Total Pageviews

Wednesday, November 30, 2011

Kela järjekordne otsus.

Sim-salabim, abraka - tabraka.

Täna tulid Kelalt otsused, mis olid posti pistetud juba reedel! Näh, oleks pidanud ikkagi ühe päeva veel ootama! Saatsin ju eile õhtul Turu piirkonna juhatale järjekordse arutleva kirja :D:D Igaks juhuks just ootasin mitu päeva, et äkki nädala alguses tuleb mingi otsus või midagi. Pange panemises olen ma ju meister omaette, seega sellele ma enam ei mõtle ;)

Loomulikult oli otsuses pikk ja mahukas jutt, kus peaasjalikult kirjutati sellest, et me ikkagi ei ole vakituised elanikud ja mis tingimustel Kelas isikuid vakitusteks loetakse jne jne., AGA...õnneks oli viimane lõik meie perele positiivne, sest meil siiski on tänu Tarmo tööl käimisele õigus nii arstiabile, kui ka sotsiaaltoetustele. Kusjuures ma polnud kordagi üheski toetusest kirjutanud ( tegin 25.08.2011 küll kõik avaldused korraga, kaasa arvatud lapsilisä ), seega andsid nad ise lausa pidulikult teada, et meil on õigus ka lasterahasid saada. Need, kes soome keelt jagavad, siis: “Teillä ja perheellänne on kuitenkin puolisonne työskentelyn perusteella oikeus julkiseen sairaanhoitoon Suomessa, sekä lisäksi tiettyihin etuuksiin ( mm. Lapsilisä ). Pyydämme Teiltä huomioimaan, että maiden välillä liikuttaessa erityisesti perhe-etuukisen käsittely voi kestää useita kuukausia”. No ja siis oli veel kirja lõppu veel kirjutatud, et kui ma soovin ka seda otsust edasi kaevata, siis on mul selleks 7 päeva aega. Enam pole ju millegi üle kaevata, point peaks nüüd selge olema. Sulaselge kirjalik otsus on käes ja seega võin vist ühe võitluse õnnelikult lõppenuks pidada. Samas ma üldse ei imesta, kui ka selle otsuse juures on veel sada AGA...

Kirjutasin otsuse tegijale küsimuse, et kas ma saan mingi paberi või midagi, millega ma siis arstil/ haiglas tõendan, et mul on õigus arstiabile. Ma ei saa ju öelda, et Kela garanteerib. Kui ma arstile lähen, siis esimene lause on see, et andke Kela-kaart. Loogiline ju oleks, et ma esitan seal siis mingi paberi või ma-ei-tea-mis-lausunto, sest vastasel juhul võib ju igaüks minna ja öelda, et TEGELIKULT mul ikkagi on õigus seda arstiabi saada. Noh, eks ootame ja vaatame, mis mulle vastu kirjutatakse. Kui kellelgi samasugune otsus tagataskus on, siis võib ka lahkelt teadmisi jagada. Abiks kõigile ;)

Kela kokkuvõtteks siis nii palju, et kaks erinevat otsust, kuigi otsustamiseks olid täpselt 100% samad argumendid. Minu jaoks veits nagu arusaamatu, et miks nad ei võinud siis juba eelmise otsuses samat juttu kirjutada?

Lõpp hea – kõik hea, onju?

Tuesday, November 29, 2011

Sündinud raamatupidaja kirjutab :)

Oh jah :):) See, et blogi kirjutamiseks aeg leida, on juba omaette kunst. Juhhu, siin ma jälle olen ;)

Üleeile tuli meile üürileandja poolt koju suur ümbrik koos konkreetse teatega, et meie novembrikuu üür on maksmata! Üldiselt on arvetega majandamine kõik minu rida ja ma teadsin 100 %, et üür on makstud, seepärast läksid mul selle teate peale silmad imestuseks täitsa suureks. Ega´s midagi, lõin arvuti lahti ja tsekkasin olukorra igaks juhuks siiski üle. No ja minu pisikesed silmad nägid, et arve on juba 21.10.2011 makstud, seega ei tohiks probleeme olla. Saatsin üürileandjale maksest koopia ja kirjutasin juurde ka, et kõik peaks nagu korras olema. Enda rahustuseks vaatasin siis igaks juhuks number haaval ka kontonumbrid üle - ja mida ma avastasin!!!? Olin kontonumbril ühe numbri liigselt kirjutanud!
Noh, tore lugu! Vale kontonuber, aga raha läks nagu viuhtti ikkagi maha!

Tagasi ka pole kantud...et... kus see raha siis nagu on? Kuna Tarmo jõudis ka suht samal ajal koju, siis läksime kohe  panka. Klopsisin enne kodus ühe avalduse ka ruttu valmis – äkki tahavad pärast mingit kirjalikku avaldust, siis hea kohe anda.
Meie pank oli Aktia, raha kuhu ülekanne läks ja minema pidi oli Nordea.
Aktiast saadeti meid rõõmsalt edasi Nordeasse, kuna konto, kuhu raha kandsin oli Nordea ja nemad Aktia pangast ei näe, kuhu see raha läinud on. Tore. Õnneks olid need kaks panka teineteise vastas. Läksin siis üle tee Nordeasse ja rääkisin seal oma poindi ära. Nordeast saadeti meid Aktiasse, kuna ülekanne tehti Aktia pangast ja seega peab Aktia Nordeale kirjaliku taotluse tegema :):):) Läksin tagasi Aktiasse ja ütlesin, et kuna ülekanne on tehtud Aktiast, siis peab Aktia  välja selgitama, kuhu raha “läks”. Selle peale kehitas pangapreili õlgasid ja ütles, et tema ei näe arvutist midagi, ja et tema ei oska öelda, kuhu see raha läks. Siis läks preili targema juurde. Tagasi tulles ütles ta, et peab Nordeale kirjaliku taotluse tegema, et teada saada, kelle arvele see raha siiski läks. Küsisin seejärel, et kuidas see üldse võimali on, et kui nimi ja kontonumber ei ühti, siis raha läheb ikkagi “kuhugi” üle. Vastuseks oli see, et kogu arveldus käib kontonumbri kaudu ja nimel pole tähtsust. Kui küsisin, et kui ma näiteks joulupukki kirjutan, siis see on ka OK. Jep, see olevat ka OK !!:):) Noh, minu jaoks oli see tegelikult ulme, sest Swedis ( Eestis on mul Swedbank) raha üle ei lähe, kui nimi ja konto ei ühti. Minu jaoks on see  elementaarne. Igatahes nädala aja jooksul lubati vastust ja seega võisime Aktia pangast pidulikult lahkuda. Läksime kenasti üle tee Nordea panka tagasi :)Tahtsin lihtsalt teada , kuidas asjad lahenenud on, kui selline probleemid esinenud on. Kindlasti on ka varem selliseid probleeme olnud, sest olgem ausad – nende pikkade numbrite juures võib igaüks väikse apsaka teha. No ja minu lohutuseks öeldi, et kui kontonumber kellelegi ei kuulu, siis kantakse raha automaatselt minu kontole tagasi ( meile pole kantud ). Kui raha on läinud mõne firma või eraisiku arvele, siis teavitatakse sellest arve omanikku ja üldjuhul on ka asjad ka lahenenud. Kui küsisin, et mis siis saab, kui kandsin raha mõne päti või paskaagi arvele, vastati, et et üldiselt on neil ausad kliendid :) Noh, tuleb siis ausale kliendile lootma jääda. Ja, kui see klient osutub ikkagi ebaausaks, siis on 571 € natuke liiga suur summa, et lihtsalt maha kanda....imeline jõuluaeg ju veel ees ootamas ;):)

Koju jõudes tegi Tarmo siis kontroll-ülekande joulupukille ( minu kontole siis). Täpselt nii ongi – kirjuta sinna, mida ise heaks arvad, raha sahiseb ilma probleemideta minema.

Põhimõtteliselt võib selle panga-jutu kokkuvõteks öelda : kohe näha, et sündinud raamatupidaja :):):D

Kelast pole kippu ega kõppu. Kui kirja saatsin, siis tuli järgmisel päeval kohe vastus ka tagasi, et tegelevad asjaga. Tundub, et ei tegele nad midagi – tutkitki, Vasja! Möödunud on juba üle kahe nädala. Oleks keegigi kasvõi mingit lisapaberitki tahtnud! :) Ei midagi. Täna saatsin samale “vennale”siis uue kirja. Mida ma sinna täpselt kirjutasin, seda ei viitsi ma lahti kirjutama hakata, aga põhimõtteliselt peaks ta aru saama , et ma olen täitsa vintske ja ei jäta neid asju sedasi soiku. Ja kui nüüd ka kahe nädala jooksul mingitki paberit ei tule, siis kirjutan omakorda tema ülemusele. Minul pole ausalt öelda midagi kaotada, sest lastel on seda tervisekindlustust vaja ja kogu lugu. Ma kujutan ette, et kõigil lastel, kes on vakituistena Soomes arvele on võetnud, on Eesti ravikindlustus lõpetatud.Või ma eksin? Kui see nii on, siis kuidas Kela või maistraat aru ei saa, et üks neist ju eksib. Või pole keegi sellele varem tähelepanu pööranud? See on ju probleem, sest hetkel ei tule siin 1+1 mitte 2, vaid koguni 5. Eks saab siis näha, mis edasi. Kela uudiseid seega rohkem pole :)

Teatan rõõmuga, et mul on hea meel oma valge nahavärvi üle. Tõsiselt ka. Nägin ükspäev, kuidas soomlastest noormehed ( no ca 15-17-aastased ) kohe konkreetselt norisid tüli teist nahavärvi inimestega. Varem pole ma sellist asja siin näinud. Umbes 7-8 noormeest seisid poe parklas, kui neist möödusid 3 mitte-valgenahkset ( ma ei teagi, mis rahvusest nad olid – iraagist, iraanist, türgist või midagi sinna kanti – mitte päris tumedad, aga mitte ka valged ). Need 3 välismaalast rääkisid kõva häälega oma emakeeles, mille peale soome noormehed läksid nendele lähemale ja hakkasid ka nö nende emakeeles häälitsema ja tegid seda siis sinna maani, kuni välismaalased poodi jõudsid. Peale seda hakkasid nad kõva häälega naerma. Noh, polnud midagi väga hullu, aga just sel hetkel tundisn, et hea on olla valgenahkne. Olen ise samuti soomlaste jaoks välismaalane ( loe:immigrant), aga tööturule peaks vist ikkagi lihtsamalt pääsema. Mõni võib öelda, et nahavärvil pole tähtsust, aga tegelikult on ja veel päris palju. See oli siis minu esmakordne kokkupuude rassismiga.

Lastel käis koolis/lasteaias fotograaf ja tegi oma imelise aparaadiga mõned pildid ;)Piltide hinnad siis vastavalt 7,90 € ja 7,60 €.
                                               Karolini klass ( Ok 1/2 klassist)

                                                       Janeli rühm

Kuna ma ise ka täitsa püstol-fotograaf olen, siis tegin ka mõned klõpsud :

                                               Säh sulle lund ja susi

                                             Ega´s iga päev tundrasse saa!

                                            Ja luik on ju ka täitsa välismaine lind :D:D
Ah, keda ma siin ikka petan? :) Käisime Bioloogia muuseumis. Ma mõtlesin alguses, et tegemist on suure maja ja aeganõudva jalutuskäiguga ning võtsin autole parkimiseks 1,5 tundi. Reaalsus oli aga see, et 15-20 minutiga oli ring läbi ja võisime tagasi oma hõbedasse suksusse ronida :) Tegemist siis muuseumiga, kus loomadest on topised tehtud ja nad kenasti klaasi taha paigaldatud. Lapsed nägid vähemalt hunti lähemalt. Loomad paistsid kusjuures täitsa ehtsatena.

Minul läheb koolis hästi ja kõik on endiselt tips-tops. Kuu alguses oli meil muide üks suurem test. Ja noh, ei tahaks ennast küll päris õhku täis ajada, aga ma kahjuks ikkagi pean, sest olin kursuse parim :):):):D No, eks ma pingutan ka - siht ju silme ees ;)
                                             Eputrilla, noh
100-st punnist 88. Pole paha! Pai Virge, pai :D Õpetaja kirjutas ka lausa testi peale, et ülivõimsalt kursuse parim ja kinkis preemiaks veel tähekestega vihiku :D:D

Oeh, nüüd on koeral natuke saba ka kergitatud ja võib täitsa rahuliku südamega magama minna ;)

Hea küll, kell 20.00 oleks vist veits liig magama minemiseks - lähen koon/heegeldan nüüd kardinale väikse päkapiku. Imelise jõuluaja tulekuga hakkab mõistus minema :)
Kusjuures 2 lumehelvest  olen juba heegeldanud :D:D:D Maeivõi !! :)

Thursday, November 17, 2011

Kadunud tüdruk on eetris tagasi :)

Minu pesakond jõudis esmaspäeval siis alles 22.30 ajal koju. Istusin juba köögi laua taga ja lihtsalt ootasin! Kui nad lõpuks saabusid ega siis kohe ka magamam mindud, lapsed läksid alles kell 00:00 magama. Arvestades sellega, et tõenäoliselt ei puhkaks lapsed end korralikult teisipäeva hommikuks välja, siis otsustasin, et ei viigi neid kooli/lasteaeda ja ise jään ka loomulikult koju. Karolin köhis öösel jälle päris tublisti, seega oli täitsa mõjuv põhjus olemas. Ei peagi poppi tegema :D Hommikul kella 08.00 ajal helistasin kenasti Janeli lasteaeda ja ütlesin, et täna me ei tule. Karolini õpetajale helistasin ka ja ütlesin, et kuna Karolin köhis terve öö, siis ta täna kooli ei tule( haige laps ju !). Õpetaja ütles selle peale, et praegu liigub,jah, väga palju grippi ringi, et koolis ka lapsed köhivad, ja et Karolin võib kooli tulla küll, kui tal just palaviku pole! Mind selline lause täitsa üllatas ja isegi ehmatas( äkki peangi lapse kooli viima:):) :) ) Ütlesin, et ei-ei, täna ta ei tule, kuna magas halvasti ja on väsinud ja muud sellised vabandused :) Tegin oma telefonikõned ära ja läksin ka magama tagasi, pugesin Jantsu kaissu :) Ütleme nii, et lapsed olid tõesti väsinud, sest mina tõusin juba enne neid ;)

Kuna mina ka koolis ei käinud, siis mul oli kooli tõendit vaja. Ilma põhuseta puudumise korral ajatakse korralikult sõrmega järge. Õige kah ;) Kui olime hommikul ennast kõik kenasti välja puhanud, vatsad täis söönud, siis läksimegi kohalikku terviseasemasse. Rääkisin seal poindi ära, et lasp köhib juba alates reedest, ja et see ei ole mitte väike köha, vaid päris korralik läkastamine. Loomulikult küsiti meilt Kela-kaarti, mille peale ma ütlesin, et Kela-kaarte meil hetkel pole, aga avaldused on Kelasse tehtud ( see otsus, mille Kela hetkel tegi, pole jõustunud, sest 30 päeva on õigus otsus edasi kaevata. Kui edasi ei kaeba, siis otsus jõustub. Kui kaeban, siis avalduse lahendamine jätkuvalt kestab ).

Registraatoritädil sai pilt selgeks, ja et arstile aega panna, siis küsiti meilt ühte kahest: kas maistraati paberit ( põhimõtteliselt siis sissekirjutust) või Euroopa ravikindlustuskaarti. See on ju see imeline kaart, mis lastel olemas olid ja mis kehtisid aastani 2016, aga mis meilt tänu sellele “ära võeti”, et alaliselt Soome elama asusime. Ja tähelepanu, tähelepanu - Kela-kaart on alalistele elanikele( koos nüanssidega, mis meie pere tegelikult kõik täitnud on). On ju käärdi? Mul oleks sellest Kela-kaardist asualt öelda täiesti ükskõik, kui lastel ravikindlustuskaardid edasi oleks kehtinud. Ma ei jahukski selle Kelaga enam - kui sain negatiivse vastuse, siis sain. Antud hetkel on asjalood aga tibake teised ja minust mitteolenevalt põhjustel pole lastel tervisekindlustust, olgugi, et alguses oli. Hetkel juhtus tegelikult lihtsalt selline lugu, et 2 riigiasutust ei teinud omavahel koostööd ja nö.”kannatajateks” on lapsed. Mina ei ole ju süüdi, et Eestile need andmed edastati. Ma ei teadnudki üldse, et edastatakse. Sain seda teada alles siis, kui Haigekassalt see “rõõmus” kiri koju tuli.

Kela asju otsustasingi veits teist rada edasi ajada, sest näen ja loen kuidas Annyke isegi tähtajatu töölepingugagi lastele Kela-kaarti ei saa. Mis ma siis veel endast räägin!? Otsisin netist Turu piirkonna bossi e-maili, kirjutasin talle igavesti pika ja kobeda sissejuhatusega kirja ning lisasin kirjale kõik 4 kaebust ( mida ma terve laupäeva aretasin!).Kõige pealt kirjutasingi välja need punktid, mille alusel Kela meile neid kaarte ei andnud, siis kirjutasin välja punktid, mille alusel Kela-kaardid nö “saab” ja kolmandana punktid, mis meil täidetud on.
Kui kirja ära olin saatnud, siis olin suhteliselt kahtleval seisukohal ja arvasin, et ega vastust vist tule. Aga ülla-ülla, kohe järgmisel päeval oli postkastis kiri, et tegelevad mu asjaga kiiremas korras( sest palusin tegeleda just seetõttu, et on haiguste hooaeg ja minust sõltumata võeti lastel ravikindlustus ära) ja annavad sellest kirja vahendusel siis ka teada. Vastajaks ei olnud seesama isik, kellele algselt saatsin, vaid keegi teine.Ma kirjutasin nii ilusasti ja armsalt, et nüüd võiks keegi kolmas inimene ka kirjutada ja öelda, et kõik on ok-koo :):)
Ma justkui loodan, et see vastus tuleb seekord teistsugune, kui esimene kord. Kui otsus jääb siiski samaks, siis mõtlen ja vaatan edasi. Ei hakka praegu igatahes ette mõtlema. Aga, kui mõelda kõikide nende punktide peale, mis ma välja tõin, siis peaks kaalukauss rohkem siiski positiivsema poole peal olema. Kirja saatsin niisiis esmaspäeval, 14.11.2011.

Tõendi-juttu kokkuvõtteks nii palju, et kuna Karolin käib juba koolis, siis vaatab kooliarst ta üldse üle ja annab vajaliku tõendi. Ja nii täpselt oligi ;) Tõend taskus, koju tagasi ;)

See oli siis minu tänane pisike sissekanne. Olen  päris mitu päeva juba täitsa kadunud. Vähemalt olen ikka kenasti elus.Juhhu :) Kusjuurestäitsa mõnus on, kui arvutit mõni päev ei kasuta - aega jääb päris palju üle ;)

Sunday, November 13, 2011

Kummaline nädalavahetus...

Ma kujutasin, ette et kui Tarmo koos lastega Eestisse läheb, siis olen hullult powerit täis ja tegutsen nii, et vähe pole. Tegelikult oli juba reede hommikul tuju suht kehvake, sest Karolin köhis terve öö ja lisaks oli tal hommikul ka palavik. Nii lõbus oli ju hommikul haigele lapsele rohtu anda ja siis põhimõtteliselt jooksuga bussi peale minna, et õigel ajal kooli jõuda! :( Pakkisin talle inhalaatori ja kõik rohud kenasti kaasa. Jumal tänatud, et meil ravikindlustust pole, juhhu !:(
Ja nii see reedene päev mööduski, uniselt ja tusaselt.

Laupäev ei olnud kusjuures parem päev. Ok, tuju oli veidike ehk parem ( mitte hea, aga parem ). Peale tõusmist istusin sisuliselt kohe köögi laua taha, võtsin oma paberihunniku kõrvale ja hakkasin Kelale vastust lihvima. Uskuge või ärge uskuge, aga tegelesin sellega südaööni. Endal oli juhe juba täitsa koos. 17-18 ajal tegin küll väikse pausi, aga siis tuli JÄLLE uus mõte ja tegelesin sellega aga edasi. Kuna ma südaööks nagunii juba täitsa apaatne olin, siis vahtisin seda arvuti ekraani edasi. Vaatasin “Kaks kanget venemaal”. Minu arust väga 5 saade. Tahaks ise ka sedasi lihtsalt rongile istuda ja kuu aega lihtsalt reisida ;) See oleks tõeliselt mega. Nojah...Kell 2 läksin siis tuttu ära. Terve päev sai pühendatud arvutile!!Ulme.

                                             Minu imeline laupäev                                    

Ja tänane päev...
Ei jõudnud hommikul korralikult ärgatagi, kui end juba bussipeatusest leidsin, et kirparile minna – on ju pühapäev!! Iganädalane kohustuslik tripp ;) Seisan seal bussipeatuses ja mõtlen, et mitte ühtegi inimest ei ole – tavaliselt mõni ikka on. Siis jõudis mulle kohale, et on ju pühapäev ja bussidel teine graafik. Ega´s midagi, kõmpsisin koju tagasi. Õnneks on peatus suht kodu lähedal, nii umbes 2 minutit kõndimist. Tegin kodus arvuti lahti ja vaatasin, et bussini on ca 30 mintsa aega. Väga tubli, et koju tulin, oleksin seal veel üle poole tunni külmetanud! Kõnnin siis “õigel” ajal bussipeatusesse tagasi, aga bussi ikka ei tule...Sel korral taipasin õnneks busside sõidugraafikud kaasa võtta ja sain seda sirvides targemaks, et see liin pühapäeviti üldse ei sõidagi! :D No täielik ämber! Ma arvutist bussinumbrit ei vaadanudki, no ei tulnud lihtsalt selle peale, kuigi seda märkasin, et marsruut oli kuidagi liiga pikk ( marsruut oli antud teises suunas ja väheke ringiga). Ega´s jälle midagi, läksin teisele poole sõiduteed ja otsustasin siis ringiga minna. Õnneks ei pidanud väga kaua ootama. Bussis sirvisin oma graafikute raamatut, et selgeks saada, millega Kauppatorilt edasi sõita. Pika sirvimise peale sain täitsa targaks ja jõudsin oma kirbukale lõpuks kohale. Kell oli siis juba 12 ! Kes siis nii hilja kirparitele läheb??:D Seega vabakirparid võisin rahuga ära unustada. Tegelikult täna polnudki seda kirpari-tuju, läksin põhimõtteliselt selle pärast üldse toast välja, et kardinatele siine osta. Üheski toas pole siiani kardinaid ees, on rulood ja ribikad. Mõtlesin, et olen siis see nädalavahetus tubli ja panen kardinad ette. Kardinapuud on, aga siine mitte. Ma valisin ka muidugi kõige parema päeva nende siinide ostmiseks! Ühtegi toidupoodi poolnud lahti, rääkimata siis mõnest ehituspoest või tränilast. Isadepäev ju! Täiesti peesse-kukkunud päev ma ütlen! Kirparilt kusjuures ei saanud ka mitte midagi, nii et LAUSA peesse-kukkunud päev :D Ja kui kaua veel busse tuli oodata! Pühapäev ei ole bussidega liiklemiseks just kõige parem päev, sest osad liinid ei sõida üldse ja teised loomulikult harvemini, kui muidu. Kui ma lõpuks kodu juures bussist maha astusin, siis lausa jooksin koju, sest nii külm oli. Tegelikult õues ei ole väga külm. Isegi miinust ei ole...minu arust. Aga ma külmetan nagu oleks tohutu pakane näpistanud. Mis ma siis veel tegema hakkan, kui -20 tuleb. Ja see aeg ei ole enam kaugel!:D Ma pean ju igal hommikul veel bussi peale minema ja bussipeatuses veel bussi ka ootama. Ära külmun, ma ütlen !:D

Ok, õnneks olen nüüd kodus ja hakkan kohe suppi nosima ;) Kõht on hirmus tühi! Polegi 2 päeva juba korralikult söönud! Võileibade peal ainult elanud. Jumal tänatud, et lapsed olemas on, sest tänu neile teen ma kodus ikka korraliku sööki a la suppe, kastmeid, salateid jne.Suudaks magustoite ka teha, no siis oleks juba ju täitsa luks :) Sinnani pean ma veel arenema ;) Kui lapsi poleks, siis teekski vist ainult kord nädalas korraliku sööki :)

Tarmo tuleb lastega homme tagasi ja hakkame siis oma issidepäeva tähistama. Nikerdasin siin tüdrukutega kaarte ja tegime muidu kunsti.

                                           Selline meisterdamine neile meeldib, ja kuidas veel.

                                                           Karolini toodang :)

                                                        Janeli toodang ;)

Homme teen siis mõne asjaliku prae ja meisterdan pannkoogi tordi ;) Kui nad homme 22 aeg jõuavad, siis on nad nagunii näljast nõrkemas ;)
Ausalt öelda täitsa igatsen neid...Mulle vist ikka ei sobi see päris üksi olemine.

Kõikidele teistele issidele toredat isadepäeva :) Mängige, joonistage, mürage ja madistage oma piigade-poistega, ahhoi.

Tänaseks panen arvuti kinni ja enne homset või koguni ülehomset ma arvutit ei ava!!! Mõni kord on see arvuti nagu nuhtlus, nii palju aega kulub ära. Selle ajaga saaks ju midagi muud teha!

Tuesday, November 8, 2011

Rüpperaali matused...

Arvuti hakkab vist kohe-kohe hingusele minema. Tundub, et 5 aastat arvutile seda eluiga on täiesti piisav. Noh, olgem ausad, eks ta ole meid tegelikult päris hästi teeninud. Meie päevinäinud rüpperaal ei taha isegi enam  interneti avarustesse lülituda. Kui ta seda siiski teeb, siis avab lehti sellise tempoga, et oh-ho-hooo ;) Seega, adjöö.
Peab jõluvanale pika ja vesise kirja kirjutama ning selgitama, kui väga ma ikka uut arvutit vajan :) Praegu susserdangi hoopis koolis seda kirjutist. Teen veits koolitööd ja siis kirjutan suts jälle blogi ;)Kui õpetaja klassis ringi liigub, siis panen blogi aga alla - noh, nagu spikerdaks või nii.
"õ" ja "ü" tähed tulevad ka muide copy-pastega, sest soomekeelne klaviatuur ju.
Vaatan, et olen oma eelmist sissekannet lausa 2 korda üles riputanud :D:D:D Ega küll küllale  liiga tee ;) Tegelikult oli jama selles, et aeg ajalt tuleb see sissekanne blogisse, kuidagi imelikult väikeste tähtedega, nii ma siis kustutan ja panen uuesti, kustutan ja panen, uuesti kustutan ja panen uuesti. Kiri, suurus ja vormindus on kõik õiged...aga, kui mingi lingi panen või kusagilt mingi copy-paste juurde teen, siis lööbki kogu sissekande väikeseks ja sedasi ma siis maadlen :) Ma vaatan, et sellest maadlemisest seekord 100% kasu ei olnud, sest üks osa jäi ikka väikseks. Ma tavaliselt ei vaatagi üldse üle, mis ja kuidas salvestab, eile alles avastasingi, et teemat on 2 korda :) Kui kommentaaridele vastan, siis ma samamoodi ei vaata, mis teema all see on, sest kõïk kommentaarid on nagu ühes pajas või nii - need, kes ka blogi peavad, saavad aru millest kirjutan, ma selgemini ei oska kirjutada :)
Ei tea mina, milles see asi on. Kui keegi targem oskab mulle seda pointi selgitada, siis see tarkus on oodatud.
Tarmo läheb reede hommikul koos lastega Eestisse, mina jään niisiis siia ja naudin oma üksiolemist...mmmmmm. Mitte, et ma oma perekonda  ei armastaks, aga vahepeal on pisike puhkus igati mõnus ;) Mul on lausa nimekiri valmis, mis ma selle ajaga kõik ära pean tegema :D Ajasin selle nimekirja  nii pikaks ja mul on  juba täitsa hirm, et ei jõuagi kõigega tegeleda :)
NB!Sain P6rgukiz´i kirjutatud arstilkäikudest  valesti aru. Sain aru, et see kolm korda 13 € on isikutele, kellel puudub ravikindlustus. See on siiski neile, kellel Kela-kaart tagataskus olemas on ;) Ma pean meile koju ( hoiupõrsa näol ) haigusfondi looma ja iga kuu kenakese summa sinna kantima ;) Noh, nii igaks juhuks ;)

Kui ma juba haigusteema juurde jõudsin, siis annan teilegi teada, et sinepiplaaster on minu jaoks nüüd lausa imeravim. Ma olin siin ju täitsa tõbine – ei aidanud ei küüslauk, mesi, tee ja isegi ravimid mitte. Nohu ja köha olid sellised, et jättis päris kõvasti soovida. Tavaliselt on “Sinupret” see abimees olnud, mis nohu ära on viinud. Aga jah, sel korral polnud sellest ka mingit tolku. Sain väikse vihje, et ööseks tuleb kuiv sinepiplaaster talla alla panna ja sokk sinna peale ning tuduma minna. Tegingi nii ja uskuge või mitte – kohe hommikul oli selline tunne nagu poleks haige olnudki!!Enam ei mingit köha ega nohu. Nohu oli nagu nipsuga kadunud!! No tõeline ulme!!Ausõna, minu jaoks lausa imeravim :D Nüüd lasengi Tarmol Eestist kindlasti sinepiplaastrit juurde tuua ;) Kusjuures ma pole laste ega enda peal kunagi sinepiplaastrit tarvitanud. Täitsa imestasin, et need plaasrid mul üldse olemas olid. Kui ise laps olin, siis mäletan jah, et neid mulle selja peale pandi, aga see on ka kogu lugu.




Ok-tok, teeme koolitööd ka :)

Friday, November 4, 2011

Mõtelda on mõnus...

 
Mõtelda on mõnus
rääkida on raskem,
ärgem sellepärast
pääd veel norgu laskem!

Kõnelda on kergem
kirjutada raskem,
ärgem sellepärast
pääd veel norgu laskem!

Tegelikult on mõtlemine täitsa tore tegevus. Eriti, kui see veel mingisuguse tulemuseni viib :)
Ma tegelesin ka need paar päeva siin nüüd väikest viisi mõtlemisega...tegelikult võiksin ma öelda, et pigem seedimise ja kaalumisega...

Kuna P6rgukitz kirjutas, et saame oma arstiabi kätte ka ilma Kela-kaardita, siis polegi tegelikult sellel sotsiaalturval ja Kela-kaardil erilist tähtsust. Ma arvasin, et kui Kela-kaarti pole, siis maksan haiguste korral ennast segaseks. Aga, kui kolme esimese arstilkäigu eest 13 € tuleb maksta, siis ma arvan, et me oluliselt vaesemaks ei jää ja jõuame seda maksta küll. Seega ei hakka ma selle Kela-kaardi pärast ennast lolliks rabama ja käin koolis rahulikult edasi.

Liiatigi, kui see ettevõtluse koolitus jaanuari algusesse lükati :) :P :DTäpsemlat siis 12.01.2012.
Õpetaja rääkis eelmisel nädalal ise ka sellest koolitusest, et kes kursusest huvitatud on, see täidku avaldus ära, sest hiljem saab keelekursuselt sinna lihtsalt üle minna. Ma olin korralik, kuulasin sõna ja täitsingi selle ära (sest tõesti huvitab!) ;)
Kuna kursus lükati 2 kuud edasi, siis see ongi täpselt paras aeg veel keelt õppida ja siis ettevõtlusesse üle minna. Kursuse kestuseks on 3 kuud ( mulle on millegi pärast meelde jäänud, et oli 4 kuud! Ei tea...) ja see lõppeb täpselt siis, kui veel paras aeg õunapuid lõigata on ;)


Keelekursus on meil muide tasemel B2 ( sellest pole vist kirjutanudki) ehk hetkeline tase on B1, aga õpime tasemeks B2. Edasi tuleks C1 ja seejärel kõrgeim C2, mis on sünnipärase soomlase keelekasutus. Keeletasemed: http://www.iwg-kielet.fi/index.php?page=1022&lang=1



Kela otsused jõudsid teisipäeval siis ka paberkujul meieni ja otsused olid järgnevad:

Virge – ei
Karolin – ei
Janeli – ei
Tarmo – jah

See on üllatav, et Tarmo otsus nii kiiresti tuli, sest andsin tema paberid ju alles septembri lõpus sisse. Seega ei venitatagi Kela poolt nende asjadega väga palju.

Tarmole anti Kela-kaart kuni aasta lõpuni, sest selle aasta lõpuni garanteeris tööandja talle töö. Tööandja poolt Kelale edastatud tõendil oli küll kirjutatud, et tööd jagub ka 2012 aastal. Kuna mingit konkreetset kuupäeva 2012 aasta kohta ei olnud, siis Kela jaoks oli see umbmäärane ja seoses sellega ka selline otsus.

See on nüüd see koht, kus Tarmol tuleb kunagi/millalgi nö.tõeline töökoht leida, sest renditöökohtadega on nagu on. Millegi muu üle nuriseda ei saa, sest palk on alati õigeaegselt ja õigete numbrite näol üle tulnud. Küsimus on vaid selles, et kui täna öeldakse sulle, et alates homsest tööd ei ole, siis vaatadki oma suurte vasika-silmadega ülemusele otsa, tõmbad kõrvad lonti ja kõnnid koju. Ühesõnaga see tööleping, mis Tarmol hetkel on, on tegelikult õigustühine ja mingisuguseid garantiisid see ei anna. Õigustühine, sest määräikases töölepingus peab olema märgitud nii alguse kui ka lõpu kuupäev. Tema lepingul on aga ainult algus...

Janeli ja Karolini otsustes oli kusjuures veel üks rida kirjas, mida minu otsuses ei olnud. Olgugi, et seadusepunkt ja lause olid iseenesest samad. Lihtsalt, minu otsuses ei olnud seda puuduvad lõiku. Nimelt mahub Kela turvapiiri: “...aviopuoliso, vakiintunut avopuoliso, tai hänen tai hänen puolisonsa alle 18-vuotias lapsi.” ehk siis abikaasa, püsiv elukaaslane, või tema elukaaslase alla 18-aastane laps.

Vakiintunut avopaarit – jotka ovat olleet vähintään viisi vuotta yhdessä TAI joilla on yhteinen lapsi. Püsivas kooselus on paar, kelle kooselu on kestnud vähemalt 5 aastat või neil on laps.

Seega on tegelikult nii minul, Karolinil, kui ka Janelil õigus Kela-kaart saada. Tarmol, kui töötegijal, on see olemas ja meie, kui tema pereliikmed peaksime selle ka saama. Aga nagu ma ütlesin, siis ma ei hakka end enam lolliks jooksma. Saadan neile küll vastuse, aga kui nendelt tuleb omakorda negatiivne vastus ( suure tõenäosusega see tuleb), siis see asi jääbki nii kauaks sedasi, kui kevadel ise tööle lähen ja siis uue ringiga taotlema hakkan. Küll ma need asjad kunagi ikka korda saan ;)
Ausalt öelda olen ma sellest orav-rattas-jooksmisest juba veits väsinud ja ma tegelikult ootan, et väike rutiin tekiks.
Praeguseks on perekonna tegemised kerget viisi juba välja kujunenema hakanud ja isegi väike stabiilsus on tekkima hakanud:) Tarmo läheb hommikul kella 7:00-ks tööle. Mina viin Janeli kella 8:00-ks lasteaeda, seejärel jalutame Karoliniga teosammul kooli juurde – lähen sealt kell 08:35 bussi peale, Karolin peab veel umbes 10 minutit ootama, sest ta saab alles siis kooli ;) Selleks ajaks, kui ma bussi peale lähen, on platsile tavaliselt veel 5-10 last kogunenud ja nii nad seal siis ootavad. Praegu on ilmad soojad ja õues pole külm oodata. Kui pakane paukkuma hakkab, siis saadan ta küll koolimajja sisse ;) Mina jõuan stabiilselt 30 minutit hiljem kooli ( mittehilineja nagu ma olen !). Õnneks on mul õpetajaga diil tehtud ja see on nö. lubatud hilinemine ;) Kell 14:45 tuleb buss koolist tagasi, sõidan sellega Karolini kooli juurde. Karolini õpetajaga on meil selline diil, et kool algab tal igal hommikul kell 09:00 ( muidu olid ju erinevad kellaajad) ja koolis saab ta olla kuni kella 14:00, ülejäänud aja ootab ta raamatukogus, mis on koolimajaga ühes majas. Ta peab mind seal ca tund aega ootama, aga see eest on seal tegevust ja õnneks on koht turvaline ;) Seega on asjad täitsa jonksu läinud ja seoses kooli, lasteaia või lastega muresid ei ole. Ma olen vääg häpi, et mõlema õpetajaga sellise diilini jõudsin.

Kuna me ilma Kela-kaartidega ikkagi arstile saame, siis mul ei olegi mõtet ennast koolija tööga lõhki rabama hakata ja seda toimivat graafikut rikkuma. Kui ma koolist otse tööle läheks, siis mis lastest saaks? Hakka jälle mingeid mega-valemeid välja mõtlema! Siis ongi kogu aeg: mõtle, mõtle, mõtle...

Kirjutada kergem
rehkendada raskem,
ärgem sellepärast
pääd veel norgu laskem!

Mõtelda on mõnus
kuidas kõik on raskem,
ärgem selle pärast
mõnu mööda laskem!

Meie otsus on igatahes see, et kõik jääb nii nagu hetkel on ;)

Keegi oleks võinud juba varem kirjutada, et need Kela-kaardid polegi elulise tähtsusega, ma poleks nii palju oma ajusid keevitanud ;) Ma ju seda ei teadnud. Seega – tänud Sulle, P6rgukitz ;)

Kaunist novembrit ;)

Mõtelda on mõnus...

Mõtelda on mõnus
rääkida on raskem,
ärgem sellepärast
pääd veel norgu laskem!

Kõnelda on kergem
kirjutada raskem,
ärgem sellepärast
pääd veel norgu laskem!

Tegelikult on mõtlemine täitsa tore tegevus. Eriti, kui see veel mingisuguse tulemuseni viib :)
Ma tegelesin ka need paar päeva siin nüüd väikest viisi mõtlemisega...tegelikult võiksin ma öelda, et pigem seedimise ja kaalumisega...

Kuna P6rgukitz kirjutas, et saame oma arstiabi kätte ka ilma Kela-kaardita, siis polegi tegelikult sellel sotsiaalturval ja Kela-kaardil erilist tähtsust. Ma arvasin, et kui Kela-kaarti pole, siis maksan haiguste korral ennast segaseks. Aga, kui kolme esimese arstilkäigu eest 13 € tuleb maksta, siis ma arvan, et me oluliselt vaesemaks ei jää ja jõuame seda maksta küll. Seega ei hakka ma selle Kela-kaardi pärast ennast lolliks rabama ja käin koolis rahulikult edasi.

Liiatigi, kui see ettevõtluse koolitus jaanuari algusesse lükati :) :P :DTäpsemlat siis 12.01.2012.
Õpetaja rääkis eelmisel nädalal ise ka sellest koolitusest, et kes kursusest huvitatud on, see täidku avaldus ära, sest hiljem saab keelekursuselt sinna lihtsalt üle minna. Ma olin korralik, kuulasin sõna ja täitsingi selle ära (sest tõesti huvitab!) ;)
Kuna kursus lükati 2 kuud edasi, siis see ongi täpselt paras aeg veel keelt õppida ja siis ettevõtlusesse üle minna. Kursuse kestuseks on 3 kuud ( mulle on millegi pärast meelde jäänud, et oli 4 kuud! Ei tea...) ja see lõppeb täpselt siis, kui veel paras aeg õunapuid lõigata on ;)

Keelekursus on meil muide tasemel B2 ( sellest pole vist kirjutanudki) ehk hetkeline tase on B1, aga õpime tasemeks B2. Edasi tuleks C1 ja seejärel kõrgeim C2, mis on sünnipärase soomlase keelekasutus. Keeletasemed: http://www.iwg-kielet.fi/index.php?page=1022&lang=1

Kela otsused jõudsid teisipäeval siis ka paberkujul meieni ja otsused olid järgnevad:

Virge – ei
Karolin – ei
Janeli – ei
Tarmo – jah

See on üllatav, et Tarmo otsus nii kiiresti tuli, sest andsin tema paberid ju alles septembri lõpus sisse. Seega ei venitatagi Kela poolt nende asjadega väga palju.

Tarmole anti Kela-kaart kuni aasta lõpuni, sest selle aasta lõpuni garanteeris tööandja talle töö. Tööandja poolt Kelale edastatud tõendil oli küll kirjutatud, et tööd jagub ka 2012 aastal. Kuna mingit konkreetset kuupäeva 2012 aasta kohta ei olnud, siis Kela jaoks oli see umbmäärane ja seoses sellega ka selline otsus.

See on nüüd see koht, kus Tarmol tuleb kunagi/millalgi nö.tõeline töökoht leida, sest renditöökohtadega on nagu on. Millegi muu üle nuriseda ei saa, sest palk on alati õigeaegselt ja õigete numbrite näol üle tulnud. Küsimus on vaid selles, et kui täna öeldakse sulle, et alates homsest tööd ei ole, siis vaatadki oma suurte vasika-silmadega ülemusele otsa, tõmbad kõrvad lonti ja kõnnid koju. Ühesõnaga see tööleping, mis Tarmol hetkel on, on tegelikult õigustühine ja mingisuguseid garantiisid see ei anna. Õigustühine, sest määräikases töölepingus peab olema märgitud nii alguse kui ka lõpu kuupäev. Tema lepingul on aga ainult algus...

Janeli ja Karolini otsustes oli kusjuures veel üks rida kirjas, mida minu otsuses ei olnud. Olgugi, et seadusepunkt ja lause olid iseenesest samad. Lihtsalt, minu otsuses ei olnud seda puuduvad lõiku. Nimelt mahub Kela turvapiiri: “...aviopuoliso, vakiintunut avopuoliso, tai hänen tai hänen puolisonsa alle 18-vuotias lapsi.” ehk siis abikaasa, püsiv elukaaslane, või tema elukaaslase alla 18-aastane laps.

Vakiintunut avopaarit – jotka ovat olleet vähintään viisi vuotta yhdessä TAI joilla on yhteinen lapsi. Püsivas kooselus on paar, kelle kooselu on kestnud vähemalt 5 aastat või neil on laps.

Seega on tegelikult nii minul, Karolinil, kui ka Janelil õigus Kela-kaart saada. Tarmol, kui töötegijal, on see olemas ja meie, kui tema pereliikmed peaksime selle ka saama. Aga nagu ma ütlesin, siis ma ei hakka end enam lolliks jooksma. Saadan neile küll vastuse, aga kui nendelt tuleb omakorda negatiivne vastus ( suure tõenäosusega see tuleb), siis see asi jääbki nii kauaks sedasi, kui kevadel ise tööle lähen ja siis uue ringiga taotlema hakkan. Küll ma need asjad kunagi ikka korda saan ;)
Ausalt öelda olen ma sellest orav-rattas-jooksmisest juba veits väsinud ja ma tegelikult ootan, et väike rutiin tekiks.
Praeguseks on perekonna tegemised kerget viisi juba välja kujunenema hakanud ja isegi väike stabiilsus on tekkima hakanud:) Tarmo läheb hommikul kella 7:00-ks tööle. Mina viin Janeli kella 8:00-ks lasteaeda, seejärel jalutame Karoliniga teosammul kooli juurde – lähen sealt kell 08:35 bussi peale, Karolin peab veel umbes 10 minutit ootama, sest ta saab alles siis kooli ;) Selleks ajaks, kui ma bussi peale lähen, on platsile tavaliselt veel 5-10 last kogunenud ja nii nad seal siis ootavad. Praegu on ilmad soojad ja õues pole külm oodata. Kui pakane paukkuma hakkab, siis saadan ta küll koolimajja sisse ;) Mina jõuan stabiilselt 30 minutit hiljem kooli ( mittehilineja nagu ma olen !). Õnneks on mul õpetajaga diil tehtud ja see on nö. lubatud hilinemine ;) Kell 14:45 tuleb buss koolist tagasi, sõidan sellega Karolini kooli juurde. Karolini õpetajaga on meil selline diil, et kool algab tal igal hommikul kell 09:00 ( muidu olid ju erinevad kellaajad) ja koolis saab ta olla kuni kella 14:00, ülejäänud aja ootab ta raamatukogus, mis on koolimajaga ühes majas. Ta peab mind seal ca tund aega ootama, aga see eest on seal tegevust ja õnneks on koht turvaline ;) Seega on asjad täitsa jonksu läinud ja seoses kooli, lasteaia või lastega muresid ei ole. Ma olen vääg häpi, et mõlema õpetajaga sellise diilini jõudsin.

Kuna me ilma Kela-kaartidega ikkagi arstile saame, siis mul ei olegi mõtet ennast koolija tööga lõhki rabama hakata ja seda toimivat graafikut rikkuma. Kui ma koolist otse tööle läheks, siis mis lastest saaks? Hakka jälle mingeid mega-valemeid välja mõtlema! Siis ongi kogu aeg: mõtle, mõtle, mõtle...

Kirjutada kergem
rehkendada raskem,
ärgem sellepärast
pääd veel norgu laskem!

Mõtelda on mõnus
kuidas kõik on raskem,
ärgem selle pärast
mõnu mööda laskem!

Meie otsus on igatahes see, et kõik jääb nii nagu hetkel on ;)

Keegi oleks võinud juba varem kirjutada, et need Kela-kaardid polegi elulise tähtsusega, ma poleks nii palju oma ajusid keevitanud ;) Ma ju seda ei teadnud. Seega – tänud Sulle, P6rgukitz ;)

Kaunist novembrit ;)