Total Pageviews

Sunday, July 9, 2017

Tartu triatlon (1,5 km + 40 km + 10 km) - piin, piin ja veel kord piin!

Eile olin ma üsna ärevil ja kurtsin Maritele ikka päris mitu korda, kuidas ma ujumises viimaseks ei taha jääda.
Point oli selles, et kui ujumast viimasena tulen, siis jäängi ilmselt viimaseks.
Ja seda ma ju ometi ei tahtnud :D

Ei tulnud viimasena!
Aga oleks võinud tulla, kui võtta arvesse seda, et ujusin vahepeal kaldale, koorisin kalipso seljast ja läksin siis tagasi ujuma.
Täiesti uskumatu, kuidas kalipso ei lase hingata! Selline rõve ängistav tunne oli. Paide triatlonil oli alguses täpselt sama jama!
Ma ei teagi, kui palju ma kalipsoga üldse ujuda jõudsin, mingi 200-300 meetrit äkki, aga sain päris varakult aru, et lõpuni ma küll sedasi ujuda ei suuda - enne upun ära.
Hakkasingi kalda poole ujuma, sest nägin, et kaldal oli üks inimene. Mõtlesin, et võtan oma kalipso ära ja palun tal korraldajate telki viia. Võistlejaid turvanud päästja tuli ka oma alusega minu juurde ja uuris milles probleem on. Selgitasin talle olukorra ära ja ta võttis mu kalipso ise oma aluse peale ja toimetas selle hiljem telki.

Ok, kalipso telki toimetamisega oli asi jonksus.
Kui selle kalipso seljast olin saanud ja trikoos vette tagasi läksin, siis pidin külmakrambid saama. Vesi oli niiiii külm!  Minu jaoks ikka vääääga külm - 17 kraadi!
Keha oligi vist alguses shokis, sest ei saanud päris tükk aega ujumisrütmi sisse. Ikka oli nagu raske hingata. Ujusin vaheldumisi krooli ja konna.
Ma arvan, et mingi poole maa peal hakkas vist asi jonksu saama, sest siis sain talutava rütmi kätte ja ei olnud enam raske ka.

Olgugi, et käisin vahepeal kalipsot seljast ära võtmas, oli ujumise aeg täiesti normaalne - 30:10.
Ise ennustasin aega 35-40 minutit. Eks Emajõe tagantvool aitas.

Veel kalipsos

Pingviinid ujuvad

Rattasõit algas hästi ja tunne oli ka mõnus. Kuna tuules sõita ei tohtinud, siis tuli üksinda rügada ja see nii väga lõbus ei olnud. Väljaspool linna oli korralik vastutuul ka ja arvata võis, et oli raske. 
Juba 8.kilomeetri peal mõtlesin, et kuhu ma tulnud olen!! 
Sõita oli vaja kaks 20 km ringi, mul ei olnud esimene ring poole pealgi, kui juba mõtlesin selliseid "positiivseid" mõtteid :D
Ega mul muud üle jäänud, kui hambad risti panna ja lihtsalt sõita. Kui 35 km sõidetud oli, siis hakkas parema jala põlv valutama. Selline rõve torkiv valu.  Teadsin, et see valu on ainult rattasõidul - kui jooksma saab, siis see põlv enam haiget ei tee. Tuli seda jalga siis vähem kasutada ja ilma pingutuseta lihtsalt üle lasta. 40 km sõitmiseks kulus mul 1:30:40 (taas väheke parem, kui ise ennustasin).

Ei saanud kiivrit kinni

Võib minna

Rattasõit hakkab lõppema

Ratta pealt jooksule üle minna on muidu ka lahe - jalad on all nagu pakud ja liigud kergelt Robocopi moodi :D 
Ega täna siis midagi teisiti olnud. Kõik oli sama - Robocop läks rajale. Lisaks sellele oli vasaku jala sääremari mingi kaks esimest kilomeetrit krampis. Ilmselt rattasõidust. 
Joosta tuli kaks 5 km ringi ja tunne oli joostes tegelikult hea. Kui teisele ringile läksin, siis oli Johanna raja ääres ja hüüdis, et tema tahab kalli saada. 
Loomulikult läksin ja andsin talle selle kalli - ma ju võidu peale ei jooksnud ;)

Esimene ring on läbitud - 5 km veel joosta

Kalli minu silmaterale ja uuele jooksuringile

Jooksmises läks raske siis, kui lõpuni oli jäänud kaks kilomeetrit. Selleks hetkeks oli toss juba korralikult väljas. Võhma oleks isegi olnud, aga jaksu ei olnud. Püüdsin oma tempot siiski hoida ja jõudsin sinna päästvasse finishisse. 
Jooksin oma 10 km ära ja sain ajaks 1:02:39
Minu jaoks oli see  ootamatult hea tulemus. Eriti, kui võtta arvesse, et enne seda olin ikkagi 2 tundi lisa rapsinud. 
Haapsalu maratoni, 10 km distantsil, sain jooksmise ajaks näiteks 1:06:21 ehk neli minutit kehvem ja siis käisin ju ainult jooksmas ja ei pidanud enne seda ujuma/ratast sõitma.
Jooksuga on kerge arenguhüpe ikkagi toimunud.

Teel finishisse

Medal kaelas ja endiselt elus

Peale seda, kui olin finishisse jõudnud, kulus maksimum paar-kolm minutit kui terve kehal hakkas paha. Ma ei oska seda kirjeldada, aga konkreetselt paha oli! 
Natuke aega hiljem hakkasid jalad ka valutama. Tervisesport missugune :D
Ütleme nii, et see võistlus oli minu praeguse treenituse jaoks natuke ikkagi liig. 
Peale võistlust (ja võistluse ajal ka vähemalt miljon korda!) mõtlesin, et nii hullu ettevõtmist ma küll enam ette ei võta ja jään oma liistude juurde( 750 m + 20 km + 5 km), aga praeguseks, mil seda sissekannet trükin, siis olen 95% kindel, et järgmisel aastal olen uuesti platsis ja teen oluliselt parema tulemuse.

Kokkuvõttes sain ajaks 03:06:24 
Ujumise ja jooksu ajaga olen tegelikult vägagi rahul, ratas oleks võinud muidugi oluliselt parem olla, aga noh - pole seda maanteeratast ju sõitnud ka :)

Üldtabelis tagant poolt 13. koht  - ei jäänud viimaseks :D
Ühesõnaga 333 lõpetaja seas on minu kohaks 321.  Katkestajaid oli 26
Oma võistlusklassis jäin viimaseks ehk tubli 8 koht :)

Kui Paide tirtlonil sain kekutada, et tegin Kalev Kruusile 3 minutiga pähe, siis nüüd sain ise tema käest 17 minutiga ! 

Kalev sätib kiivrit, mina tulen jooksen oma ratta poole

Tannu oli ka kenasti stardis ja tegi kusjuures väga hea tulemuse!

Tannu omas elemendis

Jee :D
Ja Raivo oli kohal:

Ja Jürgen:


Võistluse korraldus oli supppper. Kõik oli väga hästi paigas ja korraldajad ergutasid viimaseid ka nii toredasti. Ühesõnaga, kui raskused välja arvata, oli tegemist väga suppppper üritusega.

Kui olin oma võistlusest natuke kosuda saanud, tegime Tartu peal väikese ringi, sest parasjagu on toimumas Hansapäevad.
Kella 20. ajal saime ikka tulema ja võis jalad lauale lüüa ;)

Homme magame nii pikalt, kui torust tuleb ja kimame siis Johannaga kodu poole - nii mitu päeva on Tartus oldud, et Abbi igatseb juba mu töökäsi :):)  

Aaaa, eile käisime Tartu Botaanikaaias. Väga, väga ilus koht oli. Ja kusjuures täiesti tasuta!
Klõpsud allpool:










Nüüd magama!

No comments:

Post a Comment