Lehevaatamisi kokku

neljapäev, 30. juuni 2011

Emigreerumine

Emigreerume siis tegelikult ikkagi 2.juulil, laupäeval. Kuna jõudsime öösel alles kella 02:00 ajal koju, siis magasime põhimõtteliselt lõunani välja ja, AUSÕNA, ei viitsi kohe homme jälle kell 05:00 tõusma hakata.
Jääb siis laupäev. Täna küürin veel elamist, homme teeme Abbil  seda mis vaja, siis olekski nagu kõik tehtud ja võib emigreeruda küll:)

Häid uudiseid ka!! :):)

Kuna ma olen töö otsimisega neid CV-sid ikka saatnud , siis eile oli postkastis üks positiivne vastus, kus oli kirjas, et  minust ollakse huvitatud ja soovitakse ühendust võtta. Soovisid, et helistaksin neile tagasi. Uh, tuju oli kohe nii hea :):):) Hoogu võtsin ma 4 tundi, et helistada. No seda ei saa mitte hoo võtmiseks nimetada vaid pigem ettevalmistamiseks. Püüdsin mõelda, mida nad minult küsida võivad ja millest rääkida ning seedisin selle kõik  oma ajus soome keeles ka läbi. Ütleme nii, et uusi sõnu tuli päris palju juurde ;):) Kui vaim valmis oli, siis helistasin.....toon muudkui kutsus ja kutsus, aga keegi ei vastanud. Lõpuks oli automaatvastaja see, kes mulle ennast tutvustas. Tutvustasin temale ennast ka ja ütlesin lõpetuseks:" Helistan takaisin, moi-moi" Panin toru ära ja vaatasin kuidas Tarmo kõrval naerma hakkas. " Helistan takaisin!!??"No, tere hommikust!! " Soitan takaisin", mitte helistan: ):):) Ma tean seda väga hästi, aga ju see närveerimislaks on nii suur, et nii lihtsad sõnad meelest lähevad :):) Ma olen pigem selline näost näkku rääkija, mite telefonitüdruk.Kusjuures enne kõne tegemist vestlesin Tarmoga soome keeles kõik läbi ja kõik oli OK. Vähemalt enda arust: ):) Umbes pool tundi hiljem helises minu telefon. Lasin sellel päris mitu korda heliseda, hingasin sügavalt sisse ja vastasin. Tegemist oli siis sellesama tööandjaga. Tema tutvustas end, mina tegin omalt poolt sama.  Siis rääkisin ära, et helistasin neile kuna nad seda soovisid. Tema küsis, et kas olen Soomes ja kas oleks võimalik ka kokku saada. Selgitasin, et tulen Soome reedel, et kas oleks võimalik kohtuda järgmisel nädalal. Tema oli sellega nõus ja nii leppisimegi kokku, et kohtume teisipäeval, 05.07 kell 13:00. Kuna nende tänavate nimed on nii mega pikad ja sarnased, siis aadressi pidi ta saatma mailile :) Ja kui ma maili nüüd lahti lõin, siis oli seal pealkirjana kirjas "Tervetuloa työhaastatteluun L&T:lle"ehk siis tere tulemast töövestlusele. Kirja sisuks oli kokkulepitud kuupäev, kellaaeg, aadress ja märge, et võtaksin kaasa passi koos tööraamatuga. Minu jaoks on see paljulubav. Firma tegeleb siis igasuguse puhastusteenistusega: prügivedu, aknapesu, aedade hooldamine, koristamine jne. Kusjuures, kui me eile oma soome-kodusse asju tassisime, siis vaatasin all stendil kuulutust, mis otsib kinnisvara hooldajat. Tegemist on sama firmaga, mis minuga ühendust võttis. Hiljem mõtlesin, et äkki ongi tegemist sama töökohaga!!
Korter kõndis ise meie juurde ja nüüd siis äkki töökoht ka. See ei saa ju võimalik olla, et asjad sedasi sujuvad....või just - ongi ette nähtud, et sinna läheksime ja seal oleksime??
Igatahes 05.07 peale kella 13:00 saab siis selgust. Mul poleks selle vastu midagi, kui seal nende majade juures kinnisvara hooldaja oleks ( niidaks muru jne), siis ei oleks ka laste paigutamisega probleeme. Ah, ei maksa siin unistama hakata :):):)

Tarmo suhtes on ka head uudised. Ka tema helistas täna ühele võimalikule tööandjale. Nad leppisid samuti kokku, et kohtuvad järgmisel nädalal, esmaspäeval.

Kui meil mõlemal praegu töö leidmine õnnestub, siis kõige parem on selle asja juures, et saame  tööd otse soomlaste alla ja ei ole mingeid eestlastest vahendajaid, kes hunniku pappi oma taskutesse kühveldavad ja tagatippu veel tagumiku lohku tõmbavad!

Kolimisest nii palju, et asjad vedasime bussist tuppa ca 20 minutiga. Peale seda kiiresti Ekotorile - ostsime sealt suure  voodi (45 €), suurde tuppa sektsiooni (44 €) ja 2 tugitooli (24 €). Seega päris põrandal magama ei pea ja telekat saame ka tugioolilt vaadata :):) Ütleme nii, et eluks vajalik on kõik olemas. Telku võib algul maas vedeleda küll ja kui keegi otsustab külla tulla, siis diivanil istumise asemel tuleb vaibaga leppida.

Hetkel on oluline  info edastatud. Kuidas Soomes esialgu selle netiga on, ei oska öelda. Kui algul netti polegi, siis   kajastan meie sündmused arvutisse ja lisan  hiljem copy-pastena ka blogisse :)

Kõike kaunist :) Nüüd Marite juurde Marian´i varbaid loputama :):):)

kolmapäev, 29. juuni 2011

Kolimine

Aeg on jälle märkamatult edasi läinud. Jaanipäev on läbi, liha söödud ja jaanituli põletatud.


                                                  Imetlevad jaanituld

Vahepealne aeg on põhiliselt pakkimisele, õmblemisele, niitmisele, pakkimisele, õmblemisele, pakkimisele, niitmisele, pakkimisele, õmblemisele, niitmisele ja veel kord pakkimisele kulunud. Õmblemisele kulus sellepärast nii palju aega, et Marite pisipiigale oli tarvis enne kolimist beebitekk valmis meisterdada- muidu... :):))Tekk on siis meisterdatud spetsiaalselt Marianile koos sünni kuupäevaga, kellaajaga, kaaluga, pikkusega, koduaadressiga, issi-emme autodega, tähtkuju ja Jänku aastaga. Kõik oluline info, mis ainult tema kohta käib :) Tekk on parajalt suur ( 2x3 m), nii et Maian saab end seal peal rullida küll :)
                                                         Marian´ile - just for her :)

Täna, 29.juunil, on käes kolimispäev.
21.juuni saabus liiga kiiresti, et ei jõudnud korralikult reageeridagi, kui päev juba otsa sai :) Niisiis kolimegi täna. Eile sai terve päev veel pakitud ja bussi asju paigutatud, absoluutselt kõik priud-praod on täis topitud. Isegi mu jalgeesine on asju täis:) Äraütlemata palju kraami mahub sellesse B-kategooria bussi. Kõik hädavajalik mahtus peale ja rohkemgi veel. Bussi laenasime muide sõbralt “aitäh” eest ;)
Äratus oli kell 05:00.Eile õhtul ei tulnud kohe kuidagi und, sest peas oli niiiiii palju mõtteid. Jäingi alles 03:00 magama. Seega võib arvata, et see tõusmine eriti lihtne polnud :)

Tahate küsida, et milliseid mõtteid see kummaline aju täis oli, jah? No näiteks selliseid: Millise töö ma leiaks? Kas Tarmo saab ikka kohe tööle?Kuidas Soomes kiiremas korras ravikindlustuse saaks? Lasteaia kohad? Kuidas lapsed kohanevad? Kas see hetk ongi nüüd käes, mil Soome ära sõidame?Kas ma peaksin omale kolm korda vastu paremat põske lööma adumaks kuhu ja millesse ma meid vedanud olen :):):) ? Äkki asjad ei lähegi nii nagu mõtlesime? Võimalikud tagasilöögid? Millised vajalikud esemed kolides maha jäävad? Kas vean oma soome keelega ikka välja?Mitu nõudekirja Swedbank meile sellel kuul saadab? :):)
Ühesõnaga küsimusi ja mõtteid, millest mõelda, on ikka hulgim.

Täna kolime asju, aga koos lastega on plaanis ära sõita reedel, 1.juulil.

Mis muret teeb?
Kõige pakilisem probleem on muidugi töö leidmine. Nii minul, kui ka Tarmol. Usun, et Tarmol ei teki tegelikult raskusi, vähemalt üks toitja oleks siis olemas. Tähtis on just see, et mina ise tööd leiaks, sest põhimõtteliselt töölepinguga algabki Soomes elu, sest siis saad isikukoodi. Ilma selleta pole sa Soomes mitte keegi – persona non grata! Töölepinguga algab põhimõtteliselt kõik Alles peale seda saab hakata miskit taotlema: lasteaia kohti, elamislube jne. Kusjuures alalist elamisluba saab taotlema hakata alles siis, kui oled paar kuud sissetulekut omanud. Kui paar kuud on kenasti tööd tehtud, tuleb koos töölepingu ja kindla elukoha andmetega politseisse minna ja taotlus teha. Kui taust kenasti puhas ja sissetulek garanteeritud, siis üldjuhul need load ikka saab. Vähemalt need tuttavad, kes on viimasel ajal Soome kolinud, on protseduurid läbinud sellistel tingimustel. Kuidas reaalselt läheb, näitab jällegi aeg. Ühesõnaga hetkel on kõige tähtsam see, et leiaksin töö!!
Hetkel ma isegi ei vali, sobib ükskõik milline töö, sest seda on hetkel lihtsalt vaja. Olen Soome tööandjatele ikka CV-id ( koos enda ja pere tutvustusega) saatnud – valimatult ja kõikjale :):) Kas minus kajastub juba meeleheide?? Ei, seda ei saa öelda, lihtsalt teadmine, et töölepingut on vaja, paneb hetkel kõigega leppima. Alates aknapesijast kuni kojameheni ;):)

Minu hea sõber on ikka öelnud, et eestlase karjäär Soomes algab koristaja ametiga ( eks see käib pigem naissoost eestlaste kohta, kes soome keelt piisavalt ei valda). Loomulikult ei ole minu unistustesse kunagi kuulunud see, et ma Soome koristajaks/kojameheks kolin :):):) , AGA kui minu pere heaolu( põhimõtteliselt Soomes ellu jäämine ) sellest sõltub, siis ma lihtsalt teen seda....kõhklemata.
Politseinikust koristajaks :):) - pole paha karjäär!
Kui nüüd ilma ironiseerimata, siis arutleme teemat veel edasi....Ok, algul koristaja. Tegemist on tõenäoliselt kõige madalama töökohaga – igas riigis. See juba näitabki seda, et enam allapoole ei saa, siis jääb üle vaid tõusta. Tundes iseennast, siis tean, et kui olukord nõuab, võin alustada kõige madalamalt, aga see ei tähenda, et ma sellega lepin. Ma ei ole väga ambitsioonikas ja ei unista mingitest kõrgest kohadest, aga ma tean, mida TAHAN ja tean, mida EI TAHA. Loomulikult on mul seoses Soomegagi oma visioonid, aga nendest ma täna ei kirjuta. Millalgi peaks ka nendest kirjutama, siis 2-3-4 aasta pärast on hea näha, kas läks nii nagu mõtlesin :):)

Minu murede mure on aga see, et KUI ma leian töö, siis mis saab Karolinist?
Janeliga poleks probleemi, sest tema saab 2 nädala pärast ( kui tööleping sõlmitud l) lasteaia koha. Lasteaia avaldustel on isegi lahtrid küsimustega, kas kohta on vaja nädalavahetuseks? Õhtuks?Ööseks? Arvestatud on igatahes kõigega. Seega Jantsuga probleeme ei tohiks olla.VIST. Karolin on aga koolieelik ja tema lasteaeda ei saa. Ma tegelikult 100% ei tea ka, äkki saab. Soomes on ju ka kindlasti perekondi, kellel pole koolieelikut töö ajaks kellelegi hoidmiseks anda ja üksi koju ka ei saa nagu jätta. Seega ei tasu mul VIST hetkel mõtlemisega juukseid halliks ajada, vaid oodata. Nagu ma varem öelnud olen, siis:kes muretseb enne kui tarvis, see muretseb rohkem, kui tarvis.

Aga KUI mingit kohta Karolinile lasteaias ei saa, siis variandid on järgmised:
Variant 1.Tuleb leida õhtune/öine töö – kui Tarmo on kodus, siis mina tööl. Kui mina kodus, siis Tarmo tööl. Tarmo ei arva sellest muidugi midagi, sest tema jaoks poleks see mingi elu. AGA, kui ALGUSES on sedasi tarvis, siis lihtsalt on tarvis.
Variant 2.Tuleb leida lapsehoidja, kes kuni augusti keskpaigani Soomes meie juures elab. Töötu sõber, kes Sa päevad läbi kodusseinalt tapeedimustrit imetled, tule välismaale :):):) Meie poolt on söök, elamine, Juku Veepargi pilet ja 200 € kuus taskuraha( ikkagi 4 x rohkem, kui Eesti töötu abiraha) :):) Seega, kes usaldusväärset lapsehoidjat teab – andke teada – tõega ;)
Variant 3. Tuleb Karolin usaldusväärsetele inimestele 1,5 kuuks hoida anda. Variant, mis mulle endale tegelikult kohe üldse ei meeldi, sest tahan, et lapsed oleksid Soomes ja saaksid keelt/elukohta tundma õppida. See ongi pigem selline mõttesähvatus.
Variant 4. Tuleb leida VÄGA hea tööandja, kes arvestab kohe alguses, et mul on 2 last :) Kas saaks tööaegasid kuidagi laveerida või võtaks esialgu kasvõi poole kohaga tööle.
Variant 5. Rohkem variante pole.

Eks see esimene variant peab kõige reaalsem olema, olgugi, et mulle endale meeldib teine variant.
Ei me ette tea, mis elu meil tuua võib, kuid ometi see mis peab, tuleb kindlalt kõik !! :)

Laev liigub... mõtted liiguvad..... aga internet hakkab vaikselt-vaikselt hääbuma, seega moi-moi, kuni järgmise netiühenduseni ;)

neljapäev, 16. juuni 2011

Millest küll tehtud on väikesed tüdrukud?

Suhkrust ja jahust ja maasikavahust ;)

Palju õnne Maritele ja Eirgile pisipiiga sünni puhul.

Eile, 15.06.2011, kell 05.41 varahommikul  sündis 3830 g raske ja 51 cm pikkune väike preili.

Väikestel lastel on väikesed peod,
väikesed südamed, väikesed teod.
Väikestel lastel on uusselged silmad,
nende jaoks selged on vihmased ilmad.
Väikestel lastel on looduse juuksed,
tõeline naer ja tõelised nuuksed.
Jäägu lapse silmad veel kauaks nii särama,
lahti siis talle kõik maailma väravad.



Suured ja tugevad kallid Võrumaale :)

Tüdrukud on jah suhkrust ja suhkur maksab Soomes poole vähem, kui meil :):)

Oleme natuke arutlenud ja mõelnud, kas minna Soome enne Jaanipäeva või peale. Ostsus on siis selline, et asjad viime ära enne Jaane( tõenäoliselt 21.juunil) ja ise emigreerume peale Jaane (tõenäoliselt 28. või 29. juunil). Kõik korraga ja üheskoos nagunii minna ei saa, sest bussi, millega asjad viime, peame nagunii Eestisse tagasi tooma. rEga neid suuri asju eriti palju polegi : lastetoa mööbel( kruvime lahti, siis võtavad vähem ruumi), laste nari, pesumasin, jalgrattad, köögi laud + toolid....Rohkem nagu polegi selliseid suuremaid asju. Ülejäänu on selline tilu-lilu...a la laste mänguasjad, meie riided, tolmuimeja, nõud jne.jne. Selline tilu-lilu, mida saab vajaduse korral hiljem ka väikse autoga järele vedada.
Ma tegin pakkimisega juba ka algust - panin põrandapesu vedeliku, pesukäsnad ja köögilapid karpi, et siis uus kodu ikka päris läikima lüüa  :):):) Saab kõik priud-praud puhtaks nühkida, enne kui mööbel sisse tuleb ;)

Ei muud, kui pakkima. Nüüd oleks ainult suuremas koguses kaste/karpe vaja ;) Kes oskab öelda kohta, kust neid saab, siis ootan kõnet ;)

NB! Magame lastega hommikuti praegu kella 10-ni ja äraütlemata mõnus on :)

Täna nikerdasin selle pildiraami kallal, mis ma Soome kirbukalt 2 € ostsin. Tiimarist ostsin musta kartongi juurde ( 1 €), meisterdasin augud sisse (4 tundi !!!) ja valmis ta saigi ;) Ise olen väga rahul, nii et 3 € eest vaatamist kui palju ;) Kusjuures sinna kirbukale jäi veel 2 sellist raami. Kui nüüd uuesti sinna satun ja need veel alles on, siis ostan kindlasti ära ja nikerdan veel perefotosid juurde juurde. Peaks kohe  Karolinist ja Janelist eraldi tegema....mmmm..Jep, nii ma teengi.

Meie suur perefoto

laupäev, 11. juuni 2011

Tagasi Eestis

Eile oli meil sebimisvaba päev ;) Magasime suht kaua , peesitasime natuke päikse käes ja käisime meres ujumas (tegelikult kastis ainult Tarmo end merre, sest minu jaoks oli vesi liiga külm). Kuna me ei viitsinud niisama eriti kaua vedeleda, siis läksime linna peale ringi tuiama.

Kõige pealt tõdesime, et valisime elamiseks ikka tõesti õige linna. Seda seepärast, et natuke Turu kesklinnast väljas on SUUR-SUUR veepark, mis alles 06.06.2011 avati. Kui ma panen kogu Eesti ujulate liumäed ja lõbustused kokku, siis ma ei saa ka nii suurt veeparki, kui Turus  on. See on ikka eriti vägev koht. Ma ise möllaks ka seal terve päeva ;):)
                                                            3/4 Juku veepargist

Alla 4-aastastele on pilet tasuta ja üle selle on päevapiletiks 21 €. 
Lisaks veepargile on Naantalis Muumimaa. Seesama Muumimaa, kuhu ma tüdrukud viia lubasin, kui Soome kolime. Ise ma muidugi ei teadnud, millises linnas see täpselt asub. Teadsin, et Soomes, aga kus täpsemalt – seda mitte. Ja nüüd tuleb välja, et siinsamas, külje all. Ma ei oskagi praegu täpselt öelda, kui kaugele Naantali jääb...ehk 15-20 km.

Peale lõunat käisime Turu kirbu-ja ökoturud läbi. No sealt saab ikka igasugust träni ja manti. Alustades mööblist ja lõpetades nööpnõeltega. Mulle meeldib sellistel kirbukatel ikka sajaga käia. Kavatseme kogu oma mööbli ja suuremad asjad sealt Soome-koju osta. Eest-kodu ka päris tühjaks nagu ei taha vedada ja lisaks sellele on odavam kirbukatelt osta, kui Eestist tooma hakata. Näiteks täitsa ilus ja kena sektsioon maksis 45 €, laelambid( igas mõõdus) 5 €, suur ja lai voodi 42 €, puidust toolid 5 € /tk, nurgadiivan 73 € jne.jne Ja asjad olid ikka korralikud, mitte mingi prügimäe kaup ;) Ütleme nii, et 300 € saab siin täitsa uhke elamise juba orgunnida.

                                                             Kirbuka kraam :):)

Soetasime ise ka mõned vidinad ;) Näiteks suure pildiraami mõõtmetega 50 x 60 cm (kuhu alla panen perepildid ), väärtusega 2 €; soome “Aabitsa,” väärtusega 1 €; õlleklaasi( sellisekus ülemises ääres on kole nägu, all juba ilus ehk inimene joodi ilusaks), väärtusega 1€; puidust riidenagi, väärtusega 1,3 € tutika CD koos kahe plaadiga, väärtusega 1€; ja Soome lauamängu ostsin ka , väärtusega 4 €. Tegemist on sama mänguga, mis meil Eestis Eesti kohta on ehk”Eesti mälumäng”. Kokku raiskasime kirbukal koguni 10,3 €.

Korterist ka natuke rohkem informatsiooni ;)
Tegemist on siis 3-toalise korteri + köök+ garderoob. Kokku 74 m´2. Päris hea lahmakas. Peaaegu 10 ruutu suurem, kui meil praegu on. Kõik toad on täpselt ühesugused( valged seinad ja tume põrand), ainult suuruse vahe on ( seepärast ei lisa tubadest rohkem ka pilte). Mulle meeldib see, et nii esikust viib uks garderoobi , kui ka lastetoast. Garderoob on täpselt nii suur, et mahutab kõik riided-jalanõud ära ja ruumi jääb veel ülegi ;) Köök on siis koos sisustusega - mööbel, pliit ja külmik. Vannituba ja WC on 2in1. Eriti lahe on selle juures see, et vesi on tasuta - kasuta nii palju kui tahad, nii sooja kui külma. Keldrikorrusel on saun, mis töötab neljapäeviti ja laupäeviti. Lasteaed on 300 m kaugusel, kool  ca 1 km ja kesklinn alla 7 km. Maja ees on mäenõlv, kus kasvavad piibelehed.....mmmmmm :):) Järgmisel kevadel polegi vaja kaugele minna, et neid vaasi noppida ;)
Kuu üür on siis 571 € + elekter ca 20 €.

                                                  Meie Soome-kodu väljast ;)


                                                                 Vaade rõdult

                                                                       Köök

                                                          Tüdrukute tuba

                                                                1/4 garderoobist

                                                                     Esik
Ütlen ausalt - ma poleks eluski arvanud, et me selle korteri nii kergelt kätte saame. Olen netist  ikka  teiste inimeste õudukaid ja muljeid lugenud, kuidas nad otsivad mitu kuud,aga ikka ei leia.
Ma ise olin palju hullemaks ette valmistunud. Kirjutasin kodus kaasa 16 aadressi. Valisime välja esimese, mis meile kõige paremini sobiks -  selle me ka saime !! Ju see pidigi nii minema. Kui ühe asjaga läheb nii hästi, siis teise asjaga kisub kiiva.....:):) Tundub, et vegeteerime töötutena veel edasi :):)

Fui-fui-fui.,...nali oli ;):)

neljapäev, 9. juuni 2011

Juhhuu - korteriralli lõppenud - õnnelikud korteriomanikud :):)

Tervitused jällegi siit kaunist paigast.
Eile õhtul, kui köögi-pesumajast telki jalutasin, siis ei läinud ma mitte filmi vataama, vaid hoopis raamatut lugema! Vot nii valge oli. Võtsin reisule kaasa kaks raamatut,Georg Simenon “Kiri emale” ja Aldous Huxley “ Hea uus ilm” Igaks juhuks peab ikka mõni raamat kaasas olema.
Kusjuures, kui ma eile õhtul magama läksin, siis oli telkimisplatsil juba täielik vaikus – ükski inimene ei liikunud ja ühtki häält ei kostunud!! Kõik juba puhkasid. Meil Eestis ju nii küll pole. Meil rämmatakse ikka poole ööni, hoolimata naabrite puhkuse soovist. Vot siis sellised lood.

Tõusime hommikul kella 09:00 ajal. Telgis ei olnud külm ega palav, täpselt paras oli . Ja uni oli ka hää ;) Hommikul vintsutasime omale kohustuslikud võileivad sisse, jõime jogurtit-morssi pääle ja asusime jälle teele:):):)
Käisime seal samas piirkonnas, kus eile seda esimest korterit vaatasime. No midagi pole teha, meile see kant niiiii meeldib. Otsustasime  siis igaks juhuks sinna kontorisse minna ja uurida, kas see korter on veel vaba või mitte.
Kui maaklerifirmasse sisse läksime, oma moid-moid ära ütlesime, siis teavitasin maaklerit kohe, et minu soome keel ei ole just kõige parem, aga me saame hakkama. Maakleritädi noogutas ja jäi rõõmsalt otsa vaatama. Ütlesin siis aadressi milline korter meid huvitab ja küsisisn, et kas see on veel vaba. Ja kujutage ette – see korter oligi veel vaba!! Tädi andis meile avalduse ja ütles, et me selle ära täidaksime. Hakkasin seda avaldust siis täitma ja seal olid küsimused nii sissetuleku kui ka töökoha kohta. Need on ju need toredad kohad, mis meil pole ja mida me ei oma:):) Paningi külma kõhuga Tarmo reale, et hetkel ei tööta, aga kui elukoht oleks, siis saaks ka tööd. Enda töö lahtrisse panin külma kõhuga, et olin Eestis politseinik ja otsin nüüd siin tööd. Lapsed lisasime ka sisse. Peale pisikest vestlust ütles tädi, et ta ei näe probleemi miks me ei võiks seda korterit saada, ja et me tuleksime tunni aja pärast tagasi. Kui kontorist välja läksime, siis ei julgenudki väga rõõmustada, sest ei teadnud ju 100 % kas saame siisselle  korteri või mitte. Seega läksime ja lõime oma aega linna peal laiaks, leidsin vahepeal ka neti leviala ja sain oma eilse sissekande blogisse üles riputada. Kui tunnike oli möödunud ja me tagasi kontorisse läksime, oli tädil juba lepingud valmis tehtud!!:):):) Kui ma neid pabereid nägin, siis oli mul nägu kohe laia naeratust täis.
Kõik on vinks-vonks, kuu üür on hoopis 571 €, (juuni eest peame maksma ainult 280 € ) vesi on üüris sees ja autole on parkimiskoht ka tasuta. Kuna ühe kuu üür tuli tagatiseks ette maksta, siis pidime veel pangas käima, et seda teha. Kui see tehtud oli, siis läksime kohe uuesti korterit kaema :P:P Tegin pilte ja puha ( need lisan hiljem, kui koju jõuame). Kusjuures elektrilepingu pidime ka ise tegema, sest kui inimene korterist välja kolib ja seal kedagi enam ei ole, siis elekter katkestatakse.
Pean meid nüüd natuke kiitma ja ütlema, et kõik asjad saime ise aetud ja puhtas soome keeles ( nii puhtas, kui ise räägime ).
Ühel korral tekkis selline teema, et me ei saanud nagu eriti hästi aru ja ma hakkasin naerma öeldes, et en ymmäränyt. Tädi seletas aeglasemalt ja asi sai selgeks ;)

Nagu aru saada, siis tänasest päevitamisest ei tulnud midagi välja, tõenäoliselt ei kavatse ma ka homme päevitada. Plaanis on hoopis terve homne päev tööd otsida. Kui töökoht on olemas, siis saab alles kõiki teisi asju edasi ajama hakata – lastele lasteaia kohad, Soome isikukoodid jne.jne.

Tööle hakkaks alles peale jaanipäeva, mitte varem. Saab veel Abbil varbaid sirutada ja lõket teha ja loomulikult muru niita. Peale seda kasvab Abbi vist küll heinamaaks, sest niitjaid ju pole :):).Eks siis peab trimmeriga enne sügist kõik maha laskma, kokku riisuma ja niidukiga seejäärel kõik veel üle laskma ;)A mis ma siin sellest heietan, see ju veel kauge tulevik. Suurem mure on see, kuidas mina tööl saan hakata käima. Selles ma üldse ei kahtle, et ma töökoha leian – ma leian. Aga nüüd on tekkinud see küsimus, et üks lastest on mul ju koolieelik ja tema ju lasteaias enam ei käi. Väiksem saaks 2 nädalaga koha. Aga suurem? Eks peab vaatama – küll selle asja ka kuidagi ära lahendame. Lähen algul kasvõi postiljoniks tööle :):) Augustist hakkab Karolin nagunii koolis käima, siis pole asi enam väga hull. Äkki ma ise ei lähegi enne augustit tööle. Tarmo vähemalt arvab nii. Eks paistab. Küll need asjad jonksu jooksevad. Oleme omale aega andnud ju aasta, et siinsesse elusse sisse sulada ;)

Kolmapäev 08.06 – korteriralli algab nüüd!!

Äratus oli meil täna hommikul kell 04:45. Kusjuures ärkamisega polnudki probleemi, sipsti voodist välja, klaveri saatel väike virgutusvõimlemine ( ok-ok, nali :),) kõtu täis, kell 05:30 lükkasime autole hääled sisse ning panime minekut . Eile õhtul viisime Janeli juba vanaema juurde ära ( tema jääb meil vanaema hoole alla), siis ei pea tea vähemalt nii vara tõusma. Karolin, vaesekene, pidi kahjuks nii vara oma luugikesed avama ja kuni Tallinnani autos kaasa loksuma ( tema jääb meil oma issi hoole alla).

Kell 08:00 väljus laev Tallinnast ja Helsingisse jõudsime 11:00 ajal. Kõik oli tip-top, aga laevast maha saamine võttis aega ligi tund aega ja Turu poole saime marsruudi võtta alles kell 12:00 – ummikud olid lihtsalt nii suured. Ma ei tea, mis minu peas toimub, aga nii kui Soome jõuan, olen ma kõigest nii vaimustatud!!! Isegi sadamast kesklinna sõites suutsin ma Tarmole kolm korda telliskividest maju kiita- kui kaunid ja mõnusad need ikka on :):) No tule taevas appi !!! Ok, see selleks. Teed jätkates, minu vaimustus tegelikult aina kasvas. Ma ei suutnud ma ära imestada, et Soomes on peaaegu terve kiirtee aiaga piiratud ( et loomad teele ei jookseks), et iga natukese aja tagant on elektroonilised kiiruse piirangud, et graniitkaljudel on ees kaitsavad traataiad, et juba paar kilomeetrit enne sihtpunkti on viidad korduvalt teede peal olukorda teavitamas ( mitte nii nagu meil Eesti, et a la 20 meetrit enne pööret on lõpuks ometi ka märk! :) Igatahes 5+ Soomele.

Kella 14:00 ajal jõudsime Turusse ja suhteliselt kohe läksime ka ühte korterit vatama, mis asus Perno piirkonnas. GPS juhatas täitsa õigesse kohta. Juhhuu :) Kui maja juurde jõudsime, siis meile mõlemale meeldis see piirkond automaatselt kohe, sest see on sellest suurest linnast parajalt eemal. Maja taga on lastele mänguplats – kiiged, liumägi, liivkast ja tõestuseks, et seda mänguplatsi seal vaja on, tuli nurga tagant kohe ka 5 last. Ma kobisin kohe autost välja, et ümbrust lähemalt uurida. Kui olin asja üle vaadanud, valmistusin vaimselt juba maaklerile helistama, aga siis, oh imet, tuli meie auto juurde tööriietes onu, kes küsis, et kas me tulime korterit vaatama!? Ma juba mõtlesin, et keegi on ennast meile ilmutanud, meie mõtteid lugenud ja saamegi sipsti korteri. Onu oli, kusjuures, selle maja hooldemees. Vastasin, et soovime jah korterit vaadata ning sibasime temaga kaasa. Ise me Tarmoga muidugi kihistasime omaette naerda, et kuidas ikka nii hästi läks! Et täielik vedamine! :) Korter oli väga korralik, uus köögimööbel ja puha, suurust 74 ruutu, garderoob , pliit, külmik – no vinks-vonks lausa. Aga siis kukkus meie kaardimajake klõpsti kokku. Nägime aknast, et maja ette sõitis punast värvi auto ja sealt seest kargas välja tõmmu lühikest kasvu mees, kes väga hädiselt soome keelt purssis. Tema oligi see mees, kes tegelikult hooldeonule helistas ja seda korterit vaatama tahtis tulla. Tõmmu mees vaatas korra korterisse sisse ja ütles, et läheb siis lepingut vormistama!! Me olime kohe nii kurvad :(:( Hooldemees aga ütles, et samas majas on üks korter veel üürile anda, aga kuni 2 nädalat tehakse seal veel remonti. Kõrvad hakkasid pea küljes taas rõõmsamalt liikuma ja me läksime seda järgmist korterit vaatama. See korter nii kena ei olnud, aga seal oli ka remont alles pooleli. Kusjuures hooldemees ütles, et ta oleks selle esimese korteri meelsamini meile lubanud, sest me oleme nagu perekond ja tundume sellised korralikud( ütlesin varem onule, et meil on 2 last ka ja uurisin lasteaia-kooli kohta), must mees aga kahtlane :):)Oleks 10 minutit varem jõudnud, siis oleks ehk asjad meie kasuks olnud...Aga paraku läks sellel korral siis nii. Vaatasime teise korteri üle ja otsustasime ära, et selle korteri me võtame.See koht on meie jaoks väga soodsa koha peal. Lisaks eelnevatele positiivsetele omadustele on kõige tähtsam see, et korteri läheduses on nii lasteaed, kui ka kool. Võtsime hooldeonult aadressi, kus lepinguid sõlmida saab ja hakkasime sinna poole sõitma. Kuna GPS on suht ajast ja arust, siis sõitsime korduvalt valesti ja kohale jõudsime täpselt kell 16:00 ehk ajal, mil kell kukkus ja töö soomlaste jaoks peatus. Ega´s midagi – homme esimese asjana kohe siis uurima ja vaatama, kas sõlmivad lepingu. Ise mõtleme sellest, et äkki see must onu ka ei jõudnud.....et äkki meil siiski on lootust sellele esimesele korterile. Igatahes homme ma küsin maaklerilt üle ;) Kuu üür on muide 581 € + 1 kuu ettemaks. Suht soolane korraga välja käia, aga noh – PEAB ju. Praegu käimegi ringi – papp taga taskus :):)
Kuna me nii hilja Turusse jõudsime, siis suurt me teisi kortereid vaadata ei saanudki, sest aeg sai ennem otsa. Homme tahame tegelikult ka ühte teise kohta korra vaadata, sest sealse korteri juures on kool ja lasteaed peaaegu kõrvuti ning lisaks sellele ka ujumishall :)

Kuna korteriotsingu ralli oli lõppenud, siis tahtsime Turus elava sõbra juurde minna. Sõita oli vaja väga vähe, aga kun meie GPS õiget teed ei näidanud, siis me muudkui tiirutasime ja tiirutasime ja tiirutasime. Tuju läks juba täitsa ära. Mõtlesin juba, et tiirutame oma paagi sedasi täitsa tühjaks!! :) Lõpuks läksime bensiinijaama ja ostsime Turu kaardi. Hind oli muidugi soolane – 16,50 € !!!Aga mis sa hädaga teed - ikka ostad ju kaardi ;) Eks seda kaarti läheb ka hiljem vaja. Kusjuures kaardilugemises olen ma üsna tugev käpp :)Kui mul kaart käes juba on, siis oskan ma seda lugeda ka ;) Sõbra juurde saime tänu sõbra abiga, kes meile vastu tuli ;):) Tema piirkond on suht palju värvilisi täis. Võrreldes sellega, kui palju siin mustasid on, siis meil Eestis neid polegi. Ise ka vaatame suud ammuli :):):) Ju siis meie jaoks võõras olukord ;) Täitsa imelik on mõelda, et laps läheb mustanahaliste lastega ühte klassi. Sellega peab harjuma.

Kell 20:20 hakkasime omale öömaja otsima. Sõber ütles, et lääne poole sõites, Turust veidike välja, jääb üks telkimisplats. Võtsime suuna sinna poole. Jõudsime kenasti ka kohale. Ma ütlen ausalt – vapustav koht!!! Siin on suur telkimisala, kuhu võid kohe autoga plasti sõita ja oma kämpingu üles lüüa. Siin on ilus rand, võrkpalli platsid, lastele kiiged-liumäed-ronimis värgid, saun, wc-d, suur köök söögi tegemiseks, duśśinurgad. No kõik , mida vaja peaks minema.


                                Seesama kööginurk ( teiselpool seina on kohe pesuruumid)
                                                
Super, lihtsalt super. Tõenäoliselt tuleme ka homme siia ööbima:) Tänane päev oli tegelikult OK ja ma ei saa mitte millegi vist viriseda...no kui, siis ainult liiga üksluise menüü üle - hommikuks võileivad, lõunaks võileivad, õhtuks võileivad!!!:):) Homme teeme siin köögis sooja sööki :P
Homme kavatseme kaua magada, siis merre sulistama, natuke päikest võtta ja seejärel linna asjatama minna :)
Kuulge, ma ei tulegi enam tagasi!! :):):)
Kell on 23:00 Pesus on käidud ja nüüd telki filmi vaatama ;) Aku peaks ühe filmi vastu pidama küll.


Hommikul laeme köögis kenasti aku jälle täis ;)
Kaunist õhtut siit toredast puhkepaigast ;)

esmaspäev, 6. juuni 2011

Huhtikuusta kesäkuuhun / aprillist juunisse :) Moi-moi

Minu suured ja pühalikud vabandused, et kirjutamisse jälle selline pikk paus sisse tuli.Talupidajad ju kevadel-suvel puhata ei saa :):)
Kui õhtul Abbilt tuleme, siis ma lihtsalt ei viitsi enam arvutit käima panna ja lisaks sellele pole ajus enam nii palju hapniku järel, et midagi tarka kirjutada ;)
Sel korral tuleb siis pikem kirjutamine ja Teil pikem lugemine. Tõenäoliselt saab tegemist olema minu kõige pikema üllitisega ;) Teen alandlikult tasa selle, mis kuuga tegemata jäi.

Olen selle kuu ajaga siis jõudnud päris suurel hulgal raamatuid kokku osta, Abbil tööd rügada, lastega mässata ja soome keelt õppida ;)
Olulise infokilluna võin välja tuua selle, et ühel päeval suutsin Abbil võrkkiiges lihtsalt vedeleda ja raamatut lugeda, ilma reha või labidat kätte võtmata – au ja kiitus mulle selle eest !! :):)

Nüüd siis kõigest järgemööda ;)

“Kurjajuur”, miks blogi praegu soikus seisab, on loomulikult Abbi. Seal saab ohtral viisil muru niita, puid lõhkuda, peenraid rohida, juurikaid maa seest välja kangutada, oksi põletada, kraavi kaevata, sildasid ehitada, maapinda tasandada jne.jne. Võibolla jäi mõni töö loetlemata :):) Kindlasti jäi !!
Et natukenegi uhkustada ja kekutada, siis Abbist ka mõned kaadrid ;) See on tõesti meie koht.... Õnneks oleme me Tarmoga mõlemad täitsa ogarad ja viitsime seal hommikust õhtuni mütata :):)


                Sellest puust sai alguse Abbi armastamine - armastus esimesest silmapilgust :):)

                   Jaanitule mänguplats. Seal paremal eemal on Tarmo laotud puusaad.


                                                                   õunaaed

                                     peenramaa, millest 1/2 kuulub maasikatele-hernestele :)


                          Vildakas talu ja mõnus murusild  - tulevikus on Abbil kõik sellised sillad:)



                                                 tüdrukute pärusmaa ;)( poisse ju pole veel ;);))
Meil oli esialgu lõkkeplatsi ja mänguväljaku vahel üks päris suur sodi-risuhunnik, mõõtmetega ca 7 m x 4 m ja kõrgus ca 1,5 m ( nüüd suudate ette kujutada, kui suur). Kuna see mägi oli TÄIESTI vale koha peal ja inetu ka, siis tuli see laiali vedada. Lammutasime seda oma 1,5 nädalat. Seega võib kergendatult öelda, et üks kohutav töö sai jälle tehtud ;);) Juhhuu :) Kõige toredam seik selle mäe laiali lammutamise juures oli see, et mullamutt oli omale sinna pesa ehitanud ja kevad on ikka paljunemise aeg, siis pesas siblisid 6 silmadeta-karvadeta mullamuti järglast. Algul pidin ehmatusest südamerabanduse saama, kui rehaga järjekordset sodi laiali tõmbasin, aga õnneks kosusin ruttu, kui aru sain, et väänlevad roosad jubinad on muti pojad :) Aiaomanikud teavad ju küll millist laastamistööd need mutid maapinnaga teevad! Kutsusin Tarmo  appi, et ta mutipojad manalateed saadaks, aga tema on meil  sellise hella südamega ja tema seda teha ei tahtnud – ikkagi nunnud roosad olevused ju :):) Kuna naabrimees ka minu telefonikõnele ei vastanud, siis pidin raske südamega mutide kabeliteekonna ise ette võtma. Kuidas ma seda tegin, jätan oma teada, sest muidu on loomakaitsjad kohe ukse taga kobistamas :):)

                   Kui suur on tõenäosus, et ma kunagi veel selliseid väikseid mutte kohtan?
                                            
                                                       suures plaanis silmadeta roosa mutt

Praegusel hetkel olen kirjaniku rollis, seega kirjutame juba raamatutest ka.Tegin omale sünnipäevaks tagant järele veel väikese kingituse ja ostsin natuke raamatuid :):)Loomulikult on hind ikka töötule taskukohane, ei mingit priiskamist. Näiteks see raamatuhunnik, mis vasakul pool kummutil on, läks maksma 9,35 €. Seal on ikka igasugust kirjandust. Need, mida mina väärtuslikuks ja vajalikuks pean, sorteerin välja ja jätan uut raamaturiiulit ootama, ülejäänud müün ise edasi ;)

                                         Sorteeimata ja riiuliteta (ehk kodutud) raamatud :)
 Eelmisel nädalal lugesin, et raamatuärid on endiselt masus ja kuivavad vaikselt kokku, sest inimesed lihtsalt ei osta enam raamatuid. Samas artiklis kumas läbi, et raamatuärid ei pruugigi enam masust välja tulla, sest tõeline tulevik pidavat olema e-raamat. Ei tea... Minu jaoks on see tehnikaajastu, kus kõik arvutisse kolib, veidi ikkagi kahtlane...Ühel heal hetkel ongi kübersõda käesja siis ei saa ei e-raamatuid lugeda, ei pilte vaadata, ei muusikat kuulata - mitte midagi teha. Vot siis oleks vahva küll!! Siis tahaks neid tehnika -ja arvutiülistajate kommentaare lugeda. Ahjaa, ma ei saa ju neid lugeda, sest internet peab sõda ;) Mina olen ikka selline vanakooli inimene, kes fotod albumisse ilmutab ja raamatud ikka paberkujul ostab. Nii hea on ju mõnikord albumid kätte võtta ja parimaid kaadreid vaadata . Kui sõbrad külla tulevad, annan ikka albumi kätte - ei hakka ju arvutit andma! Raamatutega on ka selline tore lugu, et neid armastan ma lisaks lugemisele ka nuusutada :):):) Juba koolis käies oli mul selline kahtlane haigus, et kui uued raamatud saime, siis ruttu raamat keskelt lahti ja nina raamatusse :) Mis siin salata – teen praegugi sedasi ja tõenäoliselt ka 20 aasta pärast. Uute raamatute lõhn on lihtsalt nii mõnus.

Keele õppimine edeneb täpselt sedasi, kuidas ma ise seda edendada tahan. Ausõna, on päevi, kus ei vaata õpikute poolegi ja on päevi, kus õhtu kella 23 ajal kirjutan veel sõnu paberile ümber. Ja neid pabereid on mul juba oi-oi kui palju. Kas ma need väljakirjutatud sõnad kõik ka pähe õpin, on juba omaette küsimus :):) “Suomi selväksi” õpiku olen sisuliselt kõrvale pannud, sest see grammatika läks liiga keeruliseks. Tunnistan ausalt, et peatükid 15,16, 17, 18 ja 19 on õppimata, aga õpin need siis selgeks, kui ajumaht kosunud on ja seda soome keelt rohkem ymmärrän :) Õppimine ei ole muidugi nurka visatud, sest investeerisin oma tulevikku veel 25 € ja ostsin uue õpiku “Soome keel iseõppijale, kesktase”. Julgen ka seda õpikut kiita( nagu esimestki), sest õpikus on üsna palju harjutusi ja lisaks selle on kaasas ka 4 CD-d, mis sisaldab 3,2 tundi soome keelt. Plaadil on nii grammatiliselt ilusat ja puhast soome keelt( millest saan 95 % aru), kui ka soome kõnekeelt ( millest ma 50 % aru EI SAA ). Uskumatu vahe neil kahel keelel!!Millegi pärast on mul tunne, et meil eesti keeles pole säärast vahet. Lisaks sellele loen Vilma keeleõppe poolt väljastatud kirjutisi. Kirjutised on kõik Soomest ja soomlastest. A la millised soomlased on, millised pühad, riigi tunnused, riigi ajalugu, tööstus, loodus jne. Ühtepuhku saab siis keelt arendada ja ka teadmisi Soomest. Selles suhtes võib uhkusega juba öelda, et tean Soome kohta nii mõndagi :):)


                                                        väärt õpik - soovitan soojalt ;)
Tüdrukutega käisime Tallinnas Mai jooksul.

Tulevased olümpiavõitjad:)

Janeli jooksis koos emmega, sest nii väikseid üksi rajale ei lastud. Ega ise ka poleks lasknud ;) Karolin on juba nii suur, et sibas üksinda, olgugi, et lagus ta pelgas seda üksinda jooksmist ja tahtis sellest üldse loobuda. Kui ma talle lõpuks ära suutsin selgitada ja näidata, et kõik temaga samad vanad lapsed jooksevad üksinda, siis oli nõus. Jooksudistants oli suhteliselt lühike, kõigest  250 meetrit ja iga lõpetaja sai koti limpsipurgi ja kommidega :) Peale seda nosisime Hesburgeris burksi ja siis saime Keilas basseinis end puhtaks pesta ;) Lastel oli sel päeval tegemist rohkem, kui küll.
1.juunil käisime lastekaitsepäeva puhul loomaaias


Sinine ja roosa


 3 juunil oli Karolinil lasteaia lõpetamine. Ka tähtis sündmus ;)
Karolin sai lasteaiaga ühele poole :)

Kodus jõime (laste)sampust ja sõime torti . Ikkagi esimene lõpupidu. Loodetavasti seisavad ees veel päris mitmed pidulikud lõpetamised – põhikooli, gümnaasiumi, ülikooli. Lasteaiast ära minnes hüüdis üks rühmakaaslane Karolinile, et sügisel koolis näeme....Njaaa, aga ei näe ju . Koolis küll mitte. Kodus ütles Karolin, et ta võiks ju natuke Eestis koolis käia ja siis Soomes. Eks me vestlesime jälle natuke sel teemal, nii nagu aeg ajalt varasemaltki ;) Ma arvan, et tal on Soomes raske esimesed kaks nädalat, siis peaks juba harjunud olema. Kuidas tegelikult läheb, selgub siis, kui aeg käes on. Soomes pidi esimene klass nii mänguline olema nagu tegemist polekski kooliga. Soome haridust peetakse üldse nõrgaks. Ei oska hetkel kiita ega laita, aga olen arvestanud sellega, et ostan koju ka eestikeelsed õpikud, et teda kodus ise õpetada.Sellised põhiained nagu matemaatika, eesti keel, loodusõpetus ja ajalugu. Seda selleks puhuks, et tagasi tulles oleks eesti lastega õppimine samal tasemel. See on selline läbimõeldud mõte ja ma väga loodan, et suudan seda ka täita.

Nüüd siis põhiline teema – Soome. Niisiis oleme Tarmoga mõlemad kodus olnud alates märtsist. Rahakotis juba tuul viliseb :):) Nüüd on siis aeg tegutsema hakata. Hetkel ei seo meid Soomega mitte midagi. Meil pole seal ei elukohta ega tööd. Täielik null. Broneerisime täna kolmapäevasele laevale piletid. Lähme ja vaatame, mis maa see Soome on :):) Ok, nali naljaks, tegelikult on selle reisi eesmärgiks korter leida ja üürile võtta. Tänu sellele, et Turu laevatehas kinni pandi, on seal päris palju vabasid kortereid. Loodetavasti suudame me nende päevade jooksul korteri leida. Tagasisõidu piletid on muide laupäevaks. Kaasas on meil telk ja muu selline vajalik, et kui kohe ei leia, siis ei pea raudteejaamas pingil magama vaid lööme telgi valla ja magame nagu valged inimesed kunagi :):) Me läheks nagu matkale :):) Ma ei oska kohe üldse arvata, kuidas meil läheb. Aga kuna ma olen selles suhtes positiivne, siis peaks ikka hästi minema. Kui selg vastu seina on, siis enam taganeda ei saa ;)
Edaspidi peaks mul neid kirjutisi üsna tihedalt ilmuma, sest nüüd hakkab ju “Soome elu” alles pihta. Võtangi läpaka ka sel korral Soome kaasa ja teen igal õhtul päevast sissekande ja hiljem, kui netti saan, lisan järjest ka blogisse. Need on siis ju ikkagi tolle hetke mõtted, mitte kokkuvõte ;)

"Emme, miks iga päev peab tuduma?" Selle Janeli küsimusega ma täna siis lõpetan :):):):)Lähen ja selgitan siis lapsele, et miks me peame iga päev tuduma :):)