Lehevaatamisi kokku

Esmaspäev, 29. september 2014

Olen elus!

Oeh, sain ka nüüd siis lõpuks ometi taas blogi-uksest sisse.

Terve see eelmine nädal oli täielik hullumaja.
No ikka TÄIELIK hullumaja.
Ma ei mäleta, et mul üldse kunagi nii hullumeelset aega oleks olnud!Kindlasti on, aga praegu ei meenu ;)

Loomulikult oli mul seoses selle kohtuotsusega käed-jalad tööd täis. No ei saa see asi nii jääda - ei saa!!
Ajasin igasugu pabereid kokku, sõitsin mööda Eestit ringi ja sada muud asja veel.
Selle kõige juures oli Johannal see MEGAGIGASUPPER õudne hammaste tulemise aeg.
Tal tuli ju 4 hammast korraga ja kõik taha igemetesse - nii üles, kui alla!
Mõtlesin vahepeal, et annan juba otsad, aga näe - ellu jäin :D
Praeguseks on Johanna jälle omas elemendis ja kodus on taas üks Sussur-Vussur-Musser-Krutski.

Reedel käisin Soomes, viisin kõik vajalikud dokumendid advokaadile ära.
Nii tähtsad paberid - ei julgenud postiga küll saatma hakata. Lisaks oli vaja kõik asjad läbi arutada. Arutlesimegi ligi 5 tundi!
Me saime tegelikult mõlemad kohe peale istungit aru, et sealt tuleb meie jaoks üks  jama otsus.
Selles mõttes pean ma tõdema, et see nätakas vastu vahtimist (neg.otsus) andis mulle väga korraliku kogemustepagasi. Nüüd tean üsna täpselt, kuidas ja mil viisil asju ette valmistada.
Kui varasemalt on kõik probleemid eelistungil kokkuleppega ära lahendatud ( ja neid on olnud omajagu), siis sellist luuletamist poleks ma küll oodata osanud. Sain aru, et ei tasu nii sinisilmne ja naiivne olla. Enam ei olegi.

Kohtumise alguses oli advokaat põhimõtteliselt negatiivselt meelestatud, aga kui ma paber-paberi haaval kõike ette hakkasin näitama, siis läks tema ka juba elavamaks ja sai aru, et kõik ei ole kadunud. Pikemalt ei räägi ;)
Ma ei taha ennast üldse õhku täis ajada, aga arvan, et tegin head tööd.
Tean, tean - pole vaja enne õhtut hõisata ;)

Soomes on selline süsteem, et kui järgmisse kohtuastmesse edasi kaevata ja nõue on väiksem, kui 10 000 €, siis on edasikaebamiseks luba vaja.
Meie nõue oli väiksem, seega meil ON seda luba vaja.
Rõhk MEIL ON SEDA LUBA VAJA!

Hetkel ma lihtsalt loodan, loodan ja veel kord LOODAN, et me saame selle.

Tuli välja, et see asi on veel inetum, kui ma arvata oskasin.
Kirjutan kõigest omal ajal.
See oleks kusjuures "Pealtnägijale" ka hea ja õpetlik pala sellest, kuidas inimeste teadmatust jõhkralt ära kasutatakse.

Ok, jätame selle teema ja loodame lihtsalt, et saame selle loa.
Negatiivselt ei tohi mõelda, seega ME SAAME SELLE LOA!

Soomes käisin reedel ja selle väikse paadiga, mis Linnahalli juurest väljuvad. Tagasi tulin samasugusega. Hommikul oli kõik väga OK, ruumi oli laialt ja paat ei kõikunud.
Tagasi sõites oli asi nii hull, et mul olid higimullid otsa ees ja oli ainult paari laine küsimus, millal ma oksendama hakkan! :D
Lained olid päris korralikud ja mul viskas südame ikka täitsa pahaks.
Elasin üle ja olin 21 kodus tagasi.

Abbil ei ole ma vist juba nädala aega käinud.
Ei teagi, mis seal toimub!
Homme parandan selle vea ja lähen vaatan kas kõik on ikka omal kohal ;)

Karolini sünnipäevast pole endiselt kirjutada jõudnud!
Selles mõttes olen ma optimistlik - küll ma jõuan :D
Nüüd on ta meil juba ca kuu aeg koolis käinud, kirjutaks kooli muljeid ka.

Oeh, blogima tulin ka tegelikult juba kergete süümekate pärast, sest pole siin juba miljon aastat kirjutanud.
Teen endale selle eest väikse pai, sest sissekanne ju ikkagi tehtud. Ajee

Ok, nüüd natsa tööd ja siis tuttu ;)

1 kommentaar:

  1. Jõudu ja jaksu! Jään uusi kirjutisi ja häid teateid ootama :)

    VastaKustuta