Lehevaatamisi kokku

Esmaspäev, 30. juuli 2018

Edukas päev - kaks raamaturiiulit valmis!

Ma uudiseid kuulanud ei ole, aga kuna kõik onFB-s ilmarekordeid postitasid, siis võis eeldada, et oligi selle suve üks soojemaid päevasid.

Kuna väljas ei kannatanud olla, siis sai toas raamaturiiuleid meisterdatud!
Hahahhahaaa! Nagu seal oleks õhutemperatuuri osas parem olukord olnud!
Higi voolas küll ojadena ja vahepeal sai paar tundi end karjääris jahutatud, aga vaatamata sellele võin uhkusega tõdeda, et valmis sai kaks uut raamaturiiulit. Lisaks neile, võtsime õhtul hilja, koos Janeliga veel vana raamaturiiuli lahti. Lahti sellepärast, et vahed olid seal liiga suured ja raiskas lihtsalt ruumi. Proovin, et äkki saab nendest laudadest mingi uue riiuli välja mõelda ;)

Ega see riiuli meisterdamine nii kerge polegi, kui algul tundub, eriti nende tugipostide vahele panemine, aga kui asi natuke koitma hakkab, siis läheb juba lepase reega.

Minu esimene au ja uhkus ootab oma raamatuid :)

Minu teine au ja uhkus ootab kitsaid raamatuid :)

Kusjuures ega ma polnud akutrelli varem väga palju käes hoidnudki. Kui ma ei eksi, siis alles sellel aastal reustaraatori õpingutel saigi hoitud. Näe - oli kasuks küll ;) Pöial on kruvide hoidmisest küll hell (kui algust sisse lasta), aga küll üle läheb.
Üks riiul sai niisiis suurde tuppa tehtud ja sinna keskele jätsin meelega suurema vahe fotode ja tüdrukute keraamika jaoks ;)
Teine riiul sai tehtud Karolini ukse taha ja selle paksu tugiposti kõrvale. Mõõdud on täpselt paigas, et kuhugi ette ei jää ja ei saa arugi, et see seal on. Läks isegi nii hästi, et pistikupesad jäid ilusti välja. Kuna see riiul sobis nii mõõtmetelt, kui ka detailide osalt sinna nagu rusikas silma auku, siis olen sellega eriti rahul. See riiul on sellistele kitsastele ja väikestele raamatutele. 

Need kaks olid nn hobiriiulid, sest põhiline raamaturiiul ootab loomulikult alles tegemist. See on see riiul, mis koridori seina läheb ja enda peal mu 592 375 972 309 raamatut kandma hakkab ;)

Tahaks selle riiuli augustis valmis saada, aga pole materjali ja ilmselt jään ka ajaga jänni. Olen realist ja jätan selle vist septembrisse. Samas imesid juhtub - ÄKKI suudan siiski varem valmis saada. 
Hea on kohe vaadata, kuidas iga päevaga jälle mingi asi oma koha leiab. 
Edenen küll teosammul, aga vähemalt liigun :)

Suure riiuli kondikava

Kitsa riiuli kondikava

Nii mõeldakse töökäike välja - hästi tabatud hetk! Foto by Janeli

Värskendav suplus

Kuna ilm oli TÕELISELT palav, siis käisime vahepeal paariks tunniks karjääris ujumas. Mina olen tavaliselt selline ujuja, kes eriti vette ei saa, aga täna läksin supsti vette ja ei teinud teist nägugi. Ujusin ja sulistasin enda kohta isegi pikalt :) 
Tüdrukud olid muidugi kõik see kaks tundi nagu kalad - Janeli terve aja vees, Johanna ladus vahepeal kividega liivakooke (nagu fotolt näha on).

Põhimõtteliselt oleksime pidanud nädalavahetusel Võrus olema, aga hakkasin mõtlema, et mis ma ikka siin ringi rallin ja raha laristan, säästame parem Bulgaaria jaoks ;)
Vendadel-õdedel oli korra mõte Tänavjärve äärde telkima minna, aga kuna grillimine ja lõkke tegemine on keelatud ja hommikuti oleks telgis ilmselt megagigasupperhüpper palav, siis jätsime selle plaani ka ära. 
Järgmiseks plaaniks on teisipäeval Cantervillasse minna. 
Vaatame, kas sinna ikka jõuame :D
Hea on plaane pidada, kui üks papi istub pilvepiiril ja naerab nende üle ;)

Reedel sai vähemalt linnuses Francist ja Iffi kuulamas käidud. Ilm oli niiiii ilus - istusidki murul, kõigutasid jalga ja lihtsalt nautisid seda olemist. Nii mõnus! Käisin koos oma lapsepõlve sõbrannaga. Oleme koos olnud põhimõtteliselt 35 aastat ja on lootust arvata, et jääme elu lõpuni. Mähkmetest mähkmeteni :D

Kõks, mu lill! Ta on hull! Nagu minagi! :) :)



Ja mul on veel hulle sõpru!!!!
See sõber ei saa ju normaalne olla, kes selliste ilmadega endale tunked selga ajab ja ennast vabatahtlikult trimmerdamisega tapmas käib!?

Aga näe, on siiski üks selline hull ja peab ütlema, et uus talu (ma pole veel välja mõelnud, kuidas ma seda blogis kutsuma hakkan) polegi enam karjamaa - hein on juba maha niidetud :)

Vaalud on valmis ;)


Hakkab looma ;)

Sügisel teeme talgud - tõmbame katusepleki sirgeks ja on maja ka valmis :D

Käisin eile korra ka Abbil - niitsin aiamaa juurest muru ära, korjasin tomateid-kirsse ja vaatasin, mis peenramaal toimub. Peenramaal toimus see, et malts on võtnud võimust ja hiigelkurgid on vallutanud kõrvalpeenrad. Mul ei ole elus ees nii kohutavat aiamaad olnud. Tavaliselt ei ole mul peenravahel isegi mitte rohuliblet ja selliseid ülekasvanud kurke samuti mitte :) 
Aga noh, mõistetav - pole seal juba ligi kuu aega toimetanud ja seega lähebki asi ju käest ära. 

Hiigelkurgid jänestele 

Malts võtab võimust



Teisipäev, 24. juuli 2018

Enne, kui vana ust pole korralikult kinni pandud, ei saa uut avada

Täna on sombune ilm. Lisaks sellele on see minu elu üks kurvemaid päevi.
Mitte just kõige kurvem, sest selleks on minu vanaema surm, aga teisel kohal on see päev vist küll.

Täna oli see päev, kus vormistasin oma osa Abbi talust Tarmole. Nüüd on tema täieõiguslik peremees. Vahetuskaubana sain teise krundi, mis sai ostetud nn äriprojektiks - a la vuntsime korda ja müüme maha.
Maksin krundi eest küll 100 % ise, aga vormistatud sai see meie mõlema nimele. Nii, et mul ei olnudki tegelikult muud valikut, kui teha nö vahetuskaupa, sest ei ole mõeldav, et me teineteise kõrval seal Abbil edasi elaksime. Nii jääksime igavesti teineteisele pinnuks silma.

See oli minu jaoks kuradima raske otsus, sest andsin ära OMA koha!
Ma võitlesin selle koha eest 1,5 aastat, et see üldse saada. Ma olen sinna talusse pannud kogu oma ihu ja hinge. Kümme aastat seal füüsiliselt tööd rabanud, tuhandetes raha matnud - nüüd loobun sellest kõigest.

Kui ma selle otsuse lõplikult vastu olin võtnud, siis ulgusin praktiliselt terve öö.
See teeb tõesti haiget!
See oli ju minu koht!!
Eks nutan selle pärast veel mõnda aega, aga küll aeg haavad parandab.
Seal on mu tamm. Minu suur tamm, mille pärast ma seda talu üldse soovima hakkasin...
Seal on minu istutatud sarapuud, mis on juba kolm-neli korda pikemad, kui mina.
Seal on minu kirsid, mida ma aastaid poputanud olen, et nad lõpuks kasvama hakkaks - sellel aastal ongi esimene suurem saak! Aega võttis, aga asja sai.
Seal on mu kastan, keda ma olen miljon korda jäneste ja kitsede käest päästa üritanud - ka tema on nüüd suureks kasvamas...
Seal on mu elupuud!
Seal on mu aiamaa, mu laste ronimispuu, mu marjapõõsad, mu viljapuud, mu pärnad, mu jäneseaiad, mu metsik maa...
See talu oli suur osa minu elust!

Ma pidin sellest loobuma, sest muidu ei saa ma oma eluga lihtsalt edasi minna...

Vastu sain ma niisiis krundi, kus tuleb kõike nullist alustada.
Seal on üks suur võsa, rinnuni heinamaa ja palju, palju, palju, palju, palju tööd.
Aga ma olen selleks valmis!
Ma rajan sinna uuesti OMA koha - edaspidi panen ma SINNA oma ihu ja hinge! Praegu mul selleks veel jaksu on. Tahtmist ka.

Kuna ma olen Abbile matnud kümme aastat oma elust, lisaks raha näol nii mõnegi tuhande, siis tahaks loota, et Tarmo on vähemalt aumees ja maksab mulle kasvõi mingigi osa tagasi. Olen finatseerinud ka seda pisikest majakest, mis nüüd ju temale jäi. Nendest kulutustest ei hakka ma üldse rääkimagi, mida ma olen sinna matnud seoses pinnase täitmise või maa tasandamisega, drenaaźi ehitamise või puude langetamisega, kraavide kaevamise või ükskõik millegi muuga. Ma ei hakka ju maad üles kaevama, kraave täis ajama,  teed ära viima või puid tagasi liimima.
Iga aastaga on Abbi läinud ilusamaks ja kuna Tarmol on juba uus silmarõõm olemas, siis võib vist loota, et tööd jätkuvad ka edaspidi. Kuidagi kiirelt see uus daam õuele toodi ja minu jaoks tundus see pehmelt öeldes alatu, aga ju siis nii ongi ok.
Ise oleks lasknud vähemalt laibal maha jahtuda :)

Abbi osas oleks ma võinud ju tegelikult siga ka olla ja selle oma poole krundist (mis on juba mitu aastat tagasi välja mõõdetud) kellelegi võõrale maha müüa. Oleks ilmselt täitsa kena kopika saanud.  Seda enam, et elekter tuli ju minu poolelt ja teise poole peal voolu pole.
Aga ma ei ole selline inimene. Nii naiivne, kui see ka ei tundu, aga ma tahan siiski õiglusesse uskuda.
See talu on sünnist saadik olnud laste pärusmaa ja selleks peab see ka jääma, seega ma ei ole kiuslik bitch ja ei müü seda kellelegi kolmandale. See ei oleks õige. Tunnistan oma kaotust, oma naiivsest, oma lollust. Selles elus ongi nii, et on väga vähe inimesi, kellele võib tõsiselt loota ja keda võib päriselt uskuda. Seda õppisin ka, et andesta, aga ainult üks kord. Pole mõtet andestada kaks, kolm, kümme, viisteist või kakskümmend korda - sellel ei oleks pointi.

Ma tahaks kogu südamest uskuda, et ka Tarmo saab aru ja mõistab, et olen talle tegelikult väga suurejoonelise kingituse teinud, kui kogu talu sedasi talle jätsin. Tahaks loota, et ta siiski käitub aumehelikult ja maksab mulle vähemalt mingisuguse kompensatsiooni. Kui ta siiski leiab, et ei pea midagi maksma, siis olgu nii.
See, kui palju ma sinna tallu oma tööga aega olen pannud, seda ei ole võimalik üldse mõõtagi. Sisuliselt kümme aastat ja kevadel-suvel hommikust õhtuni. Ma ei mõõdagi. Tööde tegemist võib võrdsustada ilmselt sellega, et tema aitas mul valmis ehitada nii kontori, kui ka korteri (ehitusmaterjal ja kõik muu vajalik tuli ikka minu enda taskust). Samas ehitas ta seda korterit ka oma lastele ja ma leian tegelikult, et olen nende kaheteist aasta jooksul selle remondi siiski auga välja teeninud :)

Ma olen tegelikult vist üks loll inimene! Sellele mehele teen krundi näol kingituse. Kui eelmisest mehest lahku läksin, siis ei küsinud ma temalt isegi konkreetset elatist. Ütlesingi, et maksku täpselt nii palju, kui südametunnistus maksta käsib. Juba kaksteist aastat on summa olnud täpsel sama suur ja see pole pooltki Eesti miinimum elatisest. Teise naisega tal nii hästi läinud ei ole, sest see pressib temalt iga võimaliku sendi välja ja kui maksepäev natuke üle läheb, siis saadetakse juba sõnumeid.
Ma ei ole tegelikult suuremast elatisest puudust tundnud ka, sest minu jaoks on tähtsam olnud head suhted. Raha on teadu pärast see, mis inimesi riidu ajab ja mina valisin selle tee, et lapsel oleks vanemad, kes omavahel hästi läbi saavad. Nii ongi olnud ;)
Ühesõnaga ma olen meestele ilmselt unistuste lahkumineja :D
Kibedat huumorit sellesse nõmedasse loosse!

Kuna ma tean, milline on Abbi osas tulevik, siis ma ei tahagi enam sinna minna. Ma ei suuda seal enam midagi teha. Raske ja vastik tunne on. Kuni sügiseni tuleb seal ikka muru niita ja aiamaa kallal nokitseda, sest saak on maas ja niisama seda sinna maha jätta oleks ka nõme.
Õnneks pole sügiseni enam palju jäänud...
Selle nädala lõpust alates oleme tegelikult igalpool lennus, sest 28-29 juulil oleme Võrus, siis lähme mõneks päevaks Tartussse, augusti alguses oleme Valgas ja augusti keskpaigas võtame ette tripi Bulgaariasse, kust jõuame plaanide kohaselt tagasi 24.augustil. Siis on Valge Daami aeg, seejärel on Karolini sünnipäev ning siis ongi juba praktiliselt sügis käes ;)

Igatahes - adjöö mu Abbi:

Oma pakud korjan ka kaasa :)

mu elupuud

Mu miljon korda päästetud kastan

Mu aiamaa

Mu õunapuud

Mu kirsid, mis lõpuks vilja kannavad

Mu istutatud sarapuud

Mu ronimispuu ja tammekaikkad 

Kes blogi pikemalt lugenud on, need teavad ilmselt ise ka, mida see koht mulle tähendas.

Eks ma kosun end veidike ja hakkan seejärel taas kord võsast ja heinamaast läbi murdma, nii nagu seda sai tehtud täpselt kümme aastat tagasi.

On, mida murda:





















Nüüd on vana uks lõplikult kinni löödud ja kui uus uks avaneb, siis teeb ta seda ilma krigisemata ;)

Olge rõõmsad, mu sõbrad!
Mina tänavist ulun veel veits, aga homme äkki enam mitte ;)

Pühapäev, 22. juuli 2018

Nädal ratastel :)

Sel nädalal oli  plaanis Pepsi äärde minna, aga läks nii, et üks sõitis üle lahe, teine ei tahtnud palavuse tõttu nii kaugele minna (eriti veel beebiga), siis otsustasime, et me ei hakka tädiga kahekesi (koos oma lastega) sinna Idasse siiski minema.

Oli hoopis nädal, kus olime suurema aja ratastel - esmaspäeval Nõva rannas, teisipäeval Puises, kolmapäeval Hiiumaal, neljapäeval Vahastus-Paides, reedel võtsime vaba päeva, laupäeval Mihkli laadal ja täna Avatud Talude Päeval :)

Nõval:


Mumm teeb tööd




Puises:



Puises oli selline tore lugu, et mul endal ei olnud ühtegi last kaasas, küll aga olid tädi ja õde koos lastega. Vesi ise oli sellel päeval põhimõtteliselt jääkülm ja mina kaldast edasi ei saanud. Keegi oli hakanud vees kividega ringi ehitama. Ma siis ehitasin edasi. Kui õde koju hakkas minema, siis ütlesin, et mingu tema ees, ma tulen hiljem järgi. Ja jäingi kividega mängima :D

Hiiumaal:

Kivitamas :)



Sipelgad söövad liblikat - loodus


Hiiumaa vesi oli täpselt sama külm nagu Puises, seetõttu sai seal ainult kivitatud ja pikniku peetud. Tore oli ikkagi. Mulle meeldib see rand :)

Vahastus:

Vahastu kirik

Vanavanaisa haual

Vahastul sai esimest korda elus vanavanaisa haual käidud, panime küünlad ja tüdrukud tegid käbidest kaunistused.

Paides:

Paide tehisjärves oli väga soe vesi


Kurepõld Kehtnas :)

Mihkli laadal:

Laadakraam

Ma polnud kunagi varem Mihkli laadal käinud ja mõtlesin, et seekord võiks ju minna. Sain omale sealt ahjuroobid, mis mul ammu puudu olid. Lisaks ühe hea ja korraliku vene kirve + kirvevarre vanale kirvele. Nende kirvestega on hea juurikaid maa seest välja peksta. Kaks peitlit on mu tuleviku puidutoa tarbeks. Ma ikka unistan oma tulevasest väiksest puidutöökojast. Puukäsnast väike kausike on lihtsalt nõrkus puu vastu. Johanna sai uue sinimustvalge mütsikese ja mina kaks käepaela. Kuna see pluuside tuunimine jäi veidi veel poolikuks, siis võtsin juurde kaks templit ja ühe värvi. 
Oligi kogu noos :)

Avatud Talude Päeval sai käidud kahes talus. Eelnevatel aastatel oleme kaugemad reisid ette võtnud, aga seekord jäime praktiliselt kodu juurde - üks meie oma külas ja teine 10 km kaugusel.

Sepa Öko talu:

Astelpaju

Valmivad

Hobene sööb

Tänava talu Haeskas:


Kõik mis purki ja pudelisse saab panna

Mõnus nurgake

Mõnus kiigeke

Mõnus majake

Laps meisterdas täitsa ise oma issile küpsisekoogi. Mina pidin ainult kohupiima ja moosi küpsiste peal laiali ajama, kõik muu tegi Johanna. Isegi banaani viilutamise ;)

Viimane ponnistus

Valmis :)

Kunstiteos


Nädal saigi läbi ;)