Alustame nö ametlikust
koroona-statistikast. Seda me eeldame nagunii kõik ise ka, et tegelikud numbrid on hoopis midagi muud, aga ametlike andmete kohaselt on Eestis
hetkel 1097 positiivset koroonakat, haiglaravil on 130 ja surnud 15
inimest.
Tipp pidi saabuma sellel nädalal. Loodame kõige paremat!
Eelmises sissekandes kiitsin, et pole
see koduõpe midagi keerulist. Selsamal õhtul istusi ma Karolini
matemaatikaga ligi neli tundi laua taga. Nagu sellest veel väheks
jäi, siis järgmisel hommikul panin ka veel kolm tundi otsa.
Ja tegemist on 9.klassi matemaatikaga! Ei olnud raketiteadusega!
„Püha õuduste öö!” ütleks ma
selle peale. Teemaks on geomeetria ja arvasin, et olen selles juba
kibe käsi. No vot! Ega ikka ole küll! Esimesel päeval üritasin
Google ja õpiku abiga asja selgeks teha. Teisel päeval lõin
sellele netis tuhnimisele käega ja hakkasin õpetajaga kirjavahetust
pidama. Sellist asja, et laps peaks ise endale matemaatikat õpetama,
oleks küll palju tahetud. Võtsin selle rolli enda kanda. Ma pean
lihtsalt aru saama, miks miski just nii tuleb nagu see tuleb ja miks
mitte teisiti. Selle 9.klassi matemaatikaga ongi praegu nii, et mina
püüan alustuseks teema endale selgeks teha, seejärel õpetan seda Karolinile. Joonistan kõik
graafikud ja kujundid eeskujulikult vihikusse ja puha:
viieline õpib :D
Lapsel on
ikka oluliselt parem pea, kui minul – ampsab linnulennult asja kinni. Ma pean
sellist vatti nägema, et kuku pikali. Või olen ma lihtsalt nii hea
õpetaja, et laps saab kohe aru! :):D
Ütleme nii, et eelmise nädala keskel
käis mul kõva ajude ragistamine. Täna alustame uue hooga.
Ega ma tegelikult kurda! Mul endal läheb ka
nagunii seda matemaatikat vaja, seda enam annan oma panuse. Mitte, et ma muidu ei annaks.
Tänu laste kodusolemisele on mu
päevagraafik kuidagi ise paikka loksunud. See ei olnud isegi siis
nii hästi paigas, kui nad koolis-lasteaias olid ja ei saagi aru,
kuidas see nüüd sedasi paigas on!?
Ärkan tavaliselt 7 ajal (kusjuures
ilma äratuseta!), joon kohvi ja teen maksimum paar tundi tööd.
Mõnel hommikul vean end suisa kontorisse (!), aga enamasti lohistan
arvuti magamistuppa ja teen seal oma tööotsad ära. Hommikusööki
hakkan vaaritama 9-10 ajal, sest see on kellaaeg, mil tüdrukud
tavaliselt ärkavad. Ennevanasti (oma sada aastata tagasi!) oli meil
hommikusöögiks tavaliselt krõbinad, aga nüüd oleme juba pikemat
aega (viimased paar aastat) pudru peal. Esiteks toidab hästi ja
teiseks need krõbinad on ju saatanast (suhkurt täis ja teevad kõhu
ruttu tühjaks). Vanasti ma ei olnud eriline pudrukeetja, sest kõik
pudrud maitsesid nagu ma-ei-tea-mis-asi ja keegi seda süüa ei
tahnud. Viimaste aastatega olen selle keetmise siiski selgeks
saanud ja läheb loosi küll :) Ahhoi selle peale!
Peale söömist hakkavad suuremad oma
õppimisi üle vaatama, mina teen veel tund-paar tööd. Lõunast,
enamasti 12-13 ajal, lähme talu juurde. Ilmad on enam-jaolt ilusad
olnud ja seega on meil seal tegemist küll.
Suurematel on praegu näiteks puuonni ehitamise
tuhin peal. Vaatasime kohe välja, kuhu see on meil tuleb. Nüüd
otsingi netist juhendeid, kuidas onni nii ehitada, et puud ei
kahjustaks. Süda nagu ei luba neid laudu sinna puu külge niisama
peaksma hakata. Kuidagi loodusesõbralikumalt üritaks asja valmis
ehitada. Seda enam, et kavatseme ikka ühe korraliku onni ehitada ja
tahaks, et see ikka säiliks ka! Minu ülesanne on niisiis plaan
välja mõelda, kuidas seda onni sinna puu külge kinnitada.
Tüdrukute töö on praegu vanadest laudadest naelu välja toksida, et
neid siis ehitamisel kasutada saaks. Ega me siis poodi materjali
ostma lähe! Kõik taaskasutus! Ja laudasid mul jagub :):):) Mina va tott
olen kõik omale kenasti kokku vedanud ju :D
Kusjuures ma pean ütlema, et see
koroonaaeg on õdesid kuidagi liitnud. Kui nad varem mul vahelduva
eduga ikka kaklesid, siis nüüd näen nende ühist koostööd päris
mitmes vallas. Me oleme üldse kuidagi rohkem kokku hoidma hakanud ja võib tõdeda, et meie perele on see koroonaaeg positiivselt mõjunud.
Mitte, et varem nüüd midagi väga hullu oleks olnud. Ei olnud varem
ka midagi viga, aga hetkel hoiame kuidagi eriti kokku. Söögi vaaritamine on ka kenasti mitme peale ära jaotatud - Janeli on näiteks juba täitsa mitu korda kananagitsaid teinud. Karolin teeb pajaroogasid. Ma olen aru saanud, et kui tüdrukud ise süüa teevad, siis mind ei tohi kodus olla, sest siis tahavad mul silmad peast väja kukkuda, kui ma vaatan, milline laga ja möll seal köögis on. Tahaks kohe lapiga üle käia ja õpetussõnu jagada (nimetame seda konkreetselt irisemiseks), kuidas seda ja toda võiks hoopis teisiti teha, et laga nii palju ei tuleks. Pole seda irisemist vaja!
Tegin üks päev viineripirukaid! :)
Kes naerda tahab, siis palun:
Plönnid või midagi sarnast! :D
Ütleme nii, et laste pirukad on palju ilusamad tulnud. Ega ma eriti vaeva viitsinud näha ka. Viiner ja juust sisse, sups ahju ja soe pirukas kõhtu! Polnud plaanis neid kuhugi turule müüma minna :):)
Muu puuriida projekt hakkab ka varsti
valmis saama, lõpp on veel jäänud. Ma loodan, et jääb ikka
pidama ka ja kui ei jää, ju siis oli kehvasti laotud!
Hakkab vaikselt valmis saama ;)
Hetke on käsil õunapuude lõikamine.
Mul on hoovis ikka paar-kolm sellist puud ka, mis on nii taevasse lastud
kasvada, et anna aga olla. Alumised otsad on kõik kuivanud, latv on
noor. Peab hakkama vaikselt uuendama, aga kuna puud on kõrged ja
tüved paksud, siis on need vanad puud 4-5 aasta projekt, igal aastal
üks suurem oks. Kui kõik korraga ühel aastal teha, siis puu jaoks
on lõikehaavastid liiga palju ja ta ei tule sellest välja. Kui
õunapuul valida oleks, siis ta valiks pigem 100 väikest lõiget,
kui 4-5 suurt. Seega üks suur lõige aastas + kuivanud oksad
välja ja vaatame, kas saame need korda või mitte. Nooremate puudega
pole mingit küsimust, need saab tavaliselt paari aastaga juba täitsa
ilusaks. No vaadake ise, kus ma ronima pidin:
4 tunniga sain 1/4 puust tehtud!
Järgmisel nädalal pidi kopp tulema,
et mul see kraav ära kaevata ja vana kiviaed laiali tõmmata. Kui
kõik sile on, siis istutan kraavi pervele elupuud ja nende taha
ehitan lookleva kiviaia. Tahtsin tegelikult vastupidi teha (kiviaed
ette ja elupuud taha), aga elupuud toodi mulle nädalavahetusel juba
ära ja millalgi on vaja need maha istutada. Ah, eks ma vaatan,
kuidas ma nendega teen:
37 Brabanti ootavad istutamist
Tegelikult mulle meeldivad Smaragdid rohkem, aga noh - mis siin enam teha. Kuhugile mujale istutan äkki Smaragdid ka. Vaatame, kuidas mul see põllu äär välja nägema hakkab ;)
Meie seemned on ka idanema läinud ja
väiksed rohelised taimekesed juba sirgumas. Täna pistsin just
ebaküdooniaseemned mulda ja vaatan, kas neist saab asja. See on ju
meie oma „sidrun”!
Palju tomateid!
Mis siis veel? Eelmise aasta
detsembrist olen megagigasupperhüpper korralikult jooksutrenni
teinud! Treener on mulle nädala graafiku teinud ja mina selle järgi siis treeninud. Motivatsioon oli suur, sest plaanisin
sel aastal jälle üsna mitmetel võistlustel võistelda ja sooviks oli
oma eelnevaid tulemusi korraliku varuga ületada. Neli kuud treenisin
piinliku täpsusega! Ja see andis tunda ka vormis - kops ei olndu enam tagurpidi ja pulss oli ka normaalselt madal.
Nüüd on poolteist nädalat sellist aega olnud,
kus pole kordagi jooksuriideid selga tõmmanud. Ok, eile käisin oma 12 km ringil, et proovida, aga see ei olnud suurem asi jooks. Motivatsioon on no
nii maas, kui veel olla saab! Võistlusi jäetakse järjest ära ja
kui võistelda ei saa, siis on see ind ka ära kadunud. Olengi siin
kahe vahel, kas trennidega jätkata või selleks aastaks siiski joon alla tõmmata. Ma ei vaja jooksmist sellepärast, et end kuidagi vormis
hoida. Liigutan ennast piisavalt palju ja ei saaks öelda, et väga suure rasvakihi all peidus oleksin. Samas ei taha seda põhja, mis juba laotud
on, niisama raisku ka lasta – äkki suve keskpaigas ja sügisel
ikka saab kusagil võistelda ka. Oeh,ei tea! Vaadake millised tõsised
mured mõnel inimesel siin on!!!! :D:D:D
Richard Marxi kontsert oli esimene üritus, mis minu rahakotist raha võttis (160 €/2 piletit),
aga mille eest ma midagi ei saanud. Ok, kontsert on lükatud
9.novembrile ja äkki midagi ikka saab ;)
Võhandu maraton on sügisesse
lükatud (140 €/2 piletit), kaks jooksuvõistlust on juba ära jäänud ja arvata võib, et ka kõik maikuus olevad jooksud tühistatakse.
Minu kauaoodatud Celine Dioni kontsert peaks toimuma
25.augustil ja saab näha, kas selleks ajaks on need viirusetuuled vaibunud või on olukord pigem hullem. Kui kontsert ära jääb,
siis rahaline kahju on 500 euri (2 piletit). Rohkem oleksin ma muidugi kurb selle üle, kui kontserti ei toimuks – olen seda tõesti nii
kaua oodanud. Samas selle ärajäämine oleks ka igati mõistetav. Elame-näeme ;)
Vaatasin oma kulude rea üle ja matemaatika näitas mulle, et erinevate piletite all on mul raha "kinni" ca 1000 euri. Seda raha ma ilmselt tagasi ei saa (juhul, kui üritused ära peaksid jääma), aga noh - see on nagunii juba kulutatud raha, mida mul enam kusagil rivil seismas ei ole ja kui ei saa tagasi, siis nii on. Raha tuleb, raha läheb ;)
Lähen ajan nüüd oma Seakõrvad voodist välja, et nende jaoks ka päev alata saaks :)
Täna on taevas pisut pilvine, aga ilm on tuulevaikne. Vihma ei lubanud ja päike pidi alles õhtul välja tulema, aga minu terane silm näeb seda päikest juba praegu pilve tagant piilumas - aeg tegutsema hakata! ;)
Päikest ja olgem hoitud!