Lehevaatamisi kokku

reede, 31. juuli 2015

Peipsi ääres

Ahhoi! Matkasell kirjutab :):):)

Terve eelmise nädala mõtlesime kambaga, et võiks midagi ette võtta ja kuhugi minna.

Kaunis suveaeg ju ometi kestmas, seega tuleb natuke ringi vaadata.
Kaunis on muidugi megagigahüppersuurtes jutumärkides ;)

Laupäeval saimego kambaga ema juures kokku ja kui hakkasime veel kord läbi rääkima, et kuhu me siis lõpuks lähme, ei olnudki meil kindlat sihtpunkti.
Kogu aeg oli kõne all olnud Äntu järved Väike-Maarjas, Tänavjärv Padise vallas ja Peipsi äärne.
Mina teadsingi, et minek on Tänavjärve äärde ja et oleme seal ühe öö (kuna ilmaennustus oli suhteliselt kehvake).
Suundusime hoopis Peipsi poole ;)

Start 

Veits tavaari ka kaasas ;)

Nõupidamine ema juures ;)

Meie käng leidis Kauksis siiski paiga ;)

See oli 3 päeva meie kodu ;)

Startisime kodunt 14 ajal. Peatumispaikka jõudsime 22. 
Olime tegelikult natuke varem juba kohal, aga pidime asukohta muutma. Läksime algul Peipsi ääres olevasse Karjamaa telkimisalale, aga kuna see oli rahvast nii täis, siis läksime Kauksi. 
Noh, ega Kauksis ka eriti parem olukord olnud, sest telkijaid oli palju. Samas leidsime me ikka nii palju ruumi, et oma 6 autot ära mahutada ja telgid üles panna. 

Pean Johannat kiitma. Kui algul arvasin, et temale see pikk reis ja sõitmine ei sobi, siis polnud häda midagi. Panime ilusti ühe jutiga sinna. 
Ja telgis magas ta ka nagu väike mishka ;)

Kuna me leidsime laupäeva õhtul endale nö hädapärase platsi, siis kolisime pühapäeval oma asjadega teise kohta ümber. Paljud grillimiskohad vabanesid ilmselt tänu pühapäevale, sest esamspäeval vaja ju inimestel tööle minna.
Seega tarkus number üks - ärge ronige ametlikesse telkimiskohtadesse nädalavahetusel! Te ei leia sealt vaba kohta!

Pühapäevane päev oli üldiselt nutune, sest vihma sadas nii hommikul, kui ka lõunal.
Kui hommikul tuli selline kerge tasane sabin, siis lõunal tuli ikka korralik padukas. 
Terve grillimiskoha ümbrus oli üks suur mudamülgas.

"Kerge" vihm :):)

Kes joonistas vihma ajal telgis, kes lihtsalt pikutas ;)

Kui vihm oli möödas, sai jälle ennast vabalt tunda :)

Meie juuniorid :)

Õhtuks läks ilm ilusaks ja päevane sadu oli unustatud. 
Esmaspäeval ja teisipäeval olid õnneks ilusad ilmad ja lapsed said lõpuks järve sulistama minna.
Pühapäeval oli küll lastest tegelikult täitsa kahju, sest teha polnud neil selle vihmaga ju suurt midagi. Aga nagu me teame, siis meie ilma vastu ei saa;)
Isegi minu karjumine ei aita :D :D Hahahahahhahah

Esmaspäeval oli päike nii ere, et ma ei saanud kuidagi fotokal õigeid valgusesätteid paikka.
Hakkasin seal midagi näppima ja keerasin üldse kõik paigast ära. Lõpuks olid kõik pildid täiesti valged!
Ma pole ikka leidnud veel nii palju aega, et see fotokas ja need funktsioonid endale selgeks teha!
Oi, küll ma olin enda peale seal rannas siis tige, et pole leidnud aega neid uurida, sest normaalseid pilte ei saanudki tehtud.

Paadiga järvel



Vesi on elu!

Ööbisime Peipsi ääres 3 ööd. 
Kuna ilmaennustsu kiskus taas kehvaks, siis ei olnud mõtet sinna enam kauemaks jääda.
Tagasi tulles käisime veel Kuremäe Nunnakloostris, Valaste joa ääres ja Kohtla Kaevanduspargis.
Kuremäe nunnaklooster


Sellised väiksed puuhunnikud

Valaste juga

Kes Valste juga voolamas näeb, see on terava silmaga!
Point on selles, et vett sealt ei sirisenudki. Ilmselt liiga kuiv suvi või voolabki see ainult kevadeti, kui lumi sulamisega rohkem vett tekitab.
Aga see, kes Valaste joa pilti siiski teraselt vaatas, siis tema nägi üleval paremas nurgas roosad dressipluusi. Selle dressipluusi sees oli tüdruk, kes istus parasjagu ühe noormehe põlvedel. Nii nad seal ääre peal kahekesi istusid. Loomulikult ei olnud seal mingeid piirdeid ega midagi ees. 
Kui üks oleks alla kukkunud, siis oleks romantika missugune olnud!


Kaevanduspargi väike mänguasi


Perepilet kaevandusparki maksis 30 €. See sisaldas siis 2 täiskasvanut ja 5 last.
Ärge üldse muretsege, pargi ajal oligi mul täpselt viis last :D

Enne ekskursiooni algust sai selga joped ja pähe kiivrid. Joped sellepärast, et seal maa all oli täitsa jahe, kiiver oli lihtsalt totaka väljanägemise pärast :):D

Suurtele oli seal kuulamist ja vaatamist küll, aga lastele suurt ei meeldinud. Nende jaoks oli ainuke lahe asi see, kui rongiga maa all sõita sai. Kõik ülejäänud oli näiteks Janeli jaoks lihtsalt igav. Pidi püsti seisma ja lihtsalt kuulama, mida räägiti. No milline laps ikka mingit juttu kuulata viitsib, eksole?

Kaevur nr 1

Ülejäänud kaevurid

Koju ära!

Kogu reisu juures oli kõige parem muidugi see, et ma oma õlakoti ja fotoka tagasi sain! Kui need poleks tagasi saanud, siis nutaksin vist siiamaani patja!
Point on nimelt selles, et tegime ühes söögikohas peatuse ja et laua taha korralikult sööma mahtuda, panin koti ja fotoka tooli kõrvale maha. Kuna seda sebimist oli seal nii palju, siis unustasin peale söömist need asjad lihtsalt sinna.
Õnneks jokutasime seal õues nii kaua ja ei jõudnud veel liikuma hakata, kui toidukoha tööline välja tuli ja need asjad meile tagasi andis. Mina olin sel ajal parasjagu vetsus ja ei näinud seda hetke, aga kui teiste juurde jõudsin, siis sain muidugi "kiita" kui tubli ma olen!

See on ikka pärsi õudne, kui ma polekski neid asju tagasi saanud! 
Kotis olid minu ja Tarmo rahakotid, auto dokumendid, ID-kaardid, koduvõtmed + eraldi siis veel fotokas!!
No ikka täislaks oleks olnud!
Loomulikult viisin sellele töölisele tänutäheks ühe osa rahakoti sisust. 

Tänkju Sulle, hea tööline :):):):)

Eilne ja tänane päev möödusid talu juures niites ja muid vajalikke töid tehes.
Homme-ülehomme vaatan kriitilised töö asjad üle ja alates pühapäevast võtame uue marsruudi ette.
 Kuna Johannaga oli täitsa hea sedasi seigelda, siis paneme kohe teise tuuri ka jutti otsa - otsime põhimõtteliselt sooja suve :)

Meil on nimelt nii halvasti läinud, et Eesti saartele pole asja olnud, seega sai paika pandud, et lähme ja vaatame mõned saared ikkagi üle. 
Plaani on võetud Kihnu, Vormsi, Saare- ja Hiiumaa.

Kohtume peale järgmist trippi ;)

reede, 17. juuli 2015

Tallinna-turistid ;)

Käisime Maritega kolmapäeval Tallinnas.
Kaasa võtsime väiksemad pliksid kaasa (noh, Maritel eriti valikut pole, sest tal ainult üks pliks ongi) ja tuterdasime vanalinnas ringi.
Startisime 14 ajal, tagasi olime 22.
Põhimõtteliselt oli tegemist täispika tööpäevaga :D

NB! hommikul tegime tegelikutl tööd ka - tassisime uuest korterist mööblit välja, mis ostes "preemiana" kaasa saime. Seega oli see Tallinna-tripp preemia kolmetunnise töö eest ;) :)

Ikka pilti ka, ikka pilti ka:

Preilid limpsivad jätskit ;)


Natuke vanalinna

Natuke meid

Natuke jälle vanalinna



Toompea


Vene kirik


Lähevad ;)


Nagu kaks vangi :)

Tsillivad ministrite ukse ees :)

Old Hansa

Maakad imetlevad Solarise läbipaistvat põrandat :):)

Aitab küll, kaua ikka võib ;)



kolmapäev, 15. juuli 2015

Lapsepõlve radadel - Lehola, Vasalemma, Padise

Täna tuli täiesti lambist selline uit-mõte, et võtaks kätte ja läheks lapsepõlve radasid vaatama.
Egas´s midagi, pakkisin lapsed peale ja nii tegingi.

Oma elu 17 esimest aastat veetsin ma sellise väikses kohas nagu Lehola. 
Kui mööda vana Haapsalu maanteed sõita, siis see jääb ca 4-5 km Keilast (Haapsalu poole).

Lapsepõlves tundus seal kõik nii vägev ja äge, nüüd Leholas ringi jalutades oli kohati küll selline tunne nagu oleks pommiauku sattunud. Väga paljud kohad on võssa kasvanud, mõisa ümbrus oli nagu sõjatanner. Kohalikel minu hinnangut paluks mitte solvanguna võtta. 
Olgem ausad, see mõisa ja angaari ümbrus on nagu muu maailm ;)
Samas oli ka kohti, mis olid ajaga paremaks muutunud  -  seega 50:50
Krt, ma paneks ikka 60:40, sest Lehola visiitkaardi (loe: mõisa) ümbrus on ikkagi üsna ulmelises seisukorras.

Lähme piltide juurde, neid tegin ma täna üsna ohdralt :):)


Lehola mõis praeguses seisukorras. 
Selles majas sai kinoõhtutel käidud, diskentsitel ja kõikidel teistel üritustel ka. No me olime ikka kõvad tegijad, et kinos "King Kongi" vaatamas käisime.
Kui teismelised käisid diskentsitel juba peikadega musitamas, siis meie sõbrannaga muusiak saatel kulli mängimas :D

Pilt kunagisest mõisast on masendav...

See peaks mõisa kiviaed olema, mille peal lapsepõlves joostud sai...

Lapsepõlves paistis mõis ilusti välja...


Selline see mõis kunagi oligi ;)

Toonekure maja

Aastakümneid oli selle maja korstna otsas toonekure pesa. Loomulikult koos toonekurgedega. Nüüd viimaste aastatega on see ka läinud! Ka see oli üks Lehola visiitkaartidest. 

Hea pool on muidugi see, et elu edeneb, sest nagu piltidelt näha, siis taastustööd käivad, aga äkki oleks saanud selle pesa kuidagi ikkagi jätta/taastada...

Toonekure maja endisel kujul ka ;)

Meie oja

Issver-sussver, ma mäletan, kuidas me suviti iga jumala päev seal oja ääres möllasime ja end märjaks tegime. Hiljem saime ema käest loomulikult pikki päid ka :)
Vedasime igasugu vetikaid omale koju akvaariumisse, püüdsime ogalikke...
Siis tundus see oja nii suur, nii lai, nii ilus.
Nüüd on tegemist võssakasvanud nirega... :(
Me ehitasime ojja isegi tammi, et vesi koguneks, sest ujumiskohta oli ju ometi vaja :D
Seal taga pool oli mõnus sileda kiviga põhi, seepärast oligi ujumiseks hea koht.
Loomulikult sai selle oja peal parvetatud (penodest kokku pandud), tünnidega sõidetud, talvel uisutatud ja "jääd murtud" (nii, et ise ikka üleni märjad ja tuppa tuli hiilides minna).
Njaa...olid ajad....

Meie kelgumägi...

Nüüd tundub see mägi nii väike. See, et ta maltsa on kasvanud, on piltidelt ka näha. 
Ma ei suuda praegu meenutada, kas ta lapsepõlves ka nii rohtus oli.
Mäge sai üldjuhul ikkagi ainult talvel kasutatud, seega ei julge pead panti panna, kas siis oli suviti vähem maltsa või mitte ;)

Selles majas sai elatud kuni 17 eluaastani - esimene korrus paremat kätt ;)

Söökla-kauplus

Ma mäletan nii hästi, kui ma läksin sööklase, üks ruts oli kaasas ja ma sain selle rutsi eest nii õele, kui ka endale, prae koos magustoiduga. Nämma-nämma.
Praegu ei toimu selles majas ilmselt midagi...

Minu esimene koolimaja - eest uus...

...tagant täpselt samasugune, kui mina koolis käisin

Tegemist oli (ma ei tea, mis see praegu on) Lehola lasteaed-algkooliga. Minu ajal oli seal 4 klassi, nüüd on vist 6. Võibolla isegi rohkem - ei tea täpselt.
Kuna ma kogu aeg selline lühike junn olen olnud, siis klassikaaslased üritasid mind pikemaks sikutada. Viskasin koolilauale kõhuli, võtsin ühest laua otsast kätega kinni ja teised siis tirisid jalgadest. 
Ilmselt abi ei olnud  - ikka selline jublakas :D
Mulle meeldis selle kooli juures see, et igal vahetunnil kogunesid kõik saali ja me mängisime seal muusika saatel igasuguseid mänge. 
Ega ma suurt midagi enam mäleta...
Rõve hambaarsti auto tuli üks aasta maja taha - keegi sinna minna ei tahtnud :D :D

Lasteaial on uus mänguväljak, millest minu tegelased ka rõõmu tundsid :






Kui Lehola üle olime vaadanud, siis võtsime suuna Haapsalu poole. 

See aga ei tähendanud seda, et ühe raksuga koju oleksime sõitnud.
Ei, kaugel sellest, sest tee peale jäi meie lapsepõlve ujumiskoht - Vasalemma karjäär.


Ilmselt on Vasalemma karjäär koht, kus sai kõige rohkem ujumas käidud. 
Tegime seal väikse peatuse ja pidasime omast arust kerge pikniku, kus keegi midagi ei söönud :D :):)



Kui karjäär üle vaadatud, siis suund Padise poole.

Padise kool on päris rõõmsa väljanägemisega 


Peale Lehola algkooli läksin põhikooli Padisele. 
Arvake ära, kus me peale koolitunde oma aega parajaks tegime?
Loomulikult Padise kloostris ;)
Mängisime seal hullumeelseid mänge, kus nende kõrgete seinte peal käis selline tagaajamine, et anna aga olla!
Kui ma peaks oma lapsi seal kõrgel müüride peal jooksmas nägema, siis kütaks ma neil kannikad nii triibuliseks, et nad ei saaks kuu aega maha istuda ja lisaks paneks aastaks koduaresti ka! :D

Praegu tagant järele mõtlen, kui hulljulged me ikka olime ja täielik ime, et mitte kellegiga midagi ei juhtunud!
Täiesti õudukas!
Mängu idee oli iseenesest see, et üks hakkas püüdma ja kui ta kellegi kätte sai, siis hakkasid nad koos järgmisi püüdma jne. Iga kord, kui keegi kätte saadi oli tema ka kull. Kes viimaseks jäi, oli ju ikkagi tegija ja selle pärast joosti/põgenetigi sinna, kuhu normaalne mõistus joosta poleks julgenud.
Tänagi käisin  ühe müüri peal (mis oli suhteliselt madal!) ja keps täitsa värises all.
Põhimõtteliselt tunnistan sajaga (100), et mul polnud tol ajal vist ajusid üldse ja annaksin endale ise ka kolakat :D

Alla ma ei kukkunud, siin ma olen, seega kaeme parem pilte:


Padise klooster



Leidsin isegi oma nime üles, mis sai sinna x aastal kraabitud ;)

Johantsu ootab muusikuid:)

Muusikud saabusid! Kolm VIP-i kuulavad :D

Johanna oli muusikast nii vaimustuses, et kui muss läbi sai, siis ta plaksutas ja karjus: "Jeeee" :):):)
Üks muusikutest hakkas päris hästi naerma ka ;)
Õhtul hakkas kloostris kontsert ja nad tegid parasjagu proovi, kui meie teist korda sisse sadasime (esimest korda olid ainult toolid).

Vot selliste kõrgete müüride peal me lihtsalt JOOKSIME!!!??


Järveke

Meie käisime omal ajal seal igatahes ujumas :):):) 
Ega neid napakaid väga palju polnud - arvata võib, et mina olin üks nendest ;)


Ilmselt Eesti kõige vahvam bussipeatus ;)

Väss hakkab juba peale tulema ;)

No pingutame viimaste piltide jaoks! :):)

Padise oli väga ilus. 
Mina oskan siinkohal ainult kiidusõnu öelda.

Võtsimegi stardi kodu poole, kui moonipõld tuli vastu. 
Siis ei saa ju ometi niisama, ilma pildistamata, edasi sõita. 
Kui oleks sõitnud, siis oleks see suisa kuriteoga võrreldav olnud :D
Seega taas autost välja ja AUSÕNA selle õhtu viimased klõpsud ;)





Jõudsime koju kella 22 ajal.
Johanna astus uksest sisse, jooksis issi juurde ja oksendas seejärel terve suuretoa põranda täis.

Tervitus missugune :):):):):)