Minu viimane sissekanne...

Koos aastaga 2012 lõpevad ka minu sissekanded blogisse.

Oma esimeses postituses kirjutasin, et vajan oma elus drastilist muutust.

Ma sain selle! Ja veel millise!!!

See ei ole seotud ei Soome kolimisega ega seal hakkamasaamisega, vaid minu isikliku eluga. Kuna ma sellest blogis kirjutada ei kavatse, siis tundub kogu edaspidine kirjutatu otsekui pettusena, sest ma ei kirjutaks täielikku tõtt.

Seega sulgen oma blogi uksed edaspidisteks sissekanneteks.

Võibolla mitte küll igaveseks, aga paariks-kolmeks-neljaks aastaks küll.

Avan uksed jälle siis, kui on Eestisse tagasikolimise teema päevakorda tuleb...

Võibolla annan siis lühida ülevaate ka sellest, mis juhtunud on...

NB! Lapsega on kõik korras, tema kasvab mühinal, 17 nädalat juba suur ja madistab ringi ka ;) Kõhu pealt katsudes ei tunne, aga mina tunnen. Tüdrukute jaoks on tegemist vennaga, sest neil kummalgi on ju juba õde! Siis on ju elementaarne, et nüüd peab kõhus venna olema ;)

Kokkuvõttes võin ma tõdeda, et Soome kolimine ja seal hakkamasaamine ei olegi nii hull kunst, kui  esialgu ette kujutasin.

Hea tahtmise korral on vägagi palju võimalik.

Kui keegi plaanib kolida mõttega, et kõik kantakse kandikul kätte, siis sellise mõttega võib vabalt kolimata jätta. Kandikul ei tooda midagi, iga saavutuse nimel on vaja vaeva näha.

Kes muidugi mida saavutuseks peab.

Mind isiklikult rõõmustasid näiteks sellised pisiasjad, kui keelekursusel klassi parima testitulemuse sain...või kui YKI-testis maksimum tulemuse tegin...või kui turvatöötaja ametikoha sain jne.jne

Step by step – teate ju küll ;)

Et blogi nüüd väga kurva lõpuga puhkama ei läheks, siis natuke ka meie jõulutegemistest ja viimased pildid.

Eestisse sõitsime niisiis 19.detsemberil kella 08:00  laevaga, mis tähendas seda, et äratus oli kell 03:00 öösel. Või siis hommikul...Tüdrukud said tunnike kauem magada, nemad ju süüa ei vaarita ja asju autosse ei pakkinud ;)

Tüdrukud olid sõidust nii ärevuses, et ei saanud eelmisel õhtul magamagi jääda – Eestisse sõit ju ikkagi ootas !! Novembris Eestis ei käinud, seega oli see ootusärevus täitsa mõistetav.

Kell 4:30 oli start Helsingi poole.

Nagu arvata oli, siis tüdrukud norisesid autos terve tee. Oleks võinud ise ka noriseda, aga millegipärast und ei tulnud. Uni tuli alles laevas. Kuna istumiskohti praktiliselt polnud, siis pikutasin põrandal maas ja tukkusin, koos kümnete teistega. Noh, nagu tõeline Kalevipoeg. Ütleme siis pigem Lindatütar ;) Varem olin ma neid pikutavaid/puhkavaid reisijaid lihtsalt vaadanud ja mööda kõndinud, nüüd olin üks nende seast ;)

Jõulueelsed päevad möödusid kiiresti. Ei mäletagi, mis sai tehtud päevadel enne 23.detsembrit...

Vist suurt midagi.

23.detsember on meie peres see päev, kui küpsetatakse-kaunistatakse piparkooke, kui tuuakse-ehitakse kuusk ja kui jõuluvana öösel kuuse alla kingitused toob.See on alati selline teguderohke päev. Mõnikord küpsetame piparkooke juba ka 22.detsembril ja kaunistame siis 23, aga sel aastal jäi  kõik sama päeva peale.

Võib täitsa tõdeda, et pikk ja väsitav päev oli :)

Hommik oli niisiis piparkookide küpsetamise aeg. Me küpsetamisega eriti tagasi ei hoidnud, varutud oli 5 pakki taigent.

                                                                Töö võib alata

                                                           Käib töö ja vile koos :)

                                                    Töö hakkab vaikselt lõppema :)

Ma igal aastal unustan, KUI palju siis ostma peaks ja mis see norm-kogus oleks. Sellelgi aastal sai mõnusalt üle ostetud. Tüdrukud asjatasid selle taigna kallal umbes pool tundi, siis oli nende mõõt täis. Ära suutsid küpsetada ühe taigna. Kellele need ülejäänud 4 pakki jäid, ei pea vist pikalt arvama?! :D

Vahepeal tegime küpsetamisse väikse pausi ja käisime metsas kuuske toomas. See oli õigustatud paus, vastasel juhul oleks ennast peast ogaraks küpsetanud ;)

                                                  Väsitav ka ju see otsimine...

                               

                                                        ...ja lumes sumpamine ka!

Kuuse otsimine ja selle õige puu leidmine võttis ikka päris korralikult aega! Õues oli väheke vilu ka, ikkagi üle 10 kraadi oli külma. Minu jaoks on see juba tõeline pakane :D

Pika otsimise peale sai kuusepuuke ikka leitud ;)

Tagasi koju jõudes, läks jälle küpsetamiseks. Kes ehtis kuuske, kes küpsetas, eksole ;)

Ööl vastu jõululaupäeva, oh imede-ime, murdis jõuluvana meie korterisse ja tõi kuuse alla kingitusi :D

Päkapikud olid ka lahedad sepad ja viisid hommikuks pooled kingitused kuhugi peitu, et tüdrukutel hommikul seda käristamist liiga palju ei oleks. Kui sada asja korraga on, siis ei tea mida võtta ja millega mängida. Päeva jooksul olid päkapikud peidetud kingitused kuuse alla tagasi toonud, et tüdrukutel õhtul koju jõudes ka midagi avada oleks ;)

                                                             Da-da-daa 

                                                                    Õed Päkad :)

                                                          Tõesti suured tüdrukud juba ;)

Päeval käisime tüdrukutega talu juures ja viisime kitsedele süüa. Olen sellest varem vist juba ka kirjutanud, et meil seal Abbil oma kitsed. Käivad õunapuude all õunu otsimas ja metsatukas magamas. Igal aastal söövad kirsid ka ära, aga olen endiselt liga laisk, et võrk ümber toppida. Ühel aastal sõid noored sarapuud sedasi ära nagu oleks hekki lõigatud :D Ilusti-korralikult samalt kõrguselt. Suvel lasime nendest rootsudest niidukiga üle, nüüd selle koha peal enam sarapuid ei ole ;)

Aga ikkagi – MEIE kitsed :)

Traditsiooniliselt istume jõululaupäeval minu vanemate juures. Kõik õed-vennad ja nende lapsed on koos. Päris hea hulk rahvast ;) Seda ei pea vist mainima, et jõulutoidu pugimine käis kohe mitmel rindel, mul siis kahel rindel ja väsimatult :D:D

Kingitustega ei hakka eputama, aga toodi/kingiti väga vingeid ja lahedaid asju. Meie ise panustasime palju puidust toiduasjade (kööki neile), üleüldiselt puidust mänguasjade peale, käelise tegevuse peale ja lisaks Eesti koolis vajalike raamatute peale a la  “Kunksmoor”, “Nublu” ja selliste peale. Noh, mida kodus veel olemas ei olnud ;)

Rahulikud jõulud olid, nagu alati  ;) Õhtul, enne koju minemist, käisime tüdrukutega surnuaialt ka läbi ja viisime vanaema hauale küünla. Kui ma tavaliselt seisan ja ajan vanaemaga törtsu juttu ka, siis sel korral oli nii külm ja tüdrukud oleks ka mind vist, kui napakat vaadanud :)

Eks lähen lobisen mõnel teisel päeval ;)

Üleeile ja eile käisin ja nostalgitsesin talu juures. Lihtsalt jalutasin ja tegin paar klõpsu. Sel korral jõudsin isegi kitsedest paar pilti klõbistada. Jooksid just oma metsatukast ära, kui ma nende poole  tuterdasin. Kui nägin, et nemad jooksma hakkasid, siis tegin sama, et põllu serva jõuda ja mingidki kaadrit saada. Jep, mõned kaadrid sain, aga nalja sain ka. Hakkasin üle kraavi hüppama, aga tänu lume paksusele ei osanud kraavi laiust õigesti hinnata ja hüppasin kraavi. Mille tulemusena jalad märjaks said (lume alt on maapind külmumata ja maa on täiesti märgi, loomulikult ka kraav) ja ise kõhuli maha kukkusin. Fotokat suutsin õnneks sellest lumest säästa ;) Tegelt see olukord oli päris naljakas.

Ise ei jõudnud ennast muidugi ära kiruda, et just sealt poolt läksin. Ma ei osanud arvata, et nad sellisel kellaajal veel metsatukas on (kell oli kusagil 11 kanti). Kui ma oleks teiselt poolt läinud, siis oleks kindlasti paremaid kaadreid saanud ja lähemalt ka ;) Oleks on sama hea, mis poleks ;)

                                                          Teolt tabatud

                                                       Ühe kitse tudula 

Eile olin siis kavalam ja läksin ringiga, aga ei midagi – sähh sulle loodusfotosid ;)

Ega iga päev ka siis pidu päev ei ole!

See eest nägin üleeile lisaks kitsedele ka kahte töökat rähni. Kuulamise peale otsisin üles. Üks üritas käbiga sotte selgeks saada, teine puuoksaga ;)

                                                          Töökas rähn number 1

                                                      ja teine töökas rähn...

                                            Enam ei kannata vist plekki sirgeks tõmmata :D

                                                         Sealt tuli Virge... ;)

Laias laastus ongi kõik.

Tõmban otsad siis kokku...

Võiks veel viimase ergutuslause kirjutada ja öelda kõigile üritajatele/unistajatele/lootjatele, et proovima peab. Ükskõik millega ja milles...

Kui ei proovi, siis ei ole võimalik ka teada, kas õnnestuksid.

Tänan  Teid kõikki, kes Te mulle kaasa elasite, mulle pöialt hoidisite ja minu tegemisi jälgisite.

Ka kritiseerijaid – igasugune tagasiside (nii negatiivne, kui ka positiivne) annab kritiseeritavale midagi.

Kriitika on asi, mida tuleb õppida taluma, sellega arvestama ja teatud puhkudel ka järeldusi  tegema. Mina olen õppinud. Rusikaga ma päris rinnale taguda ei saa ja karjuda, et talun kõike ja igasugust kriitikat, aga nüüd suudan negatiivses kriitikas näha ka selliseid pointe, millest ma enne blogi kirjutamist isegi mõelda ei viitsinud ;) Sammuke jälle parema ja targema  inimese suunas ;)

Kommenteerimisvõimalus lõppes koos selle postituse kirjutamisega, samas jätan blogi “lahti” - kindlasti on keegi, kes mõlgutab mõtteid üle lahe kolimisest ja äkki just tema vajab infot kuidas ja mis ;)

Samamoodi on avalehel olemas minu e-mail, kes soovi korral võivad kirjutada või kellel on probleeme palga kätte saamisega ;)

NB! Kriminaalasjade kohta oskan ka juba ühteist nõu anda ;) Nende puhul varrukas 2 kogemust olemas.

Igatahes küsida tasub kõige kohta.

Kui oskan – aitan, kui ei oska – tunnistan, et olen loll, aga luban areneda ;)

Lähen nüüd tagasi oma argiellu ja hakkan elama ajajärkku, mida ma oodata ei osanud, aga mida võib tõesti kokku võtta kahe sõnaga - drastiline muutus.

Kohtume uue pealkirja all - “Kuidas ma perega Eesti tagasi kolin”

Pead püsti, hoidgem oma kalleid inimesi ja ärgem unustagem öelda neid kolme väikest sõna ;)

Tänan, Teid, Sõbrad :)

Paar päeva veel ja siis Eestisse ;)

Ärkasin täna alles peale kümmet. Na-na-na-naaa

Lükkasin tegelikult juba kella 8 silmad lahti, aga siis kamandasin ennast mõttes: "Virge, maga!"
Tüdrukud ärkasid ka umbes 8 ajal, selle vahega, et nemad ka jäid üles. Olid, nad, kusjuures täiesti vaikselt - ei karjunud, ei kakelnud. Rääkisid ka veel sosinal.
Kord on majas :D:D

Teate, NIIIIIIII hea on mõnikord pikemalt voodis pikutada. Ega ma tegelikult maganudki, lihtsalt pikutasin ja mõtisklesin - ei viitsinud lihtsalt voodist välja ronida.
Praegu võin seda endale veel lubada, aga varsti-varsti saab see luksus ju läbi ;) Kui see põnn samasugune tuleb, kui tüdrukud, siis on pikemaks ajaks magamisel kriips peal. Seega kasutangi juhust ja magan ette ära ;)

Ilm on ka täna täitsa hall. Kui siisamaani on ilmad nii mõnusad olnud, siis täna ongi esimene päev, kus ilm üldse ei istu. No ikka täiesti hall  ja tuuline on. Täna pole vist suurt õues ka midagi teha. Sellise masendava ilmaga ei viitsi mäele ka minna. Tüdrukud juba ütlesid, et nemad ka ei viitsi midagi teha.
Täna tulebki vist selline päev, kus ei viitsi midagi teha.
Seega on tänasel mitte-midagi-viitsimise-päeval korralik põhjus olemas - ilm on süüdi !

Kuna Eestisse sõit hakkab lähenema, siis mõtlesin, et võtan ennast kokku ja kirjutan veidike blogi. Eestis pole meil netti ja ei teagi, kas viitsiks seal kirjutadagi, sest tegutsemisgraafik on põhimõtteliselt paigas.
Endise kooli "matustel" tuleb käia (kool pannakse kinni), piparkookide küpsetamiseks-kaunistamiseks kulub samuti terve päev, kuuse-retk võtab ehk pool päeva, siis veel väike koristuspäev enne jõuluvana tulekut jne

Sedasi need päevad kulgevadki. Siis ongi mõned päevad veel uue aastani aega ja 2.jaanuaril juba tagasi Soome.
Mõtlesin küll, et saame nüüd 2 nädalat Eestis olla, aga kui tegemist on nii palju, siis see aeg lähebki kiiresti.
Seega ülejäänud aja istume kodus, käime kelgutamas ja Abbil teeme ühe śaślõki ja lõkke päeva ka :)

No nii...

See Napapiiri taksosõit lõppes sellega, et bussifirma maksis 12 eurtsi tagasi (taksoarve oli 24 €), tunnistades, et pool süüd oli nende, aga kuna tellija on Napapiiri Jõuluküla, siis teise poole peaksid nemad maksma.
Napapiiriga pole jõudnud veel asju ajada. Aega on ka juba nii kaua möödas, et tundub vist veidi imelik nüüd asjast rääkima hakata. Samas on 12 eurtsi ka ikkagi raha ju...
Tegelikult on see kõigest kättevõtmise asi, 10 mintsi sebimist ja tehtud.
Krt, küll ma võin mõni kord laisk olla!!

(Ha-ha-haaa. Janeli tuli praegu suurt tuba harja pühkima, olgugi, et ta peaks seda oma toas tegema. Nende tuba on jälle muidugi üks suur seapesa, nii et seal pole põranda pühkimiseks ruumigi. Kuna oma toas ruumi pole, siis võib seda ju ka teises toas teha! :) Vähemalt koristab!)

Töökoha poolt on jõulupidu ka juba peetud.
Olgugi, et ma olen selline lohe ja ei viitsi eriti kusagil käia, siis otsustasin sinna ikkagi minna. Lihtsalt huvi pärast, et näha, mis toimub ;)
Jõulupidu oli ühes restoranis. Ukse peal võeti inimesi nimekirja alusel vastu- kes teatas, et tuleb, see oli ka nimekirjas. Saba jõudis minuni, ütlesin oma perekonnanime ja seejärel ulatas kontrollija mulle oma tere-käe ja tutvustas ennast. See oli Turu piirkonna kõige kõrgem boss.
Loomulikult teadsin piirkonna pealikku  nimeliselt, aga milline ta välimuselt välja võis näha, oli mul kõigest ettekujutus. Ma olin alati arvanud, et ta on umbes 50-60-aastane hallipäine vanahärra, aga kui mulle ulatas käe umbes minu vanune  noor mees (noh, äkki siiski 2-3-4 aastat vanem), siis see oli mulle suureks üllatuseks. Ajasingi silmad suureks ja hakkasin naerma. Sain vastu 4 joogikupongi (alkoholi siis) ja astusin edasi.
Ruum oli suur. Istumiskohad olid kenasti valmis sätitud ja eemal oli Rootsi laud. Söökidest oli esindatud: täidetud muna, soolatud lõhe, küpsetatud lõhe, igasugused singid, rosolje (veidi teistsugusem kui meil Eestis, aga ikkagi rosolje), porgandi ja kaalika vormiroad jne. Mingisugused kastmed ja lisad olid veel, aga neile ei oska ma nime anda ;)
Istusin alguses omaette nurka, sest ühtegi tuttavat nägu polnud ja selline inimene ei ole ma kohe mitte, et lähen võhivõõrastega ise tutvust tegema. Ma pigem istun ja vaatan kaugelt. Kiiksuga, noh ;)
Mingil hetkel kutsusid paar pinki eemal istuvad kaaskolleegid mind enda kõrvale, sest tundusin neile seal lauanurgas liiga üksildasena ;) Istusingi paar pinki lähemale. Kui kõik inimesed kohale olid jõudnud, siis peeti väike avakõne, mille järel söömaks läks.

Arvake ära, kes mulle söömise ajal vasta istus!?
Pääboss isiklikult :) Ja ülemus, kes mind tööle võttis, istus kõrvale.
Oi, ma tundsin ennast ebamugavalt!
Siis hakkas pääboss minuga ise raseduse teemast rääkima! Ütles, et ma ei muretseks ja nad püüavad mulle teist töökohta leida. Sellist kohta, kus on ma ei peaks mingisuguste pättidega tegemist tegema ja saan rahulikult väravaid ja uksi avada. Kuna ma tegelikult teadsin, et sellistel headel tööpaikadel vabasi kohti pole (ja loomulikult ei pea minu tõttu keegi teine kannatama/lisatööd tegema), siis ütlesingi, et kõik on korras, ja et olen samas kohas nii kaua edasi, kuni mul võimalik on.
Ma lihtsalt ei taha, et minu tõttu peab keegi mingit lisatööd tegema, midagi sebima. Liitaigi, kui ma olen tööl olnud ainult 7 kuud. Kerge alaväärsus kompleks ;)
See suhtumine, mida mõlemad bossid edasi andsid, oli niiiiiiiii hea ja niiiiiiiii meeldiv!!! Kui mul vahepeal oli usk täitsa löödud ja kerge masendus peal (et  tööd järsult nii väheks jäi ja  seejärel ootamatu rasedus), siis peale jõulupidu sain ma nii palju powerit juurde. Nende olemus ja suhtumine süstisid mulle seda eneseusku nii palju juurde. Tulin samal õhtul kell 23 koju ja hakkasin soome keele õpikust uusi peatükke edasi võtma :D

Kõige tähtsam on siin Soomes ikkagi  keel, keel ja veel kord keel!!
Jah, ma küll oskan keelt, aga kaugelt mitte ideaalselt. Olin juba selle selgeksõpitud keele peale peatuma jäänud ja polnud mitte midagi juurde õppinud.
Aga just sellel õhtul sain ma sellise laksu powerit juurde ja see masekas oli kui peoga pühitud.
Järgmisel päeval võtsin jälle oma vihikud välja, panin plaanid paikka, kuhu tasemele ma järgmiseks kevadeks oma keelaga jõuda tahan, kui palju uusi sõnu nädalas õppima pean ja kui tihedalt mõne soome keelse raamatu läbi pean lugema. Ehk nädalas 50 uut sõna, 3 kuu peale 1 raamat, nädalas üks peatükk õpikust ja päevas vähemalt 1 tund õppimist (4 päeval nädalas siiski). Võtan väheke kergemalt, siis tean, et see on ka reaalne. Nüüd on seda keelt palju lihtsam õppida, võrreldes sellega, mis alguses oli. Praegusel juhul on asi ainult viitsimuses kinni.

Eile saime Heljäga  ka kokku, vahetasime jõulukinke ja seejärel tegin talle teatavaks, et uuest aastast hakkab ta jälle minu õpetajaks ;) :D
Ta oskas alati nii loogiliselt lahti seletada, miks miski nii on ja kust mingi "asi" tuleb.
Kui kodus  harjutusi ja ülesandeid teha saab, siis sellest on mega suur abi. See sunnib mõtlema.

Vaatasin kursuste graafiku ka üle, et äkki leidub midagi, kuhu minna. Varsti nagunii enam tööl ei käi, teeks vähemalt midagi kasulikku. Leidsin ka paar huvipakkuvat koolitust. Vaatame, kas õnnestub mõnele neist saada.
Ma pole ka Turu Ülikooli mõtet maha matnud. Nüüd tulevad muidugi küsimused, kuidas lapse kõrvalt, aga...Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab ;)

Kuna jõulukuu on kestmas, siis loomulikult käib meie peres selle juurde ka väike meisterdamine. Meisterdasime kaarte ja päkapikke. Elamine pole nendel aegadel loomulikult suurem asi, aga laga on alati võimalik ära koristada ;)

                                              Päkapikkude algstaadium

                                                  Valmis ;)

                                                Jõulukaardid ka valmis ;)

                                                    Selle aasta lemmik ;)

Janeli oli sellel nädalal lasteaias viikon tähti ehk nädala täht. Kasvatajad tegid temaga väikse küsitluse ja vastuste leht pandi tahvlile koos Janeli teiste asjadega. Kodunt pidi tooma mõned pildid ja mõned lemmikud asjad. Viisime 4 pilti:  sündimise päevast; kui ta sai 1-kuuseks; kui ta oli 1-aastane ja siis veel pilt esimesest make up´ist. Raamatuks "muna", mis peaks kõikidele vist tuttava olema. Meil olid ajad, kus IGA õhtu seda lugema pidi. Eriti seda kohta, kus kana kaagutab ja uue muna lubab tuua. Seda pidi ikka ilmekalt lugema ja kaagutus pidi nagu päris olema :D:D
Veel tõime 2 kaisuasja ja puidust lepatriinu-mesimummu ;)

                                                           Viikon tähti ;)

Jõulukuul käivad ju lastel ikka päkapikud, eksole. No meie perest on nad alati käinud.
Ühel hommikul oli Karolini sussi sees selline lühike kirjake jõuluvanale :D

                                                   Esimene pool :D

                                             Teine pool ka :D

No on ikka nimekiri!! Ei tea, kui kaua ta seda kirjutas :D
Alguses on suurte tähtedega kirjutama hakanud, lõpus läheb kiri aina väiksemaks ja väiksemaks. Kartis vist, et ei mahu ära ;)
Mina pooltest asjadest küll aru ei saa, mis kirja on pandud. Need voodipesud ja saunalinad ja käekotid peavad muidugi selle Monsteri omad olemad. Praegu on Karolinil parasjagu nende fännamine käsil.
Nimekiri võib muidugi pikk olla, aga ma võin 100% kindlusega öelda, et see jõuluvana nüüd nii helde küll pole ;) Hea, kui ta sealt paar-kolm asja toob ;)

Janeli pole veel kingikirja kirjutanud. Küsisin, et kas ta ei kirjutagi jõuluvanale. Ta vastas, et juba kirjutas ja andis selle ju Rovaniemel jõuluvanale üle ka. No muidugi !
Kui küsisin, et mis ta jõuluvanalt siis kingiks tahab, vastas tema, et ei tahagi midagi !!!
Möhh?
Kui ikka urgitsesin, et kas tõesti ei taha mitte midagi, siis vastas lõpuks, et tahab telefoni - PUUTEKAT! :D
4-aastane teab puutekatest midagi!? :D See ajas ikka naerma küll :D Seda enam, et meil Tarmoga pole kummalgi puutekat. Ja seda telefoni ei taha ta mitte helistamiseks, vaid mängude mängimiseks, sest praegu mängib iga päev minu telefonis neid mänge. Ei jõua silmi lahti lükatagi, kui juba küsib, kus telefon on. Väike sõltlane juba :D
Praegusel ajal oleme seda liini ajanud, et ei mingeid telekamänge ja erilist arvutist istumist. Peame vist suhtumist natuke muutma hakkama ja mingi mängu neile ikka vaatama ;)
Need pakuvad just Janelile huvi ;)

Kui nüüd töögraafikust ka paari sõnaga  rääkida, siis jaanuari graafik on juba palju parem, kui olid novemberis ja detsembris. Seega ei pidanudki minu kartused paika, et saan tühja graafiku või veel hullem - jään tööst üldse ilma ;) Nüüd on oma valik, kui kaua tööd teen. Kui enam ei tee, siis saan tühjad graafikud ;)

Aitab tänaseks küll. Üle ka ei tasu pingutada ;)

Ülevaade Joulupukin Pajakyläst ja Santa Parkist ;)

Eilne hommik...
Vaade aknast välja ja mida me näeme? Sadas endiselt udupeent seenevihma ;)
Taevale tänu! Milleks lumesadu, kui seenevihm sobib ka ;)

Tüdrukud jäid üleeile peale kella 22. magama. Nii, kui patja vajusid, kohe ka magasid.

                                  Vahel on magavad lapsed need kõikse armsamad lapsed ;)

Eilne äratuse oli kell 8:30.
Käisime all, hotelli söögikohas, keha kinnitamas, et siis pikale päevale vaikselt vastu minna.
Pean ütlema, et mina olin küll meeldivalt üllatunud, väga hea hommikusöögi valik oli.
Olin netist hotelli kohta kommentaare lugenud ja seal oli nii mõnegi poolt kirjutatud, et hommikusööki ei jagu, ja et tegemist on üleüldse nigela valikuga jne.
Ei olnud see lugu nüüd nii hull midagi. Või lepin ma liiga vähesega ? :D
Meie arust oli küll söögivalik üsna lai. Munapudrust kuni kodujuustuni, kohvid, mahlad, kaokaod, teed, piimad, jogurtid, krõbinad, müslid, keedumunad, saiakesed, värsked leivad + igast juustud-singid-vorstid. Noh, igast värki, mis hommikusöögiks olla võiks. Meie kiidame.

Öö ja magamisega olid sellised lood, et kõik oli vinks-vonks, kui tähelepanuta jätta seik, kus jommis noored kusagilt peolt tulid ja oma tuppa sisse ei saanud.
Olid end nii tagurpidi kamminud, et ei osanud enam uksekaarti kasutada :D:D
Kuna nad seal ukse taga suht kõvasti räuskasid, siis minu ajasid nad igatahes üles. Mõtlesin lõpuks juba, et lähen aitan neil ise selle ukse lahti teha, aga just siis suutsid nad ise end nii palju kokku võtta ja said siiski tuppa ;)
Ega´s muud, kui tudule tagasi. Hommikul kell 8 oli veel täiesti haudvaikne. Oli tunne, et keegi polegi ringi liikumas. Samas, kui 9 ajal sööma läksime, olid lauad küll inimesi täis. Käisid vist kikivarvul ;)

Nüüd siis eilse, laupäevase, peateema juurde -Jõuluvana Pajaküla ja Santa Park ;)
Alustame esimesest paigast, kus käisime ehk Jõuluvana Pajakülast.
Rovaniemist Napapiiri (Pajakülla) läks buss number 8, vahemaa sinna on 7-8 km.
Liikus see buss 1 KORD TUNNIS!!!
Hallo! Eile on nii Santa Pargi avamine, kui ka Pajaküla talvehooaja avamine, aga busse liigub sinna 1 KORD TUNNIS!!
Lisaks sellele, et buss jäi 17 minutit hiljaks ja oli ülerahvastatud, ei informeeritud reisijaid mingil moel, kus me oleme ja mis peatusega tegemist on! Ühed pilusilmsed turistid olid küll täiesti hämmingus ja ei teadnud kus või millal maha peab minema. Läksidki korra maha ja siis jälle peale. Absoluutselt mingit infot ei öeldud, et kus on Santa Park ja kus on Napapiiri. Kui lõpuks Napapiirile jõudsime, siis öeldi, et Pajaküla.
Ütlen ausalt , et see bussisõit ja selle organiseerimine oli alla igasuguse arvestuse. Buss oli ka vist eelmisest sajandist, sest täitsa romu nägi välja.
Kuna bussis müüdi edasi-tagasi pileteid, siis võtsime need piletid.Tagasi peame ju nagunii tulema! ;)
Piletitele kokku 17,80 € (Janeli oli tasuta, Karolin 3,80 € ja meie Tarmoga kumbki 7 €).

Jõuluvana Pajaküla reklaamitakse välja nii, et sissepääs on LOOMULIKULT tasuta!
Noh, selle üle võiks nüüd küll vaielda, kas see Pajakülas käimine on ikka tasuta või mitte.

Astume esimesse majja sisse, vasakul pool müügiputkad, paremal pool müügiputkad. Võta meeneid selliseid, mida tahad. Raha eest siis loomulikult ;)
Ok, saan aru, et tasuta ei peagi midagi saama ja kui on hooaeg, siis peabki tamp peal olema, sest igaüks tahab elada. Aga seal oli nii, et müügiputka müügiputka küljes kinni.
Astud ühest majast sisse - müüakse nänni, astud teise majja sisse- müüakse nänni, astud kolmandasse - sealgi sama teema. Ainult äri! Ok, jätame need müügimajad nüüd sinnapaikka.

Ründame Pajaküla peamaja ehk jõuluvana kammarit, kus peidab end seesama laste poolt armastatud vanapapi. Sisenedes maja on vasakul pool järjekordne müügisaal ;)
Otse ees on salapärane uks, mille peal peal kiri...Eeee, ma tegelikult ei mäletagi, mis seal kirjas oli :D:D
Noh, vist midagi sellist, et jõuluvana juurde või jõuluvana elab siin või jõuluvana salakamber...
Noh, midagi sellist.
Ukse kõrval, leti taga, seisab tädi, kes annab teada, et seal ruumis ise pildistada ei tohi. Filmida ka mitte !
Ok, panen fotoka kinni, Tarmo teeb kaameraga sama.
Lähme uksest sisse. Ees ootab selline mõnus värvikas koridor. Mõtlen, et mis siin siis nii erilist on, et pildistada ei tohi. Eiran reeglit ja teen ikkagi pilti ;) Kvaliteet jätab muidugi kõvasti soovida. See tuleneb sellest, et mul pole üldse aega olnud selle aparaadiga tutvuda, seega sorry kvaliteedi pärast.

                                                          Törts salapära ;)

                                       "Jää" ja kui sinna peale astuda, siis täitsa "pragises".

Kui selle värvikireva koridori läbinud olime, jõudsime treppideni, kus lookles selline keskmist mõõtu järjekord.
See oli saba, mis ootas jõuluvanaga fotografeerimist.

Ei olnud nii, et läksid ja klõpsisid oma kalli kaameraga mõned muinasjutulised pildid, vaid oli nii, et üks on OMA fotokaga tegi neid pilte ise.
Jõuluvana kabineti ukse taga oli kohe suur silt, et pildistada EI TOHI!
See oli siis põhjus, miks oma fotokat/kaamerat kasutada ei tohtinud.

Ok, seisime ka kenasti sappa.
Et asi külalistele põnevam oleks, siis polnud loomulikult kusagil kirjas, KUI palju pildistamine maksta võiks.
Naersime ukse taga ja arutasime, kui palju see siis maksta võiks.
Ma pakkusin ühe pildi laeks 20 €.
Kui meie aeg oli lõpuks jõuluvana jutule pääseda, oli see saba juba üsna pikaks kasvanud.
No ikka PÄRIS pikaks!
Jõulutaat oli ise täitsa muhe. Selline päris ja rääkis natuke isegi eesti keeles ;)
Põhimõtteliselt teretused, lastepoolsed patsutamised, mõned klõpsud (täpsemalt 4), head nägemist ja järgmised külalised sisse.

Jõudsime päkapiku juurde, kes tehtud pilte tutvustas ja sinna juurde siis lõpuks ka hindasid :D
Üllatus-üllatus, ÜHE pildi hind oli 25 €!
Selle sai kohe prindituna kätte. Mälupulgale faili ei saa.
Kui aga tahtsid kahte erinevat pilti, siis oli hinnaks 49 €.
KUI aga tahtsid kõike 4 pilti ja videolõiku, siis oli hinnaks ei rohkem ega vähem, kui 69 €!
See tähendas siis seda, et said pildid/video mälupulgale. Põhimõtteliselt telli neid endale nii palju, kui ise tahad ja nii suuri, kui ise tahad ;) + veidi jõulumuusikat + veidi pilte Pajakülast + sellesama salapärase ja värvikireva teekonna tutvustus jõuluvana kabinetti.

Mina oleksin tahtnud võtta 2 pilti. Üks, kus kõik koos olime ja teine, kus tüdrukud olid, aga seal oli selline kala, et see päkapikk ei lasknudki midagi selgitada, sest oli nii ametis oma 69 € paketi pähemäärimisega! Kui ma oma mõtet rääkisin, siis tema jahus ikka oma 69 € "imest". Kuna järjekord oli selja taga ja inimesed ootamisest väsinud, siis ei olnudki seal aega midagi seletada. Teiste inimeste närve oli vaja ju säästa. Lõime lõpuks käega, lasime selle 69 € omale pähe määrida! See on üldjuhul harv juhus, kui minule mingit jama pähe õnnestub määrida, aga seekord see siiski õnnestus!

69 € MÕNE pildi eest!!! No see on ikka üüratult kallis. Hing tegelt siiani haige :D:D:D

                                              Üks nendest "odavatest" piltidest ;)

Nüüd naerame vist oma elupäevade lõpuni, kui "odavad" pildid meil kodus on ;) :D:D:D:D

Sellee pildistamise saba oli lõpuks täitsa meeletu ja ma ei kujuta üldse ettegi, kui palju nende klõpsude eest seal päeva jooksul raha taskusse pannakse!! Igatahes meie ees olevad 2 paari võtsid ka 69 € variandi.
Kui arvestada, et üks fotoseanss kestab umbes 1,30 -2 minutit, siis pannakse seda raha ikka vaga palju taskusse ;) Meie seanss kestis näiteks 1,26
Ma soovitan soojalt kõikidel teistel jääda oma kindla soovi juurde. Võtke 2 pilti ja kogu moos! Ärge laske omale seda kallimat varianti pähe määrida.

Ok, saime sealt odavast fotopesast tulema ;)
Edasi tuli selline udu-kardin, mille alla sai seisma minna. Püüdsin seda väikest viisi fotole ka saada, aga ka see ei õnnestunud eriti:

                                                        Udu-kardin

Seal majas polnudki enam midagi suurt teha. Ega´s muud, kui järgmistele jahimaadele.
Jõuluvana maja ees seisis jõulupuuke, kus jõulukaunistusena oli ka meie sinimustvalge kenasti esindatud :) Juhhuu :)

                                                  Tüdrukud lasid õhupallid lendu ;)

Värskes õhus leidsime üles põhjapõdrad ja nende saanid. Kui me juba siin olime, siis pidid tüdrukud ikka nendega väikse sõidu ka tegema, eksole ;)
Lõbusõidu hinnaks oli  12 €/nägu (400 m).  Kokku seega 24 €.
Mis siis ikka, tüdrukud saani ja väiksele ringile. Pean ütlema, et sellel põhjapõdral, kes tüdrukute saani vedas,  oli küll täielik hullu-pilk ees. Täitsa hirmu ajas peale. Teised põdrad olid täitsa põdra näoga ;)

                                                      Hullunud pilguga põhjapõder

                                                    Õnnelikud reisulised

                                                   Normaalne põhjapõder :)

Peale saanisõidu seal polnudki enam muud teha.  Igalpool olid väiksed tarekesed püsti, aga nende sees käis ainult äri, äri ja veel kord ÄRI.
Kell 16:00 algas Pajakülas muidu ka talvehooaja avamise puhul etendus, aga meie seda vaatama ei viitsinud jääda, sest liiga kaua oli oodata ja otsustasime hoopis Santa Parki edasi minna.

A, enne Santa Parki minekut käisime söömas ka. Kõhud olid kergelt juba tühja võitu. Kohvikuid ja selliseid kiiremaid söögikohti seal oli. Astusime ühesse neist sisse. Menüüs oli rämps nagu hamburgerid, friikad, kebab jne. Ma ei saa öelda, et ma nüüd nii uih ja aih olen, aga meelsmini ostaksin normaalsemat toitu, kui seda rämpsu. Kartulit koos kastme ja kõige muuga. Noh, tellisime lastele kebabi ja burksi-eined. Endale ei hakanud võtma, sest teadsime, et nad nagunii oma toite ära süüa ei jõua ja siis oleme meie need metsasanitarid, kes nende jäägid ära söövad :D
Istusime lauda ja ootasime sööki, kui Tarmo küsib korraga, et miks selja taga need salatid, kartulid, kastmed ja lihad on. Vaatasin ka ja mul tekkis täpselt sama küsimus. Vaatasime menüü uuesti üle ja mingit sellise toidu pakkumist küll ei leidnud. Kuna mina tahtsin keedukartulit ja kastet, siis läksin ja küsisin.
Tuli välja, et see oli lõunasöök, hinnaga 8,50 €. Meetod oli : maksa 8,50 € ja söö nii palju kui jõuad!
Täiesti normaalne söök seisab selja taga, aga meie tellime saasta!! Kusjuures korralik söök oli veel mitu eurot odavam kah! Minu suunurgad ei suutnud ila enam tagasi hoida ja võtsin ühe normaalse söögi.
Ma ei saa aru,  miks seda sööki menüüs ei olnud!? Väike sildike kusagil leti peal oli olemas küll, aga seda nägin alles siis, kui müüja sellele viitas. Mina sinna küll niisama vaadata ei oleks osanud!
Urr, täitsa pahane olin. See lõunasöök oli täielik ämber.
Seega, kes läheb, see teab nüüd, et seal saab korraliku sööki ka. Silmad tuleb ainult lahti hoida ;)

Ok, kui olime oma kõhud täis puginud, kapsasime bussipeatusesse, et Santa Parki minna. Kuna piletid olid meil sellised, et Rovaniemi-Napapiiri ja Napapiiri-Rovaniemi, siis ma eeldasin, et ma saan nende samade piletitega Santa Parki, sest see on 2 km tagasi Rovaniemi suunas. Minu eeldus võiks ju õige olla, sest ma ei sõida ju Rovaniemi tagasi, vaid lähen vahepealses peatuses maha. Kui ma sealt vahepealsest peatusest peale tuleksin ja Rovaniemi sõidaksin, siis on oma pilet eesmärgi täitnud, eksole?
Ootasime oma 15-20 minutit bussi. Buss tuli. Annan piletid juhile, see hakkas pileteid kohe puruks rebima (noh, rebib puruks, sest tagasisõidu kord ju - enam sõita ei saaks). Ma hakkan hädaladama, et ou-ou-ou, me ei sõida Rovaniemi, tahame ainult Santa Pargini sõita. Õnneks jätab bussijuht rebimiskatse kohe poolikuks ja seletab, et seekord buss üldse ei sõidagi Santa Parki, et sinna läheb järgmine buss, tunni aja pärast!!
No mis mõttes!? Santa Park jääb selle bussi marsruudi peale, MIKS need bussid siis kõik sealt läbi ei võiks  sõita?? Haige ja ajuvaba korraldus. Kõige ajuvabam muidugi see, et buss sõidab ÜKS KORD TUNNIS!!!!Urrrrr

Ok, kobisime bussist maha ja hakkasime hoopis jala astuma. Mis see 2 km siis visata on? Oodata ka ei viitsinud. Läksimegi suhteliselt rahulikus tempos. Vahepeal oli Janeli Tarmo kukil , sest tema on meil kõige väetikesem ja väsis vahepeal ära ;)

Santa Parki jõudsime kusagil 15:00 ajal.
Seal maksis pilet 29 €/täiskasvanu ja 24 €/ laps (alates 4 a), kokku seega 106 €.
Pilet kehtib 2 päeva. Mõtlesimegi juba Napapiiril, et Santa Pargi pilet kehtib 2 päeva, seega kondame täna seal 3 tundi ringi ja homme on aega terve päeva möllata.

Algus oli paljutõotav. Park asus maa all ja sinna viisid 2 pikka tunnelit, mis olid värviliste valgustitega selliseks täitsa mõnusaks tehtud.

                                                         Tunnel Santa Parki

See oli ka seal väga mugav, et kogu krempel oli siseruumides ehk välisriided võis nagisse rippuma jätta ;)
Esimese asjana ootasid meid alla müügiletid. Võrreldes Napapiiriga oli neid sada korda vähem, seega pole mõtet nuriseda ;)

Edasi tulid kambrikesed, toakesed, kus toimetada sai.
Näiteks said lapsed sulepea ja tindiga kirjutamist harjutada. Asi väga hull polnudki, sest riided jäid puhtaks ;)

                                                    Karolin täitsa asja kallal.

                                             Janeli oli ka ikka hingega asja kallal ;)

Siis seal sai veel veidi meisterdada. Vastavalt siis päkapikku või jõuluvana. Muud valikuvõimalust ei olnud, sest meisterdamaiseks olid puidust kettad, punasest riidest kolmnurgad, vatti, liimi ja erinevaid värve.

                                                             Jõuluvana valmib ;)

                                                         Jõuluvanad valmivad ;)

Siis sai seal rongikesega sõita, mis viis väikesele sõidule. Rongi mahtus maksimum 4 inimest - 2 täiskasvanut, 2 last. Kiirus oli rongil muidugi miinimum, tripi pikkus oli umbes 3-4 minutit ja selle aja jooksul sai näha liikuvaid/häälitsevaid mänguasju, töö hoos olevaid mängupäkapikke ja muid mänguasjadest üles seatud ruume. Laste sõnul oli see päris vahva.

Põnevaim koht (nii meie, kui ka laste arvates) oli jääskulptuuride kamber. Kambris oli mitmesuguseid erinevaid skulptuure ja külma -10 kraadi. Ukse taga sai sulejope selga panna, et külm ei hakkaks. NB! Joped haisesid vastikult :):)

                                                Pildike jääkambrist :)

Esindatud oli ka Angry Birdsi maa. Noh, reklaamiti see välja põhimõtteliselt, kui mingit huippu-ägedat tegevuskohta. Tegelikult oli aga nii, et olemas oli seal: paar linnukest, 1 liumägi, üks väike ronimistoru, 3 ekraanimängu, 1 istumisnurk, rakulkanurk ja paar ronimiskuubikut. Kogu moos. Teha polnud seal suurt midagi. Lapsed lasid natuke torust alla ja see oligi praktiliselt kogu muusika. Ma ei saa aru, kes neid asju projekteerib! Keegi selline, kellel lapsi pole ja kes ei oska aimata, mis lapsi huvitab? Ma saan sellest aru küll, et Angry Birds on hea tõmbenumber, aga vabandust väga...piip-piip-piip.

Iga tunni tagant oli seal üks näidend. See oli ka täitsa OK, oli meil tore vaadata ja lapsed ka kiitsid. Noh, see ei olnudki näidend vaid muusika taktis źestikuleerimine.

Koht, mis lastele veel meeldis oli selline täis puhutud suur pall, kuhu lapsed ise sisse mahtusid ja seal "lund" loopida said. Lumeks oli tegelikult peenikesed-peenikesed kiled. Neid kiletükke harjasime veel täna ka juustest välja;)

                                                                Lumesõda lumepallis ;)

Loomulikult sai ka seal jõuluvana juures käia. Jõuluvana oli täitsa Napapiiri jõuluvana sarnane. Jõuluvanade vahe oli see, et Santa Pargis ei pidanud pildistamise eest 69 € välja käima. Kui jõuluvana ruumist ära läksime, siis oli ka seal koridoris päkapikk ootamas, kes pakkus nende fotograafi poolt fotografeeritud pilti 27 € eest! Pildil oli hoopis teine perekond. Meie need küll ei olnud :)
Kui me tema juurde seisma jäime ja täitsa põnevusega seda pilti seal ekraanil vaatasime, siis  sai päkapikk ise ka aru, et pildil on hoopis teine perekond. Mitu korda vaatas meid, vaatas pilti, vaatas meid meid, vaatas pilti ja  tõdes lõpuks, et tegemist ei ole ikkagi sama perekonnaga. Hakkas siis arvutist meie pilti ostima, aga ei leidnud. Lõpuks ütles, et ta nägi fotoka välkumist ja küsis, kas meist tehti ikka pilti. Ma ütlesin, et tegin ise, oma fotokaga. Selle peale ta ainult noogutas ja ei midagi muud. Ütlesin talle lohutuseks ja naljaga, et Pajaküla jõuluvana röövis meilt piltide eest juba 69 €, et meie rahakott ei mängi enam ühtegi tasulist pilti välja :D
Päkapikk hakkas ka selle peale naerma.
Me ei saanudki kokkuvõttes aru, kas meil lihtsalt vedas, et saime oma fotokaga teha või tohtis seda ka päriselt teha! Vahet pole, meie saime need tehtud ;) Ma arvan, et tohtis ikka enda fotokaga ka teha, aga kui tahtsid, et nemad teeksid, siis sai osta.
Santa Pargi jõuluvana meeldis mulle palju rohkem. Seal ei olnud sellist konveieri-süsteemi, et ruttu sisse, pilt valmis ja kähku välja. Jõuluvana ajas lastega ikka juttu ka ja oli muidu palju muheda olemisega ;)

                                                            Lehva-lehva

                                                                       Kalli-kalli

                                      Lapsed andsid rõõmsalt jõuluvanale oma kirjad üle ;)

Selle viimase jõuluvana pildi peal meeldib mulle tüdrukute emotsioon. Selline ootusärevuse pilk on ees. Mis neil seal ümbrikes sees oli, seda ma ei teagi, sest need olid saladused ;)

Santa Pargis meeldis mulle see, et seal oli seda jõuluvana hõngu palju rohkem. Seal koobastes oli kaarikuid ja kelke ja põdranahkasid ja suuski ja selliseid vanaaegseid tarekesi palju rohkem, kui Pajakülas.

                                                                  Kaarikutel ;)

Mis mulle Santa Pargis ei meeldinud, oli see, et igal võimalikul moel püüti veel lisaraha teenida. See ajas mul küll korra harja punaseks. Kodukalt sai välja lugeda, et hinna sees on ka piparkookide meisterdamine ja päkapiku kool.
Ok, läksime siis piparkooke kaunistama. Lauad oli, laudade peal mõned glasuurid ja tordipärlid. Piparkooke ei olnud aga mitte kusagil. Küsin siis, et kust me need piparkoogid võtame/saame. Selle peale piparkoogi-emand ütleb, et piparkoogid tuleb osta, hinnaks 2,50 €/ tükk!
Krt, siis mul küll viskas korra vindi üle. Ütlesin, et ma maksin pileti eest ligi 30 €, et mille puhul ma veel piparkoogi eest eraldi maksma pean? Liiati, kui kodulehel oli tutvustatud, et hind sisaldab piparkookide kaunistamist. Emand vaatas mulle sellise näoga otsa, et kas ma olen tõesti loll w? Selgitab, et kaunistamine ONGI tasuta. Enne tuleb lihtsalt piparkook osta !!!! :D:D
Mis arvate, ostsin ma need piparkoogid või mitte? Ostsin ma jee! Asi oli juba põhimõttes! Jõulud tulevad, võime tüdrukutega kasvõi 100 piparkooki kaunistada! Tõenäoliselt umbes nii palju neid tulebki ;)
Kes te sinna minemas olete, siis teadke, et võtke enda piparkoogid kaasa.
KAUNISTAMINE on ju tasuta :D:D Kaunistage, palju jõuate ;)

Teine, põhimõtteliselt samasugune teema oli päkapiku kooliga. Ok, kooliga mingit küsimust ei olnud. Lapsed said seal kuulata ja päkapikku õpetustega tutvuda. Aga, et kooli lõpetamisest "lõputunnistust" saada, siis selle eest oleks pidanud 5 € välja käima ehk meie puhul siis 10 €.
Tavalise paberi eest, kuhu mõned read peale olid prinditud ja kuhu oleks lapse nimi kirjutatud!!
No ma ei tea. Kas nad siis tõesti ei teeni nende piletitega nii palju tulu, et igale lapsele nüüd 1 piparkook ja üks paberike anda?
See piparkoogi teema vihastas mind loomulikult rohkem. See tunnistuse teema oli tegelikult ükskõik, aga jällegi oli asi põhimõttes. Hea küll, küsi selle paberi eest siis 1 €, miks kohe 5 €?!

Ja nüüd tuleb point, mis meid kõige rohkem leili ajas. Meid, kes me Rovaniemis bussiga liikleme. Ma arvan, et sõna "leili" on vist liiga leebe väljend :D
Eriti minu puhul :D:D:D
Sanata Park pandi kinni kell 18:00. Meie olime kenasti kell 18:00 juba hoonest lahkunud ja ootasime bussi. Bussipeatuse leidsime sealt samast maja eest, nii 10-meetri kaugusel ;) Vaatasime, et bussipeatuses ühtegi inimest ei ole ja ma eeldasin kohe, et ega see õige asi olla saa. Koputasin Santa Pargi uksele, üks tööline tuligi õnneks ukse peale. Uurisin siis, et millal viimane buss läheb.
Ei lähegi! Viimane buss läks 17:55!
No kurat! Kuidas on võimalik, et viimane buss läheb enne, kui Santa Park kinni pannakse!? Loogiline on, et viimane buss läheb alles siis, KUI park juba kinni on!
Nagu ma alguses juba kirjutasin, siis on need bussigraafikud ja sõidumarsruudid vist mingi ajuhiiglane välja mõelnud! Võibolla oli neid isegi mitu, sest selliste ideede ja graafikute peale annab ikka tulla!!
Santa Pargi töötaja oskas öelda, et Pajakülast läheb viimane buss 19:05. Mäletasime ise ka, et viimane buss läks sealt just sel ajal.
Ega´s midagi, hakkasime Pajakülla tagasi lonkima! Vaesed lapsed!
Jõudsime bussipeatusesse ja hoidisme pöidlaid pihus, et see buss läheks. Uh, sildil kenasti kirjas, et viimane buss läheb 19:05.
Oodata oli vaid 15 minutit.
Nägime, et ootajaid tuli veelgi - üks lastega pere.
Kell 19:00 jääb meie ees üks auto seisma ja ütleb, et täna ei lähe Rovaniemi enam busse. Ta oli selles kindel, sest oli sama maja tööline ja teadis seda 100 %.
Minul tõusid vaikselt juba juuksekarvad püsti! :D
Teine pereema hakkas ka seletama, et bussipeatuses on kirjas, et läheb ja internetiski on graafik, kus on kirjas, et viimane buss LÄHEB kell 19:05!! Bussifirma kodulehel lausa! Selle peale ütles töötaja, et lehel võib kirjas olla, aga bussi ikkagi ei lähe.
Andis meile lahkelt taksonumbri ja sõitis edasi.

Tõsi, selleks ajaks oli kell juba 19:10 saanud ja bussi ei tulnudki!
Veidi aja pärast tulid taksod, Soome pere läks ühte taksosse ja meie teise.
Kasutamata jäid niisiis tagasisõidu piletid ja saime taksosõidu eest veel 24 € ka maksta!
Vot, selle taksoarvega ma nüüd küll leppida ei kavatse, sest meie lähtusime infost, mis on kõikidele välja pandud, nii bussipeatuses, kui ka firma kodulehel !!
Ma ju ikka usun, mida firma oma kodulehel kirjutab, eksole?
Kui hotelli olime jõudnud, võtsin kohe koduka lahti. Info jummmmalast õige ja endiselt veel üleval, viimane buss 19:05!
Salvestasin kõik arvutisse ära ja lähen homme igatahes oma 24 € tagasi küsima.
Tahaks loota, et asi saab ikka viisakalt korda aetud, sest see pang on praegu puhtalt bussifirma rida, mitte meie. Ma ei pea lambist teadma, et see buss ei sõida.
Kui ei saa viisakalt, siis kuidagi ikka saab ;) Küll ma keevitada oskan, kui vaja on ;)

Selline punkt eilsele päevale. Jõudsime lõpuks ikka hotelli, kobisin kohe sooja vee alla, sest mina olin igatahes nii läbi külmunud, et hambad lausa plagisesid.

Kui tüdrukutelt küsisin, et mis neile eilse päeva juures kõige rohkem meeldis, siis nemad vastasid, et Santa Park. Seal meeldis neile kõik. Pajakülas ei meeldinud neile midagi, sest seal polnud lihtsalt midagi teha. See põdrasõit ei morjendanud neid vist kuigi palju ;)  Sellised siis 4- ja 8-aastaste tüdrukute arvamused ;)
Kokkuvõttes sai eesmärk täidetud.

Mina omalt poolt võin öelda, et Nabapiiril ei saakski mingit piletit olla, sest maksma peab seal nagunii KÕIGE eest.
Kas Santa Park oli oma hinda väärt või mitte, selle üle võib vist vaielda. Kui need piparkoogid ja see tunnistus ka ikka niisama oleks antud, siis ei hakak vist vaidlema ;) :D
Samas 2 päeva järjest sinna ei läheks ;) Oleksime võinud sinna ka täna minna, me ei teinud seda. Seal poleks  enam nii huvitav olnud ja tervet päeva poleks seal isegi tüdrukud enam olla viitsinud ;)

Täna käisime Arktikumis ja Pilke teadusekeskuses. Võtsime 2 in 1 piletid  ehk Arktikum ja Pilke koos ja hinnad vastavalt siis: 15 €/täiskasvanu, 8 €/laps, alla 7-aastane tasuta. Kokku 38 €.

Arktikumis nägi kõike, mis on seotud Põhja-Soomes asuvate hõimudega. Alates ajaloost ja lõpetades tänapäevaga. Minule seal igatahes meeldis. Seal veetsime aega 3 tundi.

                                                                  :)

                                                      Tarmo, Janeli ja Karolin 

                                                      Hõimlaste sõiduriistad ;)

Edasi läksime Pilke teadusekeskusesse, mis on seotud metsanduse ja puiduga. Ootasin sealt veits rohkem ehk järjekordne tõdemus, et reklaam oli mitu korda etem, kui reaalsus.
Põhimõtteliselt oli seal palju artikleid selle kohta, kui palju Soomes on metsa, kuidas mets kasvab ja mis puidust kõike teha saab. Laps teadagi lugeda ei viitsi ega oskagi nii raskest tekstist aru saada, seega jooksis mööda külge maha.
Seal olid muidu ka mitmesugused nö. uurimusnurgakesed, aga need olid nii lihtsakoelised ja nõrgad, et isegi tüdrukutele ei pakkunud need midagi.
Ainuke asi, mis seal pinget pakkus oli selline mänguke, kus 4 palli tuli omale kohale ajada. Selline tasakaalu mäng.

                                                      Tasakaalu mäng

                                                        Pikk trepp ja mossis piiga Pilkes

                                               Ja vaade pikalt trepilt alla ;)

Ma arvan, et seal Pilkes olime kõige rohkem vast tunnike.

Selline päev siis täna. Õhtul olime pikemalt saunas ja basseinis. Vesi selles basseinis oli nii külm, et ma sain hädavaevu üldse sinna sisse. Seda ka peale pikalt saunas istumist ja keha jahutamiseks suutsin sinna vette ikka ronida. Lapsed olid see eest nagu kalad. Janelil olid huuled ammu lillad ja värises üle kere, aga ikka välja ei tulnud. Vahelduva eduga käisime siis saunas soojas ja basseinis külmetamas. Basseinist siis lubatud pilt ka:

                                                         Basseini pikkus 20 m

                                                                     Kalad ;)

Aitab tänaseks küll ;) Tuttu ära.
Homme hakkame vaikselt tagasi reisima.
                         

Taas sajab valget lund... trall-lall-lall...:D

No nii, me siis õnnelikult Rovaniemis.

Vaaritasin eile terve päev meile süüa kaasa, et nälg kallale ei tuleks.
Algatuseks küpsetasin 4 plaaditäit saiakesi: viineri-juustuga, singi-juustuga ja muna-seenega. Ikka selliseid, mida ise söön :D
Seejärel paneerisin ilge hunniku liha kaasa. See seisab ja kõlbab ka külmana süüa ;)
Lõpetuseks tegin veel terve suure karbi pannkooke. Seda lihtsalt sel põhjusel, et kodus oli liiga palju piima ja mis ma neist niisama kappi seisma jätan ja pahaks lasen minna. Lõpuks oli terve laud toidukraami täis. Tarmo küsis ka, et kas ma kavatsen sinna reisu peale sööma minna w?
Sööma jah :D:D

                                           Minu toidulaud :D:D Pannkooke veel vaaritasin ;)

Pakkisime asjad kokku. Püüdsime siis tõesti täpselt nii palju asju kaasa võtta, kui vaja on. Tavaliselt pakin liiga palju kaasa, mida üldse ei kasutagi. Hea, et kotist väljagi võtan. Sel korral oli tõesti nii, et ainult hädavajalik. Asjad oli vaja põhimõtteliselt kahte matkakotti ära mahutada. Laste enda kottides on nende vajalik kraam. Alguses panid nad selliseid toredaid asju kaasa nagu pall ja hüppenöör ja sada raaamtut. Ma praakisin enamus asju ikka välja ;)

                                  Meie reisukompsud. Arvutid viskasime veel eraldi kottides õlale ;)

Rongijaama läksime bussiga. Reisimehed ju ;)
Taevast tuli mõnusat seenevihma alla. Novembrile täitsa  kohane ilm :D
Rong oli juba ees, seega sips rongi. Meil oli kahe inimese kupee. Mingit erilist laiutamisruumi seal polnud, samas nii kitsas ka polnud, et hingata poleks saanud. Paremal pool seinas olid nagid, vasakul kaks magamisaset. Otse ees aken ja selle kõrval kapike, mille sees oli kraanikauss, peegel ja riiulid.

                                                   Uksest sisse astudes avanes selline pilt

                                                          Väike aimdus voodi laiusest;)

                                                             Pesemisnurgake

                                         Voodite kohal olid lamp, pistik ja kell ;) Igati mugav

Magasime siis nii, et mina Karoliniga üleval voodis ja Tarmo Janeliga all.
Karoliniga kõrvuti magamine on paras kunst. Laiutab, nii mis vähe :)
Ma olin siis korralik ja ronisin üsna ääre peale magama, et lapsel rohkem ruumi oleks. Tema ronis aga mulle sinna järele ja põhimõtteliselt oli tema pool täitsa vaba ;)
Magada oli soe, mõnus paks tekk oli.
Konditsioneer  oli ka 5+, ei olnud nii, et tõused hommikul üles, tekk lae all.
Mina olin rongisõiduga igati rahul.
Jah, veidi kitsas oli magada, aga eks see oli hind selle eest, et lapsed tasuta sõita said ;)

Kell 10:40 jõudis rong sihtpunkti kohale.
Rovaniemis ootas meid sama tore ja mõnus seenevihm nagu Turuski, + 7 kraadi õhusooja ka.
Ka kohane novembri ilm, eriti Põhja-Soome kohta :D:D:D

                                                              Rovaniemis

                                         Tulime lumele järle. Leidsime :D

Otsustasime ikkagi hotellis peatuda, sest need mökkid jäid liiga kaugele, bussid sinna ei sõida ja iga päev taksosõidule ma ka laristada ei raatsi.
Rongijaamast hotelli oli ca 2 km. Selle maa loomulikult jalutasime, tutvudes samas linnaga. Õnneks hotellis saime kohe võtmed kätte ja ei pidanudki kella 14 ootama (nagu kodulehel kirjas oli).

                                       Meie tudula. Sinna mahume päris uhkelt kõik magama ;)

                                                                     Telku-nurgake

                                                                       Pesunurgake

                                                     Sellise vahva ideega laelambid ;)

Tuba on täitsa ook-koo, põrandad puhtad, tolm on võetud, voodipesu värske, elukaid ringi ei jookse :D Padja all olid Marianne kommikesed ja puha.
Mina olen ju see inimene, kes pole MITTE KUNAGI varem hotellis ööbinud. Praegune siis esimene kord ja mulje on täitsa vinks-vonks.
Käisime juba saunas ja basseinis ka. Minu jaoks oli basseini vesi liiga külm ja vaatasin niisama, kuidas tüdrukud end karastavad. See bassein ongi peale sauna sissehüppamiseks mõeldud. Ei mina suutnud sinna hüpata! Fotoka unustasin maha, aga klõpsin homme sellest pilte ;)
Et hotellist täieliku muljet saada, siis tuleb öö ära magada ja hommikusöögil ära käia ;)

Netiga sai küll asi igatahes tips-tops korda. Toas on muidu see juhtme kaudu tulev nett, aga sellel mingi asi ei toiminud. Saime registratuurist uue aparaadi, aga see tahtis koodi ja ikka ei toiminud. Nüüd anti meile tasuta wifit kasutada. Muidu on wifi hind 2,50 €/ööpäev. Noh, väga 5 lahendus.
Tarmo asjatab oma arvutis, mina oma, lapsed vaatavad telkut. Kõik on häpid.

Jõudsime päeval veidi linna peal ka ringi jalutada. endiselt sadas seda toredat seenevihma. Linn on ise täielikus jõuluootuses. Hästi palju on ehitud kuuski ja muid jõulukaunistusi. Tänaval kostuvad ka jõululaulud. Ainus, mis puudu on, on lumi! Meie seda lund vist ära oodata ei jõua, sest just siis, kui meie tagasi hakkame rändama, jõuavad miinuskraadid koos lumega siia ;)

                                                  Rovaniemi pää-jõulupuu (vist).

                Väike mälestus Lapist. Põhjapõdra sarv-avaja. Müüja graveeris nimed ka peale ;)
                   

                       Tüdrukud valisid omale ka pisikesed meened. Karolin kompass-vile ja Janeli vile ;)