Lehevaatamisi kokku

reede, 28. veebruar 2014

Veebruari viimane päev

See tähendab ju seda, et oleks pidanud kooki sööma - Johantsul ju 9 kuud! ;)
Alles praegu lõi pähe!

Eks peab homme midagi välja mõtlema. Kuna me oleme ainult kahekesi ja ma eriline magusasõber ei ole, siis pole mõtet midagi suurt meisterdada ;)
Väike kohupiimakoogike äkki ;)

Ma kohe üldse ei viitsi kirjutada!
Veetsin täna terve päeva garderoobis (noh, nii palju, kui Susser veeta lasi) ja sorteerisin riideid. Riiulid kusjuures poole tühjemad :)
Nüüd on selline väss peal, et ei viitsi kirjutada ka.

Vedeleks täna lihtsalt diivanil. Teeks väikse tee ja vaataks telekat.

Aa, Sandrile tahtsin ka kaastunnet avaldada. Teine on nii kehva tööd teinud, et palgatõus oli kõigest 3000 €!!
Krt, ei teagi, kas ta banaani ikka jõuab osta?!
Need inimesed, kes seda palga suurust otsustavad, mõtlevad ka üldse millegagi w?

Päris mitme asja suhtes tahaks oma arvamust avaldada, aga praegu ei viitsi.
Andruse kõnes riivas ka üks lause nii hirmsasti kõrva, et tahaks kohe karjuda!! :)

Eks ma siis mingi päev karjun, aga täna panen küll pillid kotti ;)

Susser ka tervitab:
Printseeessa vaatab telkut ;)



neljapäev, 27. veebruar 2014

Oleks nagu reede...

Mul pole miljon aastat juba mingit vahet olnud, mis päev on, sest kõik päevad on ühesugused, aga täna on küll täielik reede tunne!
Ei teagi miks, aga reede tunne on.

Öövahetus kestis eile muide kella 4-ni. Ei jäänud ikkagi kohvi keetma ja võileiba meisterdama :)
Kusjuures hommikul ei olnudki väga hull olemine, paari tunni pärast hakkas pea valutama, aga kuna
Johantsu 11 ajal esimese uinaku tegi, siis läksin ja viskasin ka pikali.
Magasime tund aega. Oleksime vist kauemgi maganud, aga naabripoiss karjus trepikojas (nagu tavaliselt). Mul olid jälle hambad ristis!
Aga noh, kuna me ikkagi tund aega magada saime, siis polnud asi väga hull.
Hingasin kolm korda sügavalt sisse ja rahunesin maha :)

Praegu on mul suurem garderoobi korrastamine/sorteerimine käsil.
Tarmo läks täna suurematega Eestisse ja surusin neile sinna autosse igavese hunniku ebavajalikku kraami kaasa.
Praegu siis ebavajalikku, hiljem jälle vajalik.
Nimelt tüdrukute väikseks jäänud riideid-jalanõud. Kuna paljud asjad on ikkagi väga korralikud, siis lähevad need järgmisele ja kui peale järgmist ka veel korralikuks jäävad, siis läheb veel ülejärgmisele ka ;)
Vaene Johanna, peab õdede vanade riietega üles kavama! :D

Aga, mida ma Johanna riietega teen?! See on juba omaette küsimus.
Osad riided, millel emotsionaalne väärtus on, jätan kindlasti alles, aga ülejäänud tuleb kellelegi ära anda.
Ilmselt jääb Johantsu meil ikkagi viimaseks lapseks ja seega pole mõtet alles hoida, et äkki tuleb veel  üks tüdruk :D
Rõhk sõnal ilmselt ;)
100% ei saa kunagi kindel olla!
Riideid oleks ära anda ja vanker ja muud pudi-padi.
Peangi siin vist sorteerimised ära tegema, pildid valmis klõbistama ja blogisse riputama - äkki keegi teab kedagi, kes tüdrukute asju vajaks ;)

Praegu saatsingi Eestisse need riided-jalanõud, mis paari aasta jooksul kellelegi selga-jalga ei mahu.
Karolini-Janeli vanusevahe 3,5 aastat ja Janeli-Johanna vanusevahe 5 aastat.
Mis nad siis siin ruumi võtavad, las olla Eestis ;)
Nagunii ju varsti Eestisse tagasi :):):):)

Saatsin ära selle kraami, mis juba varasemalt kottidesse pakitud oli. Need, mis riiulites seisavad, ootavad veel sorteerimist.
Terve homse päeva veedan ilmselt garderoobis.Kas just terve, aga suure osa.
Saab garderoobi jälle korda. Varajane kevadpuhastus.

Johanna jättis täna õhtuse uinaku vahele ja jäi juba kella 20 ajal  ööunne.  Homme tõuseb vist juba 7 ajal!
Hoian pöidlad pihus, et ta vähemalt 8-ni välja venitaks. Kedagi kooli-lasteaeda saatma ei pea, seega võiks pikemalt magada.
Endal on ka kerge väss kallal, lähen ka magama ära.
Teen eilse öö tasa ;)

Homsega saab veebruar läbi, eks siis kiidan ennast, kui tubli tüdruk ma olnud olen, et suutsingi terve kuu midagi kirjutada ;) Rõhk sõnal midagi ;)



kolmapäev, 26. veebruar 2014

Olen öises vahetuses

Hahahhaha, olen täna öises vahetuses!

Susser magas 18 ajal oma õhtust uinakut, kui tundsin, et Unemati viskab mulle ka kühvliga und silma.
Kuna õhtul oli plaanis paar kiiremat palga-asja ära teha, otsustasin ka väikse uinaku teha.
Natuke värskem pea on ikka parem, kui mittemõtlev pea, eksole.

Noh, nii oligi :D
Ärkasin 21.30! Panin 3 pool tundi, nii et silm ka ei pilkunud.
Kui magama läksin siis ütlesin Tarmole, et ta mu 19 ajal üles ajaks. Tuli ja ajas, aga ma ütlesin, et tukun natuke veel, sest õhtul pean nagunii pikemalt üleval istuma.
Kui ta juba 21.30 tuli, et Johantsu magama panna, siis komandas ta mind voodist välja ja ütles, et mu öine vahetus algas :D

Täna istun ilmselt 3-4-5-ni, kui mitte hommikuni välja ;)
Olen äkki tubli naisuke ja keedan mehele hommikuks kohvi ning teen võileivadki valmis ;)

Ega´s muud, kui töörõõmu mulle!

Kes magama - neile kaunist und :)

teisipäev, 25. veebruar 2014

Meie koduapteek

Ma püüan siin iga päev vaikselt mõnes kapikeses või nurgakeses suurpuhastuse korras üle käia.

Täna oli kord meie ravimikapil.
Ma arvan, et ei valeta, kui ütlen, et ma pole seda kordagi sorteerinud. Olen sinna aeg ajalt kraami juurde visanud, aga niisama ma midagi ära küll ei ole korjanud.

Nüüd siis parandasin selle vea. Kapi sisu läks enam-vähem pooleks - pool oli aegunud ja pool jäi alles. Meie ravimikapist leidub põhimõtteliselt sellist kraami:

Inhalaator

Lastega peres ilmselt asendamatu abimees. Johanna sai ka nüüd mõned nädalad tagasi esimest korda sellega hingata. Esimesel päeval punnis jõuga vastu, teisel päeval vigises, kolmandal päeval hingas juba ilusti ja isegi lollitas ;)

Tablakad, vedelikud ja muud

Meie peres kasutatakse üldiselt vähe ravimeid. Ostetud on enamik igaks juhuks. Ega muud polegi vist suuremat häda, kui aeg ajalt külastav gripp. Viimastel aastatel on sellega ka hästi läinud. Ja gripi puhul on meie põhilised ravimisvahendid sinepiplaaster (talla alla), inhalaator, "humer" ninna ja küüslauk "lõhnama".
Palavik oli meil kõigil vist viimati Eestis ja siis, kui ise ka maha pidin surema ;) Rõhk sõnal vist ;)
Aa, "Sinupret" on ka. Seda kasutab tavaliselt Tarmo.

plaastrite ja sidemed

Korras kapp - pai mulle :)

Ja kast ka kapile ette ;)

Varsti peab ravimitele teise koha leidma, sest liiga all ja Susser võib kätte saada. Samas ei ole suuremad tüdrukud kunagi kappidest asju välja loopimas käinud. Äkki Johants ka nii tubli ;)

Aegunud kraam

Panin aegunud kraami eraldi karpi, et need siis kuhugi apteeki viia. Tegelikult ma ei teagi, kas Soomes võetakse kusagil aegunud ravimeid vastu. Ikka vast võetakse ;)

Ma püüan korralik olla ja teatud asju ikkagi sorteerida. Lambipirne, patareisid ja ravimeid ei viska ma näiteks kunagi prügi hulka.
Eestis on apteekidel kohustus aegunud kraam tagasi võtta. 
Kui Eestis elasime, siis ma läksin ka oma aegunud kraamiga apteeki.
Tahtsin koti üle anda ja ära minna. 
Mis te arvate, et see nii kerge ongi w?
Ei ole.
Hakkad apteekis veel nimekirja täitma ja pikemalt aru andma - mis ravim on, kui suures koguses tagasi annad jne.
Selline kamarajura, et kuku pikali.
Inimene püüab loodust säästa! Las ta siis toob kotiga oma ravimid tagasi. Apteek seda müüb, võtku ka tagasi.
Loomulikult ei hakanud ma seda nimekirja seal täitma (aega polnud) ja aru andma, pöörasin otsa ringi ja läksin minema.
Kellel inimestel on sellise jama jaoks aega? 
Ma toon lihtsalt aegunud ravimeid tagasi, mis vahet sellel on, mis nimi tal on ja kui mitu grammi seda on?!
Ma ei mäleta kusjuures, mis ma nende ravimitega tegin. Ilmselt viskasin prügikasti. Olude sunnil.

Ma ei tea loomulikult, kuidas nüüd see vastuvõtmine on. Äkki nüüd saab juba niisama anda, ei tea ;)
See nimekirjade koostamine ja aruandmine peletab inimesed eemale, mitte ei kutsu neid loodust säästma.

Kokkuvõtteks võib öelda - ahhoi :)


esmaspäev, 24. veebruar 2014

Palju õnne Eesti, vaba riik.

Palju õnne meie pisikesele Eestile!

Tüdrukud joonistasid aastapäeva puhul pildid ka:

Kolm õde heiskavad lippu - Janeli

President, tamm, rukkilill, pääsuke, heisatud lipp ja kolm õde -Karolin

Meil oli täna nii kiire päev, et ei jõudnud arugi saada, et vabariigi aastapäev on.

Sellel korral ei hakanud erilist lauakaset ka katma....noh - kiire oli.
See eest tegin söögiks kartulit, liha ja hapukapsast - vähemalt midagigi!!!
Ja kõrvale jõin kama ;)
Ma olen peres ainuke, kes kama joob/sööb. Ma ei tea, mis teistele viga on :D

Kerged süümekad on ka, et täna midagi erilisemat ei teinud, aga mis seal ikka - järgmisel aastal olen tublim ;)

Õnne meile kõigile!
Neile, kes praegu Kodus elavad ja neile/meile, kes Koju tagasi kavatsevad pöörduda.

pühapäev, 23. veebruar 2014

Olümpiamängud lõppenud

Enne olümpiamänge olin selle õnnestumises päris skeptiline, aga tegemist oli VÄGA, VÄGA, VÄGA hästi läbiviidud mängudega.

Ma muu põhjal ei oska hinnangut anda, kui selle, mida telekast nägin.
Nähtu põhjal olid need mängud ühed parimad, mida vaadanud olen.
Kui mitte kõige paremad... ja olümpiamänge olen vaadanud alates Lillehammerist (1994).

Mina ei tea, kuidas sportlased seal sportlaskülades elasid ja kas turistidel hotellidega vedas, aga kõik see, mis sporti ja võistlusi puudutas, oli küll 5+

Areenid ja hallid olid kõik viimase peal. Täielik tipptase.
Suusarajad olid  pikad, huvitavad ja mis kõige tähtsam - laiad, et kui keegi ikka mööda tahtis minna, siis ruumi jagus.
Paar korda oli udu tõttu võistluste edasilükkamisi ja veel sellist nipet-näpet, aga enamus ajast oli ilm ka ilus.
Ja need mäed seal taustal! Sportlane oli nagu postkaardi peal.

Enne mänge tehti ajakirjanike poolt seda organiseerimist ja korraldust päris korralikult maha a la kõik on valesti ehitatud, lund ei ole ja mis sada häda veel.

Ilus valge lumi oli maas. Aeg ajalt sadas isegi juurde.
Poolel Euroopal  pole lund pakkuda ;)

Ok, seda ei kiida mina ka heaks, kuidas inimestelt maad käest ära võeti.
Ei kujutaks ette, kui meil Abbi sedasi käest lihtsalt ära võetakse. Tehakse mingi seadus, et riigile on vaja ja ongi kogu moos. Asi ei kuulu isegi mitte kohtuvaidluse alla. Kui riigil ikka vaja on, siis tuleb anda!
Võeh, päris jube.

Ehitised rajati ka praktiliselt soo peale, aga noh...see on juba Venemaa rida, kas neid ehitisi on tulevikus ka vaja või saabki sellest maailma kallim surnuaed.
Seda näitab tulevik ;)

Mängud iseenesest olid suuresuuresuurepärased.

Ava- ja lõputseremooniad olid väga emotsionaalsed ja hästi läbi mõeldud.
Väga palju võimatuid ja uskumatuid asju oli tehtud - vähemalt minu jaoks ;)
Põhimõtteliselt sai igaüks aru, et venelased olid hingega asja kallal.
Vaev tasus end ära, sest mängud õnnestusid 100%

Vovts teadis, mis teeb ;)

Venemaa ei saanud küll nii palju medalei, kui lootis, aga väike kirsike koogil oli vähemalt venelaste kolmikvõit maratonis. Hoidsin ka venelastele pöialt, sest nad tõesti väärisid neid medaleid.
Natukenegi Vova hingele palsamit ;)

Tegelikult on täitsa kurb, et ära lõppesid. Kerge rutiin oli juba sees ;)

Küsisin ennist Tarmolt, et milliseid mänge ta mind vaatama viib - kas Rio de Janeiro 2016 või Pyeongchangis 2018 ?
Riosse lubas viia :D :D

Praegu naeran, pärast äkki viibki! ;)

Ainuke mõru asi mängude juures oli see, et meie sportlased ei suutnud millegagi üllatada.
Täielik läbipõrumine.
Sorry, aga tõesti pole mitte midagi positiivset öelda. Loomulikult ei saa me loota, et igal olümpial keegi medali toob, aga 10-15 seas võiks mõni sportlane ikka olla.

Samas peab selliseid tulemusi  vist mõistma, sest toimub põlvkondade vahetus.
EOK peaks ka oma tegemised väheke üle vaatama ja sportlast natuke tõsisemalt toetama (kui me ikka tahame mingeid tulemusi saama hakata).
Pooled sportlased teevad meil trenni "hobina" ehk tavatöö kõrvalt.
Mis tulemusi me üldse loodame?

Lisaks selle peaks kriitilise pilguga üle vaatama, millist kaadrit asjapulkadena kaasa saadetakse. Pooltel pole tegelikult spordist (ega sportimisest) halli aimugi. Miks peab rahvas kellegi Tiidu või Taavi peesitamise/poosetamise kinni maksma? Ajuvabadus ju!

Medalite ja tulemuste juurde tagasi tulles, siis loodame, et 4 aasta pärast on teised tuuled.
Siis toob äkki Kelly Sildaru kastanid tulest välja.
Mina panustaks järgmisel olümpial igatahes temale. Laskesuusatamisele tegelikult ikkagi ka ;)

Ja nüüd kõik uurima, kes on Kelly Sildaru ;):)


laupäev, 22. veebruar 2014

Lapse kokkavad!

Oi, see mulle meeldib :)

Varsti, varsti jõuab kätte see aeg, kui lapsed minult kokkamise üle võtavad :P

Tüdrukutel on üks laste kokaraamat ja tulid jutuga, et nemad tahavad kooki küpsetada. Põhiline huviline oli Karolin.
Mõtlesin algul, et kas seda küpsetamist on ikka vaja, sest hiljem olen ju mina see, kes kööki koristama peab. Olgem ausad, kui lapsed süüa teevad, siis on kõik kohad igast kraami täis ;)
Samas hakkasin mõtlema, et kui ma neil praegu proovida ei lase, siis äkki ei tekigi neil hiljem söögi tegemise vastu huvi.
Põhimõtteliselt - las kokkavad. Ise koristavad :):):):)

Käisime poes ja tõime vajaliku kraami.

Ma ütlen täiesti ausalt, et kõik teised asjad tegid nad täiesti ise, välja arvatud jahu kallamine mõõtekannu (jah, mul on isegi selline asi köögis olemas!:D ).

Ise vaatasid retseptiraamatust, mida ja kui palju vaja on ja segasid aga kokku. Janeli oli assistent, tema andis koostisosi kätte. Karolin valas kaussi ja segas kokku.

Koostisosad kaussi

Susser tuli ka uudistama, mis möllu siin tehakse.

Koogike valmis

Tüdrukud jõudsid juba tükid välja lõigata, kui meelde tuli, et pilti peaks ka tegema.
Täitsa OK kook tuli. 
Põhi oli natuke kuiv, aga laste kohta ikkagi väga hästi tehtud ;)

Ma tegin hiljem kotletti ja seal viskas Janeli oma abistava käe. 
Susser ka - natukene :):)

"Vauts - mis teed?"

"Mis jama see on?"

"Küll ma selle kätte saan!"

Mingil huvitaval kombel ei tahtnud ta seda hakkliha kordagi suhu pista. Tavaliselt läheb suhu kõik, olenemata suurusest, aga hakklihaga ainult mängis (hellalt) :D 
Kui tükikesed maha kukkusid, siis võttis potist aga uue laari. Kahe sõrmega kusjuuures.

Sellised kokad meil siis kasvamas ;)

reede, 21. veebruar 2014

Miks inimesed on ükskõiksed?

Pidin magama minema, aga sattusin ühe artikli peale ja ei saanud kohe kuidagi sõba silmale.
Tegingi arvuti uuesti lahti ja mõtlesin, et kirjutan asjast oma arvamuse.

Emotsioone tekitas  vot see artikkel

Kuidas on võimalik, et keegi mitte midagi ei märka?!
Kuidas on võimalik, et nii pika aja jooksul ei võeta mitte midagi ette?
Kuidas see võimalik on?!
Tänapäeval?
Kuidas?
Kuidas?
Kuidas?

Lugege see artikkel rahulikult (kui on võimalik rahulikuks jääda) läbi ja ma usun, et te küsite samu küsimusi.

Kuidas on võimalik, et politsei, kes korduvalt korteris käis, mitte midagi ei märganud?
Päris tõsiselt!
Ma ei hakka siin mingit ringkaitset aretama a la ma ka endine politseinik või nii.
Selline asi tekitab ju küsimusi!

Kuidas on võimalik, et politseinik ei tunne roka ja pasa haisu? Kuidas on võimalik, et politseinik ei näe selle roka ja pasa sees nelja väikest last?

Kui on väljakutse, siis ikkagi käiakse koha peal ja uuritakse, kes korteris on, mis seal tehakse, milline on olukord. Tean, millest kirjutan.
Kuidas on võimalik, et politseinikud ei suutnud näha ja teha järeldusi, et olukord selles korteris on hull, lausa katastroofiline?!
Oleks mina, politseinikuna, sinna korterisse sattunud, siis ma oleksin oma käega need vanemad vist maha löönud!! (sorry, emotsioon kirjutab). Seejärel asjast lastekaitsele teatanud.
Ma ei näe isegi võimalust, et ma poleks teatanud. Kindlasti räägib minus suur osa sellepärast, et olen ise ema. Aga ma olen 110% kindel, et oleksin ka siis reageerinud, kui mul lapsi poleks. Iga normaalne inimene reageeriks sellele.
Jääbki arusaamatuks, miks politseinikud ainult õlgu kehitasid.

Mina hädaldasin siin, et lastel on kassihaigus ja oi kui palju jama mul sellega on.
See pole isegi mitte 1% muret võrreldes sellega, mida need lapsed taluma on pidanud.
Täna just soigusin, et pean Johantsu vanni panema (ei pannud - jäähoki oli), sest ta pole 4 päeva vannis käinud!
Need lapsed pole elu jooksul võibolla kordagi vannis käinud!!!!!

Teate, see on nii jube, et tahaks kohe kellegi peale karjuda....

Päris tõsiselt, nutt tuleb peale, kui mõelda, millistes tingimustes need lapsed elama pidid.

Ma olen 100% veendunud, et nad ei ole ainukesed sellised lapsed.
Neid on veel.
Kas just nii hullus olukorras, aga väga,väga, väga kehvas küll.

Tahaks inimestele südamele panna, et nähke enda ümber rohkem.
Tundke rohkem huvi, kuidas läheb naabril, kuidas läheb kehvemal elujärjel oleval perekonnal.
Kui te näete midagi, mis ei ole õige ja millele tuleks reageerida, siis reageerige.
Kui ise ei julge kuhugi avaldust teha või informatsiooni anda, siis räägi seda sõbrale/naabrile - äkki tema julgeb. Kirjuta kasvõi mulle.

Väga jube, kui inimestes lokkab ükskõiksus ja hoolimatus.

Õnneks ei andnud naabrid ikkagi alla ja teatasid lõpuks ise lastekaitsele.
Küll hilja, aga ikkagi teatasid.
Samas inimesed lootsid ju politsei reageerimisele.
Rõhutan veel kord - VÄGA, VÄGA halb töö politseinike poolt.
Sellise asja puhul tuleks sisejuurdlus läbi viia ja kontrollida, kas politseiametnikel oli silmanägemine ikka korras ja kas neil südametunnistus ikka töötab.
Kui tegemist on sellist tüüpi politseinikega, kes vaatavad kella ja mõtlevad seejuures, et tööpäev hakkab lõppema, paberimäärimiseks pole aega, siis selliste koht ei ole politseis!!!!
Olen sellistega, muide, kokku puutunud.

Loomulikult läheb esimene kivi vanemate kapsaaeda (järgmine läheb politsei).
Esiteks tuleks "ema" sunniviisiliselt kastreerida ja teiseks reaalselt vangi saata. Artikli põhjal ei saanudki aru, kas vanemad sai mingi karistuse või mitte. Kui ei saanud, siis tahaks lausa karjudes küsida - MIKS?
Artikli lõpus võis tõdeda, et "ema" ootas juba järgmist last.
Laps tuleks kohe sünnitusmajas käest ära võtta! - ei mingit vanemahüvitist.
Saan aru, et niisama, lambist, ei saa last käest ära võtta, sest ÄKKI inimene on oma käitumist parandanud.

Ametnikel on ju nimi teada, seega tuleks seda "ema" kohe, järjepidevalt kontrollida.
Nii, kui libastub - kohe laps käest ära.
Uh, mul on lausa õudne mõelda, et sellise naise käes peab mõni laps kasvama!

Eestis võiks selline süsteem olla, kus laps peab igal aastal kohustuslikus kontrollis käima. Kontrollitakse lapse füüsilisi ja vaimseid näitajaid.
Soomes näiteks on selline süsteem.
Paar nädalat tagasi Janeliga just käisime. Kohustuslik on see kuni koolieani. Kui koolis käima hakkab, siis tehakse seal juba eraldi kontrolli (tervise osas).
Kui Eestis ka selline süsteem oleks, siis ei saaks me ju selliseid lapsi "juhuslikult" avastada.
Ja kui vanem lapsega kontrolli ei tule ja endast midagi ei teata, siis tuleks lasterahad ära korjata ja asi lastekaitsele arutamiseks anda.

Toompeahärrased-prouased võiks tõsiste asjadega ka tegeleda, mitte mingisuguste mõttetute asjade ümber keerutada.
Ministrihärra võiks oma valitsusalas korra majja lüüa!
Kaua see jama nende joodik-aakate laste ümber käib?
Laps ei saa valida kuhu ta sünnib, aga kuidas ta suureks kasvab, seda on võimalik otsustada.

Lapsed on siiski meie tulevik!

Nagu me artikli põhjal aru saime, siis jälle kaks last vähem, kellest meie riigile abi pole.

Kurb, kurb, tõeliselt kurb :(

Lõpetuseks tahaks öelda seda, et kui me rohkem ringi vaataksime ja kõrvalistele probleemidele reageeriksime, siis oleks selliseid olukordi vähem.
Ei saa väita, et selliseid olukordi ei oleks, aga vähem oleks neid kindlasti.

Pühin nüüd silmad pisaratest kuivaks, lähen võtan oma väikse-abitu lapse endale kaissu ja jään magama mõttega, et küll kõik paremaks muutub!


neljapäev, 20. veebruar 2014

Mula

Ma ei suutnud täna kuidagi mingit pealkirja välja mõelda.

Jääb siis mula.
Nagunii midagi tarka ei kirjuta :)

Tarmo pidi suurtematega täna Eesti sõitma, aga tal töö juures praegu kiired objektid, seega lükkus sõit nädalakese edasi.
Pakkisin siin eile vaikselt juba kompse kokku. Ei teagi, kas peab lastele talveriided kaasa pakkima või mitte.
Ilmad on täpselt sellised, et natuke veel ja hakkab sinilill õitsema.

Iseenesest on mõnusalt soe.
Samas ootan ikkagi lund ka- tahaks ju suusatama minna.
Poodides on suusad juba päris hea alega. Mõtlesin, et ostaks pliksidele ka lõpuks suusad. Muidu on iga talv uisutamas käidud, suuski pole alla saanudki. Viimane aeg nad suuskadele ka panna ;)

Isegi, kui lund ei tule, võiks ikkagi osta - odavalt saab ju. Ega need keldris pahaks lähe, kui sel aastal ei saagi sõita.
Endale ostsin suusaprillid ja suusamääret ;)
Lumi on veel puudu.
Veebruar juba lõppemas, ilmselt seda ei tulegi.

Peavalu oli eilse päeva teema. Täna pole valu isegi mitte grammi ka mitte.
Kõik vinks-vonks.
Ei teagi, mis asi see eile siis oli.
Ilmselt tahtis aju rohkem ikkagi verd ja tuli voodis pikutada ;)

Selles mõttes on hea, et sõite Eestisse edasi lükkus, sest mul pildid ikka veel tellimata!
Kaustasid on nii palju ja ma ei suuda ennast ära kiruda, et neid nii palju sinna kogunud olen. Äkki võtan sellest nüüd õppust ja tellin neid pilte ikkagi pooleaastase intervalliga, mitte 1,5-aastase!
Kui ma nüüd eriti tubli olen, siis nädala lõpuks saab äkki sorteeritud ja tellitud ka ;)

Samas on mul palju olulisemaid tegemisi  - diivanil (või siis maas) lösutada ja olümpiat vaadata :D

Homme laps ilmselt õue ei saa, sest nii palju huvitavaid võistlusi tuleb :P:P

No ok,ok - eks ta ikka saab. Sätin õuesoleku kava järgi ;)

Naiste jäähoki finaal oli täna nii põnev.
Vaatasin tüdrukute toas, Tarmo vaatas suures toas omi saateid.
Ma tegin küll talle ettepaneku, et vaatame koos jäähokit, aga jah... :D:D
Mõni on meie peres normaalne ka!

Ma ei saa ju sinna midagi parata, kui mulle igast jama vaadata meeldib ;)

Tavaliselt käib mul telekas lihtsalt taustaks ja kui midagi põnevat toimub, siis viskan pilgu telekasse. Aga mõnda ala tahaks lausa jalad laua peal kaasa vaadata - eks ma siis vaatan ka.

Ikkagi olümpia!

kolmapäev, 19. veebruar 2014

Peavalu

Ma ei tea, mis jama see on, aga mul on täna terve päev meeletu peavalu olnud.
Üldiselt on mul kõrge valulävi ja selle peavalu võib küll valusate hulka liigitada.
Selline tunne on, et kohe-kohe lõhkeb.

Eile läksin kell 20.30 magama, seega ei oleks täna küll mingit peavalu tohtinud olla.
Jep, lugesite õigesti - läksin eile kell 20.30 magama!

Kui voodisse end pikali viskasin, siis kohe ka magasin!
Minu puhul täiesti uskumatu lugu.
Tarmo mõtles ka, et tegin nalja, aga kui ukse vahelt piilumas käis ja nägi, et ma magasin, siis jäi uskuma.

Pidin eile õhtul veel natuke tööd tegema, aga sekundi murdosa jooksul tuli väsimus ja ma läksin lihtsalt magama ära.

Ärkasime 7.30 ajal. Seega sain 11 tundi magada.
Tundub, et sellest ei piisanud, sest kui Johanna esimest uinakut tegi, siis magasin mina ka!!
Mina, kes ma suur tugitoolisportlane olen, ei suutnud teatesprindi eelsõite isegi mitte vaadata - hoopis magasin!!!
Miskit jama on toimumas.

Tegin täna õues suurema jalutuskäigu. Mõtlesin, et äkki värskeõhu puudus.
Värske õhk ei teinud ka asja paremaks. Seis jäi samaks.

Kuna ma ravimeid eriti ei manusta, siis mingit valuvaigistit pole ma ka võtnud.
Võtan tõesti vaid siis, kui surm juba silme ees on.
Ma olen sellist sorti  inimene, kes usub, et keha annab märku, kui miski valesti on ja inimene peab sellest lihtsalt omad järeldused tegema ;)

Ma tegingi:
Variant A - liiga vähe puhkamist ja vedelemist
Variant B - liiga palju arvutit
Variant C - aju kasvab :D:D:D:D:D

Ok, viimane oli nali, aga 2 esimest täitsa reaalsed.

Lähen panen nüüd peakese padjale ja hoian pöidlad pihus, et homseks peavalu läinud on ;)

teisipäev, 18. veebruar 2014

Mis saaks veel armsamat olla!!!???

Ootan siin ühte pakki Eestist, mille pettasaanud tööline oma kalendritega posti pani (kus ta töötunnid sees on).

Käisin täna paki järgi.
Teen kodus paki lahti ja kallutan. Kõige pealt libiseb pakist kommipakk välja.
Mõtlen siis, et vot kus on inimene - saadab kommi ka :):)

Kallutan edasi ja välja libiseb kaart. Hakkasin juba mõtlema, et mis imelik inimene see on...
Siis teen kaardi lahti ja saan aru, et ei olegi pettasaanud töölise pakk, vaid minu Annekese saadetud pakike.
Kallutasin pakki veel ja välja libises lisa kogus magusat ;)

Issssver-sussver, mul tuli kohe lai naeratus näole ja mõtlesin, et ta on ikka kurivaim, et sedasi raha raiskab. Pakikulu Soome maksab juba päris palju.

Eesti lähen, siis annan talle vitsa ! :)

Just kirjutasin, et mina ei saada sõbrapäeval kaarte, sõnumeid ega midagi, sest tean, et mul on sõbrad ka ilma selle päevata olemas. Sõbrapäev on minu jaoks samasugune kommerts nagu jõuludki.
Ja nüüd siis sõbralt selline pakike :)

Oi, ma ei või -  ma olen niiiiiiiiiiiii rõõmus :):):):)

Sellised "kalendrid" siis :)

Kaardi sisu oli ka niii armsalt kirjutatud, aga seda ei hakka üles pildistama. Liiga isiklik ;)

Tegid mu päeva palju ilusamaks!
Kallirallid Sulle :)

Tulen aprillis - too omale selleks ajaks kasevits tuppa ;)

Lastel vaheaeg

Karolinil on koolis vaheaeg, seega saavad kõik kodus puhata ja ei pea hommikuti nii vara ärkama.
Nädalake puhkust :)

Panite ikka tähele, et üleeile kirjutasin koguni kaks teksti?
Suured aplausid mulle.

Algul Karolini koolist ja peale südaööd (ikkagi uuel päeval!) väike pildiseeria kevadisest Abbist. Seal tegelikult suurt teksti polnudki.
Hakkasin siin jälle halama, kuidas ikka Abbil tahaks olla.
No tahaks ju!

Mõnel võis vabalt esimene kirjutis vahele jääda (kes ainult viimase sissekirjutise põhjal loeb) seega teate, et Karolini koolist ja tema ametlikust pealetunde jäämisest kirjutasin ka;)

Üleeile olin kella 4-ni üleval ja sorteerisin pilte. Pole juba aasta aega tellinud (isegi pikemalt vist), sest pole kuidagi tellimislainele saanud.
Tarmo läheb nädala lõpus suuremate tüdrukutega Eestisse, seega vaja nüüd lõpuks ära tellida.
Ikka viimasel minutil!!
Kuna ma olen neid pildiraame siia juba hulgim kokku ostnud, siis tahaks pildid raamidesse panna ja seinale riputada.

Eile hommikult tõusis Johanna 7.30, seega minu uneaeg oli 3,5 tundi. Eks see andis tunda ka.
Lõunaund tegime koos ja magasime 2 tundi.
Mis tähendas jälle seda, et läksin eile öösel kell 3 magama.

Täna tõusis Johants 8.30, seega minu uneaeg kerged 5 tundi. Mis ka annavad tunda ;)
OI, kuidas tahaks praegu magada!
Eks ma siis lõunal magan ja homme soiun, kui vähe ma öösel jälle magada sain :D

Samas peab mulle selline "graafik" sobima, sest millalgi on vaja ju arvuti taga istuda ja oma asju ajada.

Tarmo tuleb niisiis suurematega Eestisse.
Ma ei viitsi Johantsuga seda sõitu praegu ette võtta, sest need 3 päeva koha peal ei ole seda sõitu väärt. Vähemalt praegu mitte, kus Abbil nagunii midagi teha ei saa.
Seega jääme meie Soome ja naudime olümpiat.

Äkki võtame isegi suurema kevadpuhastuse ette, sest garderoob upub juba igast jamast!
Ja jaanuari nimekirjast on ka veel nii mõndagi teha ;)
Las ma nüüd ergutan ennast -äkki hakkan liigutama :D :D

Me võtame Johannaga Eesti reisu lihavõtete ajal ette, siis peaks juba suur kevad õues olema.
Praegu on ilmad nii soojad, et mul turgatas jooksmise mõte isegi pähe.
Suusatamisest võib ainult unistada!

Vauts - lund sajab!


esmaspäev, 17. veebruar 2014

Õnn peitub pisiasjades

Sorteerin siin praegu pilte ja jõudsin selle kevadise päeva juurde:
















See on ikka tõeline õnn, kui on olemas OMA paik.

Paik, kus lapsed kasvada saavad...koos sopa, vee, loodusega...

Paik, kus lihtsalt olla ja tunda end õnnelikuna...

Oi, kuidas ma tahan, et Abbil maja juba püsti oleks...

Me kõik tahame!

pühapäev, 16. veebruar 2014

Karolin ja kool

Kirjutan laste tegemistest ka väheke pikemalt.
Alustame kõikse vanemast - Karolinist ja tema koolist.

Kunagi oli tema ka pisitilluninnunännukene:











Noh, meenutab Johannat ka w?
Kusjuures mulle isegi meenutab.
Järelikult ma ikka kasvatan enda lapsi :):):):):)

Oi, kuidas ma armastan seda, kui lapsed on alles beebieas!
Ma olen alati kirjutanud, et minu lemmik vanus laste puhul on 1-3 aastat.
Tegelikult võib vist isegi 0-3 aastat öelda.

Aga Ok, lähme asja juurde - Karolin.

Tema sai meil ju mõni aeg tagasi kohe ametliku paberi selle eest, et peale tunde istuma jäi!
Vot kus lops!
Paberil oli kirjas paragrahv selle kohta, kuidas koolis tuleb kohusetundlikult õppida ja õppetöösse ei tohi hooletult suhtuda!


Tegelikult oli asi nii, et ta tundis end miski aeg kehvasti ja jätsin ta paariks päevaks koju.
Ja kui rõõmsalt jälle kooli läks, siis sai paberi ;)
Õppimist polnud lihtsalt kusagilt võtta.

Siin tahaks seda süüd natuke nüüd kooli kapsaaeda ka visata. Koolis ei ole päevikuid, kuhu õppimist üles kirjutada, samas ei märgita ka e-kooli õppimisest midagi.
Kust laps selle õppimise siis võtma peaks?
Hea küll heidan seda natuke ka oma kapsaaeda- ma oleks võinud ju tegelikult ise kooli minna ja õppimist küsida. Minu meelest võiks õppimine ikkagi e-koolis ka kirjas olla.

Õpilased märgivad õppimise töövihikutesse  - mis harjutus teha on, selle numbril tõmbavad ringi ümber. Meil on kodus päris mitu korda olnud, kus Karolin ei mäleta, mis õppida oli  ja töövihikust ringe ka pole leidnud. Põhimõtteliselt peaksin ma iga päev kõik töövihikud üle käima, et teada saada, mis õppida on.
On juhtunud nii, et oleme teinud valet harjutust. Harjutust, mis on õige harjutuse kõrval olnud. Ka selle eest on ta märkuse saanud.
No milleks selle eest märkus? Õpetaja ju ometi näeb, et laps on õppinud, mis siis, et valet asja.
Kusjuures käisin sellepärast ka koolis ja küsisin, et kas nii ei saaks teha, et õppimine e-koolis olemas oleks. Selle peale vastati, et kool püüab lastes vastutustunnet kasvatada ja sellepärast ei ole ei päevikuid ega ka e-koolis õppimist kirjas.

Eeeee, vaadates siinseid noori, siis vastutustundest on asi ikka väga kaugel! :D:D
See on lausa kohutav!
Suitsetatakse, juuakse, laaberdatakse, lagastatakse jne.
9-10-aastased tatikad suitsetavad täiesti vabalt avalikes kohtades!
Eesti vähemalt ronitakse kuhugi nurga taha ja vaadatakse, kas keegi tuleb või mitte, siin aga suitsetavad täiesti südamerahuga.

Selle põhjal,  mida ma siin näinud olen, võin küll tõdeda, et meie noored on paremini kasvatatud.
Eks meie noortel on ka vähe vajaka, aga ...siinsed ei kannata üldse kriitikat.
Loomulikult ei lähe nüüd kõik noored ühte patta, aga see mis tänavapildis silma hakkab, on lausa ÕUDNE!
NB! See on minu isiklik arvamus sellest, mida ma näinud olen ;)

See õppimise asi võiks  koolis väheke teisiti organiseeritud olla, et mina ka kusagilt infot saaks, mis õppida on.

Mõni aeg tagasi oli Karolinil koolis kontrolltöö sellises aines nagu ET (ma ei tea, mis aine see eesti keeles on ja ma ei ole süvenenud ka, millest need tähed tulevad).
Ta pidi soome keeles rääkima ÜRO-st ja sellega seonduvast.
Mul oli lapsest täitsa kahju! Isegi mina ei oska seda soome keeles rääkida, kuidas laps seda veel oskama peaks? Me õppisime seda päris mitu päeva. Üritasin soome keeles seda nii lihtsalt selgitada, kui oskasin, aga ikkagi oli see lapsele raske.
Hinde saigi ta sinna 4 -5 kanti (Eesti mõistes siis 3).

Sain siis aru, et ega koolis kergemaks ei lähe - ainult raskemaks.
Kui laps räägiks kogu aeg soome keelt, siis vast läheks kergemaks, aga tema soome keel on ainult koolis. Vabal ajal ja kodus on ikkagi eesti keel.
Mõtlesin korraks hirmuga, et mis siis veel saama hakkab, kui keemia, füüsika, ajalugu ja sellised ained tulevad.
Samas rahustasin end, et selleks ajaks peaks Eestis tagasi olema ;)

Ma ütlen ausalt, et mul on täiesti ükskõik, mis hindeid ta siin koolis saab ja kui mitu märkust/paberit talle tuleb, sest minu jaoks on kõige tähtsam see, et laps asjadest aru saaks.
Loomulikult ei ütle ma seda Karolinile, et mul ükskõik on.
Iga paberi puhul ikka vestleme ja püüame teha nii, et neid enam ei tuleks - vastutustunde õpetamiseks ;)
Kui ma tean, et ta püüab ja on tegelikult tubli, siis pole minu jaoks neil paberitel mingit tähtsust.

Alati, kui koolis on mingi kontrolltöö olnud, siis peab ta õpetaja poolt parandatud töö koju tooma.
Vaatan selle üle ja panen allkirja alla, et olen tööd näinud.
Tavaliselt vaatame kõik kontrolltööd koos üle ja kui miskit on valesti tehtud, siis arutame läbi, miks või mis valesti oli.
Peasi, et laps veast aru saaks.

Soome keele grammatika (ja selle ET aine) kohta ei ütle ma midagi ja ma isegi ei nõua, et ta neid sõnu õigesti kirjutama hakkaks.
Kolme aasta pärast ei ole tähtsust, kas ta kirjutab sõnas  kaks k-tähte või ühe, sest siis ei puutu ta selle grammatikaga enam kokku.
Suulist soome keelt püüan edaspidi ka hoida, aga grammatikal ei ole mingit vahet.
Kui ta kunagi tulevikus tahab soome keele grammatiliselt ka selgeks saada, siis ma võin teda õpetada ;)

Tähtis on see, et Eestisse tagasi kolides oleks eesti grammatikaga kõik korras (muidu tuleb temast samasugune düsgraafik nagu ema ! - seda Eesti riigil ometi vaja poleks :D)

Kui kodus Eesti õppekava järgi õppinud oleme, siis põhirõhk ongi eesti keelel (pean tõdema, et viimasel ajal pole midagi teinud ja kodune õpetus on unarusse jäänud, aga püüan end parandada).

Loeme raamatuid, teeme harjutusi, täidame lugemispäevikut ja kirjutame etteütlusi.

Loodusõpetuse puhul võtame edasi korraga mitu teemat. Püüan nii õpetada, et asi kuiv ja igav poleks. Looduse puhul on see hea asi, et palju asju saab õues ära seletada ja näidata ;)
Janeli kuulab ja vastab ka hea meelega. Etteütlusi kirjutab tema ka ;)

Matemaatika on täielikult tahaplaanile jäänud ja seda teeb siis, kui viitsib.
Hahaahahah, ikka siis, kui ma meelde tuletan, et ta ikkagi võiks paar lehte vahel teha.
Matemaatikaga ei maadle ma selle pärast, et see on nii Eesti, kui ka Soomes samasugune ja matemaatikas läheb tal hästi.
Korrutustabel on tal kusjuures paremini peas, kui minul.
Mina hakkan alati nende 7-8-9 juures mõtlema, mis õige vastus on. 6x7 ja 8x7 ja 8x9 jne.
Samas pole peast arvutamine üldse minu tugevaim külg ;)

Ühesõnaga õppimises läheb Karolinil täitsa normaalselt ja kooli läheb ta ka hea meelega.

laupäev, 15. veebruar 2014

Janeli käis sünnipäeval

Janeli käis täna sünnipäeval.
Lasteaia kaaslane sai aastakese vanemaks ja selle auks väike sünnipäevapidu.
Pidu oli 12.00-14.00, seega tõesti pisike pidu.

Sünnipäevale ;)

Janeli küsis täna, et miks tema kodus oma sünnipäeva ei pidanud. 
Ma ei osanudki alguses midagi vastata. 
Ju ma siis arvasin, et tal ei ole lasteaias veel selliseid sõpru, keda külla kutsuda. 
Nüüd saan aru, et tegelikult on küll.
Seega järgmisel aastal veedame ka Soomes ametlikult tema sünnipäeva.
Eks me kodus pere ringis ikka istusime, aga võõrad ei olnud.

Suvel on igatahes plaanis jälle tüdrukutele suurem sünnipäev korraldada. 
Ikka suur, suur, suur sünnipäev ;)
Loodetavasti ei riku ilm seekord pidu ära ja kõik sujub nii nagu plaanitud ;) 
Mul jälle suured-uhked plaanid ja palju uusi mänge.

Ma olen täna terve päev arvuti taga istunud ja oma asju ajanud, et unustasin Janelilt küsida, et kuidas siis sünnipäeval oli ja mis tehti ja mis söögiks pakuti ja kõike muud.
Aasta ema tiitlit ma ilmselt ei saa! :D
Aga ma homme küsin ja lisan siis tema kommentaari juurde ;)

Kui ma tavaliselt olen kilomeetripikkuseid sissekandeid teinud, siis praegused kirjutised tunduvad ikka väga pisikesed ;)


reede, 14. veebruar 2014

Awww :)

Minule, isiklikult, sõbrapäev mingi oluline päev pole. 
Ei saada sõnumeid, ei helista, ei kuuluta FB seinal - täiseti tavaline päev on ;)
Sõbrad on mul ilma selle päevata ka olemas ja ma ei pea neile selle päeval meelde tuletama, et nad mulle tähtsad on. Jõulud on näiteks see aeg, kus ma sõpsudele kaarte saadan jne.

Kunagi, noorena (pensionär kõneleb), oli sellel päeval tähendus. Koolis tegime sõradega omavahel kaarte ja peikalt sai ka ikka väikest kingitust oodatud ;)
Aga jh, need ajad jäävad juba sajandite taha ;)

Täna hommikul oli üks sõber meile nosimiseks magusat jätnud :)

Sõbralt :D

Minult sõbrale :)

Mu sõbrale meeldivad oad chillikastmes ja ühte vihikut oli tal ka vaja  :D 
Mõtlesin, et ostan paar pudelit välismaa õlut ka, aga jõudsin poodi liiga vara ja pudelid tõsteti kõrvale. 
Parmule ei müüdud õlut :D
Ma ei teadnudki, et siin piirang. Ah, võibolla teadsin ka, aga meeles see mul küll ei olnud. 

Me oleme Janeli sõbrad ;)


neljapäev, 13. veebruar 2014

Esimene disco

Üks preilna on meil juba nii suur, et tema käib discentsitel :)

discule ;)

Koolis oli täna sõbrapäevadisco, 18.00-20.00
Sissepääs oli 1 €
Tantsiti, mängiti loteriid, söödi magusat.
Loterii ja magusa eest pidi siis ikka maksma - tasuta ei ole tänapäeval enam midagi.
Loterii oli 1 €, magus oli sentide eest.

Kui küsisin, et kas ta tantsu ka ikka lõi, siis ütles jah, aga kui palusin näidata, kuidas praegusel ajal tantsitakse, siis vaadati mind pardi näoga ja küsiti, et kas ma ise ei tea w ? :D

Loterii kraam - märkmik, 2 kustukat ja käevõrud

Eks see loterii on rohkem raha raiskamine, aga noh - mis teha, kui lastele meeldib. Samas see märkmik on kusjuures täitsa asjalik ;)
Discole minnes võttis ta 6 € kaasa. 1 € piletile ja 5 € saab siis midagi osta. 
Minu arust piisav summa.

Sorry, sõbrad, aga ma pikemalt ei kirjuta - lähen magama ära. 
Täna arvas üks väike sõber, et 6.45 on on vägagi OK tõusta. 
Kuna see sõber sööb veel öösiti (ühe korra), siis väike lamp põleb öösel. 
Ma kuulsin küll, kui ta hommikul nohisema hakkas, aga ei teinud välja. 
Magasin edasi. 
Johants hakkas siis mhh-itama: "Mhh, mhh, mhh".
Ma ei teinud ikka välja. Seejärel pistis oma käe võre vahelt läbi ja hakkas mu juukseid tirima. 
See ajas juba naerma :)
Kui äratus, siis äratus.

OMG! Mart Sander kommenteerib TV 3 iluuisutamist??!!! :D:D
(istun köögis, klapid on peas, ja kuulan poole kõrvaga iluuisutamist. Vahepeal vaatan ka )
Mart ei kommenteeri mitte sportlase tegemisi, vaid muusikat. 
Arvab ära, mis muusikaga tegemist võiks olla jne :):)
Päris naljakas :)

Aga OK, kui magama, siis magama ;)

kolmapäev, 12. veebruar 2014

Potitamine

Võtsin selle nädala algusest potitamise nüüd tõsisemalt käsile.
Esmaspäeval jõudis üks piss potti, täna juba neli :)

Staar pissib ;)

A ma olen täitsa rõõmus.
Tundub, et Sussurile sobib ka - istub ilusti potil ja vastu ei punni.
Tõstan talle alati mänguasjade kasti kõrvale, siis tal tegevust ka.
Kui mänguasju võtta ei viitsi, siis toksib kätega vastu potti ja on sellega jummalast rahul.
Ühel korral keeras poti juba ümber ka. See käis nii kiiresti, et ei saanud arugi.

Iga kord, kui toimingu potti saame, siis ma paitan teda oma miljon korda ja kiidan, kui tubli ta on.
Ükskord ma omast arust kuulsin, et sorin tuli, kukkusin aga  kiitma ja paitama, kui ta poti pealt ära võtsin, oli see tühi :)
Luulud, noh :D

Ma olen iga kord jumalast häpi, kui potis midagi on.
Vaat, kui vähe õnneks vaja on :D

Tegelikult saaks sinna potti kindlasti rohkem seda kraami, aga ma olen natuke liiga laisk, et teda iga tund sinna panna.
Tegelt ma laisk ei ole (sellel nädalal vähemalt mitte), lihtsalt muid tegemisi on liiga palju.
Praegu ma ka tegin jälle ühte palga-asja, kui vaatasin, et kell kukub -peab ruttu kirjutama.

Mõtlesin, et olen kaval ja panen blogisse ainult paar pilti ja mingit teksti ei kirjutagi, aga noh - kuidas siis ikka nii saab.

Suts väiksed tegemised kirjad ja oma asjade juurde tagasi ;)

NB!Janeli sai täna väga ilusti rohuga hakkama. Paar lusikatäit jogurtit läks soojenduseks, et kurk ikka töösoe oleks ja seejärel kapsel ka. Ta on ise enda üle ääretult uhke. Peabki olema ;)

Karolin on meil siin lahe sepp, jäi koolis ametlikult peale tunde :D :D
tegelikult oli see juba natuke aega tagasi, aga pole jõudnud sellest kirjutada.
Püüan sellest homme kirjutada (pead ei anna) ;)

Aga nüüd staarist veel paar pilti:





Ma tunnen juba täitsa süümekaid, et ainult Johannast pilte teen. Aga midagi pole teha - väiksed lapsed lihtsalt on NIIII armsad.
Ma vaatan, et olen beebieas Janelit ja Karolini ka ikka hulgim pildistanud. Mida vanemaks saavad, seda harvemaks klõpsud jäävad....
Peab seda vist muutma ja neist ka ikkagi fotosessioone tegema.
Püüan ennast parandada ;)

Rõhk sõnal PÜÜAN.

Ahhoi kõigile :):)

teisipäev, 11. veebruar 2014

Väike sünnipäev - pool miljonit klikki!

Ikkagi ilus ümmargune number ju.

Enam ei ole, nüüd juba natuke rohkem ;)

Kui ma blogiga alustasin, siis ei osanud ma muidugi arvata, et nii palju lugejaid tekib.
Keskmiselt on päevas 600-700 lugejat.

Viimased kolm päeva on lugejaid tegelikult 2000-3000 olnud, aga see tuleb sellest, et paar kirjutist on jälle ringlusesse lastud (palga teema (avaldades kogus ca 16 000 klikki), ja see jutt, kus kirjutasin sellest, kui palju meie lapsi üle lahe sõidab (avaldades kogus ca 24 000 klikki).

Mõte oli see, et kirjutan iseendale ja sõpradele (kes saavad asjadega kursis olla).
Tulime me ju põhimõtteliselt telgiga Soome korterit hankima/otsima :):):)
Endal oli põnev teada, kuidas siis minema hakkab, sõpradel samamoodi.

Ligi aasta oligi blogi vaikselt minu ja sõprade pärusmaa.
Seda sinnamaani kuni keegi selle kuhugi portaali üles pani (kuhu - seda ei mäleta...vist perekooli) ja siis pandi järgmisse portaali ja veel kord järgmisse.
Nüüd aeg ajalt pannakesegi tekste kuhugi üles.
Kas siis mõnitamiseks või positiivseks näiteks.
Kui ma varasemalt vaatasin kuhu mu jutte üles riputati (ja sealt ka kommentaare lugesin), siis enam ma seda ei tee.
Juba ammu ei tee, aasta kindlasti mitte.
Positiivsust on üldjuhul vähe, kaka loopimist aga meeletult.
Lihtsam on seda jama mitte lugeda ;)

Täna täitus niisiis pool miljonit, tagasi kolides peaks miljon koos olema ;)
Kui ma samas taktikas jätkata viitsin nagu praegu, siis vast küll.

Aga mis neist klikkidest, see on kõigest statistika ;)

Läheme olulistema teemade juurde nagu näiteks Janeli ja kapslid.

Oi, kuidas me täna Janeliga vaeva nägime, et see kapsel kõhtu saada!
Ta lihtsalt ei neela seda alla ja kogu lugu. Ütleb, et ei saa, sest liiga suur on.
Kaks tundi läks aega, enne, kui asjaga ühele poole saime.
Kujutate ette?! KAKS TUNDI.
Laps oli traumeeritud, mina ahastuses.

Ta paneb kapsli suhu, joob morssi peale ja hakkab seda siis suus ringi ajama, mitte ei neela alla ja nii 100 korda järjest.
Lõpuks on kapsel täiesti pehme ja lödi.
Ise ta muidugi nutab hüsteeriliselt, mina samamoodi (mitte küll hüsteeriliselt, aga ikkagi).

Hakkasin mõtlema, et äkki müüakse väiksemaid kapsleid, mis on seest tühjad.
Noh, panen selle suurema kapsli sisu mitmesse väiksesse, siis parem neelata.
Ei tea, kas on või ei ole.
Kui sellist asja ei ole veel välja mõeldud, siis keegi peaks selle omale repertuaari võtma ;)

Jätsime asja vahepeal poolikuks.
Mõtlesin, et ootan Tarmo koju ära - äkki temal õnnestub mingi imenipiga teda neelama panna.
Kapsel vedeles köögilaua peal ja selle ajaga, kui Tarmo koju jõudis oli see uuesti kõvaks kuivanud (kui nii võib kirjeldada).
Tarmo segas kapsli jogurti sisse ja viis jogurti Janelile. Talle me ei öelnud, et kapsel seal sees on.
Sai ta muidugi kohe aru, et asi õige pole ja hakkas konkreetselt sealt seest  seda otsima.
Leidiski.
Pani suhu ka (sest me ju käskisime), aga ajas samamoodi seda suus lihtsalt ringi.

Kuna jogurt ei aidanud, läksime uuesti morsi juurde ja sama trall algas otsast pihta - kapsel suhu, suu morssi täis. Ainuke vahe oli see, et ta ajas end öökima ja sülitas kogu kupatuse suust välja.
No täielik masendus tuli peale.
Selle ajaga oli kapsel jälle lödiks läinud.

Võtsin uue jogurti, kus puuvilja tükid ka sees olid ja näitasin talle, et see kapsel on ju sama suur nagu puuvilja tükid, et tal tuleb see lihtsalt alla neelata.
Segasin kapsli uuesti jogurti sisse ja andsin talle ampsu.
Olgugi, et kapslit selle ampsu sees ei olnud, hakkas ta seda jogurtit suus ringi ajama.
Ütlesin, et neelaku jogurt lihtsalt alla, nii nagu ta normaalselt jogurtit sööb. Et ta ei pea selle seest kapslit otsima.
Järgmise ampsu neelas juba normaalselt alla, kolmanda ka ja seejärel neljanda.
Neljanda ampsuga koos läks ka kapsel! :):)
Ta ei saanud arugi.
Kui ma ütlesin, et rohi on juba kõhus, siis tal läks nägu kohe rõõmsaks, sest midagi hullu ju ei olnudki.
See oli kergendus. Päriselt ka.

Vahepeal oligi küll selline tunne, et lapsel tuleb pea kiilaks ajada ja kreemidega seda tralli jätkata.
Kiilaks sellepärast, et suheliselt raske on seda kreemi sinna pähe panna, kui juuksed ees on. Lisaks ei saa aru, kas on ikka igale poole pandud või mitte.
Vägisi ei saa ka ju rohtu alla neelama panna!
Rohu võib küll vägisi suhu toppida, aga alla neelamist ei saa ju sundida.

Õnneks sai Janeli ka aru, et jogurtiga süües pole midagi hullu.

Ma enne ei hõiska - ootame homse õhtu ka ära ;)

Täna tuli mul juba kell 21 unekas peale ja olekski magama läinud, aga ei saanud minna - sissekanne oli ju kirjutamata ;)

Nüüd siis magama.
Minu kohta suhteliselt vara ;)  Aga olen aru saanud, et need 5-6 tunnised ööuned laias laastus hästi ei mõju ja pea on hommikuti palju värskem, kui uneaeg sinna 8 tunni piiri jääb ;)

Und mulle ;) Ja Teile ;)

esmaspäev, 10. veebruar 2014

Kassihaigus vol 2

Neljapäeval arstitädi helistaski ja küsis, kuidas meil selle seenega lood siis on.

Rääkisin oma stoori talle ära, et ühel lapsel pole põrmugi paremaks läinud ja teisel lapsel on ka laigud peas.

Arst ütles, et ta kirjutab retseptid välja küll, aga enne seda peab ta päid nägema ja lisaks sellele on tal vaja ka lastearstiga arutada, et millises koguses seda AB-d andma peaks. Kõige selle lõppu lisas veel, et äkki peaks IGAKS JUHUKS päid ka dermatoloogile näitama.

Ma ütlesin selle peale, et analüüsid tuvastasid ju seene, et mis see vaatamine enam juurde annab - ravida on vaja. Shampoonid ja kreemid ei aidanud, järelikult peab midagi tõhusamat proovima.

Lõppes kõne sellega, et pean tema juurde ikkagi aja kirja panema ja peale seda, kui tema pead üle on vaadanud, kirjutab rohud välja.

Kõpsisin siis kohe peale kõne nõuandlasse lastele aegasid panema. Arvasin, et saan aja mingi kahe nädala pärast, aga minu rõõmuks leiti aeg kohe järgmiseks päevaks (reedeks), hommikul kella 10-ks. 
Ma olin tõesti meeldivalt üllatunud. 
Lisaks selle tegi see ka head meelt, et Karolin saab ka kohe rohud peale, mitte ei hakka kuu aega nende kreemidega jändama ja asja koledamaks laskma.
 
Kuna Janelil oli reedel lasteaias näidend, mis samuti kell 10.00 algas (ja ta seal karu mängis), siis otsustasin, et tema peast teen pilti ja võtan selle arsti juurde kaasa. 
Mis vahet seal on, kas pea või foto? 
Pilt, mis avaneb, on ju sama.

Karolin sai reedeks niisiis vaba päeva ;)

Arsti visiit läks väga kiirelt, maksimum 10 minutit. 
Janeli puhul näitasin välja prinditud pilti ja Karolini pea puhul sobras natuke juustes ning tõdes peale seda, et on vaja ikkagi AB peale panna.

Enne seda, kui AB-d võtma tohib hakata on aga vaja vereanalüüs anda, et sealt siis maksanäidud võtta.
Kui ravimit on juba 2 nädalat võetud, siis tuleb uuesti vereanalüüs anda, et maksanäitu uuesti kontrollida.
Eks see on sellepärast, et vaadata, kuidas maks ravimi vastu võtab ja kas toimuvad mingit muutused.

Analüüse reedel andma ei saanud minna, sest Janeli oli lasteaias ja ma ei tahtnud teda poolest päevast ilma ette teatamata ära võtta.

Vereanalüüse käisimegi täna andmas. 
Kuna Karolinil algab esmaspäeviti kool veidike hiljem, siis mõtlesin eile, et lähme käime hommikul ära ja peale seda viin suuremad kooli-lasteaeda. 
Aga see uni oli hommikul NIIIIIII HEA - ma kohe ei suutnud end voodist välja ajada! :)
Selle unega on igal hommikul tegelikult samad lood, seega ei olnud see mingi uudis :D

Janeli oligi täna ainult pool päeva lasteaias ja lõuna ajal tegime selle ebameeldiva protseduuri läbi.
Verd võeti siis ikka veenist.

Mis te arvate, kuidas läks ? :D

Läks päris nutuselt ;)

Esimene "õnnelik" kellele nõel veeni torgati, oli Janeli. Nii, kui ta toolile istus, läksid silmad punaseks ja üsna kohe tulid ka pisarad. 
Andsin Johanna Karolini sülle ja läksin võtsin Janeli enda sülle. Püüdsin teda siis niimoodi lohutada nagu ma oskasin. Kõige tähtsam on ikkagi see, et vaadata ei tohi. 
Kui ei vaata, siis pole midagi hullu. 
Janeli suust tuli ikka päris korraliku karjumist. Ma päris röökimiseks ei saa seda nimetada, aga nutmine oleks jälle liiga leebe.
Ühesõnaga Janeli karjus. Johanna ehmatas selle peale ära ja hakkas nutma.
Mina jummmala hädas - ühte ei oska lohutada ja teist ei saa lohutada.

Ok, saime selle vere sealt veenist kuidagi ikka kätte ja Janeliga oli asi korras.

Karolin istus järgmisena toolile. 
Näost oli natuke hirmunud, aga ei midagi hullu. 
Aga nii kui õde nõelaga käe juurde tuli, hakkas tema ka karjuma. 
Olles suurele õele kaastundlik ja teades, mida õde läbi peab elama, hakkas Janeli ka uuesti nutma.
Olles kahele suurele õele kaastundlik, lükkas Johanna ka oma registri lahti.
Nii nad siis kõik kolmekesi nutsid ja karjusid läbisegi. 
Siis oli olukord vägagi ebamuga, aga nüüd tundub juba täitsa naljakas.

Karolini karjumisest saan ma kusjuures täitsa aru.

Vaatasin Karolini kätt ja sealseid veene, siis ma ei saanud üldse aru, et kust kohast see õde seda verd võtta tahtis. Veenid ei paistnud üldse välja.
Nii oligi, et esimese korraga ei saanud veeni ega verd kätte. Susib ja susib selle nõelaga seal käes sees, Karolin samal ajal karjumas. Minul ühes käes Johanna, teise käega üritan Karolinil kätt hoida ja teda lohutada. 
Õde surkis aga edasi. Lõpuks ütlesin ise, et sellelt käelt vist küll veeni kätte ei saa. Selle peale võttis ta nõela välja.
Teise käega ei olnud probleeme. Sai nõela kohe õigesse kohta ja veri oli purgis.

Nooooh, ma tahaks näha, kuidas me kahe nädala pärast seda verd andma läheme. 
Tõotab tulla raske katsumus ;)

Kodus kuulsin veel mitu tundi, kui valusad nende käed on ja kuidas nad midagi teha ei saa :D 

Õhtul käisin ostsin siis AB ka ära.
Hind oli muidugi vahva! Kaks pakki AB-d 72,64 € 
(Kui Kelakaarti ei oleks olnud, siis oleks pidanud maksma 111,76 €)

Tore oleks, kui kassiomanik vähemalt otsesed kulud kinni kataks (ravimikulud). 
Kui minu kass kellegi lapsele midagi sellist põhjustaks, siis maksaks ma ilma küsimatagi otsesed kulud ise kinni. Seda aega ja vaeva, mis teine mässama peab, ma ju nagunii kinni maksta ei saaks.

Aga noh, kassiomanikuga meil enam nii häid suhteid pole, seega jäävad need kulud ikka meile.
Ta on paar korda lapsi külla kutsunud küll, aga kassi pärast ei ole lubanud. Ma olen üsna veendunud, et kassile ei ole ravi tehtud. Ta oma lapsel oli ka paar laiku, aga need olid kehal. Keha pealt on muidugi palju lihtsam ravida ja üldjuhul läheb sealt ruttu see laik ära. Omal ju ka näited varnast võtta  ;)

Paar nädalat tagasi selgitasin talle taas olukorda, et miks ma lapsi sinna ei luba ja mis seis on - kirjale isegi mitte ei vastatud.
Eks iga inimene ise teab, kuidas asjadesse suhtuda. Mis minul siin kommenteerida.

Ma loodan ainult, et see ravi nüüd aitab ja võime selle teema lõpuks unustada.

Te ei kujuta ette, Kui jama on Karolinile seda kreemi pähe määrida! See on juba tükk ettevõtmist.
Saame hakkama :):):):):)

A, ravikuurist ka.
Ravi kestab kuu aega ja iga päev peab võtma ühe kapsli.
Karolinil polnud häda midagi - temal läks see kapsel lupsti alla, aga Janeliga nägime vaeva. 
Joob juba terve klaasi tühjaks, aga kapsel ikka suus. 
Ütleb, et tema ei suuda alla neelata ja kõik.

Häda ongi selles, et seda peab justnimelt kapslina alla neelama ja kuhugi sisse segada ei tohi.
Läbi suure häda see neelamine kuidagi ikka õnnestus.
Loodetavasti lähevad teised päevad libedamini.

Igatahes hakkasime täna ravikuuriga pihta ja hoiame pöidlad pihus, et peanupud märtsis taas normaalsed on ;)

pühapäev, 9. veebruar 2014

Kirpari-sõltlased

Pidin täna raamatukokku minema, aga ... :)

Tarmo ütles hommikul, et lähme käime sips kirparil ära, et ta viskab mu peale seda siis raamatukokku.
Sips venis kolme tunni pikkuseks! :D
Polnud mõtet enam raamatukokku minna, sest plaanisin nagunii selleks ajaks tagasi tulla, kui Kaisa võistlus hakkab. Kaisal läks muide kehvasti :(

Eelmise nädala kirpari-saagist jäid ka pildid panemata.
Noh, panen siis nüüd ;)

Ega ma pikalt kirjutada viitsis - muud tegemised ;)

Ma pean tegelikult endale pai tegema, et ma nii tublisti kirjutanud olen - ikkagi ühekas päeva juba!
Pai, pai, pai, pai :)

Nüüd siis veits kirpari-kraami:

Nostalgia - 3,50 € 

Seda nostalgia-doominod on natuke rohkem, aga juba on kuhugi laiali veetud. Need klotsid, mis seal paremal üleval nurgas on, olid ka lisaks ;)

"Sõbrad" - 5 €/hooaeg

Tarmo lõbu ;) 
Minu lõbu on ju "Gery anatoomia" ;)
Ta arvas, et vanade kändudena oleks mõnus diivanil lösutada ja neid vaadata ;)

Puust auto - 28 €!!!!

Tarmo muudkui vaatas ja näppis ja vaatas ja näppis ja ütles, et see oleks nii vägev,  kui kodus (Abbi talus siis) sellised autod riiuli peal seisaks ;)  
Päris suur auto on, nii 40-50 cm pikk. Hästi korralikult ja kvaliteetselt tehtud.
Kui poiss tahtis, no siis tuli osta ;)

kasutohust topsike - 2 €

Männist massiivne kausike - 12 €

natuke lugemist - 3 + 3 + 2  


Hunnik pildiraame

Pudust pildiraamide hinnad jäävad 2-3 € kanti, klaasist 0,20 - 2 € kanti.

Nostalgiat

Oleme hakanud nostalgia mussi kokku ostma. Plaatide hinnad 0,20 -1 €

Tutikad Imsevimsed (mähkmekattepüksid)- 1 €/tk

Vabaõhu kirparilt küsiti täna ühe paari eest 5 € (poehind muidu 15-17 €). 
Ma ütlesin, et 1 €/tk võin osta - müüski ;) 

Veel nats lugemist - 3 + 1 + 3

Kunagi hakkame kodus sõpradele siis kokteile kokku segama. Ikkagi 1001 erinevat kokteili :)

Beebikott - 2 €

Tegelikult vist lihtsalt mingi kott, aga sobib ideaalselt beebikotiks. Vana kott ongi juba paras rääbakas ;)

Karolini talvesaapad - 7,50 €

Ei ole roosad/lillad, mis tüdrukutel olema "peavad", aga soojad ja korralikud. 
Ostes olid täiesti tutikad, seega 7,50 € vägagi OK hind. 

Kiiver Johantsile - 3 €

Karolini teksad - 3 + 3

Hunnik "Brio" klotse ja löömisalus - 4,50 €

Poes maksab sama "Brio" komplekt 32 € ja klotsid on meie peres praegu kohal nr 1 :)

Lugemist, harjutamist - 2 + 0,5 + 1

Janelile - 2 + 3 + 1,50 

Karolinile , "Marimekko" T-särk - 3,50 €

Tavaliselt küsitakse "Marimekko" eest päris korralikult, seekord siis selline hind.
Ilus särk - oleks tibake suurem, siis venitaks endale selga :)

Eelmine kord sai Tarmo väliõhu kirparilt GPS-i (2012 a) ja maksis selle eest ainult 15 €!!! See oli nagunii  plaanis osta, seega ca 85 € nagu maast leitud.

Ah, aitab küll. Eks kraami on rohkem, aga kõigist ka ei viitsi pilti teha. 

Homseni ;)

Siis pajatan sellest, kuidas ja mis meie kassihaigusest saanud on, no ja muud mula äkki ka ;)