Lehevaatamisi kokku

esmaspäev, 16. juuli 2018

Mõnuś nädalavahetus

Nüüd, kus suvi ka päriselt kätte on jõudnud, siis tuleb sellest igat minutit nautida.
Enda kiituseks pean ütlema, et tööd pole üldse teinud - ei tubast ega ka talu juures. Olen lihtsalt käinud ja olnud - nii lastega, kui ka üksi. Mõnuś!

Sel nädalavahetusel oli Haapsalu täis melu, sest linnatänavad oli täis Ameerika autosid ja rohkelt rahvast! Reede õhtul käisime ka koos lastega linna peal. Jalutasime lihtsalt mööda linna ja nautisimegi seda melu.
Promenaadil pole pikka aega nii palju rahvast näinud - ilmselgelt kõik nautisid :)

Päikeseloojang promenaadil ;)


Luigepere naudib ka õhtut



Melu ja autod

Ameerika purks on suurem, kui lapse pea :)

Kui kell hakkas südaööd lööma, siis läksime koju. Kaks minutit autosõitu ja Johanna magas nagu nott! 
Selles mõttes valisime me õige aja koju minemiseks, sest siis, kui koju jõudsime, läks õues selliseks müristamiseks, välgutamiseks ja padukaks, et anna aga olla. Ma olen varem ka müristamist kuulnud, aga selliseid kõmakaid küll mitte. Ise ka ehmatasin! Ühel hetkel lõi voolu ära ja otsustasin, et tirin igaks juhuks telekad ja arvutid seinast välja. Uusi küll ei viitsi osta ;)

Laupäeva õhtul mõtlesin, et võtan lastevaba õhtu ja lähme naudime melu ilma lasteta ka. Ei mäletagi millal ma viimati sellise õhtu võtsin, aga laupäev tundus olevat just see õige õhtu olevat. Jalutasime linna peal, istusime promenaadil, kuulasime Kuursaalist tulevat Iffi laulmist :)  
Õhtu lõppes aga varakult ja olin südaööks tagasi kodus, sest minu titabeebi hakkas mind igatsema. Ta on varem ka vanaema juures olnud, aga just sel õhtul oli ta otsustanud mind igatsema hakata. 
Mis mul muud ikka üle jäi, kui koju ära tulla ;)

Laupäeva  käisime muidu koos lastega ka linnas hängimas. Rannarootsi parklas sai 5 eurtsi eest (ca 2 minutit!) monstrumautoga sõita. Janeli läks sõitma, Johanna kartis. Ta kardab mul üldse kõike!! Kust need kartused tulnud on, sellest ma aru ei saa! Mina pole küll teda ehmatanud ja hirmutanud, aga näe kardab! 

Janeli hängib

Otsustasime Peetrikesega ka linna peal ringi teha. Eelmine kord käisime vist kaks aastat tagasi sõitmas ja seega oligi taas õige aeg. Vot seda Johanna ei kartnud! Tema oleks tahtnud ühe ringi veel teha ;)




Peale seda, kui linnas tuurid tuuritatud olid ja suuna kodu poole võtsime, siis hüppasime karjäärist ka läbi. Ilmad on ju niiiiiiii palavad. Karjääri vesi eriti soe polnud, aga ega see lapsi ju takista. 
Pean nüüd kiitma, et mina olen ka nende päevade jooksul ujumise osas ristikese kirja saanud! Ajee!! :) 


Sai mampsi ka vette ;)

Ei ole külm, ei ole :)

Täna oli muidu tore hommik.  Sugulas-poiss küsis, et äkki ma tahaksin Haapsalu triatlonil võistkonna eest ujuda. Ütlesin talle ära, sest pole sügisese õlavigastuse tõttu sellel aastal absoluutselt trenni teinud ja kartsin, et kui nüüd rapsima lähen, siis hakkab äkki õlg jälle valutama. Ma just nimme ei ole see aasta midagi teinud, et õlale rahu anda - oli teine ligi 6 kuud haige. 
Ok, asi minu poolest nii jäi ja tegutsesin teadmisega, et ei võistle.
Sättisin Johannaga just linna poole, kui õde helistas, pani mu põhimõtteliselt paikka ja ütles, et ma pean minema ja selle ujumise ära tegema, sest võistkonnal on lihtsalt ujujat vaja ja kogu moos! Võistluse alguseni oli siis veel 40 minutit!
Andsin oma nõusoleku ja võtsin suuna linna poole. 
Kuna Johanna ja õepliks olid mul kaasas, siis need said terve selle aja, mil võistlus kestis, merevees sulistada. Vesi oli niiiiiii soe. Uskumatult soe!
Ujusin selle distantsi vanast rasvast ära ja paremini, kui loota oskasin. Õlg on ka tips-tops, nii et läks asja ette ;)
Võistkondi küll palju polnud, aga nelja võistkonna seas ikkagi teine koht. Eelmisel aastal oli sama palju võistkondi ja siis saime kolmanda koha. 
Järgmisel aastal siis esimene ;)
Sügisest hakkan ma ju jälle sporditüdrukuks, kes trenni ka teeb :)

Jooksja, ujuja, rattur

Tegime üks päev Janeli-Johannaga kodus väikest moeloomingut. Tuunisime valgeid T-särke. Eelmisel aastal ostsin Tartust sellised värvid ja templid, millega saab riideid vuntsida. 
Nüüd sorteerin kolimise käigus ju asju ja leidsin need üles :) 
Olgu kolimine siinkohal kiidetud - nii palju kadunud asju leiab üles! :D
Ühesõnaga tuunisime natuke:

Ootavad kunsti

Teevad kunsti

Poolik disain ;)

Kaks särki on puudu, sest need on lastel juba seljas - üks Johannal, teise andis õepliksile ;) 
Täitsa huvitav oli neid teha. Nats võiks veel edasi tuunida, sest oma väljanägemiselt on veidi veel igavad. Vaatab, äkki mõni teine päev uuesti ;)

Tänase päevaga lõppes ära jalgpalli MM, millele ma ikka üsna tuliselt kaasa elasin. Alguses olin ma loomulikult Islandi poolt, aga see oli juba ette teada, et väga kaugele nad ei jõua. Kui Island juba langenud oli, siis sai minu pöidlad omale Horvaatia. Ja neile elasin ma ikka hullult kaasa. Kui nad kolmapäeval edasi said, siis olin mina valmis reedel Horvaatiasse lendama/sõitma, et kusagil Horvaatias sellest rahvapeost ja melust osa saada. Kuna ma üksi ei hakanud minema ja keegi teine ka kaasa ei saanud tulla, siis jäi see hull ettevõtmine ikkagi ära. Aga ma olin 100-ga valmis minema! Selle asemel läksin oma tädiga (:D) järgmisel päeval hoopis Roostale. Ilma lasteta! Lihtsalt niisama! Kahekesi!
Roostal on samuti ilusa valge liivaga rand. Aga vesi oli maru külm. Nõval oli vesi ikka tükk maad soojem.
Pistsime varbad liiva ja vedelesime mõned tunnid lihtsalt niisama!:)

Roosta valge liiv

Mõnus istumiskoht

Kerge amps :)

Kui nüüd korra tänase MM-i finaali juurde tulla, siis mul oli horvaatidest nii kahju. Nii äge oleks olnud, kui nad ikkagi võitnud oleks! See, kuidas nende president neid autasustamisel kallistas, oli nii ilus ja südamlik. Keset paduvihma kallistab oma poisse, endal silmad pisarais. oli kohe näha, et see tuli otse hingest. Mul tuli ka pisar täitsa silma! Ok, ok, see polnud tegelikult kõigest pisar.  
Tegijad olid nad ikkagi!

Nüüd on tugitoolispordist mõneks ajaks rahu majas ja saab hommikust õhtuni ilusaid suveilmasid nautida ;)
Ilmad kestvad ja neid tuleb ikka korralikult ära kasutada. Homme lähme taas Nõvale, aga sel korral võtame pool elamist kaasa, sest plaanime sinna paariks päevaks jääda.
Johanna, kes mul millegi pärast kõike kartma on hakanud, tuli õuest nuttes ja palus, et me homme Nõvale ikkagi telkidesse magama ei jääks! Nutab ja palub! Kust tal see hirm ja kartus tulnud on?! Lapsest on kahju. Eks see siis paistab, mis homme saab. Võibolla, kui telgi üles paneme, siis näeb, et see on äge ja lepib. Kui ei, siis...No siis ma ei tea, mis saab, aga ei hakka ette muretsema ka. 
Tuleb see, mis tuleb :)

Ühesõnaga naudime neid ilusaid suvepäevasid, sest need on tõesti mõnusad! :):)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar