Lehevaatamisi kokku

Neljapäev, 22. jaanuar 2015

Kuidas te suhtuksite inimesse, kes...

...läheb minu suurema tütre juurde ja ütleb talle: " Tere väike idioot, kuidas sul läheb?" ja käratab lapsele: "Kao minema!", kui teine oma jalgrattast võtma läheb.

Kes õpetab minu keskmisele tütrele järgmisi elulisi tarkusi nagu:

"Karolin ei ole sinu päris õde!"
"Karolinil on oma issi ja ta ei tohi sinu issi kohta "issi" öelda"
"Emme korraldab teile mõttetu sünnipäeva!"
"Eestis on palju parem elada, kui Soomes!!" - samal ajal, kui inimene teadis, millise raskusega laps alati eestist Soome sõitis.

Kes väidab:
et saadan lapsed varavalges kuni hilisõhtuni õue ja ei tea, kus nad on või mis nad teevad,
et ma ei hoolitse oma laste eest, neile ei jagata hellust ega hoolt,
et ma ei anna lastele sooja toitu ja lapsed peavad ainult makarone sööma,
et teen oma lastel vahet ja eelistan kahte last ühele.
Tagatipuks väitis ta, et peksin oma lapsel rusikaga silma lõhki!

Neid  kõiki asju ütles ta mulle otse näkku, ei ole kusagilt küla pealt a la naised saunas rääkisid väited.

Kuidas suhtuda täiskasvanud inimesse, kes sedasi käitub????

10 kommentaari:

  1. Algust lugedes oleks pakkunud, et tegu 11-14 aastase lapsega, kes ei tea, mida suust välja ajab. Aga edasi lugedes läks asi keerulisemaks ja kui selgus, et tegu täiskasvanud inimesega, siis on küll uskumatu lugu. Ei oskagi nagu midagi kosta. Hangi tõendeid ja tee avaldus politseisse.

    VastaKustuta
  2. See viimane asi kipub juba jah sellele viitama, et tuleks äkki politsei poole pöörduda... Muu on lihtsalt laim (mitte et oleks sellevõrra vähem valus või solvav), aga too viimane... Vägivallas süüdistamine... Kraad kangem.

    Oeh :(

    VastaKustuta
  3. Hästi just ei suhtuks nagu arvata võib. Eks ta oleneb ka, kes selliste avaldustega esineb, kas võõras inimene (sel juhul tasuks kindlasti politsei poole pöördumisele mõelda) või näiteks mõni lähemalt tuttav või lausa sugulane, kellel ilmselgelt mingid probleemid on tekkinud. Viimasel juhul katsuksin esialgu asju otse selle inimesega lahendada. Eelkõige peaksin aga vestluse maha oma lastega ja räägiksin neile, et vahetevahel elavad täiskasvanud oma probleeme ja kibestumist teiste inimeste peal välja ja räägivad vihaga asju, mis ei ole tõsi. Et selliste inimeste juttu ei maksa südamesse võtta

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma olen selle inimesega korduvalt rääkinud. Arvasin, et 2013 sai asjad selgeks räägitud, aga juba mõni kuu hiljem hakkas ta uuesti otsast pihta.

      Probleemid hakkasidki siis pihta, kui Soome kolisime.

      Olen juba üle kahe aasta tema käitumist talunud ja enam tõesti ei suuda... Asi on juba täiesti ajuvabaks läinud

      Kustuta
  4. Kui tegemist on võõraga siis ignoreeriks, kui tegemist sugulase või tuttava inimesega siis kahtlustaks, et tegemist on mingi psühhiaatrilise diagnoosiga.

    VastaKustuta
  5. Oma praeguses väljavihastatud meeleseisundis arvatavasti läheks ja näitaks , mismoodi näeb välja üksrusikaga silma lõhki löömine tema peal.

    VastaKustuta
  6. Pakuks et tegemist on sinu lapse isaga, kunagise eksiga - ainus natukenegi loogiline variant tundub hetkel. Muidu pole muud pakkuda kui et tõesti psüühliselt haige inimene.
    Loomulikult teeksin kõik, et lapsi sellest inimesest eemal hoida. kuid kui tegu on veresugulasega, siis peab ilmselt ettevaatlik olema, et asjade hapuksminemise korral, mingid tõendid oleks vajadusel põhjenduseks esitada.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ei ole vanema lapse isa, temaga olen ma alati hästi läbi saanud. Abelu läksime ka nii lahutama, et naersime ukse taga ja ametnikud vaatasid meid nagu napakaid.

      Kustuta
  7. Olen lugenud Sinu blogi. Saanud siit väärt infot, kui ka leidnud ridasid, mis pannud kulmu kergitama. See selleks. Kuid seekord pean midagi ütlema.
    Miks oled Sa oodanud nii pikalt? On näha, et Sinus on seda südikust kuhjaga. Tegutse! Ja siin ei oma mingit tähtsust, kas selliselt käitub võõras (mitte veresugulane) või oma (veresugulane). Nulltolerants!
    Ainukne n-ö positiivne seik on kogu juhtumi juures see, et oled seda kõike kuulnud oma kõrvaga, mitte ei ole need linna/küla peal levivad kõlakad.
    Lugedes teiste tagasisidet Sinu kirjeldatud olukorrale, siis tekkis mul nii mõnigi küsimus. Ütlen ausalt, mina ei saaks oma lapsele öelda: "Ära võta südamesse, täiskasvanud käituvadki kordades mõtlematumalt, kui väikesed inimesed." Mis signaal see on? Lapsed peavad suutma end kontrollida, taltsutada oma emotsioone, enne suu avamist mõtlema 10 korda, täiskasvanul on aga absoluutselt kõik lubatud. Ja kui keegi ütleb lapsele midagi tema pere kohta inetut, siis see on otsetee, lausa 10-realine kiirtee, südamesse.
    Pere on püha ja puutumatu. See ei ole mitte kellegi asi, kas lapse isa/ema on bioloogilised või mitte. Kui nad on ema ja/või isa, siis nii on. Punkt.
    Üleüldse, mis asi see mitte päris õde on??? Ühe pere lapsed on õed ja vennad. Punkt. Siin ei ole päris või mängu või mingeid poolikuid õdesid-vendasid. Kus kuradi kohas see “tarkus” küll inimestesse tuleb.

    Te avaldus politseisse ja siin ei oma tähtsust, kas see ka miskit koheselt muudab. Iga rünnak ja veel eriti laste suunas, see tuleb fikseerida. Sa peaksid vist ise teadma seda süsteemi ka seestpoolt?
    Kes veel peale Sinu ja nende isa neid kaitsevad? Ainult teie!!!
    Igatahes. Tegutse!!!! Kohe!!!

    VastaKustuta
  8. Kui ma seda teksti lugesin, siis tundus mulle, et selliselt võiks üks naisterahvas käituda. Kas praeguse mehe ema oleks loogiline? Tegelikult sa ei pea ütlema, kes see on, ei pea me uudishimulikud blogilugejad alati kõike teadma :)

    VastaKustuta