Lehevaatamisi kokku

Reede, 5. september 2014

Esimene koolinädal läbi

Noh, juba reede!

Pidin siin suure suuga teisipäeva õhtul blogi veel kirjutama, aga sinna see jäi. 
Teisipäeval oli mõnus päiksepaisteline olemine ja need ilusad ilmad on siiani kestnud.
Augustikuine suvi jõudis nüüd lõpuks kohale.

Mis ma ikka sellest ilmast siin jahun, eks igaüks ise näeb, kui soe ja mõnus praegu on ;)

Janelil läks lasteaias kahe esimese päevaga need nutuhood üle, kolmapäeval oli kõik juba parlanksis ja pisaravalmine lõppenud. 

Karolin on kooliga endiselt rahul. 
Võrreldes Soomega on õppimist loomulikult rohkem, aga pole hullu midagi. 
Kui ta koolist tuleb, siis vaatame õppimise kohe üle ja alles seejärel läheb õue. 

Praegu on väikse probleemina üles kerkinud kirjatähed. Soomes kirjutatakse ju tähti lahku, siin kokku. Lisaks kirjutatakse eesti keeles mõned tähed teisiti ka (r, s, b).

Kusjuures Karolin sai selle kirjastiili pärast koolis juba vastu pead ka.
Üks õpetaja nägi ta tähti ja reaktsioon oli selline: "Appi, millised tähed!Kuidas sa kirjutad!? Kas mina kritseldasin tahvli peale samamoodi või?" 

Sõna sõnalt nii ütleski. Lasin Karolinil lausa mitu korda seda seletada.

Mina olin sellisest ütlemisest ausalt öeldes ärritatud. 
Et mis mõttes nagu?
Laps on esimest nädalat Eesti koolis, annaks äkki mõned nädalad harjutamiseks aega.

See nö vale kirjastiil on minu pang ka, sest ma ei tulnud üldse selle pealegi, et need stiilid erinevad on. Oleks selle peale tulnud, oleks suvel poest harjutamiseks töövihikud ostnud ja poleks mingit küsimust olnud.
Klassijuhataja õnneks mõistlikum inimene ja selle asemel, et last tänitada, andis harjutamiseks töövihiku.
Harjutamegi ainult neid tähti, mis erinevad on. Muus osas probleeme pole ja käekiri on tal kusjuures väga ilus. Minu käekirjast vähemalt viis korda ilusam :):)



Sellest tänitavast õpetajast mingit head muljet küll pole jäänud. 
Kolmapäeval tutistas ta ühte poissi ja täna oli ta teise õpilase peale juba karjunud ka. 
Esimese nädalaga närvid juba läbi?!
Jääb vaid oodata, mis ülejäänud aasta toob ;)
Kusjuures väliselt tundub ta selline hästi hea ja lahke ja malbe ja...
Siin kehtib vist see ütlus, et vaga vesi, sügav põhi.

Johanna läheb ka kooli.
Jooksin täna lasteaias endise kasvatajaga kokku ja ta ütles, et pühapäeviti algab lasteaias beebikool (nagu ma aru sain, siis vanusele 1+)
Mul polnud siin midagi mõeldagi - loomulikult lähme ja vaatame üle.
Johanna saabki natuke lasteaiaga tutvuda.
Plaanis on see, et ta läheb meil järgmisel sügisel lasteaeda ja mina lõpuks ometi kooli. Ajee!
Noh, kui ma sisse ikka saan. Ma loodan, et saan. Motivatsioonikirigi juba valmis kirjutatud (peaaegu).
Kuna õiguse õpingud oleks nagunii ainult kord kuus, siis plaanin ka õmblemist õppima minna. Kuhu ja kuidas, sellele pole veel mõelda jõudnud, aga õppima ma lähen!
Õmblemine on lihtsalt ala, mida ma ka osata tahaks. Ideid mul jagub, aga õmmelda ei oska. Noh, neid sirgeid ja kaarjas õmblusi oskab ju igaüks teha (nagu nende tekkide õmblemine), aga pükse või kleidi või millegi muu sellise õmblemise jaoks on ikka teadmisi/oskusi vaja.

Loodan, et järgmiseks sügiseks on kõik muud asjad kenasti paikka loksunud ja saab rahulikult õppimisega tegeleda.

Kuna Janelist saab ka järgmisel aastal koolitüdruk, siis meil kodus muud vist olema ei hakkagi, kui õppimine, õppimine, õppimine. 

Kirjutaks nüüd sellest Soome nädalst ka w?

Ah, ei viitsi :):):) 
Äkki homme. Rõhk sõnal äkki :D


5 kommentaari:

  1. See tutistav õpetaja tuleb vallandada. Punkt. Kas selle jaoks tehakse juba midagi või vaikitakse maha?

    VastaKustuta
  2. Sama küsimus. Kätt lapsele külge panna EI TOHI.

    VastaKustuta
  3. Kui Karolini oleks tutistatud, siis poleks kahtlustki olnud, et oleksin nagu viis kopikat koolis olnud.
    Selle poisi ema, keda tutistati, oskab ka oma lapse eest seista. Kui poiss kodus juhtunust rääkis, siis ma olen üsna kindel, et ema seda asja nii ei jäta.

    Kusjuures ma vestlesin selle õpetajaga nüüd sellest kirjastiilist. Ütlesin lihtsalt, et tegeleme sellega ja mõne aja pärast on asi korras. Ma ei maininud tema tänitamist üldse, aga ta ise hakkas end kohe kaitsma.

    See õpetaja rääkis minuga nagu ma oleks imbetsill. Hääl oli selline hästi vaoshoitud ja jutt silmakirjalik a la loomulikult ma mõistan, loomulikult ei ole sellest mingit probleemi...blää-blää-blää.

    Kusjuures ta kasutas oma jutu sees sellist sõna, mida mina pedagoogina eluski ei kasutaks. Mingi noorte släng oli, aga mul ei tule see sõna meelde.
    Selline ropumaiguline sõna oli. Ma jäin kohe imestuses vaatama, et ta seda kasutas.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tegelikult ma ei saa isegi aru, miks peaks keegi oma harjunud käekirja muutma. See on ju nii väheoluline detail (muidugi, kui kirjutajal on varesejalad, millest keegi aru ei saa, siis tuleb sellega tööd teha, aga muidu ei näe põhjust) lapse arengus. Pealegi on ilmutataud juba päris mitu uuringut, kus tõestatakse, et kursiivis kirjutamine ei ole loomulik (selline kirjatähestik tuli käiku selle pärast, et tindiplekke vähem oleks (igakord, kui sule tõstad, on oht, et tindiplekk kukub paberile)), ning võib peenmotoorikas kehvematele lastele mõjuda pigem halvasti, pärssides nende huvi kirjutamise vastu.

      Kustuta
  4. Kusjuures väga õige tähelepanek. Minu arust pole ka vahet, mis stiili kasutatakse, kui käekiri ise ilus ja loetav on.
    Mida see Karolini puhul tegelikult on.
    Aga noh, praegu pole vist hilja ümber õppida ja kui on vaja õppida, siis on vaja ;)

    VastaKustuta