Lehevaatamisi kokku

esmaspäev, 31. oktoober 2016

Koolivaheaeg...

...sai juba läbi :):)

Niuh ja läinud see oligi!

Tänasest siis juba jälle kooli-lasteaeda, seega viimane aeg tunnistustest ja vaheaja tegemistest kirjutada.

Tunnistused olid head - Janelil kõik viied, Karolinil põhimõtteliselt viied-neljad pooleks.


 Tegelikult ma Karolini tunnistusega väga rahul pole, sest tean, et loodusõpetus võiks vabalt "5" olla, samuti kirjandus ja eesti keel.
Ainuke, millele ma õhku sisse jätaks on inglise keel ja seda ka sellepärast, et ta ei saanud Soomes korraliku põhja alla. Inglise keeles ei ole mina ka paraku suurem asi õpetaja. Aitan teda nii palju, kui oskan, aga jah...
Point ei olegi niivõrd hinnetes, vaid selles, et tean tema võimeid. Lisaks on tal iga kell olemas inimene, kellelt vajadusel abi küsida. Aitan ja õpetan teda hea meelega.
Vene keelega tegime kohe sellise reegli, et kui midagi õppida on, siis õpimegi koos. Saab tugeva põhja alla.
Nüüd, uuest veerandist, õpime neid aineid ka koos, mis praegu tunnistusel neljad olid.
Eks siis jõuluvaheajal ole näha, kas asjast on tolku või mitte ;)

Janeli õppimise koha pealt ei saa ühegi asja kallal nokkida. Tema on meil nii kohusetundilk, et õpib isegi need asjad kohe ära, mida alles mitme päeva pärast oleks õppida vaja. Hommikul vaatab igaks juhuks veel koolikoti üle, et kas kõik asjad on ikka kaasas. Ma ütleks, et isegi ülim kohusetundlikkus. Loodetavasti jätkub see kuni ülikooli lõpuni :) :) Seega 5+

Vaheaja algus möödus tüdrukutel igavalt, sest kusagil ei käinud ja suurt midagi teha ei olnud. Õues olid ka vihmased ilmad, seega logeleti põhimõtteliselt niisama toas.
Paaril korral käisime kõik koos meie kohalikus raamatukogus. Johannale meeldib hirmsasti raamatukogus käia, sest seal saab mängumajas mängida ja raamatukogutädi käest saab alati suu ka magusaks :)

Nädala alguses käisime kinos "Trollide" multikat vaatamas. Päris hea multikas, endalegi meeldis.
Loomulikult on poes juba igast trollide pusled ja muud vidinad müügile tulnud, et vanemad end korralikult ikka ribadeks osta saaks.
Lubasime Johannale ka siis ühe pusle - tal on parasjagu puslede hooaeg käsil ;)

Kui reede oli kätte jõudnud ja õues järjekordne vihmane ilm, siis otsustasime, et ei vedele seda päeva niisama kodus ära vaid lähme käime pealinnas. Selline uitmõte.
No ja läksime.
Saime käidud teletornis, botaanikaaias ja Lotte kohvikus.

Teletornis ei olnud mina veel kordagi käinud. Äkki lapsena olen - ei tea.
Vähemalt ei mäleta küll, et oleks seal kõrgel varem olnud.
Perepilet maksis 26 euri ja sellega sai nii teletorni, kui ka botaanikaaeda.

Mäletan, et botaanikaaias olen küll kunagi käinud, aga minu mäletamist mööda jäi see kuhugi Pirita tee äärde. Mäletasin ilmselt valesti, sest see jäi põhimõtteliselt kohe teletorni kõrvale.

kohustuslik

vaade ülevalt alla - kergelt kõhe oli

meie selfi ülevalt alla

Botaanikaaiast teletorni

Lastele meeldis mõlemas kohas - nii teletornis, kui ka botaanikaaias.
Torni põrandal on sellised klaasist "augud", kust saad ülevalt alla vaadata. Selle klaasi peal oli küll veidi kõhe seista. Seest läks kohe nagu õõnsaks. 
Tegime tornis väiksed kakaod-koogid ka. Näljasemad oleks saanud praadi ka tellida, aga sealsed hinnad viisid suurema isu ära! :D 
Eriti veel siis, kui oled 5-liikmelise seltskonnaga :)
Juba kakaod-kohvi-saiakesed läksid ca 20 € maksma. Millest me veel räägime :):)

Botaanikaaias oli üks osa remondi tõttu kinni ja päris kõike ei näinudki, aga kuna me seal juba olime, siis käisime ja vaatasime seda, mida parasjagu vaadata oli võimalik.

õieke 1

õieke 2

õieke 3

õieke 4 ja 5

õieke 6

õtsud

Kõik pildid on tehtud telefoniga ja kvaliteet jätab seega soovida.
Fotokal sai nimelt aku tühjaks ja laadija on vennaga Norras. Nüüd ma siis nutan põhimõtteliselt patja, et laadijat pole ja ei saagi fotokat kasutada. 
Käisin Euronicsis ja tellisin laadija, aga ootan seda juba mitmendat nädalat. Ilmselt hakkas see Jaapanist liikuma. 
Paningi täna, suures hädas juba, FB seinale kuulutuse, et laenaks (või ostaks) Canon EOS 1100D laadijat ;) 
Mine tea - äkki kellelgi on kusagil ripakil :)

Teletorni-botaanikaaia päeva lõpetasime Lotte kohvikus, kus lapsed kõhud täis sõid. Mina sõin laste jääke ja sain ka kõhu täis :D 
Ega Tarmogi nälga jäänud, tema võttis oma prae Lidost, sest Lotte menüü ei sisaldanud sellist rooga, mida ta süüa oleks tahtnud. Pirtsakas, noh :)
Tegelikult mõtlesime kohe alguses, et lapsed saavad Lottes nosida ja meie siis Lidos, aga kuna mina sain jääkidest juba kõhu täis, siis ei tahtnudki Lidos enam midagi (peale mannavahu!).

Laupäeval olin nii lahke ja lubasin lastel kontoris õmblustöid teha:



Kuna ilm oli täitsa okei, siis julgesin nad kohe täitsa üksi sinna jätta, sest läksime ise Abbile  "tiigi" seest neid puid välja vedama ja oksi põletama.

Leek käis puu sees ilusti välja

Kokkuvõttes on puud välja veetud. Tarmo vedas, mina olin oksapõletaja. Vahelduva eduga käisin oma sõnnikuhunnikut laiali vedamas. Sõnnik sai kõik laiali, aga oksi jäi veel nii palju, et üks tööpäev tuleks veel ette võtta. Peale seda võiks kopp teoreetiliselt tiiki kaevama tulla, aga arvan, et ei hakka see aasta vist enam kutsuma. Raha kulutamise mõttes on hetkel natuke tähtsamaid projekte. Kui Eesti Loto sponsorit mängida viitsib, siis kutsun ;)

Sel ajal, kui meie Abbil askeldasime, majandasid tüdrukud niisiis kontoris. Kui nad sealt õhtuks läinud olid, siis oli kontori olukord täpselt selline nagu oleks tornaado üle käinud. 

veidi koristamist või nii :):) :D

öökull

Kupatasin tüdrukut järgmine päev kontorisse tagasi ja lasin suurema laga neil endil kokku koristada. 
Õmmeldakse kõike - patjasid, tekke, öökulle jne.

Praegu on juba kerge jõulumeisterduse tuhin peale tulnud. Otsisime netist  igasugu ideid, mida teha võiks. Pidime sel aastal ju kõik kuusekaunistused ise meisterdama.

Sedasi see vaheaeg siis möödus - siuh ja läbi ;)

laupäev, 22. oktoober 2016

Üks, kaks, sillakene valmis naks :)

Sain, mina, oma sillaga ühele poole.

Eile lõpetasin. Või oli see juba üleeile?
No vahet pole, valmis ta sai :)
Silla keskele oleks natuke veel mulda juurde vaja, aga hetkel sai täide sai otsa.


Ühelt poolt

Ja teiselt pool

See toru ootab ka silda

Eks selle silla kallal võiks natuke nokkida ka, sest mõningates kohtades on kahe erineva rea vahed kohakuti. Nii tegelikult olla ei tohiks, aga kuna mul ei olnud kive, mille vahel valida, siis tuli mul sellega leppida. 

Eks pean lisaks muule kraamile nüüd ka kive korjama/koguma hakkama, sest wc-sild on ka vaja valmis ehitada. Sellel aastal ei hakka sellega jändama, sest ei ole ei kive ega ka täidet. Las ootab kevadet.

Võtsin seal tiigi juures langetatud puudelt tulnud okste põletamise jälle ette. Kui tiigi nüüd nädalaga puudest ja okstest tühjaks saab, siis äkki jõuab siiski sel aastal tiigi ära kaevata.

Oksi ikka jagub:

2-3 päeva töö

Eks ma siis vaikselt põletan. Ega ma siis kõiki oksi ka lõkkesse viska. Osad oksad on sellised, millest ma KINDLASTI midagi meisterdan! Küll nagisid, küll konkse, küll pinke. No midagi ikka.
Kuhu ma need kuivama viin/panen - selles on küsimus!
Ei saa isegi rahulikult oksi põletada, ilma et midagi kõrvale ei pea panema :D
See on ikka täielik haigus!

Nagid, konksud, pingid :D :D

Mina rapsisin eile südamerahuga Abbil lõket teha, olgugi et oleks pidanud tegelikult koolipinki nühkima! 
Kui mäletate, siis kaks aastat puit-ja kiviehitiste restaureerimist.
Noh, mäletasin mina, et kool pidi algama oktoobri lõpus, aga kusagilt mingit infot ei tulnud. Minul oli meeles, et täpsemad juhised saadetakse veel e-mailile, aga mäletasin valesti - ei saadetud midagi.
Täna hommikul siis otsustasin asja uurida, et millal kool siis pihta hakkab. 
Tuli välja, et eile juba hakkas! :D

No ma olin alguses ikka päris nördinud, sest ei teadnud, mida teha. Mul ju Johanna ka köhaga kodus. Lõingi käega, et las siis see tänane päev läheb, aga südametunnistus hakkas piinama, et kuidas ma siis kohe alguses sedasi puudun. Õnneks sain Johanna ära sokutadaja läksin siiski kooli. 
Noh, Kinder Supriseks oli siis kohe ka tunnikas eile õpitud tööohutuse kohta. Selles mõttes polnud midagi hullu, sest sain 15 minutit raamatuga tutvuda ja asi sai tehtud.

Kui mina arvasin alguses, et kursused on üks kord kuus ja esmaspäevast reedeni, siis tegelikult on kaks korda kuus ja neljapäevast laupäevani. 
Homme ka siis kooli ;)

Maalrikursustel läheb ka mõnusalt. 
Esimene päev oli teooria, aga kõik ülejäänud on nüüd praktika. Praeguseks on kaks praktikapäeva olnud ja olen nende kahe päevaga mitu-mitu-mitu korda targemaks saanud. 
Kui alguses tundus segu tegemine minu jaoks kuuteadusena, siis nüüd on see nagu käkitegu.
Ma arvan, et kui mul seda korteriremonti ees ei oleks, siis mind see asi ilmselt ei huvitaks. Kuna remonti on vaja ikkagi teha, siis panen kõik olulise kõrva taha! Kodus kirjutan õpitu veel üles ka! 
Konkreetne nohik noh :)

Sellest ma aru ei saa, kuidas osad selle pahteldamise juures täiesti puhtaks suudavad jääda!? Mõlemad korrad, kui mina koju olen jõudnud, siis olen ma ise ka üks paras pahtel:

Esimene pahtelduspäev

Teine pahtelduspäev

Praktikapesa

Noh, kas pole ilus? :D Minu sein

Maalrikursustel on üheksa inimest, neist kaheksa naist ja üks mees.
Reustareerimiskursustel on kümme inimest, viis naist ja viis meest.

Mulle meeldib see OMA kätega tegemine ja ma täitsa fännan neid kursusi. 

Jaanuaris-veebruaris algab veel üks huvitav kursus ja kindlasti kavatsen ka sealt osa võtta. 
Noh, kui kohti muidugi jagub ;) 


teisipäev, 18. oktoober 2016

Septembritoimetused ja jõudmine tänapäeva

Nüüd on siis veel koerasaba jäänud - kirjutada septembrikuu toimetustest ja jõuamegi tänapäeva.

September on läinud seda rada, et hommikul ja lõunal olen olnud 100% iseenda ja oma aja peremees.
Aega on olnud, aga tundub, et ikka liiga vähe, sest tegemist on ikka nii palju.

Esiteks on talu juures sada miljonit asja olnud vaja teha ja tundub, et hetkel ka veel lõppu ei paista!

Aiamaa kraav kaevati ära ja see tähendas seda, et ääred on vaja enne külmasid ära tasandada.

kaevatud kraav siit (ja vana silla jupid)

ja kaevatud kraav sealt

Kuna kraav sai oma värskenduse, siis oli vaja ka uus sild ehitada. Olen seda kolm päeva ehitanud ja nüüd on põhimõtteliselt lõpp veel jäänud, aga asi seisab, sest pole enam õigeid kive. Kaks korda võtsin nagunii juba lahti ja hakkasin poole pealt uuesti. Kividest ehitamise ainuke jama ongi see, et kive pole piisavalt. Kevadel lasin vana talu ette augu kaevata, kuhu siis täiteks igast kive ja muud sodi viskasin. Praeguseks olen sealt kõik kivid välja vedanud, kive jääb endiselt puudu :):)
Kui nii väikse silla jaoks juba nii palju kive kulub, mis sinna kiviaeda siis veel minna võib!!?

alles algusjärgus

kive, kive ja veel kord kive

lõunasöök :D

viskas ka oma abistava käe

Tiigi projekt on ka mul endiselt aktuaalne. Saemehed käisid ja võtsid mul selle nö lohu koha lagedaks. Selle töö eest pidin kukrut kergendama 150 euri võrra. Tulid spetsialistid ja tegid asja naksti ära. Lisaks sellele lasinneil  neli kõrget paju ka maha võtta. Selle töö eest pidin samuti 150 euri välja käima. Saemeestele niisiis 300 euri. Pole üldse paha teenistus, kui võtta arvesse, et suhteliselt kiiresti tehti asi ära. Pajud lasin justnimelt seepärast spetsialistidel maha võtta, sest nad olid läbi teiste puude kasvanud ja ma ei tahtnud vahtraid, nulgi ja kastanit ära lõhkuda. Niisama oskab igaüks ouid langetada (isegi mina), aga oli vaja nii, et teised puud kannatada ei saaks. Töö tehti väga hästi - mina kiidan!

enne

pärast

ja veel kord pärast

Enne, kui keegi tiiki kaevama saab tulla, on vaja see "lohuke" okstest ja puudest tühjaks ka vedada. Peale seda, kui puud maha võeti, siis paar päeva sai seal üsna usinalt tööd tehtud, aga nüüd on muid tegemisi nii palju peale tulnud, et see projekt on hetkeks tahaplaanile jäänud. Need puud, mis sinna alles on jäänud, on liiga suured ka ja mina küll oma naba välja ei kavatse väänama hakata. tuleb meesjõud koju oodata ;)
Kaevamine tundub sellel aastal vist kahtlane, aga kui ilmad püsivad ja vihma ei tule, siis mine sa tea.

Tahtsin sel aastal kindlasti maasikad korda teha. Igal kevadel on nende maasiaktega sama jama - pesad laiali ja hakka kevadel vanu võsusi maha võtma. Sel aastal sain siis asja juba korda. Isegi sõnniku vedasin ümber. Aega võttis kolm päeva. Ei tahtnud üle pingutama hakata ja jagasin maasikapeenra kolmeks võrdseks osaks ning võtsingi eesmärgiks ühel korral siis kindel maa ära teha.

siis, kui 1/3 veel teha jäi :)

Kui nüüd kasvuhoonesse ja aiamaalapile ka sõnniku veetud saaks, siis oleks vägagi 5++++
Siis võiks öelda, et olen sel sügisel end kõvasti ületanud.
Sõnniku ostsin kohalikult talumehel ja maksma läks see 20 euri. Pole sellinevärske  lehma kaka, vaid juba selline laagerdunud värk. Igati väärt kraam.
Rõõm puhtast kakast  :):)

Õunaaeg oli ka!
Lapsed viskasid õunte korjamisel oma abistavad käed. Samuti sai nendega koos ka puid veetud.
Varasemalt ei olegi korrusmaja keldrisse õunu korjanud. Kui Soomes elasime, siis korjasime küll kaasa, aga siin ei ole muidu korjanud. Eks see paistab, kuidas need õunad seal keldris vastu peavad.
Kui õuntest veel rääkida, siis tegelen hetkel aktiivselt ka nende kuivatamisega.
Mina fännan sajaga kuivatatud õunu - talvel hea nosida.

oma puhas õun :P

neiud Usinad



Tööpäev läbi, väike poose :)

Ühe puuhunniku, mis muidu taeva alla oleks jäänud, sain ka ära laotud. Vedasin eterniidi peale ja oligi jälle üks töö tehtud.

algus

lõpp

Loll on see, kes eterniidist valele poole kalde teeb!
Ma, lammas ei mõelnud üldse selle peale, et tuul on kogu aeg põllu poolt. Alles täna tulin selle peale, kui viimaseid eterniite peale vedasin! Kui kevadel puudel endiselt katus peal on, siis on hästi läinud ;)

Laste mänguasjad on ka liivakastist ja mujalt vaja kokku korjata. Tavaliselt seisavad kõik asjad mängumajas, aga mõtlesin, et vean sel aastal keldrisse ära. Seal natuke ikka soojem, kui majakseses. Pidi ju 100 aasta kõige külmem talv tulema. Eks näis.
Mänguasju oli nii natukene, et need tuli järelkäruga ära vedada :D 

Uhhuu, kus laps on?

Laps leitud

Põhimõtteliselt oleks mõned asjad vaja Abbil veel jonksu saada:
aiamaa kraavi äär tasandada
kasvuhoonel kile maha + sõnnik sisse vedada
aiamaa ja wc-sild ehitada
tiik okstest ja puudest puhtaks
sõnnik laiali
noortele puudele võrk ümber
sügavamatesse lohkudesse lehti riisuda

Kui need tööd tehtud saaks, siis võiks sellele hooajale südamerahuga joone alla tõmmata.

Kuidas ma oma aega jagan?

No sellest järgmine kord, sest nüüd on põhku pugeda :)

esmaspäev, 17. oktoober 2016

Augusti tagasivaade - Lottemaa, talude päev, olümpia, Karolini sünna

Teeme siis natuke augusti tagasivaadet.

Juuli lõpus käisime taas Lottemaal.
Nüüd see ei tundunudki enam nii vägev, kui esimesel korral. Ilmselt sellepärast, et ma olin natuke tõbine ja ilm oli ka nii, nii palav.
Kusjuures sel ajal oli meil kõikidel nohu! Keset suve!?
Igatahes saime seal käidu ja asi jälle purgis:


Sel korral oli kõige parem müügiartikkel ilmselt pudeli vesi!
Üks pudel maksis 1,50 € ja juba meie pere jättis sinna terve varanduse!! Ma ei teagi, kui palju me seda vett seal ostsime, aga kogus oli üsnagi suur. Viis inimest ja kõik tahtsid ju juua! Noh, ise olime lollid, oleks võinud ju termospudeliga vett kaasa võtta. Mõtlesime just, et ei hakka sel korral sööki-jooki kaasa vedama, et proovime sealseid roogasid.
Söökide ostmine läks läbi kivide kändude. Pidime oma tuhat aastat ootama, et keegi üldse tellimust võtma tuleks. Järgmised tuhat aastat pidime tellimusi ootama. Söögid olid iseenesest head ja portsjonid olid samuti paraja suurusega.

Näidend oli seekord nii jama. Eelmisel aastal oli palju parem!

Sel aastal toimus teist aastat avatud talude päev.
Kõik maakad ja linnakad saavad minna teiste taludesse maaeluga tutvuma. Eelmisel aastal jõudsime ainult ühte tallu - Rannarantśosse.
Sel aastal mõtlesime, et võtame asja tõsisemalt ette ja käime ikka mitmes talus.

Ma ei mäletagi enam, millega see esimene talu end välja reklaamis, aga kui sinna läksime, siis nägime tee kõrval nelja lehma pikutamas ja taluõuel kohvikut. Muud seal polnudki.

Naersime, et me võime ka järgmisel aastal talupäevadel osaleda ja oma ühte jänest näidata.
Naabritädi kinkis Johannale sünnipäevaks jänku. Seda küll juulikuus, aga point jääb samaks.
Enne kinkimist küsiti ikka luba ka. Kuidas sa ikka sedasi muidu looma kingid, eksole?

Jänku Juss

Kuna teadsime, et jänku on tulemas, siis Tarmo ehitas uuele pereliikmele kobeda puuri - soojustatud ja puha!
Janeli-Johanna panid ka värvimisel käpad külge.
See oli ilmselt see aeg, kui Karolin Bulgaarias käis, sest teda miski pärast ei ole värvimas (praegu piltidelt vaatan).

Pintsli-koksu :)

vasakule paremale, vasakule paremale

vasakule paremale, vasakule paremale

Jänkule ja linnukestele

Puuride ehitamine ei võtnudki pikalt aega. Suts ja valmis. 
Mõlemad puurid on ehitatud jääkidest ja poest midagi ostma ei pidanud. Sorry, haagi ja võrgu pidime ikka ostma, neid ei olnud.

Kuna mina ei arva loomade puuris hoidmisest suurt midagi (nii, et loom AINULT puuris on), siis oli selge, et tuleb ehitada ka aed ja see oli natuke ikkagi maksis. Aed ja postid kokku veidi üle 100 €


Minu põhimõte, et loomi puuris mitte hoida, on mulle tegelikult kaks jänest maksma läinud! :(:(:(

Esimesest jänesest ei jõudnud pilti tehagi, kui kull selle minema viis!
Puuril oli küll aed ümber ja jänes välja ei saanud, aga ei osanud selle peale mõeldagi, et tuleb mingi lendav kiskja ja viib ta minema!
Oi, kuidas ma ulgusin, kui esimene jänes minema viidi!

Naabritädi tõi teise jänese - Jänku Jussi. 
Panime aiale peenikesed rimad peale, et kull läbi ei saaks lennata. Samas rääkisin ma kogu aeg Tarmole, et peame peale ka aiavõrgu või läbipaistva plastmassist katuse panema. Ühesõnaga tuletasin talle pidevalt meelde, et midagi tuleb sinna panna, sest need rimad ei ole üldse kindlad. 
Nüüd, kui need jubedad tormid olid, puhus tuul osad rimad maha ja polnudki rohkemat vaja - Jänku Juss oli kadunud!!!
Oi, kui vihane ma olin!!!! Oi,oi, kui vihane! 
Nii iseenda, kui ka Tarmo peale. 
Tarmo peale sellepärast, et ta ei pannud sinna peale midagi (olgugi, et kaks päeva varem vaatas ta mingit võrku!) ja enda peale seepärast , et ma ise asju korda ei ajanud.
Kui ma oleks ise selle "katuse" ära teinud, siis oleks asi korras olnud ja Jänku Juss alles!

Ma olin nii tige, et lõin suurest vihast kõik need rimad puruks. Lisaks sellele tirisin kogu  aia ka sealt maa seest välja!! 
Kui aed ei pea, siis ei ole seda ka vaja!
Ma pole mitu aastat nii vihane olnud. 
Noh, ulgusin muidugi 639759327 tundi, sest NIIIIIIIIII kahju oli! 
Silmad olid sellised nagu oleks viis päeva magamata, aga kuna mul oli sel ajal just nohu ka, siis oli hea seda lopergust nägu nohu kaela ajada.

Eks kevadel tuleb uus aed teha ega see ise ju tagasi lähe.  
Siis tuleb natuke suurem ja koos katusega/kattega. Kevadel, kui jänestel taas poegimisaeg on, siis ootame ja loodame, et keegi meile ikka mõne jänese julgeb tuua/kinkida. 
Kui raatsitakse, siis hea meelega võtaks kaks jänest - seltsis segasem :)

Noh, eks see siis paistab, kas me saame oma talupäevasid teha või mitte :):)

Sel aastal jõudsimegi ainult kahes talus käia, teine oli siis Rannarantśo. Tahtsime kindla peale minna, et lapsed ikka loomi ka näeks. Johanna on näiteks täielik hobuste fänn. Igal pool, kus hobuse või poniga sõita saab, siis tuleb sõita. 
Jaanipäeval ei tahtnud poni seljast maha tullagi! Ja kui lõpuks tuli, siis suure nutuga.

Hobu-fänn nr 1


Näljased kitsed

Rannarantśo jäi võrreldes eelmise aastaga kuidagi nõrgaks. Loomi ei olnud enam nii palju ja ma ei tea... kuidagi jamam oli 
Kitsed olid ka nii näljased, et oleks mind koos saiaga nahka pistnud. Keegi andis mulle saiakoti, et saaks kitsedele saia anda. Nii, kui ma kotti krõbistasin, siis olid kohe kitsed minu juures. Veel hullem, hüppasid peale ka. Ja mitte üks vaid oma sada tükki korraga. Alles siis rahunesid kitsed maha, kui kott koos saiaga peitu oli pandud. Ise võite ette kujutada, millised mu riided pärast olid :):)

Ma ei mäletagi, miks me rohkem kuhugi ei jõudnud. Ilmselt oli hommikul muud tegemist. Ei mäleta.

Augusti algus oli see tore aeg, kus Johannaga põhimõtteliselt kontorisse kolisime  ja koos olümpiat vaatsime. Vahelduva eduga olid Janeli-Karolin ka kohal, aga enamus ajast olin ikkagi koos Johannaga. 
Osalesin sellel aastal "Lääne Elu" ennustusvõistlusel ja võitsin selle :):):)

Osaleda sai viie piletiga, esimene pilet oligi kõige täpsem. Tuleb oma sisetunnet ikka usalda! Trükkisin omale paberi peale ka need ennustused, et hea järge oleks hoida :)

Pole paha :)

Kergejõustiku võistlusi näitas Eesti poole pealt TV 3, mis oli minu arust täielik katastroof, sest iga natukese aja tagant oli reklaam ja see oli ikka tõsiselt tüütu. Vaatasingi ainult ühe korra ja seda ka järelvaadatuna ning sain reklaamid õnneks edasi kerida. 
Peale seda kolisin Soome peale ümber. Selles mõttes oli ikka luks küll, sest YLE 2 näitas olümpiat 24 h ööpäevas. 
Kuuldavasti ei osta üksi Eesti kanal järgmise olümpia näitamisõigust, sest see on liiga kallis. 
Mul tegelikult savi, sest Soomet näen ja nemad ikka kannavad :)
Samas on see sport hetkel selline nagu see parasjagu on. Kogu aeg mängitakse medaleid ümber ja iial ei tea, kes järjekordseks olümpiavõitjaks saab. Ja seda siis mitu kuud (või aastat) hiljem! Täiesti ajuvaba. Eriti ärritas mind see, kui enne Sotsi olümpiat hakati Smigunile kohta kätte näitama. 8 aastat hiljem!!??Ajuvaba...
Minu arust võiks olla reegel, et kui olümpia ajal võetud proovid näitavad puhtust, siis nii ka on. Kui mingi 7, 8, 9  aastat hiljem midagi leitakse, siis on topinguküttide oma viga, et õigel ajal ei avastanud või nende tehnika/teadmised piisavad ei ole.

Augusti algus oli igatahes sportlik.

Sportlik oli ka Karolini sünnipäev. Tal selles suhtes veab - õigel ajal sündinud.

Üritasin karukooki teha :)

orienteerumiskavad

veepommisõda - laste lemmik

veepommisõda

hunnik kinke

Karbi kaas

Ilm oli sel päeval selline, et kui sünnipäev algas, siis tahtis tuul kõik asjad ära viia, aga mida tund edasi, seda rahulikumaks läks. Õhtul oli suisa nii rahulik, et sai isegi lõkke püsti panna.

Lõkkemeister

Sellel aastal joonistasin orienteerumiskaardid käsitsi ja proovisin seda väheke keerulisemaks teha. Tundub, et ikka oli liiga kerge, suhteliselt kiiresti leiti kohad üles! Järgmisel aastal peab taset tõstma!
Üldiselt on meil igal aastal enam vähem samad asjad - orienteerumine, teatevõistlused, jalgpall, veepommisõda jne.
Sel aastal lasin neil fotode järgi ka orienteeruda ja see meeldis lastele väga. Nende meelest oleks võinud veidike raskem olla. Noh, eks siis järgmisel aastal ;)
Üle prahi on muidugi veepommisõda. Kui muidu on nad mind loopinud, siis sellel aastal võeti igaks juhuks vahetusriided kaasa ja loobiti kahe võistkonna vahel. Olgugi, et ma olin kaks vanni neid palle täis teinud, siis jäi neist väheks. Kummalgi võistkonnal peaks viis kaussi olema, siis saaksid ehk isu täis :):) No ma ei tea, kas ma järgmisel aastal päris viit vanni viitsin teha, aga ma annan oma parima, et neid pomme rohkem oleks. 

Noh, nüüd on augustist väike ülevaade tehtud. 
Paari päeva jooksul püüan septembrist ka mõned read kirja saada ja siis olengi järjega kenasti tänases päevas. Ahhoi!

Kiitsin siin eelmises postituses, et Johanna on praktiliselt terve aja lasteaias käinud. Täna on ta kodus (ja homme ka), sest väike köha-nohu on kallal. Kolmapäeval on neil lasteaias talgupäev ja tahaksin ta siis tegelikult ikka lasteaeda viia. Täna tahtis ta ka lasteaeda minna ja oli täitsa kurb, et minna ei saanud. Võrreldes kevadega on lapse suhtumine lasteaeda hooooopis teine. Kuigi vahet on ainult 6 kuud.
Magamisgraafik on tal kenasti paigas. Olenemata päevast ärkab seitsme ajal üles! 
Eile oli muidu pühapäev, aga tema ajas oma silmad veidi peale seitset lahti ja hakkas multasid nõudma! Ei ole siin mingit pikalt magamist! 

Eile olin ka muide tubli ja keetsin putru. 
Pühapäeval!? 
Kell 7.30!!!!?
Mina ja putru? :):)

Preili nüsis siin millalgi omal juukseid. Võttis patsist kinni ja lühemaks see patsike lõigati :):):)

Asitõendid

Juuksuris käidud :)

Johanna: "Ma tegin ainult natuke soengut!"