Total Pageviews

Wednesday, September 27, 2017

Vaatan "Pealtnägijat" ja imestan...

...kuidas Tallinnas prokuratuur ei suuda kohtusse viia konkreetset kuritegu, kus on oi-oi, kui palju kannatanud, oi-oi, kui palju tunnistajaid ja oi-oi, kui palju tõendusmaterjali.

Tuleb meie, Haapsalu prokurör, Tallinnasse saata, sest tema jõuab isegi selliste  "kriminaalasjadega" tegeleda, kus ei ole ei ole ühtegi kannatanut, kus keegi ei kaeba ja kus puudub tegelikult kuritegu!


Tallinna omad! Ae! Tulge kutsuge meie usin prokurör endale appi!

Ei teagi, kas naerda või nutta!

Monday, September 25, 2017

Eila rabas, täna pohlal

Ei pea vist ütlemagi, et ilmad on S-U-U-R-E-P-Ä-R-A-S-E-D!
Ei kadesta neid, kes täna päeval tööl olid!

Kui terve nädalavahetuse võis põhimõtteliselt igast hoovist muruniiduki põrinat kuulata, siis mina sain lulli lüüa - olin oma muru niitmisega juba varem ühele poole saanud.

Terve eilse päeva kakerdasin lastega looduses ja täna ka.
Ok, täna sain ainult ühe lapse kaasa krabada, sest teised kaks olid koolis. Põhimõtteliselt peaks Johanna lasteaias olema, aga tal on juba eelmisest nädalast nohu, mis kuidagi ära minna ei taha...

Ühesõnaga looduses!

Võtsime (loe:Virge võttis) omale traditsiooniks, et igal sügisel tuleb korra rabas ära käia. Noh, umbes-täpselt sellisel ajal, kui lehter-kukeseened valmis on, siis on seened kergeks boonuseks :)

Eesmärgiks oli jõuda sinna:
sihtpunkt

Pool maad on juba läbitud

Kaks viimast, teised kaugel ees

Kosutav piknikupaus

Kolm õde - ühel suu pankooki täis :)

Liigume edasi

sealt me tulime!

Vaade tornist

Nii pikk retk paneb ikka mõtlema küll

Vaade tornile

Saab ka ujuda (ja ujuti!)

Tagasiteel

Pikk tee ootab ees

Bonsai-männid

Rada

Minu salakoht :):)

Seenelised

Lihtsalt ilus

Need jalad kõndisid palju

mükoloog

Harjutusi sabale

Oksad lähevad kohe ujuma!

Käbisõda

Kui ma nüüd ei eksi, siis edasi-tagasi oli maad kokku 9 km. Sinna minnes ei olnud väga vigagi, sest vähemalt pool maad kõndis Johanna ise, ülejäänud aja vedasin teda seljas. Meie aeglane kiirus oli põhjuseks, miks me kahekesi taga vantsisime. Teised läksid ees ära. Puhkekohtades saime jälle kokku :)

Eelmisel aastal me sinna päris lõppu ei läinudki, sest torn ei olnud sellel ajal veel valmis. Nüüd siis läksime ja ma pean ütlema, et seal on igati vinge. Ilusal suvepäeval tasub täitsaminna, siis saaks end rabavees märjaks ka kasta. Tundub, et ega eilsel ilmal ka eriti viga olnud, sest ka siis leidus inimesi, kes vette hüppasid! Katsusin - vesi soe küll ei olnud! 
Istuda oli seal torni juures igatahes lahe ja tagasi liikumisest ei viitsinud mõeldagi. Aga noh, venita, mis sa venitad, liikuma tuli hakata. Teised panid jälle pikalt eest ära, me lonkisime Johannaga järgi. Kord kõndis ise, siis oli mul jälle seljas. Ega me eriti kiirustanud ka - korjasime seeni, loopisime oksi vette, tegime käbisõda ja vaatasime muidu loodust. Ühesõnaga võtsime matkast, mis võtta oli. Ma ei kujutagi ette, kui kaua teised meid auto juures ootasid. Oma pool tundi kindlast. Ilmselt rohkem :):)
Talvel, hästi varahommikul, päikese tõusu ajal, oleks vist äge seal olla ja loodust pildistada.
Kui veel ühe samasuguse hullu leian nagu ma ise, siis läheks pildistama küll ;)

Tänane ilm oli ka selline, mis kontorisse ei ajanud (olgugi, et hädasti oleks vaja olnud!) ja läksime Johannaga Perakülla pohlale. 
Enne pohlatamist käisime mere ääres, kus laps sai ennast tühjaks joosta, loopida, hüpata ja mängida. Ilm oli tõesti super! Kui suvel seal käisime, siis oli vähemalt 24129 korda külmem! 
Mul ei olnud ju esialgu plaanis mere äärde minna ja seetõttu ei olnud ka mingeid mänguasju kaasas, aga üks ämber, väike kilekott, leitud kivid-oksad ja rohke liiv ajasid asja suurepäraselt ära.
Peale tunnikest mere äärt, läksime metsa alla pohli korjama. Ka seal jagus lapsel piisavalt loovat mõistust - küpsetas "lõkkel"seeni, tegi seenesõda, laulis omamõeldud laule ja oli üldse kuidagi nii, niii, niiiiiii rõõmus. 
Peab vist lapsega rohkem looduses käima!

Püüab vett

Segab suppi

Korjab pohli

Lilled sügavkülma

Käbisõda

Pohlad....mmmm

Tegi lõkke (ausõna, ise tegi!)

Marjulised on lõpetanud ;)

Metsas kondasime ringi oma tund-poolteist. Mingit hullu marjasaaki kokku ei korjanud, aga piisavalt palju, et mina talvel neid nosida saaksin. Teised pereliikmed ei pea pohladest eriti lugu. 
Kahte 0,5 liitrisesse kotti korjasin pohli koos vartega (saab talvel teetassi torgata) ja kahte kotti niisama. Lähevad niisiis sügavasse.

Peale metsa tahtis Johanna tagasi mere äärde minna. Mis mul sai selle vastu olla. Kui me kord juba seal olime, siis võtame ikka täie raha eest. Läks ja möllas jälle seal liivas nagu poleks sada aastat merd ja liiva näinud!






Koju jõudsime 18 ajal. 
Kiirustasin ruttu Abbile, sest tahtsin täna veel kasvuhoonest tomatid ära korjata. Õues on juba liiga niiske ja tomatid hakkavad laiguliseks minema. Tuleb ära korjata ja tuppa järelvalmima panna - saab vähemalt mõnda aega veel oma tomatit.

Veidi hilja peale läks ja korjasin neid tomateid seal kiirkorras, aga plaan sai vähemalt täidetud.

Tegelikult nägi plaan veel natuke asjaajamist ette, aga noh, kes see öösel enam tööd teha viitsib, eksole! Varasemalt panin siin hommikuni 3-4-ni, aga enam ei viitsi! Ei taha on ilmselt õigem sõna. Õnneks ei ole mul kurja ülemust ka, kes töölt lahti lubab lasta või jõulupreemia ära korjab :D
Ülemus on mul mõistlik ja ütleb, et kui kui täna ei jõua, tee homme ja kui homme ei jõua, siis tee ülehomme, aga kui ülehomme ka ei jõua, siis on juba jama majas :D

Olks, nüüd üks "Uusi päivä" ja siis magama. 
Tuleb homseks välja puhata, sest homme ju taas üks päiksepaisteline päev ootamas :P

Monday, September 18, 2017

SÜÜDI...

...mõistvat otsust õnneks ei tulnud.

Sellise lausega oleks tahtnud seda sissekannet täna alustada ja muu jutuga edasi minna, aga pean paraku nentima, et asi on sellest lausest kaugel.
Vääägagi kaugel!

Kohtunik pani praktiliselt esimese lausega juba rusikaga vastu hambaid ära: "Süüdi mõista..." ja muu joru sinna otsa.

Kuulasin, mitte kõrvad kikkis vaid silmad punnis ja ei suutnud uskuda, et see tõsi on!

Nii on!
Esimene kohtuaste on oma otsuse langetanud!
Kohtunik otsustas, et politseiametnik pani toime KURITEO, milleks on teadlikult ebaseadusliku otsuse tegemine ehk Kars § 311 prim 2 ja karistas teda rahaliselt 200 päevamäära ehk 4000 euroga. Lisaks tuleb süüdimõistetud KURJATEGIJAL riigi tuludesse tasuda kriminaalmenetluse kulusi, mis on tibake üle 1000 euro!

Kui otsus peaks jõustuma, siis läheks politseiametnikule see kiirmenetluse otsus maksma veidi üle 5000 euro, lisaks kurjategija tiitel ja ilmselt ka töökoht.
No ja kes siis tulevikus ikka KURJATEGIJAT tööle tahab võtta, eksole? Põhimõtteliselt võtab see kiirmenetluse otsus terve tuleviku.
Nutetud pisaratest ja kulutatud närvidest ma üldse ei räägigi!

Nüüd tahaks ma näha neid politseiametnikke, kes julgeksid peale tänast kuupäeva üldse veel kiirmenetluse otsust teha. Kui menetlusalune isik otsustab selle edasi kaevata ja kohus seda muudab, siis on ju politseiametnik automaatselt teadvalt vale otsuse teinud ja teda ootab 100% sama teekond!
Ja, oi-oi, kui lihtne on lasta neid otsuseid tühistada... Piisab ainult ühest väiksest paberist ja natuke teadjamast inimesest...

Vähe sellest, et politseiametnikud oma kiirmenetluse otsuse blanketid ära võivad visata, peaksid kõik need politseiametnikud, kelle otsused kohtu poolt juba tühistatud on, värisedes ootama, millal sisekontroll uksele koputab ja ülekuulamist tegema tuleb, et prokurör süüdistusega kohtusse saaks minna.

Kes seda kurjategijate armeed üleval hakkab pidama?

Tuletame meelde, et praeguse kohtukeissi puhul räägime me kiirmenetluse otsusest, mida edasi EI KAEVATUD, mis OLI JÕUSTUNUD ja kus menetlusalune isik oli enne süüdistuse esitamist juba mitu, mitu kuud SURNUD!

Kelle huvides see tegelikult oli, et sellise pastakast imetud jutuga tegeleda? Olen mõelnud ja kaalunud, aga välja ei mõtle.
Vana hea "X-files" - tõde on kusagil olemas...

Olgu selle tõega kuidas on, aga täna väljastatud kohtuotsus saab edasi kaevatud.
Jääme lootma, et järgmine aste viitsib asjaga ka tegelede ja saab aru, et politseiametnik oli lihtsalt ebapädev, et võttis otsuse tegemisel aluseks kolleegide juttu ja politseisse toodud avaldust.
Kui inimene on ebapädev, siis tuleks ta kooli saata, mitte kurjategijaks tembeldada!

Ühe küsimuse tahaks ikkagi veel esitada.
Kui teine aste otsust muudab, siis nõuame esimese astme kohtunikult 4000 + 1000 eurot teadvalt vale otsuse tegemise eest?!

Olin selle tänase otsuse üle nii kuri, et tulin koju ja pesin kõik toa põrandad puhtaks!
Midagi vähemalt positiivset! :D

Saturday, September 16, 2017

Pohlad, sügis ja orienteerumine

Alustame tegelikult orienteerumisest, sest ilma selleta ei oleks pohladele peale sattunud.

Orienteerumise kolmapäevakud on peale suvist pausi jälle pihta hakanud ja meie oleme taas usinasti metsas olnud. Peaks mainima, et juba eelmisel etapil (Palivere) sai viletsat sorti tulemus tehtud, sest kaotust võitjatele oli üle poole tunni!
Viimane, Peraküla, etapp oli sellega võrreldes täielik katastroof, sest ei leidnud esimest punktigi üles! Sai metsas ukerdatud ja otsitud, aga punkt jäigi leidmata! Peale pooletunnist otsimist hakkas tuju juba langema ja tundus, et seda punkti polegi kusagil. Hakkasin hoopis pohli sööma! Kohati oli metsaalune täiesti punane ja kuidas sa ikka nendest marjadest lihtsalt niisama üle jooksed!?

Pohlad, pohlad, pohlad

Põhimõtteliselt mööduski kolmapäevane orienteerumine pohli süües ja tulemus jäi kirja saamata. Veits oli nagu häbi ka, aga no mis teha, kui ei leidnud!
Neerud vähemalt tänasid sööjat ;)
Ilmeselt lähme millalgi lastega Perakülla tagasi, et talveks ka natuke marju korjata.

Mõned päevad tagasi käisime metsas seenel, sest Palivere orienteerumisel jäi nii palju seeni silma ja leidsin, et nüüd on täpselt õige aeg seenel ära käia. Läksime oma vanasse kohta, kus me tavaliselt käinud oleme, aga ei leidnud suurt midagi. Ma arvan, et kokku leidsimegi mingi 7-8-9 puravikku. Aga noh - vähemalt sai metsas käidud! 

Leidis veel ühe puraviku

Õhtul tegime suurema puugikontrolli, nelja peale leidsime ühe puugi, kes üritas end Janeli käsivarde puurida. Õnneks saime õigel ajal jaole ;)

Ei teagi, mis me sinna metsa läksime, meil omal ka ju Abbil seeni :

Seeni kui palju :) :D

Abbil on kõike muudki:

Nämm-nämm

Kui ma siin varasemalt kartsin, et herned jäävad sel aastal saamata, siis nüüd juba saab natuke midagi. Maitseb hää! Kui ilmad nüüd päris miinuseks ära ei lähe, siis saavad äkki kõik valmis ja oi seda pidu! Ikkagi kaks pikka peenart ju!

Õhutemperatuuril pole iseenesest väga vigagi, aga vihma tuleb küll ülearu palju. Täna öösel oli selline sadu, et ärkasin vahepeal lausa üles ja käisin akna peal seda vihma vaatamas. 
Iseenesest ei ole mul vihma vastu midagi, saabki kontoris tööd teha. Täna veetsin terve hommikupooliku kontoris, peale lõunat tuli päike välja ja siis kadus ka laua taga istumise isu ära. Mõtlesin, et lähen niidan natuke muru, aga laiskus tuli peale ja niitmine jäi ära. 
Korjasime natuke värsket kraami, andsime jänestele süüa ja tulime tulema. 

Nüüd viskame telku ette pikali ja hakkame filmi vaatama ;)



Tuesday, September 12, 2017

Vägilase Jooks, Kiideva Rattasõit, Kahe Silla Jooks, Marimetsa Kapp + veel üks eneseületus :)

Vägilase Jooks 


                                                Neli pikka kurki ja pakk spagetti :)

See oli auhind selle eest, et Vägilas Jooksu kolme etapi kokkuvõttes kolmas olin!Ahhoi!
Mind hämmastab, et suhteliselt suure reklaami ja osavõtuga võistlusel nii "kummalisi" auhindasid jagatakse.

Siinkohal pean kohe ette ära kiitma meie kohalikku Kiideva Rattasõidu auhindasid, kus iga vanuseklassi võitja sai ikka üsna korraliku nodikoti. Kui võtta veel arvesse, et osavõtutasu oli suur ümmargune null. Mina võitsin näiteks N35 grupi ja auhinnaks olid: säärised, venituskummid, vihmavari ja spordijook.


Nende nelja kurgi ja spagetipaki eest pidin ma rajale peaaegu oma elu jätma! :D
Enne starti oli mul selge, et pean võitma ainult ühte numbrit. Kui ma teda edastan, siis saan kolmanda koha, kui ei, siis jään neljandaks. Hoidsin kohe stardis tal silma peal ja kui kõik liduma hakkasid, siis pani ta juba pikalt eest ära. Sain kohe aru, et see rong on läinud, sest mina küll sedasi joosta ei jõua ja kohe alguses polnud end mõtet kinni joosta. Võtsin asja omas tempos ja olin selle kolmanda koha juba maha matnud.
Rada oli huvitav. Muda ja veetakistusi oli rohkem, kui kahes varasemas jooksus. Lisaks oli väga palju mägist jooksu. Nendest kolmsest etapist oli see kõige huvitavam ja samas ka kõige raskem jooks.
Umbes poolel maal juhtusin ma täiesti kogemata selja taha vaatama, kui nägin, et see minu konkurent, kes pikalt minu ees oleks pidanud olema, oli hoopis minu selja taga! Jagasin matsu välja, et ta oli ilmselt käte ülesande (õhus kätega mööda redelit edasi) ajal trahviringile läinud ja sel ajal, kui tema trahvikal olin, tegin mina oma käed ära ja sain temast ette. Õnneks oli ees veel neid käte jõul olevaid ülesandeid ja mul oli täitsa hea tunne. Kusjuures kogu edasise jooksu vahtisin ma ainult selja taha, et vahemaad ikka hoida. Jõudsin finisisse enne teda ja ajavaheks kogunes lõpuks 4 minutit.
Olin omadega rahul :)

Tugevad käed :)

Roomamine

Vesiliugu

Kotiga üles ja kotiga alla

Palkide alt läbi

Mäge, mäge ja veel kord mäge

Kõige vastikum takistus

Neli kurki ja spagetipakk :)

Üldtabeli esikolmik

Jooksud ise olid lahedad, aga järgmisel aastal jätan selle sarja ilmselt vahele, sest need kattuvad teiste võistlustega. Ülejärgmisel aastal äkki uuesti ;)

Kiideva Rattasõit
Tegemist meie oma kohaliku rattasõiduga, mis on toimunud juba üsna mitu aastat. Kuna ma varasemalt kusagilt eriti osa ei võtnud ja sellel aastal alles ära pöörasin (sportimise ja võistlemise osas), siis mina ei olnud sellest sõidust tegelikult midagi kuulnud. Nüüd, takka järgi, on kergelt nagu kahju, sest tegemist väga laheda päevaga. 
Päev algas laste rattasõiduga ehk 700-meetrise ringiga, peale mida läksid rajale suuremad ehk 20 km ringile. Lõpetuseks said kõik maitsvat suppi ja kringlit-kohvi. Kõik see tore päev oli osavõtjatele täiesti tasuta! 

85, 86, 87

Iga laps sai osalemise eest medali, diplomi ja maiuse. Karolin lõpetas laste seas neljandana, Janeli kuuendana, Johanna tuli koos minuga kusagil seal lõpus - tähtis pole võit vaid osavõtt :):)

Suurte sõidus olid erinevad vanusegrupid ja mina sain N35 vanusegrupis esimese koha. Minulle oli see muidugi paras üllatus. See eest meeldiv üllatus ja võtsin rõõmuga selle toreda auhinna vastu, mida ma sissekande alguses juba kiitsin ;)

Veel jagati auhindasid parimale võistkonnale ja perekonnale. Perekonna arvestuses läks arvesse ema, isa ja parima lapse aeg (noh, peres äkki mitu last).
Kuna mina sain oma vanusegrupis parima koha, Tarmo sai ka täitsa kobeda koha ja lapsedki tulid üsna eesotsas, siis arvestuse järgi olime me esimesed. Saimegi auhinna, olgugi, et võistluspäeval oli selle väljaandmisega väike segadus...
Kuna mind jäi see väljaandmine natuke ikka kripeldama, siis praeguseks ongi selge, et saama oleks pidanud selle üks teine pere. Juhendis oli küll kirjas, et isa, ema ja parim laps, aga kirjas ei olnud see, et ka laps oleks pidanud 20 km ringi sõitma. Meie mõtlesime, et lapse aeg tuleb ikka lastesõidus, aga saime valesti aru. Ilmselt ei saanud korraldaja ka vist päris täpselt aru...:)
Meil aga ükski laps seda 20 km ringi kaasa ei sõitnud ja seega ei oleks pidanud meie pere seda auhinda saama. Annan auhinna loomulikult sellele perele edasi, kes selle saama oleks pidanud, sest tulemuste põhjal tean, kellele selle edasi andma pean. Tahaks auhindasid ikka õiglaselt välja võidelda, mitte segaduse arvelt :) 
Pere auhind oli ise muidu selline: 

Pere auhind

Ma räägin - meie kohaliku võistluste kohta väga korralikud auhinnad!
Järgmisel aastal proovime uuesti pere karikat koju tuua :)

Kahe Silla Jooks
Esimest korda jooksin ma 10 kilomeetrit kevadel Haapsalus ja ajaks oli 1:06
Nüüd, neli kuud hiljem, jooksin uuesti ja ajaks oli 58:04
Endal oligi kavas alla tunni joosta ja see eesmärk sai täidetud.
Võrreldes esiotsa jooksjatega on aeg muidugi kosmiline, aga mina võistlen iseendaga ja kevadise jooksuga võrreldes näpistasin 8 minutit ära, seega olen tulemusega rohkem, kui rahul :)
Järgmisel 10 km jooksul võiks aeg 54-55 minuti juurde jääda.

Ametliku tulemusega on muidu selline lugu, et kirja läks see aeg, mis peale stardipauku jooksma hakkas. Ametlik aeg oligi 59:11, aga sealt võib julgelt  ca 1,5 minutit maha võtta, sest ületasin stardijoone alles siis, kui minut juba kulunud oli ja jooksma sai hakata sisuliselt alles siis, kui esimene sild ületatud ja toimus parempööre. Enne seda ei olnud võimalik rahvamassi tõttu lihtsalt joosta, sest polnud kuhugi minna.
Koht oli ka muidugi "tore" -  1896-e lõpetaja seas 1314-s :):)
Järgmine aasta võiks 1000 sekka ikka ära pressida ;)

Marimetsa Kapp - Kirbla
Pühapäeval oli rattasarja kuues etapp. Üldse ei jõudnud sõita! Põhimõtteliselt lihtsalt kulgesin seal rajal ja veeresin kuidagi ikka finisisse ära. Tuju polnud ka nagu see... Toss hakkab vist otsa saama ja talveuni kergelt juba peale kiskuma :D

Sel "hooajal" ongi jäänud veel kaks rattaetappi, Türi-Paide jooks ja Viljandi rogain.
Kui need tehtud, siis tõmban võistlustele selleks aastaks joone alla, et uuel aastal taas rajal olla.

Olen otsustanud triatlonit natuke tõsisemalt võtta ja käisin augusti lõpus treener Priit Ailti jutul, kes mulle järgmiseks hooajaks treeningplaani koostab ja mul silma peal hoiab. Oktoober on puhkusekuu, kus ei tee mitte midagi ja novembrist hakkavad õiged treeningud pihta.
Uue hooaja treeningutest ja võistlustest kavatsen eraldi blogi pidama hakata (mul ju aega on!!!!), et näha kuhu nullist võimalik liikuda on. Kui siin blogis selle kirjutamisega algust teeksin, siis saaks sellest kergelt juba spordiblog.
Praegu on ta...ma-ei-teagi-mis-blogi...sula-mula blogi :)

Kohe-kohe saab sellest vist poliitiline blogi, sest kavatsen esimest korda kohalikel valimistel kandideerida ja seda sel põhjusel, et peale Haapsaluga ühinemist maapiirkonna hääl ka natukenegi kuulda oleks.
Saab näha, kuidas läheb ;)

Ühest eneseületusest veel!
Küpsetasin pühapäeval õunakooki!!!!Täitsa ise küpsetasin :)

Keskelt oli natuke toores, aga täitsa söödav ;)

Ahhoi! :)