Lehevaatamisi kokku

Pühapäev, 30. august 2020

Kiviaia ladumise koolitus - ladumise ABC!

Enne, kui ma ükskord selle Saaremaa sissekande juurde jõuan, kirjutan siiski nädalavahetuse tegemistest. Käisin laupäeval-pühapäeval kiviaia ladumise koolitusel. Kirjutangi sellest, sest värske teema ja põnev ka ju.

Põhimõtteliselt on see samas ka juhend, kuidas kiviaeda õigesti laduda. Peale minu sissekande lugemist on meil tükk-tükk maad rohkem ladumisproffe! :):):):)

Koolitus toimus Läänemaal Soolu külas Taaveti talus. Kodust 35 km kaugusel. Põhimõtteliselt toodi mulle hea koolitus otse koju kätte. Eks see ladumine ja selle põhitõed on mul oma nokitsemistega tegelikult juba üsnagi selged, aga suurte kivide ja kopaga töötamise osas kogemused puudusid. Mul on ju kindel plaan ikkagi ise oma krundi ümber see kiviaed ära laduda! Kevadel lasin vana aia lahti tõmmata ja kivid valli tõsta. Kui ladumiseks õige aeg käes on, siis on hea võtta. Hetkel on kivivalli ees kasvamas päevalilled, mis mulle niiiiiiiiii väga meeldivad. Iga päev jalutan neist mööda ja lihtsalt imetlen. Vot niii vähe ongi õnneks vaja! :)

Minu päevalilled! :) Kivivalli pole nähagi ;)

Teise nurga alt ka, siit näeb  rohkem kivi

Mesimummud teevad tööd

Koolituse juhendajaks oli suurepärane kivimeister Arvo Saad. Aedade ladumise kogemust on tal üle 20 aasta. Mõnus ja muhe tegelane! Kopameheks oli Noarootsist pärit Guido Vaikre, kes tegi kopaga suurepärast tööd. Kuna nad on Arvoga juba pikalt koostööd teinud, siis on ka temal juba omad kogemused olemas, milline kivi kuhugi sobida võiks.

Grupi suuruseks oli kuus inimest, mis ongi lagi, sest rohkema rahva puhul läheb tööjaotus keeruliseks, sest kõigile ei jaguks lihtsalt tööd. Ja rahvas, kes kohale olid tulnud, olid samuti väga mõnusad. Hea ja ühtne tunne tekkis kõigiga :) Maksis koolitus 50 eurtsi - ütlen ära, et raha läks õigesse kohta ;)

Nii, lähme nüüd kiviaia ladumise ABC juurde!

Koori tulevase kiviaia põhjast muld/huumus ära, vähemalt 15-20 cm sügavuselt.

Pane põhja ca 15-20 cm liiva. Pigem 15 cm, siis ei vaju kivid liiga sügavale maa sisse.

Soovitav on liiva laiemalt panna, sest siis on põlvili hea tööd teha, ei saa mudaseks.

Mõõda kivimüüri põhja laiuseks nt 90 cm, tõmba liiva sisse joon.

Pane kahele poole äärde põhjakivid - vaheldusmisi kord suur, siis väike.

Kivide paigaldamisel jägi kivi kallet, mis peab olema müüri sisse.

Vala keskele väikseid kive või killustikku, kõik peab olema võimalikult tihe.

Hakka teise ritta otsima sobivaid kive.

Järgmise kihi kivid ei saa olla suuremad, kui sellele eelneva kihi kivid!!!

Kiviaia kõrgus peaks vastama põhja laiusele, kui põhi on 90 cm, siis kõrgus ka max 90 cm

Siis muudkui laod ja sobitad, laod ja sobitad, laod ja sobitad - lõpuks ongi müür valmis! 

Ja nüüd natuke pikemalt ka.
Esmane põhitõde on see, et koori muld ära sealt kuhu kiviaed tulema peaks. Peale mulla koorimist pane põhjaks liiva. Parim liivakihi kõrgus on 15 cm. 20 cm jääks juba liiga paks ja siis peaks kopp liiva ka kinni patsutama. Liiv on see element, mis ei külmu ja seega ei saa maapind talvel sellest kohast ka kerkida. Lisaks laseb liiv ka vihmaveel ilusti voolata. Liiva pane natuke laiemalt, kui kiviaed, sest kui seal laduda ja toimetada, siis liiva peal on hea pehme olla ja vihmase ilma korral ei lähe ka tegutsemise koht mudaseks.

Teine põhitõde on see, et põhjakivid laotakse sammuga üks suur kivi, teine väike, üks suur, teine väike. Esiteks on visuaalselt ilus vaadata ja teiseks suured kivid toetavad väiksemaid.

Kive laotakse kahelt pool, nii, et keskele jääb tühi ala. Et aed ikka ilus oleks, siis siledam pool väljapoole. Sellise sammuga on ok minna, kui paned ühele poole 3-4 kivi ja teiselt poolt sama palju.

Keskmine osa, mis alguses tühjaks jääb, tuleb ära täita kuni esimese kihi kõrguseni, sest siis saad sinna peale juba teise kihi kive panema hakata. Keskele pannakse üldiselt need kivid, mis ladumiseks ei sobi. Meie kasutasime koolitusel tavalist suurt kildu ja see pidigi parim täide olema, sest esiteks on väikestest kividest alati puudus ja teiseks on kild nii tihe, et kivimüüri sisse ei jää üleliigseid tühje kohti. Kui tühje kohti pole, siis ei tule konnad või linnud pesi ehitama, mis omakorda rästikuid-nastikuid ligi meelitavad. Tee tihe aed, siis ei tule kutsumata külalised ja umbrohi ei kasva ka läbi.

Kõrguse ja laiuse vahe võiks olla üks ühele. Kui laius on üks meeter, siis kõrgus peaks sama olema.

Kive peab paigutama nii, et kivi kalle oleks kergelt müüri sisse. Kui tõesti külm müüri nihutama peaks, siis kukub kivi sisse, mitte välja. Aga sisse ei saa ta tegelikult kukkuda, sest müüri sees on täide juba olemas. Paljud kivimüürid sellepärast lagunevadki, et kivil on kalle väljapoole. Esimene lagunemise põhjus on loomulikult see, et ehitatakse otse mullapinnale. Minu väiksed kiviaia-lillepeenrad hakkavad kindlasti lagunema, sest olen need ju otse mullale ladunud.

Kui müüri ladumisel tekib selline koht, kuhu kuidagi õiget kivi ei leia, siis jäta see koht vahele ja lao kaugemalt edasi. Küll milalgi ikka õige kivi välja ilmub ;)

Reegel on see, et järgmisele reale ei laota suuremaid kive, kui on alumisel real ehk all kõige suuremad, siis sellest väiksemad, seejärel omakorda väiksemad ja lõpuks pealmised kivid. Loogiline onju ? :)

Kõige tähtsam on muidugi see, et kive ikka jaguks. Kui kive pole, siis ongi keeruline õiget kivi leida. Meie ladusime koolitusel üles vana kiviaeda, mis juba aastaid tagasi ära lagunes. Kopp kaevas kivid maa seest välja ja tõstis ühte hunnikusse. Loomulikult oli kividega koos ka muld, mis ei ole aga üldse tore, sest täna sadas vihma ja väääääääga, vääääääääga jama oli selle muda seest kive otsida. Kivid peaksid ikka olema puhtad. Selleks tasub enne ladumist kivihunnikud natuke laiali tõmmata, et vihm mulla maha saaks pesta. Kui ma oma lillepeenraid ja ääri ladunud olen, siis olengi laiali laotanud. Seda ka sel põhjusel, et siis on kergem vajalikku kivi otsida. 

Rohkem ei olegi vist midagi lisada, sest kõik oluline sai kirja.

Sellest ka, et kuidas mõõta põhjalaiuse õiget mõõtu. Noh, et põhi ei läheks kitsamaks või laiemaks. Mõõdad paikka pandud kivi alumisest äärest teisele poole (kuhu kivi veel pannud ei ole). Vaatad õige laiuse ja tõmbad liiva sisse joone. Suht keeruline selgitus vist.

Aaaa, no sellest ikka ka, milliseid vahendeid vaja oleks, et töö ilma probleemideta sujuks.

Vaja on:
Tropid (aasadega laiad nöörid kivide tõstmiseks), kang, sõrgkang, terava otsaga haamer (a la nagu pottseppadel on), labidas, kuvalda, kaitseprillid, põlvekaitsmed, head kindad, turvakingad, kiiver ja hea kopp koos kopamehega.

Ühesõnaga oma kiviaia laon ma üles oma jõududega, sest peale maakivi vundamendi taastamist ei raatsi ma raha eest küll enam kedagi kutsuda :):) 

Aia ladumise tahaks ette võta järgmisel suvel või siis hiljemalt ülejärgmisel. Tuleval talvel/kevadel käin taas järelkäruga põllul kive kogumas. Suuri, põhjakive on piisavalt, aga keskmiste ja väikestega on  tuuga - neid on kindlasti juurde vaja. 

Kui täna koolituselt koju sõitsin, siis ei läinud ma otse koju, vaid käisin nokitsesin natuke talu juures. Vaatasin ühte nurka, kus võiks tegelikult kohe laduda, sest kive on ja liiva ka, aga....Jätab selle ikkagi järgmisse aastasse, sest hetkel on neid poolikuid asju juba parasjagu - vanad põrandalauad oleks vaja ära staabeldada; sauna talgudest on natuke veel oksi vedada; kuuri võiks ära koristada, üks nurk on veel rehaga üle käimata ja seega tasandamata; aiamaal ja kasvuhoones saab juba korda luua ja maad talveks ette valmistada ja kindlasti on midagi veel, mis hetkel meelde ei tule. Lisaks lähevad nüüd lapsed taas kooli ja ise ka - sinna läheb juba osa aurust. No ja palgatööd on ka ju vaja teha! Seega üritan teha nii, et sel aastal uusi talu-projekte enam juurde ei võta!
Hahahha, saan ju ise ka tegelikult aru, et ma praegu valetasin! :):):):) 

Fotosid ikka ka:

Muld ära koorida

Liiv põhjaks panna

Troppimine

Põhjakivid - suur, väike, suur, väike

Laotud kahelt poolt, keskel on vahe

Keskelt on vahe killuga täidetud

Osa aiast hakkab juba looma

Põhimõtteliselt VALMIS!

Läksime lõunale - sell, meister, sell

Vana hea seljanka

maiust ikka ka :)

Kvaliteedikontroll


Oma ala meistrid - Arvo ja Guido

Gäng pädevaid ladujaid

Nüüd peaks põhimõtteliselt igaüks kiviaia ladumisega hakkama saama. Jõudu!


Teisipäev, 25. august 2020

Kas mõni õun sügiseni puu otsas vastu üldse peab?

 Nagu päriselt!!

Sellel aastal kukuvad vist kõik õunad enne sügist maha! Siit-sealt kuulen, et see on igalpool nii.

Kui talu juures käin, siis korjan soojenduseks põhimõtteliselt õunu! Kahes kohas on päris korralikud hunnikud. Ei tea, kui suureks need kuhjad lõpuks kerkivad. Kokkuvõtvalt võib vist öelda, et õunadel on ülikehv aasta. Iseenesest on õunad muidugi maitsvad. 

Kartulitele on see eest vägahea aasta. Ma toppisin sellel aastal täiesti suvaliselt mätaste vahele seemnekartuli maha et näha, kas midagi tuleb. Alguses ei viitsinud isegi rohida, sest ei teadnud, kas tärkab või mitte. Tärkas! Ja hetkel söön juba mitu nädalat värsket kartulat! :) 

Sibul on ka täitsa kabe - need sai juba eelmisel nädalal üles võetud ja kuivama pandud ;)

Hetkel saabki nautida head mahedad kraami - õunu, tomateid, kurki, kartulit. Aeg ajalt pakutakse roogitud kala ka! Ongi kogu toidukraam põhimõtteliselt omast käest! Mis elul viga on!? :):):):)

Õunasadu

100 liitrit õunamahla!

Kuivavad ;)

Need mida rippuma ei õnnestunud panna - beebivoodi taaskasutus :):):)

Laupäev, 22. august 2020

Kilesauna talgud!

Täna on siis see nn homme ehk olen taas hiljaks jäänud. Sel korral siis kahe päevaga, mis pole minu puhul tegelikult üldse paha. Ai tuu mai pest :) :)

Tänaseks teemaks on siis talgud ja kilesaun. 

Talgusöök on see kõige tähtsam :P

Esialgne mõte oli see, et viskame paar posti püsti, keerame kile ümber, veame puuahju sisse ja ongi saun valmis.

Reaalsus on aga see, et projekt on korralikult käsile võetud ja sellest saab ilmselt saun, mis peab ikka mitu head aastat vastu.

Sauna idee tuli täiesti nipsust. Juuni alguses sai tühja koha pealt Saaremaad külastatud. Seda ei olnud üldse plaanis, aga Andi kutsus ja siis sai mõeldud, et miks mitte. No ja seal Saaremaal sai ju ometi PÄRIS saunas käidud. Puuküttega, pangedest pesemine jne – nii nagu vanasti käidi ja pesti. Ja see lihtsalt oli niiiiiiiiiiiii hea! Kui mandrile tagasi olime jõudnud, siis mõtlesin, et ma tahan ka PÄRIS sauna. Kuna selle päriselt PÄRIS sauna jaoks mul ressurssi jagunud ei oleks, siis sai otsustatud, et teeme ajutise kilesauna. Ajutine tähendab siis seda, et viis aastat võiks ikka vastu pidada. Äkki mul viie aasta pärast õnnestub ikkagi see PÄRIS PÄRIS saun valmis ehitada või siis vähemalt selle ehitamisega alustada :):):)

Ühesõnaga mõeldud-tehtud!

Juuli lõpus olid niisiis talgud.

Sauna pidepunktid ehk tugipostid panime juba varasemate kaevetööde raames püsti. Paar elektriposti oli endal olemas ja seega sai need ära kasutatud. Muidu vedelesidki niisama ja ootasid oma aega. Ahju küsisin Läänemaa FB tasuta asjade grupist. Üldiselt inimestel ikka vedeleb erinevaid asju, mida neil endal vaja ei lähe ja miks mitte anda neid siis inimestele, kes neid vajavad ;) 
Mina, taaskasutamise maailmameistrina, uurin alati, kas kellelegi on äkki niisama anda, enne kui pilgu poe poole pööran.


Postid püsti ja sealt ainult edasi 

Põhimõtteliselt valmis :)

Mina ei ole selle  kilesauna projekteerimises ja ehitamises sisuliselt keegi, sest mina selle ehitamisel oma käppasid külge ei pannud. Näitasin ainult koha ette, kus see kilesaun ilutsema võiks hakata ja see oligi minu töö. Poisid ehitasid :) :) 
Sorry, ma siiski andsin ka oma panuse, sest mina olin ju see, kes aitas FIBO-d paikka panna! :):):) Aga noh, see on nii pisike panus, et ma jätaks selle ehitamise au siiski poistele – Teedule, Allanile, Andile ja Indrekule. 

Põrand on valmis, katusetööd on alanud

Edeneb


Edenes valmis

Esimese etapina sai saunale põrand alla ja katus peale. Järgmise etapi tahaks ära teha septembris ja idee poolest peaks saun siis ka valmis saama. Teise päeva õhtuks võib saunaõlle ilmselt kätte võtta ning auravana leiliruumist välja astuda. Igatahes ootame vananaistesuve, et ühel ilusal nädalavahetusel need lõpptööd ära teha! 

Üks tiim ehitas kilesauna, teine tiim Karolini onni. Karolini onni-projekt sai alguse juba kevadel, aga kuna minu mõistus ei osanud seda ehitada, olgugi, et ma oleks väga tahnud, siis see projekt muudkui venis ja venis ja venis ja venis. Talgupäeval tegi onn suure hüppe edasi ja arvata võib, et Karolin oli selle üle ääretult rõõmus! 

Onni-tiim :)

Voilaa!


Pigem maja, kui onn :)

Tegemist oli küll kilesauna talgudega, aga tehtud sai nii mõndagi muudki. 

Kuna Andi on metsamees, siis tema tuli oma saevärgendusega ja võttis kolm kuivanud kuuske maha. Oli lootust, et ühest nendest saab suvilale vahetala, mis on vaja välja vahetada. Reaalsus oli see, et ei saanud. Kuna mul kasvas seal veel üks kuusk, mis oli täpselt talaks loodud, siis lasin selle ka maha võtta, parajaks pikkuseks saagida, koore maha koorida ja nüüd ta siis kuivab. Järgmisel või ülejärgmisel suvel võiks tala ise õigesse kohta vupsata :):):):) 

Saemees teritab ketti

Vaikku lendas! Ilma naljata ;)

Teine pool ja koorime edasi!

Kooritud! Nüüd kuivama ;)

2019 aasta alguses seadsin omale eesmärgi, et suvila peab viie aastaga valmis saama. Kaks aastat on läinud, seega kolm aastat on veel armuaega. 

Sellel kevadel lasin suvilal maakivi vundamendi uuesti üles laduda, sest vundamendi seis oli üsna vilets, aga päästa ma seda hoonet siiski tahtsin. Läks see mulle maksma päris kopsaka summa, aga tean, et iga kulutatud euro läks asja ette. 

Kahe seina puhul tehti kohendus-iluravi, teised kaks seina tõmmati laiali ja laoti uuesti üles. Lõpptulemus on ilus ja minule igatahes meeldib. Kui ma selle kunagi täiesti valmis saan, siis võin endaga rahul olla küll ;) :) 


Enne

Pärast

seest - niiiiiii ilus :)

Kui suvilal vundament uuesti üles oli laotud, siis tuli järgmise tööna hoones sees olev sodi ära vedada, seejärel laudpõrand üles kangutada ja viimaks muldpõrand välja viia. Mulda jätkus suisa kaheks autokoormaks. Selle väljaveol sai natuke liiga hoogu mindud, sest põhjakivi kangutamisel lagunes üks nurkadest lahti. Nüüd tuleb millalgi sellega tegeleda, et see uuesti üles ehitada. 

Tegijatel ikka juhtub ;)

Talgupäevaks oli aga suvila põrand uut sodi täis, sest vennas käis mõned päevad enne talgusid vahelage alla võtmas ja sealt „sadas“ päris korralikult kraami alla. 

"Natuke" vedamist


Puhas!

Kuna naised suuremat sorti ehitajad ei ole, siis nemad said selle musta töö talgude ajal endale. Kes siis ikka musta tööd teevad, kui mitte naised, eksole!? :) Et mingil ajal põranda-töödega edasi saaks minna, siis oli tarvis need lauad ja hein sealt ära vedada. Eesmärgiks on sellel aastal veel liiv sisse saada. Seejärel jääb suvila-projekt ilmselt tükiks ajaks seisma. Kui järgmisel aastal põranda tehtud saaks, siis oleksin vägagi rahul. Kui aga ühtegi tööd uuel aastal ette võtta ei õnnestu, siis ei hakka veel patja nutma. Kes tasa sõuab, see kaugele jõuab :) 

Kevadel arvasin, et mul õnnestib suvila põrand juba sellel suvel ära teha ja seetõttu lasin peale vundamendi ülesladumist selle sügavamalt lahti kaevata ning drenaaźi ära panna. 



Drenaaźi lasin mõlemale hoonele panna, siis on üks kaevamine ja tegemine – sai vähemalt kaelast ära :) 

Talgude ajal vedasingi Avandiga maja äärde ümarat kivi. Ma ei taha, et vundamendi ääres muru oleks, sest trimmerdamisega peksab vuuki seinast välja ja varsti oleks ilmselt see alumine äär kole ka. Las alguses olla siis lihtsalt lahtine kivi. Kunagi kauges-kauges tulevikus teeks selle ääre teisiti, aga hetkel jään sellise lahendusega rahule küll. 

Üks äär tasandatud, teine äär veel ootab ;)

Laias laastus võib asjade sujumisega rahul olla. Kui nüüd septembris selle teise talgupäeva ka tehtud saaks, siis olen ma nn talutööde-aastaga ülimalt rahul, sest olen tegelikult rohkem jõudnud, kui plaanis oli. 

Et siis sellised lood! Järgmine sissekanne siis Saaremaa trippidest, sest neid on ju suisa kaks olnud :)

Püüan homme kirjutada, aga ilmselt tuleb paari päevase ootusega leppida, kui just mingit imet ei sünni! :):):)

Bai-bai :)

Kolmapäev, 19. august 2020

Karolin on põhikooliga ka ühele poole saanud!


No nii, enne suurt sügist ja uut kooliaastat jõudsin ennast ikka kokku võtta ja sellest ka kirjutada, et Karolin on oma põhikooliga ühele poole saanud. 
Aplaus! Lillekimbud! :)

See suvine kirjutamine tuleb ju niiiiiiii, niiiiii vaevaliselt, AGA siin ma nüüd ikkagi olen.

Karolini pidupäev oli sutsuke rõõmsamas toonis, kui Johanna oma, sest tema lõpetamisel tohtis üritusest osa võtta suisa neli inimest ja lõpetajad said kõik koos publikumi ees istuda, nii nagu kord ja kohus ette näeb. Iga lõpetaja külalistele oli oma pinkide rivi, kus istuda ja ei olnud seda külg külje kõrval puntras istumist nagu tavaliselt sellistel üritustel on.

Tunnistuste ja meenete käest kätte andmist ei toimunud. Iga õpilane võttis laua pealt ise oma portsu ja läks siis koha peale tagasi. Kui kõik olid oma kraami kätte saanud, siis toimus õues väike pildistamine ja läbi see üritus oligi. Kuna ilm oli ilus, siis meie läksime talu juurde lõpetamist tähistama.


Alles ta alustas oma kooliteed...

Lendas gümnaasiumisse :)

Uhke ema :)

Pidu!

Tunnistus oli ilus – neljad-viied ja lisaks ka maakondlik kiituskiri kunsti valdkonnas saavutatu eest. 

Pean selle ka ära mainima, et mõned nädalad enne põhikooli lõpetamist toimus Karolinil ka Haapsalu Kunstikooli lõpetamine ehk kaks lõpetamist järjest. 

Lõpetamise puhul oli Haapsalu kunstikoolis suisa väike näitus, kus oli eksponeeritud ainult Karolini ja tema klassiõe/kunstikooli kursaõe tööd. 

Noored tüdrukud said oma töödega hiilata! :):):) 

Haapsalu kunstikool on ka nüüdsest ajalugu

Kunstikooli lõputöö




Hetkel on Karolinil käsil Jaapani vaimustus – joonistab ainult Jaapani stiilis inimesi, loeb Jaapani koomikseid, vaatab Jaapani multikaid ja õpib jaapani keelt. Tundub, et jaapani filoloog on sündimas :) 

Kui kellelgi on jaapani keele õpikuid/õppematerjale pakkuda, siis võtan hea meelega vastu ;) 

Minu tagasihoidlik lillekimp - armastusega nopitud

summ-summ

võimas karikakrameri :)

metsistunud lilled ja kraavitomatid ;)


Karolini lõpetamise ajal oli talu juures parasjagu nii ilus karikakra-aeg ja mina korjasin talle lõpetamiseks karikakrakimbu. Tema soovis roose ka ja Johannale-Janelile ostsin ikkagi roosid. Tegin seda üsna pika hambaga, sest mulle ei meeldi tegelikult neid mürkidega üles kasvatatud lilli osta. Pigistasin silmad ikka väga kõvasti kinni! :) 

Sügisest jätkub Karolini koolitee Haapsalus, kus oma kolm gümnaasiumi-aastakest ära teeb. Peale seda tahaks loota, et õpingud jätkuvad Tartus. Sinna on muidugi veel nii pikk maa minna ja ei ole vist mõtet siin ette unistama hakata. KUI ta siiski Tartusse läheks, oleksime samal ajal ülikoolis ja käiksime äkki mõnel ülikooli prallelgi koos!! :):):):):):) 
Ma näen nii kabe veel välja küll, et võin ennast tema õeks valetada :):):):) 

Sellise lõbusa tooniga ma siis tänaseks lõpetan! 

NB!Homme kirjutan sellest, kuidas me talu juures kiletalgusid pidasime. Ülehomme Saaremaa päevadest, mille täiesti tühja koha pealt ette võtsime, aga mis väga ägedaks kujunesid. Siis liigun värskema kraami poole ehk kirjutan Otepää seikluspargist, Vudilast ja Ahhaa külastamisest. Loomaaiast, Padisest...jaanipäevast...Talust ei ole vist kevadest saadik midagi kirjutanud? Hm, no selle vea parandan ka ja kirjutan, mis seal edasi liikunud on. 
No ja ühest VÄGA olulisest teemast võiks veel kirjutada, aga las see jääb äkki minu viimaseks sissekandeks, sest 26.detsembril saab ikkagi 10 aastat täis ja pidin siis ju blogiuksed kinni panema...Hm, samas äkki ei pane ka, sest ülikooli aastad on ees ootamas ja kindlasti juhtub igasugu põnevaid asju ja kui ma ilma koduste kohustuste ja lasteta Tartu vahet sõelun, siis on ilmselt rohkem aega ka blogida...Ah, eks see paistab ;) 

Tänaseks finito – nautige imelist päikselist päeva :)