Lehevaatamisi kokku

reede, 30. mai 2014

Esimese nädala tööd Abbil

Kui sul on olemas maalapike, siis see tähendab seda, et tööd ei lõppe vist mitte kunagi.
Alati on midagi teha.
Alati.

Kui Janeli-Johannaga Eestisse tulime, siis algas kohe suur niitmine.
Ilmad olid nii soojad ja muru kasvas silmnähtavalt.
Nii oligi, et kolme-nelja päeva tagant tuli masin jälle välja lükata ja muudkui niita.
Sellel aastal juba neli niitu tehtud!
Õnneks nüüd jahedamad ilmad, muru ei kasva ja saab muude asjadega tegeleda.

Aiamaa ja kõik muu jäid ju tagaplaanile.
Kui muru käest ära läheb, siis on hiljem raske sellega jälle järje peale saada.
Eriti veel meil, kus niidu all on üsna suur lahmakas maad.

Et sellest suurusest natukenegi ettekujutust saada, siis mõned pildid ka:

Laste nurgake

Suur plats

Õunaaed ühelt poolt

Ja õunaaed teiselt poolt

Sissesõit

Aiamaa poole

Minu aiamaa ja maasikapeenar :D 

Aiamaa juures 

Ühesõnaga seda niitmist ikka on. Vana talu eest suur lahmakas, siis laste ronimispuu juures ka. 
Ei viitsi neid pilte enam juurde panna, sest on liiga suured ja laeb oma sada aastat neid üles. 
Arvuti praegu kahtlaselt aeglane ka. Äkki eilne viirus majandab ringi - ei tea.

Tänu sellele, et niitmine kogu vaba aja võtnud on, jäid lillepeenrad, müüri ääred ja maasikad rohimata.

Ainuke asi, mille korda olen suutnud teha, on kasvuhoone. 
Seda ka ilmselt tänu sellele, et taimed koju kätte toodi ja need oli lihtsalt vaja maha panna.  
Käisingi õhtuti kaevamas ja puhtalt tahtejõuga :D 
Eelmisel nädalal oli õues veel suur suvi ja enne kella 20 ei kannatanud kasvuhoonesse üldse minnagi, veel vähem sinna kaevama.

Äbarikud tomatid ;)

Kasvuhoone oli meil alguses ikka klaasist, aga 2 aastat tagasi vajus see raske lume all sisse. 
Kuna me nii vaesed oleme ja uut klaasi osta ei raatsinud, siis panime sellise toreda sinise kile. 
Kile saime sõbralt.
Oli jälle käsi peseb kätt - tema annab kile, ma lõikan tal õunapuid. 
Tunnistan, et siiamaani pole veel lõikama jõudnud. 
Eelmisel aastal olin natuke rase ja ei tegelenud lõikamisega üldse, sellel suvel luban ennast ikka kohale vedada.
Justnimelt suvel, sest siis ei hakka vesivõsu sedasi vohama ;)

See sinine kile on tegelikult suhteliselt inetu ja ei sobi sinna rohelusse, aga tomat valmib, seega elame üle. 
Kui Abbile kolime, küll siis uuesti jälle klaasi paneme. 

Tomatitega on asjad niisiis korras. Saaks aiamaaga ka sotid selgeks, siis võiks täitsa rahul olla.

Praegu olen ka õhtuti aiamaal peenarde kallal nokitsemas käinud. 
Eks ma tasandan tegelikult rohkem maad, kui teen peenraid, sest otsustasin juba varem, et panen sellel aastal ainult mõned asjad maha. 
Teen natuke maasikapeenraid ka juurde ja sellest aitab. 

Kuna Johanna jääb 21 ajal magama ja Karolin on nagunii üleval on, siis saangi õhtuti tunnike-poolteist seal nokitsemas käia. 
Telefonid on olemas, et kui Johanna mingi imeläbi  häält teeb, siis võtab Karolin mulle kõne peale ja ma tulen lennates koju. 
Seda ilmselt ei juhtu, sest ta magab tavaliselt nagu nott, aga samas - kunagi ei või teada.
Paar-kolm korda vist on juhtunud, et on enne "õiget aega" natuke häält teinud, aga see on ka korraks vaid.

Kui ma nüüd peenardega ühele poole saan, siis pean selle "imelise" maasikapeenra ka ette võtma. 
Eelmisel aastal oli see peenar kusjuures täpselt samas seisus - võilill õitses ja maasikaid polnud nähagi.
Käisin siis ju lausa kaks korda sünnitamas :D

Homme ongi röövlil sünnipäev. 
Teeme perega väikse tordi-kohvi, ei midagi erilist. 
Ta nõnna noor alles ja ei jaga peomöllust suurt midagi. Las kasvab veel ;)




3 kommentaari: