Lehevaatamisi kokku

kolmapäev, 2. mai 2018

Minust sai vanaema!

Siis, kui kevad koos linnulaulu ja päiksega kohale oli saabunud, seadsin sammud jäneste aeda, et puuri eest nn lumetõke ära võta. Meil on kogu aeg puur lahti, aga et lumi sinna sisse ei tuiskaks, siis panime ühe plaadi ukse ette. Kui olin plaadi eest ära võtnud, siis pistsin korra pea ka puuri sisse, et vaadata ega seal mingeid üllatusi ees pole.
Ei teadnud ju ka, mis soost meie jänesed on!
Puuris üllatusi polnud ja hing oli kohe rõõmus :):)

Kaks päeva hiljem helistas Janeli ja teatas:"Emme, meil on 6 jänesepoega!!"

Suunurgad vajusid mul alla, sest see oli uudis, mida ma kuulda ei tahtnud!
See mõjus mulle kuidagi psühholoogiliselt, ei tahtnud mitu päeva jäneste juurde minna.
Kerge nördimus või nii. Et kui on oma jänesed, siis tahaks nad ju tegelikult endale jätta, aga nii palju  jätta ei saa. Ühesõnaga blaa-blaa-blaa...

Kui olin oma esialgsest nördimusest toibunud, siis läksin poegasid uudistama ja neid ei olnud mitte 6 vaid 8!

Ühesõnaga Luisast oli saanud Luis ja minust vanaema
Kui jänestele süüa käin viimas, siis hakkan juba kaugelt rääkima, et emme tuleb!
Nüüd siis vanaema :D





Nad on niiiiiiiii armsad!
Ja see, kuidas nad ükshaaval sealt puuri ümbrusest välja hakkasid tulema, oli lihtsalt äge!

Siit nad tulevad :)

Eelmisel nädalal panin meie piirkonna FB-sse kuulutuse, et jäksid otsivad uut kodu.
Läksid nagu soojad saiad!
Kui kõik põhimõtteliselt laiali olid jagatud, siis oli nagu kahju.
Saa nüüd aru!

Tänaseks on neli neist ära viidud ja kui Janelile-Johannale seda ütlesin, siis olid mõlema silmad kurvastusest märjad.
Ja kui neil silmad märjad olid, siis ei saanud ka mina kuiva silmaga jääda.
Muidugi on kahju ära anda, aga mis teha...

Ma ei suuda siiani aru saada, kuidas nad end nii kaua peita suutsid! Nad on ju mingi 2 kuud vanad tegelinskid! Täielik müstika!

Söövad ise ja puha - siit ka väike kaader nosimisest

Jänksid jänksideks, mul oli eelmisel nädalal sünnipäev!
Tavaliselt ei viitsi ma sellest üldse mingit teemat tõstatadagi, aga mulla lõhna oli nii kaugele tunda, et kauged sõbrad võtsid kolm mullakotti kaasa ja tulid kohale. See oli nii äge! Õnneks tõid ikka natuke seemneid ka ;)



Tarmo koos kohalike sõpradega kinkisid kitarri ja ma ei saa ju kekutamata jätta! Nüüd pole muud, kui natuke harjutamist ja võib jõuluduurile kirikuid bronnima hakata :)
Aitsihh, aitsahh, aivelle! :D

Sünnipäevasid ma üldiselt pidada ei viitsi. Kooki, kohvi, salatit ja väikse snapsi saab alati ja need, kes end piisavalt sõpradeks peavad, tulevad ka kohale. Nii mulle meeldib ;)

Nii ja nüüd siis minu loosung - sünnipäevaks koju!
Oleme koju jõudnud, aga nipet-näpet on veel teha ja seega ei hakka kaadritega veel pommitama :)
Kuna uued omanikud tahtsid meie vanasse korterisse sisse kolida, siis pakkisime oma kompsud kokku ja tulime tulema. Ütleme nii, et elame endiselt karpide otsas!

Ma ei hakka kuupäeva välja hõiskama, millal 100% valmis saame.
Ilmselt suve jooksul millalgi. Nüüd tulevad juba talutööd ju peale ja peab hakkama oma aega sinna ka jagama.
Valmis jõuab siis, kui jõuab! Jõuluks ikka! :D
See on hullumaja, kui palju kulub aega, kui tahad teha korralikku remonti!! Jõhker!
Eks tööd oli palju ka, aga ikkagi.

Ühesõnaga toimetame edasi ;)