Lehevaatamisi kokku

Kolmapäev, 10. juuni 2015

Tarmo istung - tõendid ja tõde!

Uh, uh, kust siis õige alustadagi?

Võibolla kõige pealt sellest, mis hagi nõueteks üldse olid, sest selle asja algusest on juba nii palju möödas, et ei mäleta enam isegi :):)

Nõueteks olid siis:

Õiglane ehitusalane tunnipalk
Õiglane metalliala tunnipalk
Pühapäevatöö hüvitis
Metalliala pekkased
Nipet-näpet oli veel nagu iseseisvuspäeva palk ja ületööd jne,  aga kuna asi läheb liiga segaseks, siis jätan selle tilu-lilu välja.

Tööandja ei nõustunud loomulikult ühegi nõudega, sest töölisele maksti ju ometigi nii nagu seadus ette näeb!

Seda, kuidas tema tunnistajad kohtus konkreetselt valetamas käisid, selgitan ma teile nüüd.

Võtame kohtuotsuse  aga ette ja hakkame mööda seda minema. Otsuses olen perekonnanimed maha võtnud ja noh, "suvalised" eesnimed asemele pannud.

Metalliala pekkased


Otsuses:
Tarmo oli 23.7-14.8.2011 ajavahemikul tööl katusefirmas ja selle aja eest ei makstud talle metalliala pekkaseid.
Tunnistaja Risto tunnistas, et nende tööaeg firmas on 37,5 tundi/nädalas ja seetõttu ei ole töölisele kohtustus pekkaseid maksta. Väidab veel, et ka Tarmo tööaeg on olnud 37,5 tundi nädalas.
Kohus on leidnud, et võttes arvesse tunnistaja Risto TÕEPÄRAST selgitust ja kohtule esitatud palgalehte, siis Tarmo enda selgitus ei ole piisav tõendamaks, et tema tööaeg tõesti oli 40 tundi nädalas.

Tööandja esitas kohtule muide sellised palgalehed, kus oligi juhtumisi kirjas 35 tunnised nädalad, üks palgalehtedest ei puudtanud kusjuures üldse seda ajavahemikku. Kohus  aga aktspteeris seda (!?).

Tõde:

Esiteks Tarmo töötunnid selle ajavahemiku kohta. Originaal, muide - kellaajad ja puha :):)

Kolme nädala kohta 141 tundi!

Ja siit palgalehed, et need tunnid ka reaalselt välja maksti:



Reaalselt on 23.7.2011-14.8.2011 ajavahemiku sees 3 töönädalat ehk 15 tööpäeva.
Töötunde kogunes selle ajavahemiku kohta 141 ehk lihtne matemaatiline tehe näitab, et nädalas kogunes tegelikult 47 töötundi (141:3 = 47).

Tunnistaja Risto väitis, et nädalas tehti tööd 37,5 tundi!

Pole vaja vist pikalt mõelda ja ajusid ragistada, kes valetas ja kohtus valetunnistust andis!

Ehitusalane tunnipalk



Otsuses:
Tunnistaja Avo on viinud Tarmoga läbi tööintervjuu, mille tulemusena selgus, et Tarmol on ainult keskharidus ja töökogemust pole peaaegu üldse. Tööavaldusele on Tarmo kirjutanud, et ta olnud Kvaliteet Majas Oü-s tööl "2006", tööülesanneteks on ta kirjutanud eestikeelse sõna, mida eesti keelt valdav Avo on tõlkinud segatöö/abitöölisetöödeks.
Tunnistaja Avo on rääkinud, et Tarmo puuduva töökogemuse tõttu oli teda võimalik palgata ehitusalal ainult abitöödele. Töövestlusel ei olnud Tarmol kaasas töötõendit. Tarmo ei osanud üldse soome keelt ja seoses sellega, et keele oskus oli puudulik, ei olnud teda võimalik palgata mujale, kui abitöödele.

Kohus leiab, et tunnistaja Avo TÕEPÄRASUSES ei ole põhjust kahelda.
Lisaks leiab kohus, et kui Tarmol oleks päriselt varasem töökogemus olemas olnud, siis oleks ta selle kindlasti ka tööavaldusele kirjutanud. Kohus leidis ka seda, et kuna eelmiselt tööandjalt on töötõend küsitud vahetult enne hagi esitamist, siis  see nõrgendab selle õigsust.

Tõde:
Tarmo käis Avo juures töövestlusel ja loomulikult ta rääkis oma varasemast töökogemusest. Kuna ta otsis ainult ehitusalast tööd, siis sai sinna tööavaldusele infona ka ainult ehitusala jutt kirjutatud. Avo ütles talle, et kirjutagu, mis ajast alates ta ehitusalal olnud on, siis ta teab, kui palju tal kogemust on. Täpselt nii oligi!
Olgem ausad, mitte keegi ei jätaks ju kirjutamata töökogemusest, mis sul tegelikult olemas on!
Kuna Tarmo tegi üldehitust, siis sinna avaldusele kirjutas ta samuti üldehitus.
Avo tõlkis kohtus üldehituse aga sega- ja abitöödeks!? Mina julgeks küll seda tahtlikuks vale-tõlkeks pidada.
Igaüks teab, et üldehitaja nimi on kirvesmies, mitte apumies!

Siit originaal tööavaldus:

Ja siit vandetõlgi tõlgitud avaldus:


Kui vandetõlk selle ikka ära tõlgib, siis keda me rohkem usume? Kas tunnistaja Avot või vandetõlki.

See on ka muidugi lahe väide, et Tarmo ei esitanud varasemat töötõendit! Ma tean küll, kuidas neid tööintervjuusid Ülemistes läbi viiakse ja ei vii keegi ühtegi töötõendit. Selgitatakse ära, mis töid tehtud on ja sellega asi piirdubki!

Et töökogemuse olemasolu ka paberitel kinnitada, siis võtsin Maksu- ja Tolliametist tõendi, kus oli kirjas kõik ehitusalane töökogemus, lisaks ka kõik muud, mis enne seda oli. Ei hakka seda üles riputama, sest seal oleks liiga palju peita vaja - ei viitsi kustutada. 
Ilmselt ikka usute, et see on olemas ;)

Kuna ma nägin, et tavalise töötõendiga võib põhimõtteliselt peput pühkida, siis küsisin töötõendist laiema versiooni ka, kus on selgelt kirjas, milliseid töid Tarmo nende aastate jooksul seal tegi. Põhimõtteliselt vundamendist katuseni. 

Kummaline ongi see, et kohtule esitatud töötõend ei loe midagi, aga see sodi, mida tööandja või tema tunnistajad suust välja ajavad, võetakse puhta kullana.

Et koogile kirsike peale panna, siis pean siia veel lisama, et Tarmo sai peale SEDA tööandjat kohe ühte Soome plaatimise firmasse tööle, kus tema tunnipalk oli juba esimest päevas alates IV taseme oma. Kuna firma juhtkond ja nokkamiehet olivat kõik soomlased, siis käis tööintervjuu ja vestlus loomulikult soome keeles.
Töökogemus ja soome keel tuli siis üleöö ja tänus sellele, et kõikidel objektidel eestlastega koos tööd tehti!

Ühesõnaga Avo ei saa mitte kuidagi väita nagu Tarmol poleks töökogemust olnud või tema soome keele oskus oli üks suur ümmargune null.

Ilmselt on nad sellest aru saanud, et nad seda enam väita ei saa, sest nad on teise astme istungile juba uute väidetaga tulnud:


Põhimõtteliselt väidavad nad, et töövestlusel rääkis Tarmo nagu ta oleks Eestis SEGATÖID (mis kuradi asi see segatöö üldse on?) teinud, mingit koolitust tal ei olnud ja tööintervjuu toimus vähese keeleoskuse pärast eesti keeles.

Noh, kõik teavad ju, et vestlus toimub eesti keeles selle pärast, et tööintervjuul on mõlemad pooled eestlased ;)

Nagu väites näeme, siis tööintervjuu põhjal palgati ta ehitusfirmasse abitööliseks, KOGENUMA eestlasest ehitaja paarimeheks, kes oli ühtlasi ka töömaal tõlgiks!!!

Muhahahah, vot see on ikka tase!
Mainin ära, et see "kogenum" eestlane on Tarmost muidu 11 aastat noorem ja  aastal 2011 oli ta suisa 23-aastane.
Kui tal sel ajal ehitusalast töökogemust rohkem oli, kui Tarmol, siis ta oleks pidanud peale põhikooli kohe tööl käima hakkama! Tean, et ei hakanud, käis isegi veel sõjaväes.

Kummaline on muidugi ka see, et kui see teine tööline oli "kogenum", siis miks talle täpselt sama tunnipalka maksti, ta oleks pidanud ju siis ikka IV taseme palkka saama!
10,80 € oli tõesti kogenud töölise palk!

Rääkisin sellesama töölisega ja küsisin, et kas ta ikka teab, mis jama see tööandja suust välja ajab. Tema ei teadnud asjast loomulikult midagi. Palusin tal seejärel küsimustele vastata (kirjalikult loomulikult, sest muidu tuleb tööandja taas midagi muud väitma), kus asjaolusid küsisin ja et ta oma vastustega kinnitaks, kuidas asi tegelikult oli.
Loomulikult ta tunnistab, et tegid täpselt sama tööd ja et ta ei olnud Tarmole mitte mingisugune tõlk.

Täielik naljanumber!

Ma ei oskagi ette ennustada, mida nad järgmisena välja mõtlevad.

Ehitusalase töökogemusega on meil niisiis kõik selge, seda oli Tarmol kuhjaga ja kõik on tõendatud.

Metalliala tunnipalk



Otsuses:
Tunnistaja Juha tõdeb, et Tarmo tegi telakal detail- ja plekitöid. Kuna ta tunneb metalliala kollektiivlepingut väga hästi, siis ta teab, et need tööd kuuluvad 1 ja 2 palgarühma.
Tunnistaja Avo, kes on ise varem telakal samade tööülesannetega kokku puutunud, kinnitab Juha arvamust.
Kohus ei leia, et tunnistaja Juha sõnades oleks alust kahelda, liiati, kui ka tunnistaja Avo on Juhaga ühte meelt.

Tõde:
Tarmo tegi laeval selliseid töid nagu piikide ja villa paigaldamine, kerget keevitust (tapitus) ja metall-detailide väljalõikamist ning nende paigaldamist. Need kõik tööd kuuluvad tegelikult 4 palgarühma. Tarmole maksti palka 3 palgarühma järgi. Tunnistajad väidavad aga, et tööd kuulusid koguni 1 ja 2 palgarühma. Kui need tööd tõesti oleks kuulunud 1 ja 2 rühma, siis oleks talle ka selle tasema palka makstud, see firma küll vabatahtlikult midagi rohkem ei maksa.
Siit ehe näide sellest, kuidas 16 senti tagasi võeti!


Ja nüüd tullakse väitma nagu töölisele oleks heast tahtest mitu eurot tunnis rohkem makstud! Njaa

Toon siinkohal ka  võrdluseks selle, et mehed, kes panid ainult villa, said TÄPSELT sama palkka, mis Tarmogi (tööandja loomulikult sama!).
Üks paneb ainult villa, teine kasutab pinke, millega metalli lõigata, paigaldab metalli, piigitab, lisaks kergemat keevitust.
Kas tõesti sama töö, et palk sama on?

Tööandja rõhub kohtus selle peale, et 4 taseme töölised peavad enne tööde tegemist 2-5 aastat töökogemust omandama. Tarmo ju ometi ei omandanud, seega ei saa palk 4 tase olla!

Metallialal TES ütleb, aga konkreetselt, et palk kujuneb tehtavate tööde alusel. Siit pügal otse seadusest:

Pelti ja teollisuuseristysalan työehtosopimuksen 6 § mukaan työntekijän perustuntipalkka määräytyy hänen tekemänsä työn tai tekemiensä töiden vaativuuden ja hänen työsuorituksena perusteella.

Kõik! Mille üle me üldse vaidleme?
Loomulikult tulevad tööandja tunnistajad taas kohtusse ja tunnistavad, et Tarmo tehtavad tööd olid nii kerged ja need kuulusid 1 ja 2 palgarühma!
Tõe korral mõlema rahakott ju kannataks - ühel otseselt, teisel kaudselt ;)

Kusjuures enne kohut ma käisin Juhaga ise ka rääkimas (siis olid Juha ja see tööandja omavahel riius). Ta tunnistas ise ka, et oleks pidanud kõrgemat palka maksma.
Kui ütlesin talle, et kavatsen asjaga kohtusse minna, siis ta vastas, et seda summat tuleb tööandja hiljem temalt välja nõudma. Nii olekski olnud, sest muidu nad ühes paadis ei istuks.

Pühapäevatöö hüvitis



Otsus:
Tunnistaja Avo on rääkinud, et tööintervjuul tehakse selgeks, et pühapäeviti EI TEHTA TÖÖD. Kui klient palub pühapäevaks tööle, peab tööline tööandjale sellest teada andma.
Tunnistaja Juha kohaselt ei tehtud telakal pühapäeviti ÜLDSE tööd ja tema ei ole Tarmot tööle palunud.

Kohtule esitatud tunnilehtede alusel, mille tööandja esitas, ei olnud Tarmot pühapäeval 16.12.2012 tööl, küll aga oli ta see eest tööl hoopis 19.12.2012 kuupäeval.

Kohus leidis, et kui Tarmo isegi oleks unustanud tunnilehele pühapäeva kirja panna, siis alust hüvitist saada ei oleks, sest tööandja sõnade kohaselt ju pühapäeviti tööl käia EI TOHI.

Tõde:
Ma tean samast firmast vähemalt 5 töölist, kes on pühapäeviti tööl käinud ja kes loomulikult tööandjale midagi teatama ei pidanud. Kui tööd oli vaja teha, siis lihtsalt tehtigi. Kolme töölise kohta on mul isegi palgalehtede näol tõendid olemas!
Nii palju siis väitest, et pühapäeviti tööd teha ei tohi.
Nüüd on neil võibolla küll mingid eri reeglid, aga sel ajal polnud.

Kõige parem on asja juures see, et meil on olemas kiipkaardi väljavõte, kus on selgelt näha, et pühapäeval on tööl käidud. Samuti näeb väljavõttest, et 19.12.2012 Tarmo ei käinud tööl!

16.12 on olemas, 19.12 ei ole

Nende tunnilehtedega, mis tööandja kohtule esitas, oli ka tore lugu.
Esiteks esitati nad kohtule koopiatena. Mitte eraldi kahe inimese tunnilehed vaid ühel lehel.
Teiseks tuli välja, et ühel on novembrikuu tunnid, teisel detsembri.
Kolmandaks oli Tarmole juurde tekkinud 19.12.2012 tööpäev, mida ta 100% teha ei saanud, sest sõitsime 19.12.2012 kell 8.00 laevaga juba Eestisse, samuti ei kajastu see tööpäev ka kiipkaardi väljavõttes.

Siit ka laevapilet, et tõesti ära sõitsime:



Põhimõtteliselt on 16.12  lihtsalt välja võetud ja 19.12 tööpäev juurde lisatud.

detsembrikuu tunnid + 19.detsembri tööpäev

novembrikuu tunnid?

Kuidas saab kohus üldse aktsepteerida paberit, mis ei näita mitte midagi - need on ju erinevad kuud?


Tarmo tegelikud tunnid, 85 tundi

Palgaleht, kus töötunnid välja maksti.

Kuna tunnistaja Juha konkreetselt valetas kohtus nagu telakal ei tehtudki pühapäeviti tööd, siis kirjutasin Turu telaka asepresidendile ja palusin temal, suure firma juhtival töötajal, väikest inimest aidata. Palusin, et ta väljastaks mingi tõendi või paberi või ükskõik mida, millega tõendada, et sel pühapäeval, 16.12.2012, tehti telakal tööd. Naiivne oli kirjutada ja vastust loota, aga võta sa näpust - mulle vastati juba samal päeval ja vastuses seisis, et sel päeval oli telakal tööl 572 inimest ja pole kahtlust, et nende hulgas ka Tarmo.



Naljaks on see, et kogu töösuhte ajal klapivad tunnid 100%, aga just see 16.12.2012 pühapäevane tööpäev peaks nagu vale olema!?

Laias laastus ongi kõik.
Tegelikult oleks neid pisidetaile veel, aga see läheks juba liiga keeruliseks ;)

Ühesõnaga kõik, mida tööandja tunnistajad kohtus rääkisid või väitsid ja mille põhjal kohus oma otsuse tegi, ei vasta tegelikult tõele.

Kuna teine aste ei võtnud meie uusi tõendeid arvesse, siis tuleb lihtsalt loota, et sel korral võtab kohus meie varasemaid tõendeid (kiipkaardi väljavõte ja varasema tööandja töötõendit) ikkagi arvesse. Samuti tuleb sel korral loota, et ka töölise ütlusi peetakse usutavateks, mitte nii, et tööandja tunnistajate ütlusi võetakse puhta kullana ja töölise juttu ei panda tähelegi.


Kohtuistungid on avalikud, seega kes on huvitatud, see saab vabalt seda palagani vaatama tulla.
Istung toimub 16.6.2015 kell 10, Turun hovioikeus (Hämeenkatu 11, Turku), saal nr 150.

1 kommentaar:

  1. Jääb mulje, et kohtunik ei olnud erapooletu. Minu silmis on see ka juhtum, mille võit peaks 100% kindel olema, tõendeid on piisavalt. Kui nüüd paremini ei lähe, siis asi meediasse suure kella külge! :)

    Imetlen teie tugevust ja sihikindlust. Me oleme mehega mõlemad sellised, et närvikava ei pea taolisele stressile vastu ja lööme kohe käega.

    VastaKustuta