Lehevaatamisi kokku

pühapäev, 25. november 2012

Ülevaade Joulupukin Pajakyläst ja Santa Parkist ;)

Eilne hommik...
Vaade aknast välja ja mida me näeme? Sadas endiselt udupeent seenevihma ;)
Taevale tänu! Milleks lumesadu, kui seenevihm sobib ka ;)

Tüdrukud jäid üleeile peale kella 22. magama. Nii, kui patja vajusid, kohe ka magasid.

                                  Vahel on magavad lapsed need kõikse armsamad lapsed ;)

Eilne äratuse oli kell 8:30.
Käisime all, hotelli söögikohas, keha kinnitamas, et siis pikale päevale vaikselt vastu minna.
Pean ütlema, et mina olin küll meeldivalt üllatunud, väga hea hommikusöögi valik oli.
Olin netist hotelli kohta kommentaare lugenud ja seal oli nii mõnegi poolt kirjutatud, et hommikusööki ei jagu, ja et tegemist on üleüldse nigela valikuga jne.
Ei olnud see lugu nüüd nii hull midagi. Või lepin ma liiga vähesega ? :D
Meie arust oli küll söögivalik üsna lai. Munapudrust kuni kodujuustuni, kohvid, mahlad, kaokaod, teed, piimad, jogurtid, krõbinad, müslid, keedumunad, saiakesed, värsked leivad + igast juustud-singid-vorstid. Noh, igast värki, mis hommikusöögiks olla võiks. Meie kiidame.

Öö ja magamisega olid sellised lood, et kõik oli vinks-vonks, kui tähelepanuta jätta seik, kus jommis noored kusagilt peolt tulid ja oma tuppa sisse ei saanud.
Olid end nii tagurpidi kamminud, et ei osanud enam uksekaarti kasutada :D:D
Kuna nad seal ukse taga suht kõvasti räuskasid, siis minu ajasid nad igatahes üles. Mõtlesin lõpuks juba, et lähen aitan neil ise selle ukse lahti teha, aga just siis suutsid nad ise end nii palju kokku võtta ja said siiski tuppa ;)
Ega´s muud, kui tudule tagasi. Hommikul kell 8 oli veel täiesti haudvaikne. Oli tunne, et keegi polegi ringi liikumas. Samas, kui 9 ajal sööma läksime, olid lauad küll inimesi täis. Käisid vist kikivarvul ;)

Nüüd siis eilse, laupäevase, peateema juurde -Jõuluvana Pajaküla ja Santa Park ;)
Alustame esimesest paigast, kus käisime ehk Jõuluvana Pajakülast.
Rovaniemist Napapiiri (Pajakülla) läks buss number 8, vahemaa sinna on 7-8 km.
Liikus see buss 1 KORD TUNNIS!!!
Hallo! Eile on nii Santa Pargi avamine, kui ka Pajaküla talvehooaja avamine, aga busse liigub sinna 1 KORD TUNNIS!!
Lisaks sellele, et buss jäi 17 minutit hiljaks ja oli ülerahvastatud, ei informeeritud reisijaid mingil moel, kus me oleme ja mis peatusega tegemist on! Ühed pilusilmsed turistid olid küll täiesti hämmingus ja ei teadnud kus või millal maha peab minema. Läksidki korra maha ja siis jälle peale. Absoluutselt mingit infot ei öeldud, et kus on Santa Park ja kus on Napapiiri. Kui lõpuks Napapiirile jõudsime, siis öeldi, et Pajaküla.
Ütlen ausalt , et see bussisõit ja selle organiseerimine oli alla igasuguse arvestuse. Buss oli ka vist eelmisest sajandist, sest täitsa romu nägi välja.
Kuna bussis müüdi edasi-tagasi pileteid, siis võtsime need piletid.Tagasi peame ju nagunii tulema! ;)
Piletitele kokku 17,80 € (Janeli oli tasuta, Karolin 3,80 € ja meie Tarmoga kumbki 7 €).

Jõuluvana Pajaküla reklaamitakse välja nii, et sissepääs on LOOMULIKULT tasuta!
Noh, selle üle võiks nüüd küll vaielda, kas see Pajakülas käimine on ikka tasuta või mitte.

Astume esimesse majja sisse, vasakul pool müügiputkad, paremal pool müügiputkad. Võta meeneid selliseid, mida tahad. Raha eest siis loomulikult ;)
Ok, saan aru, et tasuta ei peagi midagi saama ja kui on hooaeg, siis peabki tamp peal olema, sest igaüks tahab elada. Aga seal oli nii, et müügiputka müügiputka küljes kinni.
Astud ühest majast sisse - müüakse nänni, astud teise majja sisse- müüakse nänni, astud kolmandasse - sealgi sama teema. Ainult äri! Ok, jätame need müügimajad nüüd sinnapaikka.

Ründame Pajaküla peamaja ehk jõuluvana kammarit, kus peidab end seesama laste poolt armastatud vanapapi. Sisenedes maja on vasakul pool järjekordne müügisaal ;)
Otse ees on salapärane uks, mille peal peal kiri...Eeee, ma tegelikult ei mäletagi, mis seal kirjas oli :D:D
Noh, vist midagi sellist, et jõuluvana juurde või jõuluvana elab siin või jõuluvana salakamber...
Noh, midagi sellist.
Ukse kõrval, leti taga, seisab tädi, kes annab teada, et seal ruumis ise pildistada ei tohi. Filmida ka mitte !
Ok, panen fotoka kinni, Tarmo teeb kaameraga sama.
Lähme uksest sisse. Ees ootab selline mõnus värvikas koridor. Mõtlen, et mis siin siis nii erilist on, et pildistada ei tohi. Eiran reeglit ja teen ikkagi pilti ;) Kvaliteet jätab muidugi kõvasti soovida. See tuleneb sellest, et mul pole üldse aega olnud selle aparaadiga tutvuda, seega sorry kvaliteedi pärast.

                                                          Törts salapära ;)

                                       "Jää" ja kui sinna peale astuda, siis täitsa "pragises".

Kui selle värvikireva koridori läbinud olime, jõudsime treppideni, kus lookles selline keskmist mõõtu järjekord.
See oli saba, mis ootas jõuluvanaga fotografeerimist.

Ei olnud nii, et läksid ja klõpsisid oma kalli kaameraga mõned muinasjutulised pildid, vaid oli nii, et üks on OMA fotokaga tegi neid pilte ise.
Jõuluvana kabineti ukse taga oli kohe suur silt, et pildistada EI TOHI!
See oli siis põhjus, miks oma fotokat/kaamerat kasutada ei tohtinud.

Ok, seisime ka kenasti sappa.
Et asi külalistele põnevam oleks, siis polnud loomulikult kusagil kirjas, KUI palju pildistamine maksta võiks.
Naersime ukse taga ja arutasime, kui palju see siis maksta võiks.
Ma pakkusin ühe pildi laeks 20 €.
Kui meie aeg oli lõpuks jõuluvana jutule pääseda, oli see saba juba üsna pikaks kasvanud.
No ikka PÄRIS pikaks!
Jõulutaat oli ise täitsa muhe. Selline päris ja rääkis natuke isegi eesti keeles ;)
Põhimõtteliselt teretused, lastepoolsed patsutamised, mõned klõpsud (täpsemalt 4), head nägemist ja järgmised külalised sisse.

Jõudsime päkapiku juurde, kes tehtud pilte tutvustas ja sinna juurde siis lõpuks ka hindasid :D
Üllatus-üllatus, ÜHE pildi hind oli 25 €!
Selle sai kohe prindituna kätte. Mälupulgale faili ei saa.
Kui aga tahtsid kahte erinevat pilti, siis oli hinnaks 49 €.
KUI aga tahtsid kõike 4 pilti ja videolõiku, siis oli hinnaks ei rohkem ega vähem, kui 69 €!
See tähendas siis seda, et said pildid/video mälupulgale. Põhimõtteliselt telli neid endale nii palju, kui ise tahad ja nii suuri, kui ise tahad ;) + veidi jõulumuusikat + veidi pilte Pajakülast + sellesama salapärase ja värvikireva teekonna tutvustus jõuluvana kabinetti.

Mina oleksin tahtnud võtta 2 pilti. Üks, kus kõik koos olime ja teine, kus tüdrukud olid, aga seal oli selline kala, et see päkapikk ei lasknudki midagi selgitada, sest oli nii ametis oma 69 € paketi pähemäärimisega! Kui ma oma mõtet rääkisin, siis tema jahus ikka oma 69 € "imest". Kuna järjekord oli selja taga ja inimesed ootamisest väsinud, siis ei olnudki seal aega midagi seletada. Teiste inimeste närve oli vaja ju säästa. Lõime lõpuks käega, lasime selle 69 € omale pähe määrida! See on üldjuhul harv juhus, kui minule mingit jama pähe õnnestub määrida, aga seekord see siiski õnnestus!

69 € MÕNE pildi eest!!! No see on ikka üüratult kallis. Hing tegelt siiani haige :D:D:D

                                              Üks nendest "odavatest" piltidest ;)

Nüüd naerame vist oma elupäevade lõpuni, kui "odavad" pildid meil kodus on ;) :D:D:D:D

Sellee pildistamise saba oli lõpuks täitsa meeletu ja ma ei kujuta üldse ettegi, kui palju nende klõpsude eest seal päeva jooksul raha taskusse pannakse!! Igatahes meie ees olevad 2 paari võtsid ka 69 € variandi.
Kui arvestada, et üks fotoseanss kestab umbes 1,30 -2 minutit, siis pannakse seda raha ikka vaga palju taskusse ;) Meie seanss kestis näiteks 1,26
Ma soovitan soojalt kõikidel teistel jääda oma kindla soovi juurde. Võtke 2 pilti ja kogu moos! Ärge laske omale seda kallimat varianti pähe määrida.

Ok, saime sealt odavast fotopesast tulema ;)
Edasi tuli selline udu-kardin, mille alla sai seisma minna. Püüdsin seda väikest viisi fotole ka saada, aga ka see ei õnnestunud eriti:

                                                        Udu-kardin

Seal majas polnudki enam midagi suurt teha. Ega´s muud, kui järgmistele jahimaadele.
Jõuluvana maja ees seisis jõulupuuke, kus jõulukaunistusena oli ka meie sinimustvalge kenasti esindatud :) Juhhuu :)

                                                  Tüdrukud lasid õhupallid lendu ;)

Värskes õhus leidsime üles põhjapõdrad ja nende saanid. Kui me juba siin olime, siis pidid tüdrukud ikka nendega väikse sõidu ka tegema, eksole ;)
Lõbusõidu hinnaks oli  12 €/nägu (400 m).  Kokku seega 24 €.
Mis siis ikka, tüdrukud saani ja väiksele ringile. Pean ütlema, et sellel põhjapõdral, kes tüdrukute saani vedas,  oli küll täielik hullu-pilk ees. Täitsa hirmu ajas peale. Teised põdrad olid täitsa põdra näoga ;)

                                                      Hullunud pilguga põhjapõder

                                                    Õnnelikud reisulised

                                                   Normaalne põhjapõder :)

Peale saanisõidu seal polnudki enam muud teha.  Igalpool olid väiksed tarekesed püsti, aga nende sees käis ainult äri, äri ja veel kord ÄRI.
Kell 16:00 algas Pajakülas muidu ka talvehooaja avamise puhul etendus, aga meie seda vaatama ei viitsinud jääda, sest liiga kaua oli oodata ja otsustasime hoopis Santa Parki edasi minna.

A, enne Santa Parki minekut käisime söömas ka. Kõhud olid kergelt juba tühja võitu. Kohvikuid ja selliseid kiiremaid söögikohti seal oli. Astusime ühesse neist sisse. Menüüs oli rämps nagu hamburgerid, friikad, kebab jne. Ma ei saa öelda, et ma nüüd nii uih ja aih olen, aga meelsmini ostaksin normaalsemat toitu, kui seda rämpsu. Kartulit koos kastme ja kõige muuga. Noh, tellisime lastele kebabi ja burksi-eined. Endale ei hakanud võtma, sest teadsime, et nad nagunii oma toite ära süüa ei jõua ja siis oleme meie need metsasanitarid, kes nende jäägid ära söövad :D
Istusime lauda ja ootasime sööki, kui Tarmo küsib korraga, et miks selja taga need salatid, kartulid, kastmed ja lihad on. Vaatasin ka ja mul tekkis täpselt sama küsimus. Vaatasime menüü uuesti üle ja mingit sellise toidu pakkumist küll ei leidnud. Kuna mina tahtsin keedukartulit ja kastet, siis läksin ja küsisin.
Tuli välja, et see oli lõunasöök, hinnaga 8,50 €. Meetod oli : maksa 8,50 € ja söö nii palju kui jõuad!
Täiesti normaalne söök seisab selja taga, aga meie tellime saasta!! Kusjuures korralik söök oli veel mitu eurot odavam kah! Minu suunurgad ei suutnud ila enam tagasi hoida ja võtsin ühe normaalse söögi.
Ma ei saa aru,  miks seda sööki menüüs ei olnud!? Väike sildike kusagil leti peal oli olemas küll, aga seda nägin alles siis, kui müüja sellele viitas. Mina sinna küll niisama vaadata ei oleks osanud!
Urr, täitsa pahane olin. See lõunasöök oli täielik ämber.
Seega, kes läheb, see teab nüüd, et seal saab korraliku sööki ka. Silmad tuleb ainult lahti hoida ;)

Ok, kui olime oma kõhud täis puginud, kapsasime bussipeatusesse, et Santa Parki minna. Kuna piletid olid meil sellised, et Rovaniemi-Napapiiri ja Napapiiri-Rovaniemi, siis ma eeldasin, et ma saan nende samade piletitega Santa Parki, sest see on 2 km tagasi Rovaniemi suunas. Minu eeldus võiks ju õige olla, sest ma ei sõida ju Rovaniemi tagasi, vaid lähen vahepealses peatuses maha. Kui ma sealt vahepealsest peatusest peale tuleksin ja Rovaniemi sõidaksin, siis on oma pilet eesmärgi täitnud, eksole?
Ootasime oma 15-20 minutit bussi. Buss tuli. Annan piletid juhile, see hakkas pileteid kohe puruks rebima (noh, rebib puruks, sest tagasisõidu kord ju - enam sõita ei saaks). Ma hakkan hädaladama, et ou-ou-ou, me ei sõida Rovaniemi, tahame ainult Santa Pargini sõita. Õnneks jätab bussijuht rebimiskatse kohe poolikuks ja seletab, et seekord buss üldse ei sõidagi Santa Parki, et sinna läheb järgmine buss, tunni aja pärast!!
No mis mõttes!? Santa Park jääb selle bussi marsruudi peale, MIKS need bussid siis kõik sealt läbi ei võiks  sõita?? Haige ja ajuvaba korraldus. Kõige ajuvabam muidugi see, et buss sõidab ÜKS KORD TUNNIS!!!!Urrrrr

Ok, kobisime bussist maha ja hakkasime hoopis jala astuma. Mis see 2 km siis visata on? Oodata ka ei viitsinud. Läksimegi suhteliselt rahulikus tempos. Vahepeal oli Janeli Tarmo kukil , sest tema on meil kõige väetikesem ja väsis vahepeal ära ;)

Santa Parki jõudsime kusagil 15:00 ajal.
Seal maksis pilet 29 €/täiskasvanu ja 24 €/ laps (alates 4 a), kokku seega 106 €.
Pilet kehtib 2 päeva. Mõtlesimegi juba Napapiiril, et Santa Pargi pilet kehtib 2 päeva, seega kondame täna seal 3 tundi ringi ja homme on aega terve päeva möllata.

Algus oli paljutõotav. Park asus maa all ja sinna viisid 2 pikka tunnelit, mis olid värviliste valgustitega selliseks täitsa mõnusaks tehtud.

                                                         Tunnel Santa Parki

See oli ka seal väga mugav, et kogu krempel oli siseruumides ehk välisriided võis nagisse rippuma jätta ;)
Esimese asjana ootasid meid alla müügiletid. Võrreldes Napapiiriga oli neid sada korda vähem, seega pole mõtet nuriseda ;)

Edasi tulid kambrikesed, toakesed, kus toimetada sai.
Näiteks said lapsed sulepea ja tindiga kirjutamist harjutada. Asi väga hull polnudki, sest riided jäid puhtaks ;)

                                                    Karolin täitsa asja kallal.

                                             Janeli oli ka ikka hingega asja kallal ;)

Siis seal sai veel veidi meisterdada. Vastavalt siis päkapikku või jõuluvana. Muud valikuvõimalust ei olnud, sest meisterdamaiseks olid puidust kettad, punasest riidest kolmnurgad, vatti, liimi ja erinevaid värve.

                                                             Jõuluvana valmib ;)

                                                         Jõuluvanad valmivad ;)

Siis sai seal rongikesega sõita, mis viis väikesele sõidule. Rongi mahtus maksimum 4 inimest - 2 täiskasvanut, 2 last. Kiirus oli rongil muidugi miinimum, tripi pikkus oli umbes 3-4 minutit ja selle aja jooksul sai näha liikuvaid/häälitsevaid mänguasju, töö hoos olevaid mängupäkapikke ja muid mänguasjadest üles seatud ruume. Laste sõnul oli see päris vahva.

Põnevaim koht (nii meie, kui ka laste arvates) oli jääskulptuuride kamber. Kambris oli mitmesuguseid erinevaid skulptuure ja külma -10 kraadi. Ukse taga sai sulejope selga panna, et külm ei hakkaks. NB! Joped haisesid vastikult :):)

                                                Pildike jääkambrist :)

Esindatud oli ka Angry Birdsi maa. Noh, reklaamiti see välja põhimõtteliselt, kui mingit huippu-ägedat tegevuskohta. Tegelikult oli aga nii, et olemas oli seal: paar linnukest, 1 liumägi, üks väike ronimistoru, 3 ekraanimängu, 1 istumisnurk, rakulkanurk ja paar ronimiskuubikut. Kogu moos. Teha polnud seal suurt midagi. Lapsed lasid natuke torust alla ja see oligi praktiliselt kogu muusika. Ma ei saa aru, kes neid asju projekteerib! Keegi selline, kellel lapsi pole ja kes ei oska aimata, mis lapsi huvitab? Ma saan sellest aru küll, et Angry Birds on hea tõmbenumber, aga vabandust väga...piip-piip-piip.

Iga tunni tagant oli seal üks näidend. See oli ka täitsa OK, oli meil tore vaadata ja lapsed ka kiitsid. Noh, see ei olnudki näidend vaid muusika taktis źestikuleerimine.

Koht, mis lastele veel meeldis oli selline täis puhutud suur pall, kuhu lapsed ise sisse mahtusid ja seal "lund" loopida said. Lumeks oli tegelikult peenikesed-peenikesed kiled. Neid kiletükke harjasime veel täna ka juustest välja;)

                                                                Lumesõda lumepallis ;)

Loomulikult sai ka seal jõuluvana juures käia. Jõuluvana oli täitsa Napapiiri jõuluvana sarnane. Jõuluvanade vahe oli see, et Santa Pargis ei pidanud pildistamise eest 69 € välja käima. Kui jõuluvana ruumist ära läksime, siis oli ka seal koridoris päkapikk ootamas, kes pakkus nende fotograafi poolt fotografeeritud pilti 27 € eest! Pildil oli hoopis teine perekond. Meie need küll ei olnud :)
Kui me tema juurde seisma jäime ja täitsa põnevusega seda pilti seal ekraanil vaatasime, siis  sai päkapikk ise ka aru, et pildil on hoopis teine perekond. Mitu korda vaatas meid, vaatas pilti, vaatas meid meid, vaatas pilti ja  tõdes lõpuks, et tegemist ei ole ikkagi sama perekonnaga. Hakkas siis arvutist meie pilti ostima, aga ei leidnud. Lõpuks ütles, et ta nägi fotoka välkumist ja küsis, kas meist tehti ikka pilti. Ma ütlesin, et tegin ise, oma fotokaga. Selle peale ta ainult noogutas ja ei midagi muud. Ütlesin talle lohutuseks ja naljaga, et Pajaküla jõuluvana röövis meilt piltide eest juba 69 €, et meie rahakott ei mängi enam ühtegi tasulist pilti välja :D
Päkapikk hakkas ka selle peale naerma.
Me ei saanudki kokkuvõttes aru, kas meil lihtsalt vedas, et saime oma fotokaga teha või tohtis seda ka päriselt teha! Vahet pole, meie saime need tehtud ;) Ma arvan, et tohtis ikka enda fotokaga ka teha, aga kui tahtsid, et nemad teeksid, siis sai osta.
Santa Pargi jõuluvana meeldis mulle palju rohkem. Seal ei olnud sellist konveieri-süsteemi, et ruttu sisse, pilt valmis ja kähku välja. Jõuluvana ajas lastega ikka juttu ka ja oli muidu palju muheda olemisega ;)

                                                            Lehva-lehva

                                                                       Kalli-kalli

                                      Lapsed andsid rõõmsalt jõuluvanale oma kirjad üle ;)

Selle viimase jõuluvana pildi peal meeldib mulle tüdrukute emotsioon. Selline ootusärevuse pilk on ees. Mis neil seal ümbrikes sees oli, seda ma ei teagi, sest need olid saladused ;)

Santa Pargis meeldis mulle see, et seal oli seda jõuluvana hõngu palju rohkem. Seal koobastes oli kaarikuid ja kelke ja põdranahkasid ja suuski ja selliseid vanaaegseid tarekesi palju rohkem, kui Pajakülas.

                                                                  Kaarikutel ;)

Mis mulle Santa Pargis ei meeldinud, oli see, et igal võimalikul moel püüti veel lisaraha teenida. See ajas mul küll korra harja punaseks. Kodukalt sai välja lugeda, et hinna sees on ka piparkookide meisterdamine ja päkapiku kool.
Ok, läksime siis piparkooke kaunistama. Lauad oli, laudade peal mõned glasuurid ja tordipärlid. Piparkooke ei olnud aga mitte kusagil. Küsin siis, et kust me need piparkoogid võtame/saame. Selle peale piparkoogi-emand ütleb, et piparkoogid tuleb osta, hinnaks 2,50 €/ tükk!
Krt, siis mul küll viskas korra vindi üle. Ütlesin, et ma maksin pileti eest ligi 30 €, et mille puhul ma veel piparkoogi eest eraldi maksma pean? Liiati, kui kodulehel oli tutvustatud, et hind sisaldab piparkookide kaunistamist. Emand vaatas mulle sellise näoga otsa, et kas ma olen tõesti loll w? Selgitab, et kaunistamine ONGI tasuta. Enne tuleb lihtsalt piparkook osta !!!! :D:D
Mis arvate, ostsin ma need piparkoogid või mitte? Ostsin ma jee! Asi oli juba põhimõttes! Jõulud tulevad, võime tüdrukutega kasvõi 100 piparkooki kaunistada! Tõenäoliselt umbes nii palju neid tulebki ;)
Kes te sinna minemas olete, siis teadke, et võtke enda piparkoogid kaasa.
KAUNISTAMINE on ju tasuta :D:D Kaunistage, palju jõuate ;)

Teine, põhimõtteliselt samasugune teema oli päkapiku kooliga. Ok, kooliga mingit küsimust ei olnud. Lapsed said seal kuulata ja päkapikku õpetustega tutvuda. Aga, et kooli lõpetamisest "lõputunnistust" saada, siis selle eest oleks pidanud 5 € välja käima ehk meie puhul siis 10 €.
Tavalise paberi eest, kuhu mõned read peale olid prinditud ja kuhu oleks lapse nimi kirjutatud!!
No ma ei tea. Kas nad siis tõesti ei teeni nende piletitega nii palju tulu, et igale lapsele nüüd 1 piparkook ja üks paberike anda?
See piparkoogi teema vihastas mind loomulikult rohkem. See tunnistuse teema oli tegelikult ükskõik, aga jällegi oli asi põhimõttes. Hea küll, küsi selle paberi eest siis 1 €, miks kohe 5 €?!

Ja nüüd tuleb point, mis meid kõige rohkem leili ajas. Meid, kes me Rovaniemis bussiga liikleme. Ma arvan, et sõna "leili" on vist liiga leebe väljend :D
Eriti minu puhul :D:D:D
Sanata Park pandi kinni kell 18:00. Meie olime kenasti kell 18:00 juba hoonest lahkunud ja ootasime bussi. Bussipeatuse leidsime sealt samast maja eest, nii 10-meetri kaugusel ;) Vaatasime, et bussipeatuses ühtegi inimest ei ole ja ma eeldasin kohe, et ega see õige asi olla saa. Koputasin Santa Pargi uksele, üks tööline tuligi õnneks ukse peale. Uurisin siis, et millal viimane buss läheb.
Ei lähegi! Viimane buss läks 17:55!
No kurat! Kuidas on võimalik, et viimane buss läheb enne, kui Santa Park kinni pannakse!? Loogiline on, et viimane buss läheb alles siis, KUI park juba kinni on!
Nagu ma alguses juba kirjutasin, siis on need bussigraafikud ja sõidumarsruudid vist mingi ajuhiiglane välja mõelnud! Võibolla oli neid isegi mitu, sest selliste ideede ja graafikute peale annab ikka tulla!!
Santa Pargi töötaja oskas öelda, et Pajakülast läheb viimane buss 19:05. Mäletasime ise ka, et viimane buss läks sealt just sel ajal.
Ega´s midagi, hakkasime Pajakülla tagasi lonkima! Vaesed lapsed!
Jõudsime bussipeatusesse ja hoidisme pöidlaid pihus, et see buss läheks. Uh, sildil kenasti kirjas, et viimane buss läheb 19:05.
Oodata oli vaid 15 minutit.
Nägime, et ootajaid tuli veelgi - üks lastega pere.
Kell 19:00 jääb meie ees üks auto seisma ja ütleb, et täna ei lähe Rovaniemi enam busse. Ta oli selles kindel, sest oli sama maja tööline ja teadis seda 100 %.
Minul tõusid vaikselt juba juuksekarvad püsti! :D
Teine pereema hakkas ka seletama, et bussipeatuses on kirjas, et läheb ja internetiski on graafik, kus on kirjas, et viimane buss LÄHEB kell 19:05!! Bussifirma kodulehel lausa! Selle peale ütles töötaja, et lehel võib kirjas olla, aga bussi ikkagi ei lähe.
Andis meile lahkelt taksonumbri ja sõitis edasi.

Tõsi, selleks ajaks oli kell juba 19:10 saanud ja bussi ei tulnudki!
Veidi aja pärast tulid taksod, Soome pere läks ühte taksosse ja meie teise.
Kasutamata jäid niisiis tagasisõidu piletid ja saime taksosõidu eest veel 24 € ka maksta!
Vot, selle taksoarvega ma nüüd küll leppida ei kavatse, sest meie lähtusime infost, mis on kõikidele välja pandud, nii bussipeatuses, kui ka firma kodulehel !!
Ma ju ikka usun, mida firma oma kodulehel kirjutab, eksole?
Kui hotelli olime jõudnud, võtsin kohe koduka lahti. Info jummmmalast õige ja endiselt veel üleval, viimane buss 19:05!
Salvestasin kõik arvutisse ära ja lähen homme igatahes oma 24 € tagasi küsima.
Tahaks loota, et asi saab ikka viisakalt korda aetud, sest see pang on praegu puhtalt bussifirma rida, mitte meie. Ma ei pea lambist teadma, et see buss ei sõida.
Kui ei saa viisakalt, siis kuidagi ikka saab ;) Küll ma keevitada oskan, kui vaja on ;)

Selline punkt eilsele päevale. Jõudsime lõpuks ikka hotelli, kobisin kohe sooja vee alla, sest mina olin igatahes nii läbi külmunud, et hambad lausa plagisesid.

Kui tüdrukutelt küsisin, et mis neile eilse päeva juures kõige rohkem meeldis, siis nemad vastasid, et Santa Park. Seal meeldis neile kõik. Pajakülas ei meeldinud neile midagi, sest seal polnud lihtsalt midagi teha. See põdrasõit ei morjendanud neid vist kuigi palju ;)  Sellised siis 4- ja 8-aastaste tüdrukute arvamused ;)
Kokkuvõttes sai eesmärk täidetud.

Mina omalt poolt võin öelda, et Nabapiiril ei saakski mingit piletit olla, sest maksma peab seal nagunii KÕIGE eest.
Kas Santa Park oli oma hinda väärt või mitte, selle üle võib vist vaielda. Kui need piparkoogid ja see tunnistus ka ikka niisama oleks antud, siis ei hakak vist vaidlema ;) :D
Samas 2 päeva järjest sinna ei läheks ;) Oleksime võinud sinna ka täna minna, me ei teinud seda. Seal poleks  enam nii huvitav olnud ja tervet päeva poleks seal isegi tüdrukud enam olla viitsinud ;)

Täna käisime Arktikumis ja Pilke teadusekeskuses. Võtsime 2 in 1 piletid  ehk Arktikum ja Pilke koos ja hinnad vastavalt siis: 15 €/täiskasvanu, 8 €/laps, alla 7-aastane tasuta. Kokku 38 €.

Arktikumis nägi kõike, mis on seotud Põhja-Soomes asuvate hõimudega. Alates ajaloost ja lõpetades tänapäevaga. Minule seal igatahes meeldis. Seal veetsime aega 3 tundi.

                                                                  :)

                                                      Tarmo, Janeli ja Karolin 

                                                      Hõimlaste sõiduriistad ;)

Edasi läksime Pilke teadusekeskusesse, mis on seotud metsanduse ja puiduga. Ootasin sealt veits rohkem ehk järjekordne tõdemus, et reklaam oli mitu korda etem, kui reaalsus.
Põhimõtteliselt oli seal palju artikleid selle kohta, kui palju Soomes on metsa, kuidas mets kasvab ja mis puidust kõike teha saab. Laps teadagi lugeda ei viitsi ega oskagi nii raskest tekstist aru saada, seega jooksis mööda külge maha.
Seal olid muidu ka mitmesugused nö. uurimusnurgakesed, aga need olid nii lihtsakoelised ja nõrgad, et isegi tüdrukutele ei pakkunud need midagi.
Ainuke asi, mis seal pinget pakkus oli selline mänguke, kus 4 palli tuli omale kohale ajada. Selline tasakaalu mäng.

                                                      Tasakaalu mäng

                                                        Pikk trepp ja mossis piiga Pilkes

                                               Ja vaade pikalt trepilt alla ;)

Ma arvan, et seal Pilkes olime kõige rohkem vast tunnike.

Selline päev siis täna. Õhtul olime pikemalt saunas ja basseinis. Vesi selles basseinis oli nii külm, et ma sain hädavaevu üldse sinna sisse. Seda ka peale pikalt saunas istumist ja keha jahutamiseks suutsin sinna vette ikka ronida. Lapsed olid see eest nagu kalad. Janelil olid huuled ammu lillad ja värises üle kere, aga ikka välja ei tulnud. Vahelduva eduga käisime siis saunas soojas ja basseinis külmetamas. Basseinist siis lubatud pilt ka:

                                                         Basseini pikkus 20 m

                                                                     Kalad ;)

Aitab tänaseks küll ;) Tuttu ära.
Homme hakkame vaikselt tagasi reisima.
                         



reede, 23. november 2012

Taas sajab valget lund... trall-lall-lall...:D

No nii, me siis õnnelikult Rovaniemis.

Vaaritasin eile terve päev meile süüa kaasa, et nälg kallale ei tuleks.
Algatuseks küpsetasin 4 plaaditäit saiakesi: viineri-juustuga, singi-juustuga ja muna-seenega. Ikka selliseid, mida ise söön :D
Seejärel paneerisin ilge hunniku liha kaasa. See seisab ja kõlbab ka külmana süüa ;)
Lõpetuseks tegin veel terve suure karbi pannkooke. Seda lihtsalt sel põhjusel, et kodus oli liiga palju piima ja mis ma neist niisama kappi seisma jätan ja pahaks lasen minna. Lõpuks oli terve laud toidukraami täis. Tarmo küsis ka, et kas ma kavatsen sinna reisu peale sööma minna w?
Sööma jah :D:D

                                           Minu toidulaud :D:D Pannkooke veel vaaritasin ;)

Pakkisime asjad kokku. Püüdsime siis tõesti täpselt nii palju asju kaasa võtta, kui vaja on. Tavaliselt pakin liiga palju kaasa, mida üldse ei kasutagi. Hea, et kotist väljagi võtan. Sel korral oli tõesti nii, et ainult hädavajalik. Asjad oli vaja põhimõtteliselt kahte matkakotti ära mahutada. Laste enda kottides on nende vajalik kraam. Alguses panid nad selliseid toredaid asju kaasa nagu pall ja hüppenöör ja sada raaamtut. Ma praakisin enamus asju ikka välja ;)

                                  Meie reisukompsud. Arvutid viskasime veel eraldi kottides õlale ;)

Rongijaama läksime bussiga. Reisimehed ju ;)
Taevast tuli mõnusat seenevihma alla. Novembrile täitsa  kohane ilm :D
Rong oli juba ees, seega sips rongi. Meil oli kahe inimese kupee. Mingit erilist laiutamisruumi seal polnud, samas nii kitsas ka polnud, et hingata poleks saanud. Paremal pool seinas olid nagid, vasakul kaks magamisaset. Otse ees aken ja selle kõrval kapike, mille sees oli kraanikauss, peegel ja riiulid.

                                                   Uksest sisse astudes avanes selline pilt

                                                          Väike aimdus voodi laiusest;)

                                                             Pesemisnurgake

                                         Voodite kohal olid lamp, pistik ja kell ;) Igati mugav

Magasime siis nii, et mina Karoliniga üleval voodis ja Tarmo Janeliga all.
Karoliniga kõrvuti magamine on paras kunst. Laiutab, nii mis vähe :)
Ma olin siis korralik ja ronisin üsna ääre peale magama, et lapsel rohkem ruumi oleks. Tema ronis aga mulle sinna järele ja põhimõtteliselt oli tema pool täitsa vaba ;)
Magada oli soe, mõnus paks tekk oli.
Konditsioneer  oli ka 5+, ei olnud nii, et tõused hommikul üles, tekk lae all.
Mina olin rongisõiduga igati rahul.
Jah, veidi kitsas oli magada, aga eks see oli hind selle eest, et lapsed tasuta sõita said ;)

Kell 10:40 jõudis rong sihtpunkti kohale.
Rovaniemis ootas meid sama tore ja mõnus seenevihm nagu Turuski, + 7 kraadi õhusooja ka.
Ka kohane novembri ilm, eriti Põhja-Soome kohta :D:D:D

                                                              Rovaniemis

                                         Tulime lumele järle. Leidsime :D

Otsustasime ikkagi hotellis peatuda, sest need mökkid jäid liiga kaugele, bussid sinna ei sõida ja iga päev taksosõidule ma ka laristada ei raatsi.
Rongijaamast hotelli oli ca 2 km. Selle maa loomulikult jalutasime, tutvudes samas linnaga. Õnneks hotellis saime kohe võtmed kätte ja ei pidanudki kella 14 ootama (nagu kodulehel kirjas oli).

                                       Meie tudula. Sinna mahume päris uhkelt kõik magama ;)

                                                                     Telku-nurgake

                                                                       Pesunurgake

                                                     Sellise vahva ideega laelambid ;)

Tuba on täitsa ook-koo, põrandad puhtad, tolm on võetud, voodipesu värske, elukaid ringi ei jookse :D Padja all olid Marianne kommikesed ja puha.
Mina olen ju see inimene, kes pole MITTE KUNAGI varem hotellis ööbinud. Praegune siis esimene kord ja mulje on täitsa vinks-vonks.
Käisime juba saunas ja basseinis ka. Minu jaoks oli basseini vesi liiga külm ja vaatasin niisama, kuidas tüdrukud end karastavad. See bassein ongi peale sauna sissehüppamiseks mõeldud. Ei mina suutnud sinna hüpata! Fotoka unustasin maha, aga klõpsin homme sellest pilte ;)
Et hotellist täieliku muljet saada, siis tuleb öö ära magada ja hommikusöögil ära käia ;)

Netiga sai küll asi igatahes tips-tops korda. Toas on muidu see juhtme kaudu tulev nett, aga sellel mingi asi ei toiminud. Saime registratuurist uue aparaadi, aga see tahtis koodi ja ikka ei toiminud. Nüüd anti meile tasuta wifit kasutada. Muidu on wifi hind 2,50 €/ööpäev. Noh, väga 5 lahendus.
Tarmo asjatab oma arvutis, mina oma, lapsed vaatavad telkut. Kõik on häpid.

Jõudsime päeval veidi linna peal ka ringi jalutada. endiselt sadas seda toredat seenevihma. Linn on ise täielikus jõuluootuses. Hästi palju on ehitud kuuski ja muid jõulukaunistusi. Tänaval kostuvad ka jõululaulud. Ainus, mis puudu on, on lumi! Meie seda lund vist ära oodata ei jõua, sest just siis, kui meie tagasi hakkame rändama, jõuavad miinuskraadid koos lumega siia ;)

                                                  Rovaniemi pää-jõulupuu (vist).

                Väike mälestus Lapist. Põhjapõdra sarv-avaja. Müüja graveeris nimed ka peale ;)
                   
                       Tüdrukud valisid omale ka pisikesed meened. Karolin kompass-vile ja Janeli vile ;)





neljapäev, 22. november 2012

...ET töökoht jääb Sulle alles, keegi ei hakka Sind minema puksima!


Teate, mõttes oli see tööandjaga vestlemine veel hullem, kui mõni eksam.
Loomulikult  ei olnud tegelikult hullu midagi. Itse asiassa see polnudki midagi.

Mul see pääboss on selline hästi muhe vend. Veidi üle kolmekümne ja kogu aeg ainult naerab sedasi mõnusalt. Ma olen temaga 4-5 korda näost näkku kokku puutunud ja ma pole veel kordagi teda tõsisena näinud. Alati lõbus ja positiivne. Noh, igatahes on ta sellise hästi mõnusa olemisega. Tekib küsimus, et mida ma üldse siin oma ajusid selle mõtlemisega ja põdemisega kärsatasin, eksole? :)
Küsige seda minu aju käest!!

Ok, leppisin bossiga aja kokku, millal ma ühte TÄHTSAT juttu rääkima tulen. Arvan, et tal oli tegelikult väike aimdus olemas, millest ma rääkida tahan.
Kui tavaliselt olen kõik asjad e-maili teel korda ajanud, siis nüüd kannatas millegi pärast ainult silmast silma kohtumine!
Noh, mis see ikka olla saab? Kas tulen lapse uudisega või tahan töölt lahkuda.
Kolmandat sellist tähtsat juttu pole.

Istusime laua taha. Tulistasin kohe ära, et nüüd on mul selline uudis, mis tööandjaid üldiselt ei rõõmusta, nimelt ootan ma last.
Jäin peale seda  suurte silmadega bossile otsa vaatama.

Tema naeratas, nagu ikka ja  ütles onneksi olkoon (palju õnne).Lisas veel, et kolmas laps siis tulemas.
Bossil täitsa 5+ mälu, et sellist asja mäletas ;)

Peale seda küsis ta minult, et kui kaua ma nendega veel olen ehk, kui kaua ma tööl käia/tööd teha saan.
Rääkisin, kui kaugel rasedus on ja milline tähtaeg paikka pandi. Ütlesin, et põhimõtteliselt võin ma rivis olla selle ajani, kuni kõht tööd ei takista.
Lisasin, et sellega peavad nad ka arvestama, et mingit pätipüüdjat minust enam ei ole. Ma ei kavatse riskida sellega, et mõni narkar või joodik mulle jalaga kõhtu virutab, noaga ähvardab, süstlaga nina all vehkima hakkab või mida iganes.

Praeguse seisuga 3 sellist kõhedamat juhust olnud ja raseduse ajal ei viitsiks küll selliste asjadega kokku puutuda. Kirjutan need juhused kiirelt ja lühidalt lahti ;)

Esimene juhtum oli selline, kus 2 narkarit poodi varastama tulid. Oli just vahetuse aeg. Teine turvatöötaja oli veel tööl ja märkas, et need narkarid poodi tulid (tema jaoks juba tuntud). Tulid eesmärgiga varastada ja varastasidki. Kolleeg läks neid kinni võtma, üks neist oli täiesti rahulik (ju oli laksu all), aga teine hakkas vastu ja lõpuks maadleski kolleeg koos selle narkariga seal põrandal maas. Kuna kolleeg selline suht põkk, siis tal ei olnud selle narkariga erilisi probleeme. Kui olime nad meie ruumi toimetanud, siis taskutest ilmusid välja nii süstlad, kui ka nuga. See pole ka kusjuures harv juhus, kui nad nugadega vehkima hakkavad. Nugade kaasas kandmine on siin seadusega keelatud. Mina seda teist tüüpi isegi mitte ei puutunud, sest kust kurat mina tean on tal mõni haigus või mitte ja ei tea mina mis talle pähe võib lüüa. Õnneks oli ta rahulik ja kuulas ka seda, mida öeldi.
Ma olen selles mõttes kahe jalaga maa peal ja saan aru, et tegelikult võib see narkariga seal maas maadelmine rohkem kahju, kui kasu tuua. Sa ei tea ju kunagi, kas tal on näiteks HIV või mitte. Noh, mina, ei lähekski nendega loomulikult üldse maadlema. Kui tegemist oleks sama mõõtu/kasvu naisega, kui ma ise, siis vast küll. Noh, praeguses seisus loomulikult enam mitte ;)

Teine juhus oli selline, kus narkar käis ennast WC-s süstimas ja sipsis seal poes edasi-tagasi terve õhtu. Ja loomulikult olin mina see, kes teda ära pidi ajamas käima. Noh, kõhe oli. Ausalt ka! Seda enam, et see vend oli peast täiesti segi. Lähedale ei roni ma neile kunagi. Noorena olin jah selline uljam, näpud püsti ja peas teadmine, et MINUGA EI JUHTU NAGUNII MIDAGI!
Peale laste sündimist on asjad ikka VÄGA palju muutunud. Ajju on ollus tekkinud :D:D

Kolmas juhus oli selline, kus üks jummalst juuatäis vend tuli lihtsalt poodi, kõndis õllekastide juurde, pani 24-backi omale südamerahuga kotti, maksis vaid  paki piima eest ja hakkas poest ära minema. Loomulikult läksin teda siis kinni võtma. Kui nägin, et ta endale need õlled kotti pani, kutsusin omale 2 meestöötajat  appi. Kui vaja on, siis poetöölised abistavad. Peatasin härra ja palusin seljakotti näidata. Loomulikult ei tahtnud ta seda teha ja blää-blää-blää. Kui ütlesin, et tal on kotis maksmata õlled, siis hakkas ta kohe räuskama, võimlema, läks agressiivseks. Kõllasin kohe politseisse ja selgitasin olukorda. Meestöölised hoidsid teda seni kinni, kuni politsei jõudis. Politsei oli mingi 2-3 minutiga kohal.

Igast muid juhtumeid on veel olnud, aga need 3 on sellised, mis mulle kohe üldse ei meeldinud.

Nagu ma kirjutasin, siis tööl võin ma vabalt käia nii kaua, kuni kõht segama ei hakka. Lihtsalt varaste püüdmine jääb ära
Muud ülesanded on savi - ei murra konti ja ei tekita probleeme.
Kuna bossil varasem koguemus raseda turvatöötajaga puudus, siis ta lubas need asjad enda jaoks selgeks teha ja hiljem mind asjast informeerida.

Tegelikult olen ma nende asjadega juba kursis, kuidas ja mis rasedast turvatöötajast saab, aga ei tahtnud targutama hakata ;)
Lugesin meie firma sise-eeskirjast, et reaalselt turvatööd tegeval rasedal on õigus minna erityisäitiyslomalle ( põhimõtteliselt siis eel-dekreeti või nii. Sry, ei oska tõlkida). Seda siis juhul, kui tööandjal ei ole töölisele ohutumat tööd anda. Sel juhul maksab tööandja töölisele palka ja saab selle hiljem Kelalt  tagasi. Ei ole 100% kindel, aga umbes sedasi need asjad on.
Sama punkt on kirjas ka töölepinguseaduses, et kui töö on rasedale või lapsele ohtlik ja töölist ei ole võimalik ohutumale tööle viia, siis jääb ta nö. palgalisena koju.
Kui politseis töötasin, siis oli sama teema - tänavalt kohe ära, kabinetti tööle.

Eks see siis paistab, mis minust ja minu töötamisest saab.
Tööd on mul loomulikult palju ka :D
Sain nüüd detsembri graafiku. Seal 3 tööpäeva!!!

Kui ma end nõuandlas arvele käisin võtmas, siis ütles ämmaemand, et ära räägi oma rasedusest kohe tööandjale. Mulle tundus see nagu veits veider. Miks ma ei peaks rääkima? Kusjuures sama soovitas mulle Heljä ka, et ütle tööandjale siis, kui tõesti on viimane aeg.  Tema põhjendas seda võimaliku töö kaotamisega.
Ma olen lugenud kohtuotsuseid, mis on seotud raseduse ja töölepingu lõpetamisega ja enamik nendest juhtudest jäi kaotajaks tööandja. Isegi tähtajaliste lepingu puhul oli kaotaja tööandja!( no seal olid omad konksud). Viimaste aastate juhtumeid ma üldse ei leidnudki. Ma ei mäleta, mis aasta omasi ma lugesin, aga ju kõik on siis nii selge, et pole mõtet rasedat lahti kangutada.

Mina põdesin oma töö pärast justnimelt sellepärast, et mul on työvoima reservi leping. See tähendab seda, et saan tööd, KUI mind peaks vaja minema. Mulle ei pea andma mingisuguseid kohustuslikke tunde. Kui 3 x 3 nädala jooksul  (63 päeva) tööd EI OLE anda, siis võidakse leping automaatselt lõpetada.
Alates novembrist vähenesid töötunnid  MÄRGATAVALT. Töötunnid vähenesid juba siis, kui tööandja ei olnud teadlik minu rasedusest. Nüüd detsembris on tööpäevi samamoodi, naeruväärselt vähe.
KUI tööandja tahaks mind lahti kangutada, siis ta võibki vabalt kolm järgmist tsüklit tühja graafiku saata, SEST tööd ei ole anda. Ja nii ongi. Seletasin oma lepingu ja poindid väheke paremini lahti ;)

Küsisin tööandjalt otse, et mis minust edasi saab. Palusin veel ausalt vastata, mis iganes vastus sealt tuleb.  Boss sai mu kartusest aru, et muretsen töökoha pärast. Ta hakkas naerma ja ütles, et ma ei pea  muretsema-  töökoht jääb mulle alles, keegi ei hakka mind minema puksima. Nii ütleski - puksima :):)

Mis mulle veel meeldis oli see, kuidas ta oma tööliste värbamise põhimõtet selgitas.Ta ütles, et naistöölise tööle võtmisel arvestabki ta kohe sellega, et see naine võib vahepeal ka lapse/lapsi sünnitada, sest see on täiesti loomulik asi.

Kui jutud räägitud olid ja ära hakkasin minema, siis ütles boss veel kord :" Päris tõsiselt. Palju õnne sulle!".

Nii nummi :)

Nüüd siis saiakesi küpsetama ja asju pakkima, õhtul juba rongi peale ;);)

kolmapäev, 21. november 2012

...SEST meie perre tuleb beebi!!


Seisan, mina, poes soolakurgi tünni ees...Suu jookseb vett...
Mõtlen:” Oi-oi, kuidas tahaks ühte soolakurki!”
Ostsingi.
Maksis 76 senti! Üks soolakurk siis! :)
Hästi tibakene jäi puudu, et ma seda kohe poes sööma oleks hakanud :D:D
tlesin, et kas ma olen ära keeranud w?
Kodus ju marineeritud kurke küll!

Veetsin, mina, vaba päeva...
Asjatasin, askeldasin. Ühel hetkel tunnen,et enam ei jõua ja kuidas tahaks puhata.
Lihtsalt pikali visata ja natuke tukkuda.
Viskangi suures toas diivanile pikali – poole kõrvaga kuulan telekat, pooleldi tukun. 
Natukese aja pärast täitsa magasin. Tõusin üles 2 tunni pärast!
Ma ei pikuta päeval MITTE KUNAGI, veel vähem magan!

Siis hakkas mul häirekell vaikselt lööma.
Mitu nädalat on süda juba imelikult läikinud.
Mitte paha olnud, aga läikinud.
See on minu puhul  tegelikult täiesti tavaline asi, sest kui mul kõht tühi on, siis see hakkabki läikima. Noh, keha annab teada, et söögi aeg.
Olin sellega läikimisega täitsa harjunud ja ei pidanud seda tegelikult millekski.

Ühesõnaga hakkasin ma kahtlustama seda, mis tegelikult välistatud oleks pidanud olema. Aga järgides iseennast ja oma keha, siis kahtlus suurenes iga päevaga. Kaks korda juba sellises olukorras olnud, seega...
Rääkisin oma kahtlustest Tarmole. Noh, tema arvamus oli see, et ma kujutan seda endale ette. 
Teate ju küll, kui suur võib  tegelikult ettekujutuse võim olla? 
A la hakkad tonti nägema ka seal, kus seda tegelikutl ei ole. Olin temaga tegelikult sama meelt ja panin ka selle elava fantaasia peale, sest meie olime omalt poolt teinud kõik, et taolisi üllatust ei tuleks. 
Detailidesse ei hakka laskuma ;)

Mida päev edasi, seda suuremaks minu kahtlused kasvasid, et see siiski ei ole ettekujutus. 
Lõpuks ei pidanud mu närv enam vastu, läksin apteeki ja ostsin teate-küll-mis-testi. 
10 € maksis !! Eestis vist 2-3 €. No, vähemalt siis maksis, kui Jantsut ootasin ;)

Kui olin koos testiga koju tagasi jõudnud, siis tegin selle kohe ka  ära.
Ei pidanudki tulemust 5 minutit ootama, sest peale esimest minutilist ootamist oli pilt selge!
Helistasin Tarmole ja ütlesin, et meie perre on beebi nüüd tulemas! 
Vaikus sealpoolt toru ja vaikus siinpool toru...

Istusin köögi laua taga, vaatasin külmkappi ja lihtsalt ulgusin soojenduseks 2 tundi. 
No see oli ikka konkreetne pauk!  
Kui nüüd enda üle natuke naerda, siis võiks öelda, et see oli küll pauk selgest taevast! ;)

Põhimõtteliselt varises natukeseks ajaks minu väike maailma kokku, sest nüü muutuvad absoluutselt kõik plaanid ja asjad lähevad hoopis teisiti. 
Teate küll seda, et kui olete omale mingid  plaanid kokku klopsinud ja püüate nüüd vaikselt mööda seda käia ja kui korraga tuleb mõni selline asi, mis plaanid totaalselt pea peale pöörab, siis lööb see algul rivist välja küll.
Minu lõi igatahes küll. Nõrk olen ;)
AGA kuna see väike tegelane otsustas, et just nüüd on tema aeg tulla, siis tuleb plaanid
ümber teha.  
Ega siin polegi midagi ümber teha, kõik läheb nüüd nii nagu ta lihtsalt läheb.

Kui olin oma ulgumise seljataha jätnud, siis hakkasin mõtlema selle peale, et ma olen kuradima nirusti söönud ja seega pole  pisike beebipõnn  ka  suurt midagi suhu saanud pista. Tema suust on asi muidugi veel kaugel, aga mõte jääb samaks :D 
Esimeste nädalate puhul polegi asi tegelikult nii hull.  Kõige olulisem aeg on ikkagi 2-3 kuu. Noh, peale seda, kui teada sain, et see põnn seal sirgub, hakkasin kohe ka vitamiine sööma ja pugima nagu loom. See pugimine tuli juba täitsa loomulikult ja iseenesest :D 
Näiteks kell 23:00 omale piimasupi keetmine pole mingi küsimus ;) Isssver, ma ei mäletagi millal ma viimati piimasuppi sõin, aga üks õhtu tundsin, kuidas mugiks seda koos suhkru ja kaneeliga!

Teine mõte oli see, et mis  tööst saab ja mis tööandja sellise uudise peale kostab?
Alles tulin ju tööle ja juba lapsega koju!? Noh, 6 kuud  siiski ka töötatud, aga ikkagi...
Ma pole ju enam kasulik töötegija. Samas kogu praeguse töötatud aja olen teinud head tööd ja raseduse pärast ei peaks mind vist päris maha laskma.

Kui üldse sellises kohas tööd edasi teha saab...Riskid on päris kõrged.
Samas tõi sõber-Imre mind maa peale ja ütles, et savi mida tööandja arvab/mõtleb.
Tähtis on nüüd beebipõnn! Töö leiab alati uue! Kui muidugi leida tahetakse!
Ja õigus tal ongi...
Samas ma loodan, et need asjad ei käi  tööl päris nii, et pillid kotti ja astu  minema. Kui mul oleks nö normaalne tööleping, siis ma üldse ei mõtlekski selle peale, et mis saab. 
Siin tuleb mängu jälle see vana tõdemus – kes muretseb enne, kui tarvis, see muretseb rohkem, kui tarvis. Seega tulebki seda võtta külma kõhuga.
Tuleb, mis tuleb.
Ellu jääme ikka :)

Kolmas mõte  oli see, et plaanid lähevad veits nihu! 
Kui ma seda asja natuke seedinud olin, siis küsisin endalt, et kas ikka lähevad?  
Ei lähe, kui ei taha. 
Kui ma nüüd käega lööks, siis vast küll.

Selles mõttes ei saa ma  elu keerdkäikudest mõnikord aru.
Mul on 2 sõbrannat, kes meeleheitlikult last soovivad. No tõesti – VÄGA, VÄGA, VÄGA!
Üks  on juba 2 aastat selles ootuses elanud, teine aasta.
Ühel neist isegi tohtrite juurest juba läbi käidud, kõik 5+ ja takistusi ei tohiks olla. Ei ilmuta see põnn ennast kusagilt. 
Teisel kodus laps kasvamas, seega ka tema puhul kõik 5+ Aga ometi ei tule neid soovitud beebisid.
Samas need, kes ei ürita ja isegi ei mõtle selle peale, on beebi nagu 5-kopikat kohal. 
See ütlus peab 100%  paikka, et laps tuleb siis, kui TEMA tahab.
Vanematel pole siin midagi pistmist ;) Noh, kui siis natukene :D:D

Esimesed 2-3 päeva olin niisiis omas mullis. Lapsed midagi küsisid, siis vaatasin neile lolli näoga  otsa. Ma justkui kuulsin mida nad küsisid, aga see jooksis teisest kõrvast kohe välja.
Telekat vaatasin ka sellise tuima näoga, et isegi silm ei pilkunud. Tööst ma üldse ei räägigi. Seal oli   mul alguses täielik kalapilk ees – ei mingit emotsiooni.

Kui ma olin oma peas lahti mõelnud, et kõik on ju tegelikult korras. Jah, kõik ei lähe nüüd nii nagu plaanisime, aga kas peakski üldse minema ? 
Nädal-paar hiljem olin selle olukorra juba nii omaks võtnud, et see tunduski  ainuõige olukord olevat. Olgem ausad, vanus hakkab juba vaikselt karjuma. Mõistus on ka enam-vähem pähe loksunud, kodud on meil olemas, rahaliselt suudame lapsi  kasvatada. Kõik muu on  teisejärguline.

Kui maa peale tagasi olin jõudnud, siis oli täitsa häbi, et ma nii egoistlikult ainult enda ja oma plaanide peale mõtlesin! 
Palusin mõttes  beebipõnnilt juba vabandust ka, et julgesin üldse selle uudise pärast ulguda ja midagi negatiivseid mõelda. 
Elul ei ole häda midagi. 
Elu mitte ei lõppenud, vaid see algas ;)

Ma ei muretse enam millegi üle, ju siis asjad pidid nii minema ja see beebipõnn arvas, et tema aeg on just praegu tulla ja nii ta tuligi ;)
Nüüd olen rõõmus, roosa ja lisaks sellele püüan  tüdrukutega tegeleda nii palju kui võimalik, sest kui põnn ilmavalgust näeb, siis ma nendele küll eriti palju aega ei leia. Tean seda juba. Ja kui see põnn samamoodi käitub, kui kaks esimest, siis päevased uinakud kestavad ainult 30 minutit ja korralikult hakkab magama 1,5 aastaselt. Loodetavasti on tema  laisem ja magab rohkem  ;)

Eks see Lapi-reis saab ka suuremalt jaolt praegu just sellepärast ette võetud, et lähima 2-3 aasta jooksul ei saa me kuhugi reisida, rännata, seigelda. Väikse lapsega mina lihtsalt keeldun kuhugi minemast ;) Kodus on hea ja turvaline olla ;)

See stoori on praegu ehe näide sellest, kuidas asjad võivad HOOPIS teisiti minna.

Nüüd ei olegi muud, kui seda põnni seal kõhus kõvasti armastada ja loota, et kõik normaalselt sujub ;) Praeguse seisuga on esimeses ultrahelis käidud. Kõik oli Ok ehk pisike keha koos kahe käe, kahe jala, tuksuva südame ja ninanöpsuga ;)
Issi loodab muidugi, et lisaks kätele ja jalgadele, areneb veel üks ”jäse” :D


Tööandjaga on ka praeguse seisuga juba vesteldud ja tema ütles selle uudise kohta, ET...


neljapäev, 15. november 2012

Kaunis november


gis on kestab jah?
Iseenesest on vägev, et soe on, sest mulle külm ei meeldigi. Lapsed ootavad see eest juba hirmsasti lund. Kui see esimene lumi maas olid, siis läksid nad mäe peale kelgutama. Kelgutasid nii kaua kuni lumi maa pealt läinud olid ja lasid siis muda peal edasi :) Libises ju küll!
Võib ainult ette kujutada millistena nad tuppa jõudsid :D

Meie pere otsustas nüüd ise talve otsima minna ja täpselt nädala pärast astume meie igatahes rongi peale, et Lapimaale sõita. Lähme vaatame, kus see talv on ja äkki trehvame jõuluvanaga ka ;)
Tuli selline uit-mõte, et võtaks läheks! Ei mingit pikka planeerimist. Ostsin rongipiletid sipsti ära, bronnisin hotelli ka ja sisuliselt on asi tehtud. Nüüd vaja vaid kohale loksuda.
Selline mõte tuli mul sellepärast, et sobrasin netis ringi ja avastasin, et rongipiletid praegu  soodukaga. 
Miks mitte seda ära kasutada?
Me polegi ju kusagil kondamas käia saanudki. 
Oleme suure hurraaga oma talu eest laenu maksnud ja õnnelikult seal tööd rüganud :D:D
Uh, õnneks 2 kuud veel maksta, siis on laen läbi ehk pidu, sest saame pangaorja staatusest välja :):):) Jippii

Ok, tagasi Rovaniemi juurde.
Ütleme kohe, et tuleb veidi pikem sõit. 

                                                  Marsruut: Turku - Rovaniemi

Piletid sinna maksavad 118 € ja tagasi 98 €. Arvestades tavahindasid, siis on suht OK. Lapsed on tasuta. Magavad rongis meie kõrval, Karolin siis minu ja Janeli Tarmo.
Oi, kuidas Karolin tegelikult laiutab! Raudselt pressib mind voodist välja :D
Minek on 22.novembril kella õhtuse rongiga. 13,5 tundi loksumist. Hommikul kell 10:40 jõuame kohale.
Elamus sellest rongisõidust kõigile. Lapsed pole kunagi rongiga sõita saanud, veel vähem rongis öösel maganud. Ütlen ausalt, isegi olen põnevil :D
Tulek on 26.novembril kella 18:10  ehk teisipäeva hommikul jõuame Turusse tagasi.
Rovaniemis peatume hotellis VÕI väikses majakeses. Olgugi, et hotellis on bronn tehtud, siis kaalume ikkagi majakeses peatumist.
Hotellis maksab 3 ööd 267 €, majake läheks maksma 400 €. Hotellis kuulub hinna sisse hommikusöök, saunad ja bassein. 
Majakeses hommikusöök, saun,  kööginurk koos vajaliku kraamiga ja tasuta nett.
Hotell on odavam jah, aga kui hakata arvestama, et me peame 3 päeva väljas söömas käima, siis tuleb selle majakese hind vist välja küll. Majakeses saaks ise vaaritada. Ja kui juba see reis ette võtta, siis ei teagi, kas on mõtet selle öömaja pealt kokku hoida. Veits nagu ei raatsi 400 € välja käia...Aga, kui samas mõelda, et lähiaastatel me nagunii sinna enam ei lähe, et veedame siis ikka õdusalt seda aega. 
Kaldun vist ikkagi sinna majakese poole...
Raha tuleb, raha läheb,aga emotsioonid jäävad, eksole? :D

24.november tehakse Santa Park ka lahti, seega täpselt õigel ajal sai otsustatud.
Novembri lõpus lähme ka sellepärast, et alates detsembrist seal juba hoopis teised hinnad, väheke kirvemad. 
Peaasi, et lumi maha tuleks ja maas püsiks. Seal mingi kihike pidi maas olema, aga mitte eriti palju .õnneks seal seal kandis on õhus natuke miinuskraade ka ja seega hoiab seda kirmet ikka maas. Loodetavasti :)

Noh, kui minemas oleme, siis teeme otse-eetrit ;)

Kui juba kirjutama hakkasin, siis kirjutan juba kõigest, eksole ? :D
Mine tea, millal jälle õnnestub. Veidi irooniat enda pihta ! :)

Janeli tuleb kunstiringi panna, sest tema meil muud ei tee, kui ainult joonistab. Iga päev tuleb lasteaiast, 4-5 pilti kaasas. Tõeline hudosnik, noh. Ja ta joonistab nii mõnusalt. Minu arust. Eks iga vanema jaoks joonistab tema laps kõige paremini ja on üldse kõige armsam ;) Võrreldes teiste maailma lastega.
Ma juba mõtlen, et peaks vist lasteaeda ise paberit viima, sest minu oma joonistab teiste eest ka juba. Lasteaias ka mõeldakse vist juba, et lapsel polegi kodus pliiatseid-pabereid :D



                                             See parempoolne lepatriinu on eriti vägev :)

Kui Janeli hakkab praeguste tegemiste põhjal kunstnikuks, siis Karolinil on tennisisti annet. Sügisel käisime mõnikord seda palli ikka toksimas ja avastasime, et Karolinil on kuradima tugev ja kuradima täpne käsi! Löögid on tugevad, palli oskas vastu  võtta...pole paha. Kuigi ta hoidis esimest korda üldse reketid käes. Ma olin kohe täitsa üllatunud, et nii hästi. No ikka päris, päris üllatunud! Peaks ta siis kuhugi tennisetrenni viima! See  siin vist juba suurem luksus. Ei julge hindasid vaatama hakatagi. Tegelt peab ikka uurima, äkki polegi nii väga hull. Kui kusagil 100 € kanti jääks, siis vast täitsa kannataks.  Nii, et peab asja tõsisemalt uurima.
Kunsti poolest pole tema ka päris mööda kukkunud, aga ta rohkem skulpturist või nii:

               Päriselt oli see palju vägevam, pildi peal pole sellist vau-efekti.

Noh, kui nüüd sportlikust eluviisist veel veidike rääkida, siis ega  Janeligi mingi papist tüdruk pole. Tennises pole ta  ehk suurem asi, aga ujumises teeb küll Karolinile silmad ette. Ütleme nii, et PEAEGU ujub ise. Mitte veel päris, aga PEAAEGU. Ja julgust on tal hullumoodi. Olgugi, et ta veel natuke vee alla  vajub, peame meie eemal olema ja vaatama, kuidas tema upub :D
Ei tohi kinni hoia ja teda aidata, veel vähem õpetada! 
Ma olen täitsa kindel, et ta õpib veel sellel aastal täielikult ujuma. Karolini, seevastu, õpeta ja õpeta, aga ikkagi veab tagumik  teda põhja :D

Tervis on lastel OK. Haiged pole veel olnud. Fui-fui-fui, mitte et ma hirmsasti ootaks, millal haigeks jäävad. Septembris hakkas Karolin veits turtsuma. Köhimiseks seda veel päris nimetada ei saanud, turtsumiseks aga küll. Lammas, nagu ma olen, ei ostnud ma augustis sinepiplaastreid ka kaasa! Tahtsin siit, Soomest, siis osta, aga mulle hakati hoopis sidemeid ja kõike muud haavade jaoks mõeldud vahendeid pakkuma. Küsisin ju sinepiPLAASTREID. Põhimõtteliselt ei teata siin nendest midagi. Kiire sõnum Maritele ja 3 päeva pärast oli 2 pakki plaastreid kohal nigu nipsti. Post liigub täitsa kiiresti. ükskord oli kiri 2 päevaga kohal. Esmaspäeval postitati, kolmapäeval oli kohal. Võiks juba öelda, et sama kiire nagu e-kiri :D

Tegin investeeringu ja ostsin siis lõpuks endale ka selle soome keele õpiku ära. Siiani laenutasin raamatukogu oma. Aga mulle meeldib, kui on ikka oma. Kui vaja, teen märkmeid sisse ja ei pea mõtlema ka selle peale, et tagasiviimise tähtaeg kukub varsti kaela. Tavahind oli 48,35 €, aga kuna tegemist on õppematerjaliga, siis sai 20% soodukat ehk hinnaks jäi 38,70 € Olen seda raamatut juba taevani kiitnud, seega ei hakka seda enam tegema.
Ah, natuke siiski -  5++++++++++++ õpik :)

Eestist ostsin kusjuures vene keele õpiku ka. Mõtlesin, et teeks vene keeles ka omale need lõpud selgeks. Kaua ma neid lõppe  sedasi ehku peale topin. Samas ega seda eriti tihti juhtu, sest ei kasuta ju keelt eriti. Igatahes otsustasin, et peab seda keelt ka natuke järgi aitama. Siiani pole kusjuures raamatut veel kätte võtnud ega lugenud. Ei tea kas sellel aastal võtangi. Ei usu eriti. Aga mine sa tea, imesid on ju olemas.

Inglise keele täiustamisest  loobusin, sest see on hetkel nagu peoga pühitud. Aru saan enamik asjadest, aga kui vastata tahaks, siis olen nagu tumm leilis. Ei tule neid sõnu inglise keeles, hoopis soome keeles ja veel sedasi, et ei saa ise arugi, et soome keeles ütlen. Ise räägin omast arust inglise keelt :D:D
Selles mõttes on minu aju küll imelik. Vene keelt ei takista rääkimast, aga inglise keelt küll.

Tellisin lõpuks tüdrukutele ka  Koolibrist õpikuid ja töövihikuid. 
                                                     Päris mõnus ports ;)

Õpikud-vihikud on siis ikka pigem Karolinile, Janeli ju veel koolis ei käi. 
Noh, Janeli siiski Aabitsa sai ;) Aga tal igasugused teised harjutusvihikud.
Püüan oma plaane vaikselt  täide viia ja  neid Eesti õppekava järgi Soomes ise õpetada. Praegu tellisin 2.- 3. klassi eesti keele, matemaatika ja loodusõpetuse õpikud-vihikud. Otse Koolibrist. Raamatupoodides kallimad hinand ja ei saa kõike korraga. Arve läks kokku 130 €.
Järgmisel aastal tellin siis Janelile 1.klassi asjad ja Karolinile juba 4.klassi ka.
Graafik on selline, et umbes 3 korda nädalas teeme Eesti asju. Erineval päeval erinev aine. Siis võtame korraga rohkem edasi. Oluline on see, et ta asjadest aru saaks. Kui ei saa, siis oleme nii kaua ühe asja juures kuni saab ;) Meil ju aega küll :)
Nüüd ajan veel nö kohustusliku kirjanduse nimekirja kokku. Palju raamatuid on olemas , aga  mõni vajalik on ikka puudu ka. A la ”Kunksmoor”, ”Kollane autopõrnikas”jne. Kui enamik Lindgreni raamatuid olemas on, siis ”Karlsson katuselt”puudub.
Raamatuid hakkan talle/neile ise lugema, sest ise ta küll kõike lugeda ei jõuaks. Ta peab ka siin iga kuu 1 raamatu läbi lugema. Eesti paksemaid raamatuid loen mina, õhematega  peab ise vaeva nägema.
Vähemalt on raamatutest midagi kuulnud-näinud ;)

Mul on targad tüdrukud :D 
Isekas on vist öelda, et mul? Noh, meil ;)
Papitüdrukud on nad ka, õigemini OLID. Mõlemad olid suutnud endale juba üle 100 € koguda. Minu arust täitsa arvestatav summa. Eks enamik rahast oli kingitud ja nii see kogunes.
Kui tüdrukud oma raha kogusid, siis aeg ajalt tahtsid nad mingit tilu-lilu osta. A la Barbiet, millega nad nagunii ei mängi ja mida on ka kodus umbes miljon tükki. Siis selgitasin neile, et kogume raha  millegi sellise jaoks  mida te tõesti tahaksite ja mida päris iga päev ei ostaks.
Noh, jõudsime selle suure ja ägeda asja ära oodata. Sirvisime siin mõni aeg tagasi  IKEA kataloogi ja seal oli mõnus puidust kööginurk. Lisaks sai osta veel potte-panne ja muid köögi-vahendeid.(Tikker, just seesama kööginurk, millest sa pajatasid ja vaimustuses olid :)).



Läksimegi seda shoppama, sips IKEAsse, sips tagasi. Kööginurk ise maksis muidu 129 €, aga siis oli soodukas ja sai hoopis 89 €. Seega kolmkümpsi nagu maast leitud. Kui nad kööginurga ostsid oma raha eest, siis potid-pannid, söögid-purgid tegime meie välja. Kusjuures siiamaani mängivad seal nurgas. Juba mitu nädalat!!! See juba on midagi.
IKEAs müüdi muidu igast riidest toiduaineid/köögivilju ka, aga minu arust nende hind oli veits liiga kirves ja pealegi pole neid ise mitte midagi õmmelda.
Oluline selle asja juures oli see, et lapsed said aru, et kui raha koguda, siis võib omale midagi vägevat osta. Targad tüdrukud, noh.
Nüüd koguvad nad Abbile mängumaja jaoks raha. Äh, kas just maja jaoks, aga millegi jaoks, mis sinna majja osta saaks. Sisustust või midagi. Maja tuleb ju nagunii laudadest ja muust ehitusmaterjalist. Läheksime lastega laudu ostma w? :D:D

Me vaatasime  Tarmoga mingi aeg tagasi toas ringi ja leidsime, et me ei ole koju, alates kolimise ajast sisuliselt mitte midagi juurde ostnud. Ja kusjuures, ei tunne ka, et vajaks hullult midagi. Mõtlesime vahepeal, et ostame suurde tuppa ühe korraliku diivani – sellise suure ja laia, kus mõnus lebotada oleks.  Noh, umbes sellise nagu Eestis on. Hind oleks siin umbes 400-500 €. Mõtlesime veel veits ja otsustasime, et pole vaja. Diivan ja tugitoolid ju olemas! Koonerid, noh.
Kui me Eestisse tagasi kolime, siis me ei saa seda ju nagunii kaasa vedada ja siia ka ei raatsiks nagu jätta. Säästame selle raha siis parem sauna kerisele ;)
Ekotorilt ostsin omale köögi nurka kapikese. Maksis koguni 9 €! :) Täpselt paras hind ja sobib sinna  nurka nagu rusikas silmaauku. Mu paberipahn vajas just sellist kappi. Ekotoril kauplesin kusjuures  9  € peale, sest sellel oli põhi lahti (alghind oli 18 €). Aga kuna mul oli JUST SEDA kappi vaja, siis mind see lahtine põhi ei heidutanud. Meil kodus PVA liimi on, seega  - no probleemo.
Ega rohkem mingit mööblitükki polegi ostnud.
Lastetuppa oleme 2 vaippa ka ostnud. 

                                                          Mõnus lilleline vaip


                                               Ja selline lepatriinudega vaip ;)

Selle lillelise vaiba tõin ma IKEAst jalgrattaga ära. See lihtsalt nii meeldis mulle ja Tarmo oli sellel ajal autoga Eestis. Tulin nagu loll oma vaibaga, aga kohale jõudsin! Maksis 39,90 €
Teine on lepatriinu vaip, mis ka mulle meeldis ja lepatriinu teema on meie peres veel endiselt kuum, siis see oli ka väga 5 + ost. Selliseid müüdi Prismas ja -70% hinnaga ehk 21 €.
Tüdrukute tuba on suht suur, mahuvad mõlemad vaibad ära ja jääb põrandapinda veel ülegi.

Sellega meie kodusisustamine põhimõtteliselt ka piirdub - 1 kapike ja 2 vaippa :):)

Kuna talv on tulemas, siis peab Eesti kodusse  vaipasid vaatama hakkama. Seal ju põrandad täitsa lagedad. Parkett pole ka teab mis soe pind! Jõulude ajal saame pikemalt kodus olla ja ei viitsiks oma varbaid külmetada.
Tuleme juba 19 ja tagasi peale uut aastat.  Seega täitsa korralikult ;)

Mõni nädal tagasi tuli koju teateke, et uuest aastas t üür tõuseb. Nii oli tegelikult ka eelmisel aastal. Ei mäletagi, kas kirjutasin sellest või mitte. Igatahes tõuseb uuest aastat üür 20 euri + 10 euri  näo  eest  vee pealt ehk siis 60 € tõusu. Praegu maksame 590 €, uuest aastast siis 650 €.
Toiduhinnad on ka vaikselt tõusnud. Peaks siin millalgi jälle ülevaate tegema. Eelmisest ongi vist juba aastake möödas...
Selles mõttes, on sama seis, et siin ka asjad kallinevad. Ainuke vahe on see, et siin tõuseb ka palk. Eestis mitte.

Käisime Janeliga hambaarstil. Siin oleks muidu 5.aastasena nagunii kohustuslik kontroll tulnud, aga kuna ta kaebas ühes hambas valu, siis käisime juba praegu ära. Noh, hambaarstil käimine on siin üks korralik kunst. Kõige pealt tuleb käija nö hooldaja juures ja alles seejärel pannakse hambaarstile aeg. Esimesel käigul ei tehta midagi peale faktide tuvastamise. Janeli kikud vaadati kenasti üle, üks pisike auguke oligi. Kuna öeldi, et alles algstaadiumis see purunemine, siis väga hull asi pole. Pandi hammastele mingit tugevdajat peale ja lisati hambaarsti järjekorda. Aja saime siis  1. veebruariks! Päris korralikud järjekorrad.
Sinna hooldaja juurde minemist ootasime ka 1,5 kuud. Kuna Karolini aeg muudeti ära, siis tema saab hooldaja juurde üldse peale 3 kuud ootamist . Ei saa siin kuhugi kohe ja ruttu. Kui eraarsti juurde läheks, siis ikka vast saaks, aga seal on hinnad kindlasti sellised, et kuku pikali. Ei viitsi isegi mitte vaadata. Kuna Karolin millegi üle ei kaeba, siis võime oodata kah ;)

Tööga on praegu sellised toredad lood, et seda praktiliselt polegi. Kui oktoobris oli tööd täitsa normaalselt, siis novembris on töö nagu poega pühitud! Just pidasingi 8 päevast puhkusepausi. See, et novembris tööd ei ole, pani vist ajule väikse põntsu ja ma olin alguses täitsa masekas. Kodus midagi teha ei viitsinud, vedelesin lihtsalt diivanil ja vahtisin telekat. Millegi tegemiseks vaimu polnud. 
Nüüd hakkab see masekas vaikselt üle minema.
Novembris on mul 4 tööpäeva :D:D Selle palgaga lammutab küll kõvasti :D
Asi selles, et kõik on oma puhkustelt tagasi ja pole kedagi enam asendada vaja. Juunist-oktoobrini oli tööd täitsa normaalselt. Mitte küll täistunnid, aga piisavalt.
Nüüd korraga selline kokkukuivamine. Aga noh, mis teha?...
Uurisin tööandjalt, et kui kaua selline asi kesta võib ja sain teada, et põhimõtteliselt kuni veebruarini, siis hakkavad talvepuhkused ja sealt edasi tuleb juba kevad ja uued teised puhkused.
Kolm kuud selliste tundidega veeretades ei jõua vist eriti kaugele ? :D 
Mõned korrad toidupoodi ehk ;)
Tööandja kirjutas mulle töölt ajutise iseloomustuse, et sellega TE-toimistusse läheksin, seal enda olukorrast räägiksin ja peale seda Kelale  peruspäiväraha taotluse teeksin. Põhimõtteliselt on tööl käival inimesel õigus seda taotleda, kui tema töötunnid jäävad alla 80 % normtundidest. 
Noh, mul tuleb novembris tubli 18 % !! :) 
Kui juhuslikult keegi haigeks otsustab jääda, siis saan loomulikult lisatööd.
Ega seda peruspäiväraha väga palju  tulegi, nii 300-400 € vast. Aga noh, midagi ikka. 
Ise oli nii loll, et kohe PAM-iga (ametiühinguga) ei liitunud, siis maksaks liit juba 40% palgast. 
Loll, loll, loll! 
Ma lihtsalt ei osanud ette näha, et töö sedasi pauhti otsa saab. Olgu see mulle õpetuseks! 
Ja teistelegi - kui on töö, liituge ametiühingutega. Soovitan soojalt ;)

Praegune olukord, kus mul tööd ei ole,  ei ole tingitud minust vaid tööandjast, sest tööd lihtsalt pole.
Tööleping on ka tegelikult suht nutune. Kui katseajal oli leping, kus tööandja oli kohustatud tagama 40-120 töötundi 3. nädalal peale, siis nüüd on selline, kus kohustuslike tunde polegi. Ja TES-is on veel see tore pügalake, et kui tööandjal näiteks 3 x kolme nädala jooksul tööd üldse pakkuda pole, siis võivad nad automaatselt töölepingu lõpetada. Ma ei kujuta ettegi millal mul õnnestuks normaalne tööleping saada. 
Üks sai siin alles peale 3 aastast töötamist korraliku lepingu :D

Ja VÄGA, VÄGA paljud firmad teevad selliseid ne rõõbja-ne majssa lepinguid. Normaalsed töölepingud on väga vähestel. Näiteks koristajatel on normaalsed lepingud, sest seal on kaadri liikuvus nii suur ja see on üks  punkt, millega töötajat kinni hoida. Ikkagi korrektne tööleping ;)

Ehk praegune olukord sunnib mind rohkem tegelema nende töö ja palga asjadega. Äkki lähen küsin lõpuks nõu, kuidas ja mida nö firma loomiseks tegema peab! Vaba aega ju hetkel on! 
Vaim, ausalt öelda, tõrgub praegu selle firma loomisega tegelemast. Mingi suurem madalseis vist! Imelik on kirjutada, et firma. Siis on selline tunne nagu oleks mingi suurem teema või asi. Tegelt ju pole. Võiks öelda näiteks, et asjaajamise pisiputka :D:D

Nüüd siis selle müüja töö juurde. Kui olin töövestlusel ära käinud, siis järgmisel päeval see poe juhataja helistas veel ja ütles, et kõik on vinks-vonks, et põhimõtteliselt ma VIST saan sinna tööle, aga kuna avalduste esitamise tähtaeg pole veel lõppenud, siis peavad nad veel võimalikud teised avaldused ka ära ootama. Lubas helistada, kui tähtaeg läbi on. Helistaski 2 nädala pärast ja ütles, et ma ei saa ikkagi sinna tööle. Põhjuse ütles ka, mis oli midagi kassaga seotud. Ausalt öeldes ei saanud sellest põhjendusest aru, sest kasutas nii palju selliseid termineid, mille tähendust mina ei teadnud. ütlesin siis omalt poolt, et pole hullu midagi ja eks hoian kuulutustel ikka silma peal. Tema lisas ka veel omalt poolt, et kui nende poeketis mõni pakkumine tuleb, et siis ikka julgelt kandideeriksin, kuna ma olen juba töövestluse läbinud. Ei tea kas see oli lihtsalt elementaarsest viisakusest öeldud või oli soovitusel tõsi taga ka. 

Nii ja KUI ma  oleksin selle töökoha ikkagi saanud, siis ei oleks ma seda  nagunii vastu saanud võtta, SEST....