Lehevaatamisi kokku

Kolmapäev, 20. oktoober 2021

Valimised selleks korraks jälle läbi


Pidin peale valimisi väikse sissekande tegema, aga ei ole jõudnud.
Nüüd tuli pausike ja see on täpselt paras aeg, et see sutsakas nüüd ära kirjutada.

Volikokku sain kindlalt sisse. Häältesaak jäi küll väiksemaks, kui lootnud olin, aga iseenesest ei mängi see väga rolli. Olulne on see, et minu kodukoht esindatud oleks ;) ON :):)

Selge on see, et rebimine volikokku saamiseks on tihedamaks läinud. Kui neli aastat tagasi sain 81 häälega 13-ndana sisse, siis nüüd sain 86 häälega sisse alles 16-ndana. Kuna ma 100 + häält kokku ei saanud, siis suurem śampus rändas koju tagasi - järgmisi valimisi ootama. Nagu näha, siis mul on oma stabiilne valijaskond olemas ja seega peab järgmistel valimistel kampaaniale ka vist ikkagi tähelepanu pöörama, sest muuidu jääbki see 100+ saavutamata ja śampusepudel kapi otsa seisma :):):) Seda me ju ometi ei taha! :)

Ühesõnaga mina olen volikogus kenasti sees. Minu siiras tänu ja lugupidamine inimestele, kes oma hääle mulle usaldasid. Sain selle auks oma pisikese "81+" śampusepudeli avada:

81 +

Valimistel on niisisi kriips all :)

Üritan millalgi taas korteriühistu teemast ühe sissekande kirjutada, sest asi on saanud nüüd laagerduda ja mingis suunas peaksid need asjad olema liikunud.  
Sain täna AS Lääne-Nigula Varahalduse nõukogult oma päringu(te)le vastuse, mis oli täpselt selline, et tahaks põrandale pikali visata ja rullides naerda. Tegelikult see ei ole muidugi naljakas! Kahele päringule, kus olid esitatud konkreetsed küsimused korterite üürile andmise kohta  ja AS Lääne-Nigula Varahaldusele kuulunud raha omastamise osas, antakse vastuseks 17-sõnaline lause! Lause oli kusjuures nii salajane, et vastuskirjale on suisa 20.10.2096 kuupäevani juurdepääsupiirang kehtestatud! 
Ma olen sellelt seltskonnalt juba igasugu suhtumist näinud ja mind ei üllata ausalt öeldes enam miski. Aga noh, kui nemad on valinud sellise purjetamise tee, siis purjetame kaasa - valikut ju väga pole! 
Ei, ma ei ole sellest väsinud (ei kavatse väsida ka!), sest küsimus on eelkõige põhimõttes ja suhtumises omaenda inimestesse. Kuidas inimeste kogutud rahadele nn võlgade katteks 1:0 ära tehti ja kuidas praegu üks suur hämamine ja vastuste mitteandmine edasi käib. Kuidas üldse üks vallale kuuluv asutus selliseid vastuseid väljastada saab!? Nii need asjad vist Taeblas käivadki...

Ei teagi, kas äsjatoimunud KOV valimised seal Taeblas mingeid muudatusi ka kaasa toob või jätkatakse samas vaimus. Peab täitsa uurima!


Pühapäev, 17. oktoober 2021

KOV valimised 2021


Teeme valimistest ka ühe pisikese sissekande. 
Kord nelja aasta jooksul ju võib 😉

Täna on viimane päev ja lõpeb see nänni jagamise trall ära. Ma ikka imestan inimeste üle, kes teevadki oma valikuid pelgalt selle põhjal, mida neile jagatakse.
Ja uskuge mind – neid inimesi on!
Ma ise olen ikka seda meelt, et valida tuleb tegutsemise ja aktiivsuse põhjal. Mõnikord ei ole tegusid võimalik realiseerida, aga siis loeb ka see, kas ja mida on üritatud.

Mingit nänni ei ole ma jagamas käinud.
Ei teinud seda ei 2017 KOV valimistel ega ka nüüd. See ei käi minu loomusega lihtsalt kokku. Olin üldse suhteliselt passiivne end reklaamima. Esiteks ei ole mul kooli tõttu praktiliselt üldse vaba aega ja lisaks sellele ei ole liiga intensiivne reklaam minu arust hea. Tekitab sellise pealesurumise tunde või nii. Ma ei saa öelda, et ma mitte midagi ei teinud. Kui eelmisel nädalavahetusel kodus olin, siis käisin ja panin enda küla elanike (ja lähiküla elanike) postkastidesse endast väikese tutvustava lehekese. Mõned päevad enne valimisi kirjutasin osadele veel messengeris ka üle, et on valimise aeg ja mina võtaksin nende hääled rõõmuga vastu. 
Eks see siis paistab, kuidas neid hääli koguneb.
Loodan teha paremat tulemust, kui eelmistel valimistel. 
Tol korral sain 81 häält ja tegin sellega Haapsalus kuldse keskmise ehk 25 volikogu kohast võtsin 13-nda endale. Tundmatu algaja kohta hea küll.

Õhtul on kandideerijate seltskondadega väiksed istumised ja tulemuste ootamine. Ostsin valimiste puhul suisa vähe kobedama śampuse ja kirjutasin karbile „100 +“.

Preemia iseendale

Kui hääli tuleb 100 + , siis võib pudelilt punni maha võtta ja selle sisu natuke mekkida. Kui sadat ei ületa, siis pole muud kui karp koju tagasi ja kapi otsa järgmist KOV-i valimisi ootama.

Lohutusringiks ostsin väiksema pudeli ka, juhuks kui suurt ei saagi avada 😊 😊

 NB! Täna andis kusjuures üks valija mulle 1,5-liitrise koduveini pudeli lisades, et olen nii äge ja pean sellisena kindlasti ka jätkama. Olin sellest zestist niiiiiiiiiii liigutatud. Kuuleme uudistest, et kandidaadid ostavad valijaid pudelitega ära, mul on siin vastupidi! 😊 😊

Koduveini ja puha 

Selles ma ei kahtle, et volikokku sisse ei saa. Olen täitsa kindel, et saan.

Tunne on mul tegelikult hea ja arvan, et saan päris palju hääli. Kirjutasin karbile küll „100 +“, aga usun, et hääled sinna 200 lähedale oleks ka tegelikult täitsa reaalne. Inimese kohta, kes ei ole linnavalitsuses nähtaval kohal tööl, ei ole kusagil direktor ja mõne firma juht, kellel ei ole ühtegi postrit-plakatit-pastakat-helkurit ja kes nokitseb kusagil maapiirkonna väikeses nurgas, oleks selline tulemus suisa suurepärane.

Aga ma vaikselt julgen millegipärast ikkagi loota… 😊 Tunne on võrreldes eelmiste valimistega kuidagi parem. Ei tea...

Täna öösel nägin kusjuures und, et mina sain 92 häält ja meie linnapeal 88! Mida iganes see unenägu tähendada võiks! 😊 Aga numbrid olid nii selged ja konkreetsed!

Ok, ootame õhtut 😊

Eks ma siis kohe homme kirjutan milliseks see häältesaak siis kujunes 😉 

2017

2021

Peaksin täna ühe koolitöö ära tegema, aga ei ma suuda üldse keskenduda! 
Kohe üldse mitte! 
Aga ma PEAN selle kindlasti täna ära tegema! Oeh!
Nüüdseks olen 1,5 kuud pidanud selle tempoga hakkama saama. Ühtegi võlga hetkel ei ole ja ma üritan seda joont hoida ka, et neid ei tuleks. Mingi aeg läks korra lappama, aga sain õnneks joonele tagasi. 
Toolil istumine ja laua taga õppimine on ammu juba minevik. Selg ja tagumik ei pea sellisele istumisele lihtsalt vastu! Minu õppimine käib nüüd kõhuli voodis või põrandal :

Koolitööde tegemine 


Pühapäev, 10. oktoober 2021

Kelle vabadus on tähtsam? Pedofiil vs küla!

Olen punktis, kus ma ei saa vait olla.

Tänase postituse ajendiks on kolmapäevase „Eesti Ekspressi“ artikkel „Väikeseid tüdrukuid jahtinud pedofiilist mõrvar soovib vabadusse pääseda. Juba külastab ta kodust kuurortlinna“.

Ja ma ei saa vaikida, sest see kõik toimub liiga lähedal!

Isik, kellest artiklis jutt on, vägistas aastaid tagasi lapse ja tappis ta seejärel. Teine tüdruk pääses põgenema. Sooritatud kuriteo eest määrati talle surmanuhtlus, mida ei jõutud täide viia, sest mõned aastad hiljem (seoses kriminaalkoodeksi uuenemisega) muudeti see eluaegseks vangistuseks. 
Nüüdseks on olukord aga sealmaal, kus isikul on võimalik kogunisti vanglast vabanemist taotleda! 
Ja ta kasutab seda võimalust!

Aastal 2019 väljastas kohus õnneks määruse, millega keelduti isikut vabastamast.

Järgmine võimalus uueks taotluseks tekib kahe aasta pärast peale eelmise määruse jõustumist. 
Novembri lõpus on need kaks aastat täis!

Juba praegu liigub isik vabalt ringi! Tegemist on vabakäiguvangiga. Avavangla vangina tekib tal ka võimalus nö väljasõitudeks.

Nüüd jõuamegi sinna punkti, kuidas see lugu minule liiga lähedal on.

Kuurortlinn, millest artiklist kirjutatakse, on Haapsalu. 
Peale haldusreformi on Haapsalu iseenesest suur ja lai, aga... nii kurb, kui seda praegu tõdeda ka ei ole, peatub isik (Haapsalus olles) meie külast kõigest 2,5 km kaugusel! 
Linnulennult isegi vähem, kui kilomeeter!

Kui me teame, et selline isik meie seas on, siis ei tekita see ainult kõhedust, vaid hirmu, õudu ja meeleheidet.

Ma olen alati meie küla üle uhke olnud, ma olen meie küla arengusse ajaliselt väga palju panustanud, sest ma armastan seda väikest mõnusat küla. 
See on meie küla! 
See on parim koht, kus väikesed inimesed suureks kasvatada.

Ma olen eelkõige selle üle rõõmu tundnud, et meie küla ei ole inimestest tühjaks jooksnud. 
Vastupidi – külla tuleb rahvast juurde, noored pered koos väikeste lastega.

Meie küla võlu on alati olnud see, et meie lapsed jooksevad hommikust õhtuni õues. Nad võivad mitmeid tunde väljas lipata ja me otsi neid ikka veel. Me teame, kus nad on.

Me ei ole neid kunagi pidanud telefoni vahendusel jälgima, kus nad parasjagu viibivad. Nad lihtsalt on.

See ongi meie küla üks suurimaid võlusid.

Selline vabadus kestab täpselt sinnamaani kuni see isik vabadusse lastakse.
Kui see juhtub, siis meie lastelt võetakse nende vabadus.
Meilt, lastevanematelt, võetakse meie vabadus.
Meie külalt võetakse vabadus.

Me ei saa oma lapsi enam muretult õue lasta, sest me mõtleme – aga, kui?
Me oleksime mures.

Sellel hetkel tahaksime me küsida, et kas ühe isiku vabadus on tähtsam, kui meie laste vabadus?
Kas ühe isiku vabadus on tähtsam, kui nende laste vanemate vabadus?
Kas üks isik on tähtsam, kui terve küla?

Mis saab siis, kui see isik siiski vabastatakse?
Mida oleks meil, külaelanikel, tegelikult teha?
Mitte midagi!
See oleks kohtu otsustada ja meil, tavainimestel, ei ole selles osas midagi teha.
Kui see juhtub, tuleb meil seda otsust aktsepteerida.
Me peame sellega leppima.
Peame kogu oma külaga tegema muudatuse ja mõtlema, kuidas me selle inimesega koos edasi elame.
Tegelikult me ei tea.
Me ei tea, kuidas me sel juhul edasi läheme.

Kui peaks juhtuma, et isik vabadusse lastakse, siis tahaks ma küsida järgneva küsimuse -  miks (näiteks) Eesti kuulsaim eluaegne vang Romeo Kalda vabadusse ei pääse?

Miks on väikese tüdruku elu hind väiksem, kui politseiniku?

Kui vabadusse lastakse lapse vägistanud (ja tapnud) pedofiil, siis miks ei võiks juba välja lasta ka nooruse rumalusena politseiniku tapnud inimest?
On palju väiksem tõenäosus, et Kalda hakkaks vabaduses uusi kuritegusid toime panema, kui see, et pedofiil veel mõnda last ründab!

Mitte, et ma Kalda tapmist kuidagi õigustaks. Loomulikult ma ei tee seda.
See oli lihtsalt näide, aga see on täpselt see koht, kus sellise küsimuse esitada võiks.
Tahaks väga loota, et me seda küsimust esitama ei pea!

Kelle vabadus on tähtsam - ühe pedofiilist surmamõistetud vangi või terve küla?

Teisipäev, 5. oktoober 2021

Rabas

Pühapäev - Rabas käidud.
Sulpsu ei tulnud.
Külm oli.
Kerge pettumus.
Pühapäeval uuesti?
Siis soojem?
Ei usu! :)
Seeni polnud!
Pohli polnud!
Jõhvikaid polnud!
Inimesi oli!

Aega ei ole.
Õppida on niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii palju.
Teen kohvi?
Lähen pikutan?
"Ah, vaata kella"!
Süüa võiks.
Ei viitsi.
Ohkan.
Teeks hoopis teed...
Istun edasi.

Valimised ka tulemas.
Aktiveeruks enne lõpuspurti?
Pühapäeval mõtlen.
Järgmisel pühapäev selgub! 
Tundub huvitav.
Saan sisse?
Peaks saama küll :)
Mitu eurot kulutatud on?
0.-
Nii palju?
Jep :)

Ah, mis ma siin ikka pullin, Nautige rabast pilte, ma mingit ilusat mulinat ei suuda küll praegu välja võluda:






Vitamintsik


Nii külm, nii külm, nii külm

märjad jalad tulid vot sealt

Herilane tahtis pool põske ära viia!

Väiksem veab suuremat kukil

väsinud looduselaps

Seeni ka :)