Muinastulede öö - suvehooaja lõpetamine

Muinastulede öö ongi minu jaoks tavaliselt suvehooaja lõpetamise eest. 

Eriti sel aastal, sest terve augustikuu on nagunii üks suur sügis olnud ja lisaks sellele pean ma juba homme Tartusse ära sõitma. Suvi tähendab minu jaoks ju enamasti talu juures askeldamist. Eks teisi ettevõtmisi ole ka, aga suuremalt jaolt kulub vaba aeg ikkagi talu juures nokitsemisele. 

Nüüd, kus teisipäevast loengud juba pihta hakkavad, siis pole enam reaalselt aega talu juures askeldada. Varasemalt olid loengud üle nädala ja siis seda aega ikkagi jagus. Nüüd on need igal nädalal (õiguse nädalal neli päeva, õiguse-pedagoogika nädalal viis päeva) ja ajaga on ikka väga tuuga. See vähene aeg, mis ma üldse kodus olen, tuleb tüdrukutele panustada, sest muidu nad varsti ei näegi oma ema :)

Talu askeldustes olengi sellel aastal täitsa järje peal. Karjuvad tööd on enam-vähem kõik tehtud. Täna värvisin kempsu ka ära ja see ei jäägi ripakile. Viljapuud ja muud taimed tuleb kitsede eest veel kinni katta, veevoolikud kokku kerida ja veetünn tühjaks lasta...homsega peaks ära tegema küll. Rohkem ei olegi selliseid karjuvaid asju ja seega võin tõdeda, et olen omadega mäel :)

Uhkest kempsust pilti ka:

Tuttuus välikäimla :)

Oleks tahtnud maakividest alumise ääre ka ära laduda (hetkel see kole Fibo), aga ei jõudnud. Ei saa lubada ka, et jääb järgmisse kevadesse, sest kevadel on samuti koolis vist kiire, aga järgmisel suvel teen kindlasti ära. Ühesõnaga sellest tuleb üks udupeen välikäimla :)

Eile oli muinastuledel kusjuures väga mõnus ilm. Kui võtame arvesse, millised ilmad olnud on, siis oli suisa super ilm. Ainukeseks miinuseks olid väikesed vastikud sääsed, kes nii valusalt oma nõelaga torkisid ja neid sääski oli vist mustmiljon. 

Pean tõdema - ellu jäime! :) 

Nii ellu, et istusime isegi tunnikese veel mänguväljaku kiigel ja nautisime seda mõnusat õhtut.

Õhtu kogub hoogu

Mõnus sume õhtu

Ilus lõke oli

Leiame kodutee

Suvi on minu jaoks niisiis läbi saanud ja püüan end nüüd uuele lainele sättida.

Oleme igal hommikul ikka mõnusalt põõnanud, nii 10-11-ni (!), ja ei teagi, kuidas ma kell 6 ärkama hakkan! :) 

No eks ma ikka hakkan! Mis mul muud ikka üle jääb! :)

Kui suvest nüüd kiire kokkuvõte teha, siis oli tegemist väga laheda suvega. Mina olen sellega igati rahul. Hiiumaal, aukudega kivirallil, jäi küll käimata, aga mis sest ikka - järgmisel aastal proovime minna :)

Traditsiooniline rabamatk on ees ootamas ja selle teen kindlasti ära. Tavaliselt toimub mul see septembri keskpaigas. Kui varasemalt olen saanud ilma järgi minna ja suvalisel päeval, siis nüüd on ring koomale tõmmanud ja sellist valikuvabadust pole. Ära teen selle kindlasti!  Vaja ju nooruse eliksiiri hüpata! :):):)

Ahhoi, mu sõbrad! 

Järgmises sissekandes kurdan kindlasti, kui palju õppida on! :) 

Kool pole veel alanudki, aga mina olen juba pikemat aega õpikute taga olnud. Mõned päevad tagasi sain esimese ja teise karistusõiguse loengute materjalid kätte ja pidin selle mahu suuruse tõttu pikali kukkuma! :) 

Ja see on ainult üks aine! :):):) 

Süsissemestril on mul kokku 15 ainet ja 54 EAP-d (norm on siis 30) - nalja hakkab veel saama! :):):)

Samas ind ja tahtmine on mul praegu vägagi suur. Mine tea, äkki teen külma kõhuga ära :)

Jõudsin taas ikka õigesse nädalasse kirjutada. See iganädalane sissekanne kipubki pühapäeva õhtusse jääma ehk viimasele minutile! :)

Nüüd küll ahhoi! :)

Sügis hiilib ligi

 

sügisesed pihlakad

Sügis mulle iseenesest meeldib, sest siis peab vaikselt tavarutiini tagasi naasma. Seened meeldivad ja värvilised lehed. Kurelaul ja esimene september. Isegi kooli ootus meeldib. Mis mulle hetkel ei meeldi on see, et kogu aeg ainult sajab! Olgugi, et sügiskuud alles tulevad, on terve augustikuu olnud tunne, et sügis on juba saabunud. Ainult sadu saju otsa! Ja paremaks ei lähe midagi! Ei saa isegi peotelki korralikult kokku korjata, sest katted on märjad. Peale talgusid ootasin sobivat ilma, et telk kokku pakkida, aga kogu aeg ainult sadas ja sadas ja sadas...ühel hommikul oligi telk juba tagurpidi hoopis teises kohas, kuhu me selle paigaldanud olime. Noh, eks seda oligi arvata, sest vihmaga kaasneb ju üldjuhul tuul ja milline tuulehoog ei tahaks siis minu peotelki minema viia :) :)

Õnneks väga hullu midagi ei juhtunud (kõigest paar kõverat posti) ja telki saab järgmisel korral jälle kasutada. Mitu päeva olen katteid kuivatanud, aga kogu aeg tuleb järjekordne sadu ja kastab need uuesti märjaks. Täna lohistasingi katted kuuri ära ja proovin mingi valemiga neid seal kuivaks saada. 

Sügise hõngu on igatahes tugevalt tunda. 

Ma püüan kõik oma tegemised augusti lõpuga valmis saada, sest sügissemestril olen rohkem Tartus, kui Haapsalus ja siis ei ole mul küll enam aega taluga mässata. Siis on juba uued tegemised. 

Krundilt korjangi juba asju kokku, küttepuud on veetud, aiamaa ja kasvuhoonega mässan uuel nädalal. Uus kemps oleks ka vaja üle värvida, aga ei õnnestu kuidagi, sest kogu aeg ainult sajab. Kui sedasi jätkub, siis järgmiseks aastaks on see kemps juba mädanenud :):) 

Enam ei olegi tegutsemiseks väga palju aega jäänud, sest minu esimene loengupäev on 31.augustil ja seega sõidan 30.augustil Tartusse ära. Sellel kooliaastal saadab tüdrukud kooli ja teeb kohustuslikud klõpsud nende isa. Minu jaoks on see kuidagi imelik...Mõtlesin korra, et jätaks äkki kaks esimest loengupäeva vahele, siis saaks tüdrukud ikka ise kooli saata, aga...nii ka ei saa. 

Ma olen nii palju aastaid seda võimalust oodanud, et ülikoolis õigust saaks tudeerida ja ma ei saa ega kavatse loengutest nii kergekäeliselt puududa. Ühesõnaga sel sügisel saadab tüdrukud kooli isa. 

Nagu aru saada, siis ma ootan ise ka seda kooli algust suure innuga. Ilmselt olen sel aastal rohkem elevil, kui eelmisel sügisel ja arvata võib, et tegelikult ootan õiguse loenguid rohkem, kui pedagoogika. Samas ei tähenda see seda, et ma pedagoogikat nüüd kuidagi üle jala võtaksin. Kaugel sellest. Üritan teisel kursusel veidike parem olla, kui esimesel ;) 

Ühesõnaga sügis hiilib ligi.

Pokumaa talgud vol 2

Eelmisel aastal olid esimesed ametlikud talgud. Sel aastal olid teised. Järgmisel aastal kolmandad ja kõik järgnevad aastad samamoodi. Nii kaua kuni Pokumaa ükskord valmis saab! 😊

Ja kui see ükskord juhtub, siis saab Pokumaa talgupäevadest Pokumaa suvepäevad – ei mingeid töid, ainult trall ja pidu 😊 Kunagi see aeg saabub! 😃

Et kõik juba varakult oma aega planeerida saaksid, siis toimuvad Pokumaa suvepäevad igal aastal juuli teisel nädalavahetusel. Reedel võivad talgulised juba vaikselt laekuma hakata, laupäeval teeme korralikult tööd ja pühapäeval annan üldiselt lahke loa koju tagasi minna 😉 Samas luban soovijatel ikka kauemaks ka jääda 😊

Selle aasta oli talgude eesmärgiks puud saagida-lõhkuda ja suvila põrand killu-liiva alla saada. Nimekirjas oli teisi nipet-näpet töid ka, aga need kaks olid prioriteetideks. Saime need tehtud! Lisaks palju muud ka!

Olen nende talgudega ja oma armsate talgulistega ikka väga, väga, väga, VÄGA rahul.

Suvila põrand sai niisiis killutatud ja liivatatud. Nüüd tuleb millalgi tänavakivi peale ja katusealune ongi olemas. Igal aastal on natukene seda hoonet putitatud, küll see ühel hetkel kasutuskõlblikuks ka saab 😉

Puud said saetud ja lõhutud, isegi katuse alla riita laotud. See ületas juba igasugused ootused.

Karolini puuonn sai omale seinad ja sinna võib nüüdsest isegi sisse kolida 😊 Ütleks, et tegemist on suisa luksusliku väikese majaga, mitte onniga. Ühesõnaga udupeen majake puu otsas 😊

Pokudel sai juuksed maha lõigatud. Suve teisel poolel muutuvad nad üsna inetuks ja siis olen juuksed lihtsalt maha lõiganud. Silmale ilusam vaadata ja kevadel on vähem tööd, sest ei pea neid kuivand juukseid maha kraapima.

Elupuude ümbert sai malts ära korjatud. Suvel ei raatsinud seda teha, sest nii kuiv oli ja kõrge „hein“ hoidis elupuudel niiskust. Nüüd, kus vihma kogu aeg ainult sajab, oli paras aeg see malts sealt ära korjata. Tüdrukud tegid tublit tööd :)

Isegi punased sõstrad sai ära korjatud ja sõnnikuhunnikul malts maha murtud.

Vähe sellest, et tööd sai tehtud, siis talgulised püstitasid ise välitelgi, paigaldasid valgustid, meisterdasid laua-pingid. Ühesõnaga tegime kõik koos selle, et õhtul õdus istumine oleks. Saun ja kümblustünn olid nagu rusikas silmaauku. Täpselt see, mida peale tööpäeva vaja oli!

Kolmapäeval-neljapäeval lubas talgupäevaks ikka korraliku sadu. Õnneks läks ikka teisiti ja ilmataat hoidis meid. Kella 10-11 ajal tuli korra väike sabin, aga see oli ka kõik. Järgmine sabin tuli peale südaööd. Noh, see ei olnud enam mingi sabin, täitsa korralik vihm oli.

Talgupäev õnnestus ideaalselt ja siin polegi enam muud lisada, kui järgmisel aastal uued tööd!

Las pildid kõnelevad enda eest:

Pokumaa suvila

Töödejuhataja, ametlik riietus :)

Eeltööd

Muld välja ja kivid asemele

Laotud

Tasandamine 

Liiv tambitud

Varsti saab tantsida ka :)

Onn valmib, minu kuldsete kätega meistrimees!

Varsti võib sisse kolida :)

Puud saavad saetud-lõhutud :)

Näitame ka stiili :)

Selleks korraks jälle tehtud :)

Malts sai eemaldatud

Pokudel juuksed lõigatud

Esimene talguline

Telk sai püsti, nüüd valgustus

Pidulik värk!

Talgu-tort ja puha :)

Ka nii võib :)

Lõõgastume :)

Öö on saabunud 

Vihma kallas meile sobival ajal :)

Kniks ja suur, suur kummardus talgulistele! 

Olümpiasangari vastuvõtt Haapsalus!

Reedel oli Haapsalu lossiplatsil meie olümpiasangari vastuvõtt!
Võtsin minagi tüdrukud kaasa ja viisin olümpiavõitjat vaatama. Seda enam, et võitja tuuakse ju koju kätte 😊

Meie Haapsalu :)

Ilm oli suurepärane, mitte nagu täna – sajab ja on sombune. Samas on hea, kui selliseid sombuseid ilmasid ka on, sest siis saab toas asjad tehtud ja lisaks tööasjad ka. Augustikuus proovin kõikide oma tööasjadega ühele poole saada, sest kardan, et sügisel läheb mul ajaga ja koolitöödega ikka väga tuugaks ja siis ei ole hea, kui sellised tegemised ripakil on, mis tegelikult ära oleks saanud teha.

Lähme meie olümpiasangari juurde. Vastuvõtt oli väga armas ja äge. Kui Katrina Lehis koos oma treeneritega kohale sõidutati, siis tuli lausa pisar silmanurka – nii ilus oli 😊

Haapsalu linn kinkis Katrinale krundi ja mõlemad treenerid said 10 000 eurot taskuraha. Igal soovijal oli võimalus koos võitjaga fotografeerida ja autogrammi küsida. Nüüd mõtlen, et miks meie seda ei teinud? Noh, järgmise olümpiavõidu korral siis teeme 😊

Kui naiskonna vehklemine algas, siis ei olnud mul suuremaid tüdrukuid kodus ja otsisin, kus nad on. Noh, et kedagi enda kõrvale vaatama saada. Kuidas ma siis üksi seletan ja hõiskan, eksole? Suuremaid ei leidnud, aga Johanna oli. Kutsusin ta teleka ette ja selgitasin, et mis nüüd toimuma hakkab 😃 Noh, tubli lapsena istus ta diivanile ja vaatas kaasa. Beljajeva tegi imelise alguse ja olin juba kindel, et võit tuleb üsna kergelt. Tuli ta jah! Kuni Embrichi tulekuni oli olukord ikka väga närviline, sealt edasi läks silmnähtavalt paremaks. Lehise viimane ring oli ka üle prahi! Küll ma siis karjusin, plaksutasin, seletasin läbi terve võistluse. Vahepeal vaatasin, kas aken on ikka kinni, muidu naabrid või õues viibijad kuulavad, et mida ma sedasi karjun 😃 Ühesõnaga hästi läks ja võit tuli koju!

Täna pandi olümpiamängudele punkt ja selleks korraks on teleka ees istumised taaskord istutud. Meie sportlased said üldjuhul hästi hakkama. 

Kahju on sellest, et Epp Mäe lohutusringi edasi ei saanud, aga mulle väga meeldis Epu intervjuu peale võistlust, kus ta kaotusega leppima pidi. Ütles nii nagu asjad on, ei hakanud jaapanlannale kaotatud võistluse osas mingeid vabandusi tooma. Tunnistaski, et jaapanlanna oli ebamugav vastane ja ta lihtsalt ei osanud tema vastu maadelda. Väga viis, et julgeb asjadest nii rääkida nagu need on. Jääme lootma, et Pariis 2024 on Epule õnnelikum ja ta toob sealt oma medali ära. Entusiasmi ja tahtmist tal jagub ja seega ma usun, et järgmine olümpia toob ka medali ära. Tegelikult ma olin enam-vähem surmkindel, et ta toob selle medali juba sel korral ära. Läks siis nii 😉

Kaidi Kiviojast oli tõeliselt kahju. Kuna ta ujumisest viimasena välja tuli, siis oli tal edaspidi väga raske võistelda ja on täitsa mõistetav, et võistlus pooleli jäi. Tegelikult ei ole ta midagi nii nõrk ega pehme. Oleks ta rattarajale teistega koos saanud, oleks väga hea võistlus tulnud. Aga jah, paraku see ujumine!

Millise riigi lipuvärvid on samad, kui meie riigil? Õige vastus on Botswana. Neil on küll heledam sinine, aga värvideks ikkagi sinine, must ja valge. Mis mulle võistlustel silma jäi oli see, et vähe sellest, et meil värvid samad on, siis kergejõustiku võistlusriided olid ka enam-vähem samasugused. Kerge kokkusattumus või nii. või siis just planeeritud. Pilti ka selle tõestuseks. Kuna ma foto panen Rasmusest, siis mainin ära, et tema tegi suisa suurepärase etteaste. Nüüd siis fotod:

Eesti

Botswana

Kümnevõistlejatele elasin ka kaasa ja minule jätsid igati sümpaatse mulje nii Tilga, kui ka Erm. Hea tõdeda, et meil ikka tuleb mehi peale, kellele kaasa elada.

Esimest korda elus vaatasin veepalli. Minus tekkis küll küsimus, et miks selline ala olümpial on? 😃 Vaatasin ja imestasin!

Olümpia alguses olin paar päeva täitsa rõõmus ja roosa, sest sain neid võistlusi Soome kanalist vaadata, aga mõned päevad hiljem avastati, et kanalid on lahti ja blokk pandi peale. Eestil puudub õigus Soome kanalites spordivõistlusi näidata ja seega ilmus telekasse must ruut. Ma olin nii, nii, nii kuri. Kanal 2-st võib ka vaadata, kui närv vastu peab. Minul ei pidanud, sest ma ei lihtsalt suuda neid reklaame söögi alla ja söögi peale vaadata. Ühe päeva nuputasin ja mõtlesin, lõpuks saingi sellise diili, mis oli mega hea – sain vaadata olümpiat ja saan edaspidi oma laskesuusatamisi ka vaadata 😉

Ühesõnaga lõpp hea, kõik hea! Elagu meie olümpiasangarid!

Võitjad!

Kas meil on üldse vaba valikut?

COVID-19 kogub tuure üles ja vaktsineerimise küsimus on üha teravam.

Minu sõpruskonnas on nii vaktsiini pooldajaid, kui ka vastaseid.

Mina ise?

Ma ei ole vaktsineerimisvastane, aga COVID-19 vaktsiini ma endale teha ei lase. 

Vabatahtlikult küll mitte!

Miks?

Sellepärast, et ma lihtsalt ei usu sellesse vaktsiini. 

Kas see tähendab ka seda, et ma ei usu koroonaviirusesse?

Ei, see ei tähenda seda. Minu jaoks on see viirus, mis võib mõnele inimesel mõjuda väga rängalt, samas kui teine põeb selle läbi nii, et ei saa arugi. Mina usun oma immuunsüsteemi rohkem, kui sellesse tundmatusse vaktsiini. 

Miks ma sellesse vaktsiini ei usu?

Eelkõige sellepärast, et ma ei saagi nüüd kokkuvõttes aru, mille jaoks seda üldse tehakse. 

Esimese hurraaga, kui vaktsiini tootma hakati, siis reklaamiti seda kui vahendit, mis aitab koroonasse nakatumist vältida. Teed sutsaka ära ja haigeks ei jää! Selline see vaktsiini mõte ju on!

Vaktsineerin end puukentsefaliidi vastu ja ma ei haigestu! 

Vaktsineerin oma lapsed leetrite, difteeria, läkaköha vastu ja nad ei haigestu! 

Vaktsineeriks end COVID-19 vastu, aga...ma ju haigestun endiselt!

Kui ma haigestun ikkagi, siis miks ma seda asja endale sisse peaksin süstima?!

Nüüd, kui on ilmnenud, et ka vaktsineeritud haigestuvad (oma tuttavate seas kolm juhust olemas!), siis on võetud sammuke alla ja vaktsineerimise üheks mõtteks on haiguse kergem läbipõdemine. Kes sellele garantii annab, et ma põen kergemini läbi? 

Äkki ma põen ilma vaktsiinita selle haiguse täpselt samal raskusel läbi? 

Äkki ma üldse ei põe? 

Äkki tekivad mul peale vaktsineerimist tervisega probleemid?

Äkki, äkki, äkki...

Ma leian, et vaktsineerimine on iga inimese vaba valik ja survestamisega vaktsineerimine ei ole kohe kindlasti õige. 

Anneli Ott ei peaks kohe kindlasti ministri kohalt tagasi astuma (ja teda ei peaks tagasi kutsuma), sest see on TEMA valik, kas ta vaktsineerib või mitte. Tegelikult me ei teagi, kas ta siis on vaktsineeritud või mitte, sest see on TEMA isiklik küsimus. See ei ole see koht, kus peaks vktsiiniga"eeskuju" näitama. Eriti sellise vaktsiini osas, mille kasust meil tegelikult aimu ei ole ja mille tagajärgi me tegelikult ei tea... 

Kui inimene on otsustanud end vaktsineerida, siis see on TEMA valik. Kui ta on otsustanud, et ta ei vaktsineeri, siis ka see peab olema TEMA valik.

Kui asjad nii edasi liiguvad nagu need praegu liiguvad, siis tekibki küsimus, et kas meil on üldse vaba valikut? 

Siia lõppu sobib hästi tekst, mis Facebookis vaktsiini kohta ringleb:

Küll see süst kaitseb kõikide tüvede vastu, aga samas ei kaitse kõikide tüvede vastu. Süstitud haiglasse ei satu, aga siiski satuvad. Piisab ainult ühest või kahest süstist, aga samas ei piisa ka, tulevikus tuleb teha buusterid. Samas süstitud inimesed viirust ei levita, aga levitavad ikkagi, aga nakatuvad süstimata inimestest, sest see süst kõikide tüvede vastu ei aita, kuigi samas aitab ka. Süstimine on vabatahtlik, aga keelduda ei tohi. Muidugi enam piiranguid ei tule, aga samas tuleb ka, sest meil on uus tüvi, mille vastu see süst ei aita, aga samas aitab ka, kui teha veel kolmas ja neljas süst, sest kaitse kestab pool aastat, aga tegelikult piisab ainult ühest süstist või kahest süstist. Aga vaktsineerige ennast selleks, et peatada levikut, aga samas see levikut ei peata, ainult põete kergemini ja haiglasse ei satu, kuigi täielikult süstitud inimesed siiski võivad sattuda haiglasse. Läbipõdenutel on antikehad, aga samas ei ole ka ja sellepärast peavad ka läbi põdenud inimesed ennast süstima, sest antikehasid ei ole, aga samas on, neile piisab ainult ühest süstist, aga tulevikus tuleb siiski teha buusterid sellepärast, et ühest või kahest süstist siiski ei piisa. Kuna see tehnoloogia on uus, siis me teame, et see süst on ohutu ja turvaline, aga samas ei tea ka, sest et see tehnoloogia on uus, aga me teame, et süst on ohutu, turvaline ja efektiivne. Ühesõnaga, olukord on kontrolli all...

Nii see umbes ju ongi...