui magama oleks jäänud, siis oleksin venna juurde tagasi läinud. Kõik oleks kontrolli all olnud, sest lällarid võtavad meie kodust venna juurde väga hästi.  Selles mõttes on hea,et lühikesed vahemaad on.
Meie kodu puhul peab lällar suures toas olema.
Kui magamistoas on, siis kaob levi ära (ju liiga palju seinasid vahel).

Põhimõtteliselt oli Johantsu magamistoas vaja magama panna ja suurde tuppa ümber tõsta.
Magama ta kusjuures jäi. Kui silm juba kinni oli ja kerge nohin kostma hakkas, siis ootasin veel oma 10 mintsa. Noh, et ikka korralikult magama jääks!
Suuretoa põrandale ehitasin suure ja laia pesa - rullimiseks peab ka ruumi olema.

Kui leidsin, et  Johants on piisavalt sügavas unes, siis on õige aeg teda transportima hakata. Võtsin ta võimalikult vaikselt sülle ja viisin suurde tuppa. Sain ta isegi pessa panna, tekigi peale. Äkki ajas ta oma luugid lahti ja hakkas kuusel elektriküünlaid imetlema ja nende kohta oma arvamust avaldama: "äääää-mmmm-ppprrrr-ääää-mmmmm-ääää" ja sinna otsa siis mõnus tatipuristamine, mida ta alti ärgates teeb.
Ju siis oli 10 mintsa tema jaoks piisav ja edasisest magamisest ei hakanud ma üldse unistamagi.
Pakkisin ta riidesse ja läksin venna juurde tagasi :)
Õigel ajal, sest jõuluvana oli ka juba ukse taga end sättimas.

Et jõuluvana mitte päris ära piinata, siis tegime sellel aastal nii, et jõuluvana kingikotti läks igale lapsele kaks kingitust ja ülejäänud kingitused "saatis" jõuluvana kuuse alla ;)

2013 jõulukuusk


Janeli kinkidest ma pilti teha ei saa, sest tema vedas oma kraami juba vanaema juurde, aga Karolin sai laias laastus selliseid kinke:

Monster High on söögi alla ja söögi peale!

Midagi kasulikku ja arendavat ka ;)

Ja Johanna sellist kraami:

Tibake mänguasju, tibake riideid ;)


Lisaks teistele kinkidele sain mina ka 40 € eest Apollo kinkekaarte.
Plaanis on osta "Meie aasta Siberis" ja "Metsamoori suur ravimtaimeraamat".
Kas on tasub osta?
Seega, kes ostnud-lugenud - kiitke või laitke.

Tuesday, December 24, 2013

Jõulutunne - auuuu!

Ma arvan, et see pole vist üllatus, kui kirjutan, et MITTE MINGISUGUST jõulutunnet ei ole.
No mitte grammi ka!

Ja tänu sellele pole tuju ka just suurem asi.

Jõulukinkide pärast mingid deprekat ei ole, sest need olid ammu ostetud. Hakkasin juba sügisel suuremate silmadega ringi liikuma, et kingid viimasele minutile ei jääks.
Täna käisin ka tegelikult korra poes ja võtsin nipet-näpet veel vajalikud asjad.
Nägu oli poes vot selline -  :(:(:(:(

Vaat, mis mõju võib olla, kui lund maas ei ole!

Igal aastal oleme metsast ise kuuse toonud ja piparkookidega majandanud.
Sellel aastal ei viitsinud piparkookide peale isegi mitte mõeldagi. Mõtlesime, et ei hakka kuuske ka tooma ja paneme hommikused jõulukingid lihtsalt aknalauale.
A la jätame jõulud vahele.
Tarmo käisi Haapsalus ja tõi ikkagi kuuse - laste pärast.
Tüdrukud tahavad ju ikka kuuske ehtida ja mis jõulud need ilma kuuseta ikka on.
Ühel meist on vähemalt mõistus  kodus ja mõtleb laste peale ;)

Kuusk ilusaks

Johanna annab oma panust :)


Praeguseks on kuusk kauniks ehitud. Johanna andis ka kusjuures oma panuse - ilastas kenasti karra täis, mille Janeli kuusele pani :) Tiimitöö või nii :D

Põhimõtteliselt kuusk särab ilusti toa nurgas ja ootab oma okste alla hommikuks kingitusi.

Aga jah, mitte mingisugust jõulutunnet ei ole!

Homme tuleb ;)

Jõuluime äkki :D

Thursday, December 19, 2013

Ilmutus

Ilmutan pühalikult, et hakkasin koristama. Ha-ha-haa :D

Alustasin plikside toast, sest sealt võib juba karkudega ronima hakata.
Ma püüan tegelikult selline mamps olla, kes nende eest kõike ära ei tee, sest muidu hakkavadki äkki seljas veel liugu laskma, aga... Aga vahel ma lihtsalt pean otsast lõpuni selle ise korda tegema.
Mulle meeldib, kui kõik asjad OMA koha peal on.
Nad koristavad küll, aga nii, et asjad pannakse lihtsalt jalust ära, kas see ka oma kohale pannakse, sellest pole neil sooja ega külma :) Kui maas just ei vedele, siis on kõik korras ;)

Eks ma ise olen ka vahel paras lohe ja jätan asju vedelema. Saan siis ise Tarmo käest pikki päid ja jalgu, et miks ma seda oma kohale panna ei võiks! :D Ha-ha-haa
Tema on meil selles mõttes kõige korralikum - asju vedelema ei jäta ;)

Tegelikult mulle meeldib koristada, lihtsalt selleks on õiget tuju vaja. Paned mussi mängima, jorised kaasa ja lased aga kätel käia ;)



Johanna tsillib ka rõõmsalt kaasa. Panin ta karpi (mille muidu ta mänguasjadele tegin, aga tundub, et see sobib temale ka), seal ei saa ümber kukkuda ja haiget saada :)
Oi, ma olen kaval!
Ja kui ta kõvemat häält hakkab tegema, siis annan aga uue mänguasja kätte ;)

Anname siis kätele valu!

Wednesday, December 18, 2013

Tiikons OÜ - kodulehe esitlus :)


Täna on kätte jõudnud see päev, kus võin oma oma pisikest ettevõtet lõpuks ka esitleda, sest koduleht on valmis saanud ;)
Juhhuu!

Megagigahüppersuper suured tänud Tikrile, kes kodulehe tegemise üle võttis ja tänu kellele mul seda üldse võimalik esitleda on.
Pusisin selle kallal alguses ise, aga nagu te teate - arvuti ei ole päris minu ala (ja ei saa kunagi olema ka!). Kui ma  oleksin seda ise edasi nökerdanud, siis oleks vast jaanipäeval alles esitleda saanud ;)

Innele ka suured aitähid, kes näpunäiteid jagas.

Tegelikult olen ma kõigile väga-väga tänulik, kes mulle selle tõuke üldse andsid, et ettevõtte kohe teeksin (mitte ei ootaks miljon aastat, mil haridus omandatud on).
Aitäh, aitäh, aitäh :) :)

Kodulehe leiab siit:

http://tiikons.eu/

Reklaamlause peab vist ka panema :)

Kui Teil on tuttavaid/sõpru, kellel on küsimusi/probleeme seoses Soome tööõigusega, siis  kodulehe jagamine on igati teretulnud ja minule ainult rõõmuks.
Probleemide all pean ma (lisaks maksmata palgale) silmas ka töölepingute põhjendamatuid lõpetamisi, sundpuhkustele saatmisi, lepingujärgse töö mitte pakkumist jne

Ma pole vist suurem asi reklaamija :D

Kokkuvõttes võib öelda, et mida rohkem minu kodulehte jagatakse, seda rohkem töölisi abi saab ja mida rohkem minul tööd on, seda kiiremini me perega Koju, Eestisse, tagasi jõuame - päriseks :):)

Maailma suurimad tänud teile, kes Te minu kodulehte jagate.

Teate mis ma nüüd teen? Lähen premeerin end kirbukatuuriga ;)

Viimane kirbukas enne Koju sõitmist. Koristama pole veel hakanud ja täna ilmselt ei hakka ka :D :D

Tuesday, December 17, 2013

Null-olemine

Null-päevast siis rõõmsalt null-olemisse.

No mitte millekski tuju ei ole ja mitte midagi teha ei viitsi!

Oleks vaja pildid ära tellida - ei viitsi.
Oleks vaja raamatutest vajalikud tekstid ümber trükkida - ei viitsi.
Töökaustad ja muu materjal tuleks mälupulgal ära vahetada - ei viitsi.
Koristada oleks vaja - ei viitsi.
Natuke õmmelda oleks vaja - ei viitsi.
Johanna aastaraamatut võiks täita - ei viitsi.
Blogi võiks kirjutada - aga ei viitsi.

Teha oleks, aga ei viitsi.

Ainuke asi, mis ma teha viitsin, on postkastis kirjadele vastata. See pole ka vist tegelikult viitsimisest, pigem kohusetundest.

Kerge hingetõmbamise aeg äkki.
Kogu aeg on nii palju majandamist olnud, aga praegu on selline aeg, kus majandamist eriti nagu pole ja seetõttu ei viitsi midagi ka teha - pinget pole peal.

Kuna laupäeval sõidame Koju, Eestisse, siis oli plaanis terve see nädal kodus suurpuhastust teha.
Iga päev natukene - ei pea ju üle ka pingutama, et võtaks kõik korraga, eksole :)
Suurepuhastuse all pean siis silmas ikka SUURT puhastust, kõik priud-praod, ebavajalik kraam minema visata ja üleüldse kõik asjad kriitilise pilguga üle vaadata.

Plaanid olid suurejoonelised:
Esmaspäeval  - magamistuba, esik ja garderoob.
Teisipäev - köök.
Kolmapäeval  - suur tuba.
Nejlapäev ja reede - plikside tuba (seal ühe päevaga hakkama ei saa, ega viitsiks kah).

Noh, siin ma nüüd siis olen - istun ja vaatan, kust pihta hakata.

Tegelikult olen ikka tubli ka juba olnud :D :D, sest koristasin plikade toas ühe puust mänguasjade kasti ära. Hahahahahhaha.

Praegu on ma-ei -viitsi-aeg.

Täna veel vedelen, aga homme võtan end kätte.

Annan endale kasvõi jalaga tagumikku, aga hakkan ennast liigutama !

Tuesday, December 10, 2013

Null-päev :)

Täna oli selline tore päev, kus me Johannaga põhimõtteliselt ainult magasime.

Hommikul kell 8.00 oli Janelil lasteaias jõulupidu. Algatuseks lauldi-tantsiti ja siis söödi riisiputru.
Selline lihtne ja kiire jõulupidu ;)

Nii oligi, et ajasin Johantsu juba kell 7.30 üles (tavaliselt ärkab ta 8.30) ja kui kella 9 lasteaiast tagasi jõudsime, siis tahtis tema juba magama. Kuna ma ise ka eriti terav pliiats polnud ja end kõige värskemana just ei tundnud, siis mõtlesin, et teen koos temaga väikse uinaku.
Tunnike magasime ja kell 10 ärkasime.

Peale seda magamist olin mina VEEL uimasem ja ei suutnud kohe kuidagi oma silmasid lahti hoida.
Mingi ime läbi suutsin 2 tundi ikkagi üleval olla ja kui Johannal järgmine uneaeg tuli, siis läksin ka uuesti magama :D :D
Ja me magasime 3 tundi!!!!
Nagu 2 miśkat talveunes.

Tavaliselt toon Janeli kell 15.00 lasteaiast ära.
Täna siis tõusin ja põhimõtteliselt kohe ka jooksin. Lasteaeda siis :D
Poleks uskunud, et me  nii kaua magame.

Kusjuures tundsin ka peale sellist magamist end veel väsinuna.
Tegemist oli vist juba üle-magamisega või oli ilm selles süüdi. Meil oli täna taevas täitsa hall ja sombune.
 :D hahahaha. Mingi vabandus peab sellel null-päeval ju olema.

Ah, samas peab selliseid päevasid ka olema ;)


Friday, December 6, 2013

Kõik päevad ei ole vennad

Tänast päeva võiks liigitada nende päevade hulka, kus isegi vikerkaar hall tundub.

Tegelikult algas see hall olemine juba eile õhtul, kui avastasin, et postkastis on teade raamatukogust laenutatud raamatute kohta. Nimelt oli mul raamatute tagasiviimise tähtaeg 26.11.2013
Tavaliselt tuleb e-mailile 3 päeva enne tagastuspäeva teade, et tähtaeg hakkab saabuma. Seekord ei tulnud.
Eile tuli juba see teade, kus teatati võlgnevuse summa. Kuna summa oli üle 10 euro, siis ei saanud raamatute aega enam pikendada ja iga päevaga tiksub võlgnevust juurde.
Kurat, ma olin tige!
Selle pärast, et võlgnevus oli tekkinud ja selle pärast, et pikendada ei saanud.
Kuna ma laenutan erinevaid raamatuid erinevatel kuupäevadel, siis ma üldse ei eeldagi, et mul need tagastamise kuupäevad meelde peaksid jääma.
Mul on kogu aeg see meeldetuletuse variant olnud. Siiani pole jamasid olnud.

Tänaseks on siis selgunud, et teade saadeti küll, aga see läks otse rämpsu.
Gmail viskab osad asjad otse sinna. Näiteks mail.ee ja hot.ee lõpuga viskab ka otse sinna.
Kui mul meeles on, siis vahel vaatan rämpsu üle, kui ei ole, siis sinna need kirjad jäävad (mõne aja pärast kustuvad vist automaatselt ära). Mäletan, et hiljuti kustutasin sealt ise mingi 20 kirja ära - ju siis üks neist oli see teade.

Kui täna võla seisu tsekkisin, siis vaatas mulle sealt  vastu 20,60 €!
Oi, ma olin kuri!
Laenutatud on 18 raamatut, seega tiksub iga päevaga võlga juurde 3,60 €!
Tahtsin kindlasti täna asja ära klaarida.
Kõmpsin siis kenasti meie raamatukokku.
Õnneks oli raamatukogu kinni! Juhhu!
Hahahahha
(Praegu ajab see mind muidugi naerma :D )
Polnud muud valikut - tuli linnas ära käia. See läks küll hästi, sest nii kui bussipeatusesse jõudsin, tuli kohe buss ka - jesss :)
Raamatutega sai niisiis asi korda - arve maksud ja sain oma laenutusi uuesti pikendada.

Hommikul Janeli pead kammides, tuli mul kerge kiisu peale, sest seda kassihaigust on väiksete täppidena pea piirkonnas mujale ka edasi läinud. Ravi pole me siiani veel peale saanud. Nii palju kui ise neid kreeme määrin, nii palju nö ravime. Täna käisin siis uuesti analüüsivastuseid uurimas ja vastused on vähemalt olemas.
Tegemist mingisuguse seene liigiga (nii nagu ma ise ka eeldasin), mille nime ma muidugi ei mäleta. Raviks peab arst retsepti kinnitama, aga kuna arst ei saanud telefoni teel lastearstiga ühendust, siis ei teadnud ta millises koguses ravimit anda tuleks ja jättis ravimi välja kirjutamata.
Ütles veel, et kui järgmise nädala lõpuks temalt kõnet saanud ei ole, et võtaksin siis ühendust.
Ootan ma jah järgmise nädala lõpuni!
Niigi miljon aastat juba oodatud.
Esmapäeval lähen kohe uurima. Sellepärast ma nüüd küll nädal aega ootama ei pea, kui üks arst ei saa teist arsti telefoni teel kätte.

Järgmine "tore" uudis oli see, et tööandja, kellega me kohtus viimati kokkuleppe sõlmisime, otsustas rahasid siiski mitte maksta ja firmal hoopis pankroti välja kuulutada. Viis ise pankrotiavalduse sisse ja puha.
Firmal olid tegelikult täiesti korralikud näitajad, isegi varasi oli soetatud (logoega tööautod, samuti kõik töövahendid jne). Firmal oli koostööpartnerid, kellele tööd teha ja ei olnud tegelikult pankrotis. Avaldus viidi sisse lihtsalt sellepärast, et võlga mitte maksta.

Nagu mulle selgeks tehti, siis saab sel  puhul uue asja algatada. Nimelt on firma omanike poolt tegemist pettusega.
Põhimõtteliselt andsin selle asja kiirelt Soome juristile üle. Küll nemad teavad paremini, kuidas ja mida.
Ise oskan sellise asja peale ainult mõmm-mõmm teha :D

Aga tore on see, kuidas kohtuotsuste peale lihtsalt sülitatakse!
Kohtu poolt kinnitatud kokkulepe võrdsustatakse kohtuotsusega.

Üks firma on neil juba aia taha läinud, nüüd siis teine - jääb vaid oodata, millal kolmas tehakse.

Selles mõttes on mul praegu päris head andmebaasid, kus näeb üsnagi palju infot. Kui ärimehed otsustavad uue firma teha, siis näeb selle kohe ära.

Põhimõtteliselt püüan selle asja kallal nii kaua urgitseda, kui vähegi urgitseda annab - ma ei jäta seda asja nii.

Ah, eks mul praegu emotsioonid möllavad ja tahangi naiivselt uskuda, et kuidagi ikka midagi muuta saab.

Loomulikult ei ole see urgitsemine seda vaeva väärt, aga asi on põhimõttes.
Kuidas ikka nii lihtsalt ja ülbelt otsustest ja kokkulepetest üle sõidetakse!?

Aga noh, selliseid juhtumeid on ka vaja, saab jälle uusi kogemusi ja uusi suundasi ;)

Tööline oli täitsa mures, et kas ma tegelen selle asjaga ikka edasi, et raha ma ju ei saa ja võibolla ei saagi kunagi.
Siin polegi raha kõige olulisem. Tähtsam see, et selliseid "ärimehed" kaoksid ja neid vähemaks jääks. Koht tuleb kuidagi kätte näidata.
Raha on ka tore, aga hetkel on see teisejärguline.
Töölisest on mul muidugi kahju, et ta raha ei saanud, aga noh - mis teha.

Põhimõtteliselt annan rõõmsalt teada, kui see lugu kunagi ära lõppeb ;)

Igatahes jooksid täna mitu asja kokku, mis selle halli päeva tekitasid.

Peale lõunat läks tuju aga paremaks.

Novembri keskpaigas viisime Tarmo endise tööandja hagi kohtusse sisse.
Kohtust oli nimelt tööandja vastus saabunud. Vastuses nõuti põhimõtteliselt hagi prügikasti viskamist (sest alusetu hagi!) ja sooviti oma kohtukuludeks hüvitamiseks ca 1000 €.

Vot selline paber tegi meele väga, väga, väga rõõmsaks :):):)

Kui tööandja vastuse (õigemini nende advokaadi poolt antud vastuse) läbi olin lugenud, läks mu hall tuju hoobilt minema!
Mõtlesin endamisi, kas ainult tööandjad leiavad endale ajudeta esindajaid või olen mina lihtsalt liiga tark!
Ilma liialdamata! Ma kahtlen, kas nad üldse milleski aru saavad :D

Selgitan.

Vastus oli koguni 2 lehekülge pikk! :) Kujutate ette? Koguni KAKS LEHEKÜLGE!
See ajas juba naerma.

Tuletan teile meelde, mille suhtes me üldse hagi esitasime: ehitusalal liiga madal tunnipalk, metallialal liiga madal tunnipalk, maksmata pühapäevatöö-ja puhkeajahüvitis, maksamata laupäeva ületööhüvitis, puhkuselt tagasitulekurahalt arvestati meelega liiga suure vero, iseseisvumispäeva palk oli maksmata, lisaks ei makstud ületööd kinni, mis töösuhte lõppedes tasandamata jäi. Sellised nipet-näpet asjad olid veel, aga need olid põhilised asjad.

Ja hakkab siis härra advokaat vastama.

Kõige pealt kirjutab, et Tarmol ei olnud MITTEMINGISUGUST ehitusalast töökogemusta ja lisab siis tõendina Tarmo ankeedi, mille ta oli kirjutanud siis, kui sinna firmasse tööle läks.
Ankeedil on SULASELGELT kirjas, et ta oli aastast 2006 ehitusfirmas X tööl, kus tegi üldehitust. Lisalahtrisse oli veel kirjutatud, et oskab ka kivi- ja plekk-katust paigaldada.
Saate aru!?
Kõik on SULASELGELT kirjas, aga nemad esitavad ankeedi tõestusmaterjalina nagu töölisel poleks ehitusalaseid töökogemusi!
Minu mõistus seda küll kinni ei võta! :)
Esimene ämber :D

Seesama ehitusfirma väljastas muide töötamise kohta ka töötõendi, mille kohtule tõendina esitasime.

Iseseisvuspäevaga panevad ka TÄIEGA puusse! :D
No ma ei saa! Mul on nii hea meel, et nad omale sellise esindaja leidsid!
Põhimõtteliselt oli selle iseseisvumispäevaga nii.
2.12.2011 olid Tarmol tööd lõppenud, aga tööandja tasandas 3.12.-11.12.2011 ajavahemikul  ületöö tunde. Tasandamine on võrdne tööpäevaga.
Kuna 6.12.2011 ehk Soome iseseisvumispäev jäi sinna sisse, siis oleks tööandja selle eest pidanud ka palkka maksma. Nemad seda ei teinud.
Nemad väitsid oma vastuses, et tööline oli PUHKUSEL, mitte töötundide tasandamisel!
Vot nii!
Et siis puhkusel!
Ehitusalal makstakse puhkuserahasid 18,5% teenitud tulust, eksju!
Palgalehel on selgelt kirjas, et töölisele maksti puhkusehüvitist 23.7.-11.12.2011 teenitud tulude pealt. Justnimelt puhkusehüvitist, mitte puhkuseraha.
Ok, selle sõna peale ei saa siin palju panustada.
Aga pange tähele vahemikku, mis aja eest seda puhkuseraha maksti!
KUI see tööline oleks 3.12.-11.12.2011 PÄRISELT puhkusel olnud, siis oleks tööandja pidanud hüvitist arvestama aja eest 23.7.-2.12.2011, sest alates 3.12.2011 oli tööline ju "puhkusel"!!
Kuidas tööandja sai puhkuserahasid arvutada ka selle aja eest, kui tööline ise juba puhkusel oli? :D
Selle peale need ajuhiiglased vist ei tulnud, et palgalehtede pealt on võimalik väägagi palju välja lugeda.
Või arvasid nad, et meie mutrid sinnani  ei küündi ?
Ühesõnaga siit teine ämber! :D

Pühapäevatöö kohta kommenteeris lühidalt, et tööline pole tööl olnud ja seega pole maksmiseks alust!
Issver-sussver. Esiteks oli pühapäeval veel teisigi mehi tööl, kes ka tunnistavad, et tööl oldi.
Teiseks olid töökohal kiipkaardid, millega tõestab ära, et tööle mindi ja töölt tuldi. Kolmandaks saan ma alltöövõtja käest väljavõtte, kus tunnid kirjas on. Neljandaks ei väljastanud tööandja ei meie palvel ega töökaitse nõudel tööaja tabeleid, mis näitab juba seda, et neid ei taheta väljastada.
Samas töötunnid palgalehel klapivad. Huvitav, kuidas nad selle ära serveerivad?Jagavad need tunnid teiste tööpäevade peale ära w?
Põhimõtteliselt kolmas ämber.

Puhkuselttuleku raha ja sealt maha arvatud 60% kohta oli täiesti süüdimatult kirjutatud, et tööline ei olnud tööandjale oma verokaarti andnud, sellepärast ka selline kinnipidamine.
Tööandjal OLI kohustus see raha maksta koos lõpurahadega ja siis oli tööandjal vajalik kaart olemas! Ja kui tööline kerjates lõpuks oma raha kätte saab, siis oleks PIDANUD tööandja verokaardil oleva % võtma, mitte ärapanemiseks 60% arvestama. Täiesti süüdimatu käitumine.

Metallialal oli palk muidugi õiglaselt makstud ja pole sellel töölisel midagi juurde saada.

Põhimõtteliselt oligi kõik.

Ma ütlen päris ausalt - väga kehv esinemine. Teades tööandja suhtumist ja reageerimist igale asjale, siis oleks vastuses mingit erilist materdamist ja faktidesadu oodanud! Kui nüüd ausalt tunnistada, siis pisut isegi kartsin seda vastuse ootamist. Noh, ma ei osanud arvata, mida kõike nad välja mõtlevad. Nagu selgus, siis ei midagi erilist. Täiesti suvaline mula.

Meie plaanid on sellised, et nõuame kogu summa välja ja mingeid järeleandmisi ei tee.  Kohtusse läks summa 5300 € ja kui jaanuari seisuga viivist arvestada, siis viiviseid on juba ca 500 €.
Töölise õiglaselt välja teenitud palk - maksku välja. Isegi 10 eurot ei lase alla!

Kui nemad töölistega nagu kõntsaga käituvad, siis nüüd on aeg natuke selgroogu näidata.

Nad on piisavalt tööliste seljas juba liugu lasknud. Ma olen sellest firmast ca 10 inimese palgalehti kontrollinud ja KÕIKIDEL on vead sees.
Saate aru - KÕIKIDEL.
Firmas on parematel päevadel 150-200 töölist ja kui igaühe taskust natuke võetakse, siis teeb see ikka päris kena kopika.
Pole ime, et 3 korda aastas soojal maal puhkamas käiakse.

Nüüd, kus väikse seljatagune olemas on ja meie poolt on ka kohus advokaat olemas, siis ei põe ma üldse. Tean, et tööandja on kõiki neid asju rikkunud.
Nemad, vaesekesed, kindlasti üllatavad, kui Tarmo kohtusse koos esindajaga ilmub. Hagi tegin ju mina ja tõenäoliselt nad arvavad, et Tarmo esindab end kohtus ise.

Mul on nii kahju, et ma kohtusse koha peale minna ei saa. Johannat kohtusse kaasa ei võta ja kui Tarmo ise kohtus on, siis ma pean  ju Johannaga olema.

Istungiaega pole veel paikka pandud, aga ma arvan, et see jääb kuhugi veebruari-märtsi kanti.

Saab näha, mis see istung toob.
Kui nad tahavad järgmisse astmesse edasi minna, siis palun väga - meiegi poolest.
Mida kaugemale me läheme, seda suuremad arved neil maksta tuleb ja kuna firmal raha on, siis lasku aga käia.
Meil pole seda raha nagunii olnud, seega ei saa me nutta, et peame nii kaua ootama.

Uskumatu, milline võim võib ühel vastusel olla - hall sai jälle värviliseks ;)