Lehevaatamisi kokku

teisipäev, 9. jaanuar 2018

Märksõnad aastaks 2018

Aasta on alanud tegusalt ja eile-üleeile olid nii mõnusad ilmad, et õnnestus isegi õues tööd teha.
See sügis-talv on siiani ju nii vihmane olnud, et pole praktiliselt õue saanudki.

Edaspidi lubab ka selliseid mõnusaid ja kargeid ilmasid, mida ma toas istudes kindlasti ära ei kavatse raisata - hommikul teen paar-kolm tundi kontoritööd ja seejärel lähen õue tuuseldama.

Mis siin ikka, lähme selle, värskelt alanud aasta, märksõnade juurde:

Kolimine - see on asi, mida ma ei jõua mitttttttttte kuidagi ära oodata!
Ma ootan seda juba viimased kaks aastat!! :) Nüüd on see kolimine juba enam-vähem käega katsutav ja tahaks loota, et saan oma kodinatega hiljemalt märtsis liikuma hakata.

Sorteerimine - seoses kolimisega kavatsen ma ära sorteerida kõik asjad! No kõik asjad käin läbi - karbid, kastid, kotid. Ma usun, et pool oma kolast võiks julgelt kõrvale panna ja minema viia, aga oma loomuse ja geenirikke tõttu ei suuda ma ühtegi asja ära visata ja ma ei teagi, mis saama hakkab :):)

Kooli lõpetamine - Restaureerimise õpingud hakkavad vaikselt ühele poole saama ja juunis peaks järjekordne väike paber taskus olema. Vahepeal pidasin ma iseendaga konkreetselt võitlust, kas pooleli jätta või mitte. Õnneks suutsin end kuidagi ikka ree peal hoida! Nüüd on lõpp juba nii lähedal ja enam ei luba ego mul püssi põõsasse visata ;)

Matemaatika - mul on selle matemaatika pärast paar korda juba päris tohmaka tunne olnud! Korra isegi mõtlesin, et ei vea selle mataga vist välja - oli tahtmine alla anda! Õnneks suutsin end ikka nii palju varrukast raputada ja aru saada, et kui ma seda matemaatikat omale selgeks ei tee, siis ei tule minust ka  mingit õigusteaduse üliõpilast. Põhimõtteliselt nutan ja õpin!  Seda ma muidugi enam ei looda, et kevadel mingi hiigel-tulemuse teeksin. Olen selleks veel liiga turakas. Panustan rohkem järgmise aasta peale ;) Noh, tasa küll sõuan, aga vähemalt liigun!

Ettelugemine - kevadel-suvel oli "Lääne Elus" artikkel, kus otsiti inimesi, kes pimedatele raamatuid sisse loeksid. Ma jätsin selle teema omale kohe kõrva taha, sest mul on üsna kindel ja selge hääl ning eeldasin, et sobin lugejaks küll. Sügisel, kui rohkem aega tekkis, tegin oma esimese lugemise teoks. Võtsin kaasa päris mitu raamatud, aga sisse sai loetud Epp Petrone lasteraamat "Jassi pass". Alustasin küll Andre Gide "Valerahategijad" raamatuga, aga lugedes oli nii raske neid prantsusepäraseid nimesid lugeda, et mul tekkis ajju mingi blokk ette. Ei suutnud lihtsalt edasi lugeda ja nii see jäi. Lugesin siis kiirelt selle lasteraamatu sisse ;) Vahepeal oli taas kiire ja lugemas ma käia ei saanud. Nüüdsest on rahulikumad ajad ja olen kenasti platsis. Täna sai sisse loetud pool Erika Salumäe uuest raamatust, järgmisel teisipäeval saab sellega lõpetatud ja siis alustan kohe Kaia Kanepi raamatuga. Kusjuures need mõlemad raamatud olid pimedate poolt soovinimekirjas. Mõtlesin juba jõulude ajal, et neid kahte raamatud tahaks ise sisse lugeda ja lootsin, et keegi ette ei ole jõudnud. Õnneks ei ole jõudnud ja Annil (kes seda sisselugemise värki majandab) oli nii hea meel, et just nende raamatutega sinna ilmusin. Kui need kaks läbi saavad ja mul aega veel leidub, siis loeks ka Jesper Parve "Mees" sisse.
Raamatute sisselugemine on täitsa huvitav kogemus. Üks asi on vaikselt omaette lugeda, teine asi kõva häälega, ilma puterdamata ja teise inimese pilgu all. Eks mõnikord lähevad sõnad segi ja tuleb puterdamist, aga siis loen selle lause uuesti. Puterdatud koht lõigatakse hiljem välja. Kui esimest raamatut lugedes oli selline kergelt ebameeldivus tunne, siis nüüd enam ei olnud. Ühesõnaga selline vabatahtlik töö inimeste heaks, kes ise lugeda ei saa.

Sõprade sünnipäevad - juba eelmisel aastal olin ma suhteliselt tubli ja ilmusin sõprade sünnipäeval ukse taha kohale. Mitte küll kõikide, aga edusamme ikkagi tegin! Sel aastal püüan ma tõesti nii tubli olla, etvähemalt nende sõprade ukse taha jõuda, keda ma eriti oluliseks pean. Masendav on see, et ühe sõbranna juurde pole saanud juba kolm aastat, olgugi, et ta elab kõigest 80 km kaugusel!! Ma tean, et ma tegelikult leian selle aja, et autosse istuda ja sõita! Ühesõnaga sõbrad - siit ma tulen!! Kui teil mulle kooki pole anda, siis võileiba ja kohvi ikka saab ;) :)

Autogrammid - mul on oma Eesti 100 mõte! :)
Jääb kuhugi sinna pubeka aega, kus autogramme sai nuiatud, aga miks mitte seda ka praegu teha. Riigikogus on 101 liiget ja tore oleks, kui ma nende 101 tegelase käest fotode peale autogrammid saaks. Eesti tähtsal sünnipäeval on ikkagi nemad need inimesed, kes meie riigis toimetavad!
Riigikogu lehelt saab kõikide saadikute fotod ja puha - mine ainult ja küsi autogrammi :)
Vaatame kuidas see programm mul tööle hakkab.

Triatlonid - sel aastal ei hakka ma võistlustega lolliks minema. Kavatsen kaasa teha ainult triatlonites ja Kõva Mehe Jooksus. Kõik teised jooksud jäävad plaanidest välja. Punkt!

Kokkamine - mina ja kokkamine ei käi endiselt veel kokku. Hädapärase söögi teen ära, aga see on ka kõik! Ma tean, et mulle tegelikult meeldiks toiduga igasugu trikke teha, kui ainult rohkem aega oleks. Praegu mõtlen ma sellest, et peale kolimist on meil uus köök ja uus suur söögilaud, kuhu me kõik korraga ära mahume, et äkki siis tungib kokkahing minus välja kogu pere saab vähemalt õhtusöögi laua taga kokku. Noh, unistama peab :):)

Tervisekontroll - paar aastat on jälle mööda läinud, kui tervisele täieliku kontrolli lasin teha. Nüüd oleks siis aeg taas see ring ette võtta. Jaanuar on sisuliselt juba läbi (:D), võtame selle tee siis veebruaris ette ;)

Suusatamine - kaks aastat ei ole põhimõtteliselt juba suuski alla saanud ja nüüd olen kindlalt otsustanud, kui Lõunas lund on ja radasid ka, siis võtan kohe terve nädala ja evakueerun Tartusse  Marite juurde. Lihtsalt käin ja suusatangi iga päev! Ilm läheb alates homsest küll miinusesse, aga meile igatahes lund ei luba...
Taevataat! Palun saada meile sellised talveilmad nagu oli 2011 veebruaris-märtsis! Kniks ja tänud :)

Raamatud - olen aru saanud, et raamatute jaoks on mul aega aasta alguses ja aasta lõpus. Oli see nii eelmisel aastal ja on ka nüüd. Praegusel hetkel on mul pooleli päris mitu raamatut, Ma ei teagi täpselt, kui mitu, sest poolikuid raamatud on nii kontoris, kui ka kodus.  Kodus on hetkel paber vahel kuuel raamatul (suur ajaloo mälumäng, Fred Kudu "Mitmevõistlus" (!? - nagu hakkaksin kergejõustikuga tegelema :D), aforismide kuldvara, "Kasvatades lapsi kasvatame iseennast", maailma ajaloo tähtsündmused ja Eesti, "Armastuse valgus" (olen Tarmole ka sealt vahel mõne luuletuse lugenud - pilk, mis sealt vastu tuleb on muidugi tasemel olnud :D)). Ühtegi ilukirjanduslikku teost mul praegu pooleli pole, sest olen sellise raamatu jaoks hetkel liiga püsimatu. Neid raamatuid hakkan lugema siis, kui oma ilusasse ja uhkesse magamistuppa sisse olen kolinud ja õhtuti voodis lugeda saan.

Läänemaa Sõprade Liiga - eelmisel hooajal õnnestus meie võistkonnal kokkuvõttes saada 5. koht (võistkondi oli 24) ja mul naiste individuaalarvestuses 6. koht (156 osaleja seast).
Sellel hooajal on eesmärgiks nii võistkondlikult, kui ka individuaalis esikolmikusse jõuda!
Mõned alad on vahetunud ja võistlused on järgnevad: tõukekelgu sõit, sulgpall, ujumine, lauatennis, automudelism, fotojaht, maastikuvibu laskmine, segway, petank, SUP-laua sõit, orienteerumine, discgolf, jalggolf, minigolf, laskmine, vehklemine, noolevise, korvpalli vigurrada ja mälumäng.
Väga lahe ja tore liiga on.
Kes Läänemaal tegutsevad, toimetavad, elavad,  siis soovitan soojalt osaleda ;)

Käsitöö - juba pikemat aega kripeldab see, et ei ole saanud ise midagi luua!
Eelmisel nädalal heelgeldasin kaks lumehelvest :D
Tegelikult ka...hing kohe karjub selle järele, et midagi teha saaks - tahaks hirmsasti rahvusmustris sokke või kindaid kududa, midagi lahedat õmmelda, heegeldada, joonistada, nikerdada, meisterdada, puutööd teha. Kõike tahaks teha! Ei tea kui palju reaalselt midagi teha õnnestub, aga ühe beebiteki õmblemisega pean kindlasti hakkama saama, sest meie suguvõssa lisandub üks tuttuus beebi ;)

Endale elamine - üha enam tunnen, et vajan enda aega. Põhimõtteliselt loe eelmist punkti, millega ma tegeleda tahaksin. Tahaks lihtsalt olla, et ei oleks kuhugi kiiret, et ei oleks miljon muud tegemist, et oleks lihtsalt aega. Ma ei teagi, miks ma selle märksõna siia kirjutan, sest sel aastal ma kindlasti mingit endale elamist lubada ei saa. Noh, igatahes ma unistan sellest ajast! :)
Õnneks pole ma selline inimene, kes peaks tähtsaks suure raha kokku kühveldamist, uhke ja kalli auto tagumiku all hoidmist või ülehinnatud brände kandmist. Katus on mul pea kohal, säästu-Ford on igati timmis ja mitu aastat vanad riided lähevad endiselt selga, seega võiksin ma endale seda vaba aega lubada küll. Äkki järgmisel aastal...

31.12.2018 - 31.12.2019 ajavahemik tuleb FB ja blogivaba aeg - see punkt on omakorda tuletatud  juba kahest eelmisest punktist.
Hea meelega tahaks ennast kõigest välja lülitada - nii e-mailist, messingerist ja telefonist, aga ilmselt ei mängi välja, sest töö iseloom on juba selline, kus ilma arvutita ei saa...

Aga 2-3-4 aasta pärast tuleb see aeg, kus ma lülitangi ennast kõigest välja, võtan vaba aasta ja saadan sõpradele tiguposti :):)


Põhimõtteliselt tegusat 2018 aastat!


esmaspäev, 1. jaanuar 2018

Mis toimus aastal 2017?

Ise arvasin, et aasta toob rohkem muutusi, rohkem üllatusi, rohkem tegemist.

Kuke aasta pidi kukkedele igati keeruline ja närvesööv olema, aga ma ütleks küll, et tegemist oli pigem rahuliku aastaga. Samas oli tihtipeale kiire...
Põhimõtteliselt kiire, aga rahulik aasta :D
Mina aga rahulikult ei oska ja seetõttu tundubki möödunud aasta kuidagi igav.
Hakkan vist vanaks jääma :)

Selles mõttes olin tubli, et tegin oma raamatupidamised korda. Aasta alguses hakkasin suure hooga oma kilekoti-raamatupidamist joonele sättima, aga see tubli ja viisakas toimetamine kestis kuni märtsikuuni, peale mida läks asi lappama. Sel aastal üritan asju taas jooksvalt korras hoida. Tegelikult ma tean juba ette, et see raamatupidamine läheb 200% kevad-suvel taas lappama, seepärast ma seda endale lubaduseks ei võtagi ;)

Lugemisega oli mul endaga selline diil, et loen läbi 20 raamatut. Läbi sai loetud 15 raamatut, aga sellest nimekirjast, mis välja valisin, sai loetud ainult 4 raamatut (mis on isegi hästi!). Teised raamatud tulid sujuvalt kõrvalt juurde:

Lugemisaasta 2017

Suve puhul olen ma rahul sellega, et ma viitsisin nii lahedatel spordivõistlustelt osa võtta. Ei saanud küll kõrgeid poodiumikohti (mis ei olnudki üldse eesmärgiks), aga see eest tuli kuhjaga emotsiooni.
Ja kui mitu korda ma Tartusse sõitsin!!! Pole kogu oma elu jooksul seal nii palju käinud!
Sportimise osas olin üldse tubli. Kui varasemalt olen kogu aeg suure innuga sportima hakanud, siis paari-kolme nädalaga on ind tavaliselt raugenud. Eelmisel aastal suutsin end ikka kuni oktoobrini järjel hoida. Olin sellest triatlonist nii vaimustuses, et oktoobris sai suisa treener võetud. Selle peo lõpetasin juba kuu aja pärast ära, sest oktoobris-novembris tuli nii palju tööd-tegemist, et trennidele aega ei jäänud.
Kolm kuud olengi sisuliselt niisama kulgenud ja pekki kogunud, aga kuna mu triatloni-armastus on endiselt alles, siis alates homsest hakkan trennidega taas pihta. Ei ole uue aasta lubadus, vaid puhas armastus ala vastu ;)
Selle kolme kuuga olen 5 kg juurde võtnud ja nõme on vaadata, kuidas pekk üle püksiääre ripub :D
Seega kaks kärbest ühe hoobiga.

Rõõmus olen ma selle üle, et korteri remont edeneb. Tööd on tehtud juba 4-6 kuud (ei mäletagi, millal asi alguse sai). Lootsin, et saaks jõuluks Koju, aga ei mänginud välja. Kiire töö ei ole kunagi kvaliteetne seega parem aeglasemalt, aga korralikult. Usun, et minna on ca 2 kuud. Tänu remondile olen rahadest loomulikult täitsa lage, aga ei kurda - peasi, et saaks korteri valmis!
Mul oli/on oma reservfond 2018 aasta välismaa suvetuuriks, aga see raha on ka kõik sirgeks löödud. Põhimõtteliselt olen  iseendale võlgu! :D:D
Kui selleks ajaks rahaliselt ei taastu, jääb reis ära, kui taastun, siis tahaks ca kuuajase Balkani-reisi ette võtta ;)

Ühe jalaga sai kohalikku poliitikasse astutud. Tegelikult kahe jalaga, sest sain kindlalt ja turvaliselt volikokku. Veel kord kummardus ja tänud neile, kes oma hääle mulle andsid ;)
Seisan oma tõekspidamiste eest ja otsustan alati nii nagu minu südametunnistus seda teha käsib.
Annan oma parima, et asjad edeneksid.

Kurb on see, mis üleüldiselt maailmas toimub.
Viha, julmus, südametus, ahnus...
Kõige julmem pilt, mis mul sellest aastast meelde jäi oli see, kus gaasiga mürgitamise tagajärjel (Süürias) üks isa oma surnuid kaksikuid käes hoiab.
Lõikasin ajalehest selle pildi välja ja see seisab mul siin kontori sahtlis. Kui vahepeal ving-ving peale tuleb, siis vaatan seda pilti ja mõtlen, kui julm see maailm ikka olla võib ja kui hästi endal kõik tegelikult on.
Mõnikord võib fotol olla selline jõud, mis sind hetkega laiali lammutab.
Vaatan seda pilti ja ütleme nii, et silm on märg...

Julmalt karm maailm...

See on umbes sama emotsiooniga pilt, kui see, mis Beslani pantvangikriisi ajal tehti
Maailmas on palju julmust, mis lastega tehakse, aga need kaks pilti on mulle emotsionaalselt nagu eriti...ei oskagi õiget sõna öelda...ühesõnaga mind mõjutanud fotot.

Abitult turvaline

Tahaks uskuda, et maailm liigub paremas suunas, aga reaalsus on ilmselt see, et järgneva 2-3 aasta jooksul käib kusagil üks korralik pauk, peale mida hakatakse asju tõsisemalt võtma.

Oma aastat tagasi vaadates ei meenugi hetkega, et midagi oleks halvasti olnud või läinud. Kui midagi oligi, siis ei midagi sellist, mis hinge kriipima oleks jäänud. Kui siis ainult see väiklane inimene, aga see on ka ilmselt seetõttu meeles, et värske teema. Aga see on rohkem las-koerad-hauguvad-küsimus.

Vana on nüüd vana ja ees on ootamas uus, sisetunde järgi muutusterohke, aasta. 
Sisetunne ütles, et ka 2017 aasta tuleb huvitav, aga nii igavat aastat ei mäletagi.

Loodetavasti 2018 läheb siiski paremini täkkesse ja toimub suurem action :):)