Lehevaatamisi kokku

Esmaspäev, 3. märts 2014

Susseri 9 kuud ;)

Meie pidasime täna sünnipäeva.
Kui reedel oli kuupäevaks 28, siis laupäeval 29 ja täna seega 30 - lihtne ja loogiline, onju?
Selles mõttes ei ole me üldse häiritud, et veebruaris ainult 28 päeva oli :)

9 kuud ;)

Sellel korral siis kerge omlett, mis praeguseks hetkeks juba minu kõhus on. 
Ei hakanud koogiga ikkagi mässama.
Homme tulevad teised tagasi - oleks ju samas võinud...

Ah, mine tea - äkki homme (kusjuures ma tean 98%, et seda ei juhtu nagunii). 
Kui just olude sunnil köögis olema ei pea, siis vabatahtlikult ma sinna eriti ei lähe :D
Samas on tegelikult sähvatusi ka olnud ja päris maha kanda mul ennast ikkagi ei tasu;)

Ma ei tea, kas see oli nüüd juhuse kokkulangevus või on Johantsu juba nii taibukas, aga eile roomas ta oma poti juurde ja hakkas seal krigisema  a la pane mind poti peale. 
Noh, panin siis ja ta pissiski! :):) 
Isvveer-sussver, ma ei suutnud teda ära kiita. 
Sai vähemalt miljon paid. Siis me veel imetlesime oma miljon korda seda pissi seal potis.
Kusjuures sellest saab ta väga hästi aru, et kui potti pissib  ja ma teda kiidan, et nii peabki - siis on kohe selline hea-tuju-naeratus. 
Kui potti midagi ei tule, siis vaatame mõlemad seda tühja potti, ma ütlen, et ei ole - siis ta vaatab ka sellise tõsise näoga a la ei ole jah.

Ma arvan, et see eilne "küsimine potile" oli pigem hea juhus.
Istub ta potil väga, väga hästi. Ei jookse ära ega jorise.
Kui ma aru saan, et tal eriti poti tuju ei ole, siis panengi ainult minutiks-paariks ja võtan kohe ära. 

Täna istus ta potil näiteks 10-15 mintsa ja mitte midagi ei tulnud. Peale seda, kui talle mähkmed alla oli jõudnud panna, ei möödunud vist viite minutitki, kui ta need täis soristas. Tahtis mulle ka tööd vist anda ;) 
Kodus tatsab ta ikka marlides ringi. Kui väga kiired päevad on olnud, siis ma olen patustanud ja "päris" mähkmeid kasutanud. Ai-ai, vitsu mulle!!
Öösel ja õues kasutan ka "päris" mähkmeid ;)

Mis Susser-Vusser-Musser 9 kuuga selgeks on õppinud ?
Praegu harjutab ilma toeta seismist.
Kui püsti seisab ja toest lahti laseb, siis ta hakkab kohe naerma. Õnnelik vist, et ilma toeta seista oskab :)
Eks, ta tudiseb ja väriseb veel, aga hakkab vaikselt edenema. 

Laiskvorstiks on ta ka läinud. 
Kui 7-8-kuusena hoidis vabalt ise lutipudelit, siis nüüd ei pane kätt isegi pudeli vastu :D 
Kui piimapudelit näeb, siis lähevad silmad nii suureks ja suust tulevad sellised rõõmuhõisked nagu poleks sada aastat süüa saanud. 
Aga, et ise selle kätte võtaks ja jooks? - Ei, seda ei juhtu. 
Ennem karjub ja nälgib :D
Ei tea, miks ta seda ise hoida ei viitsi. Mugav on ;)

Öösiti sööb ta endiselt ühe korra. Kella 2-3 ajal. Täna sõi kusjuures 6 ajal?!
Ma absoluutselt ei mäleta, kui kaua lapsed öösiti söövad. 
Võiks juba öist söömist ära jätma hakata w? :D
Samas, mis mina siin regullin? Eks ta ise teab oma asju. 
Kui nälg ikka kallale tuleb, siis teeb ta oma häälepaelad lahti - mul pole siin midagi seletada.

Piim ongi praegu tema põhitoit. Loomulikult annan talle igasugu püreesid ja putrusid ka, aga neist võtab mõned ampsud ja ongi kõik. Samas piimapudeli luristab kenasti tühjaks (210 ml). 
Peab vist pikemalt näljas hoidma, et kõht korralikult tühi oleks, siis hakkab jälle tahket kraami ka sööma.

Mis siis veel?

Riietada laseb end hästi. Ei karju, ei punni vastu.

Magama läheb endiselt hästi. Paid, musid, kallid ja voodisse. Mõnikord ajab end voodis püsti ja hakkab kägisema a la mis te panite mida praegu magama w?!
Üldjuhul mingeid protesteerimisi ei ole. Kui näen, et tuju on kehv ja hakkab tuure üles kerima, siis võtangi ta kohe voodist välja, istume diivanil ja vaatame telekat. 10 minutit hiljem jääb juba ilusti voodisse.

Päevased uinakud on täiesti seinast-seina. Mõnikord magab pool tundi, mõni kord kaks tundi. Palju oleneb sellest ka, kas naabripoiss tuuakse trepikotta karjuma või mitte. Kui tuuakse, siis on kohe silmad lahti ja seletatakse: "Mhm-mhh-mhh" a la mis toimub?

Kui ta ise üles tõuseb (ilma naabripoisi äratuseta), siis ta hakkab ka mh-itama. 
Nuttes tõuseb ta ainult siis, kui korralikult välja ei puhanud. Aeg ajalt juhtub ka nii.
Üldjuhul tõuseb ta ikkagi väga hea tujuga.

Hammaste seis on null.

Telkut vaatab ta ka natuke. Eriti siis, kui reklaamid on või kui Pikku Kakkonen (lasteprogramm Soomes) algab!!! See reaktsioon ja emotsioon on nii vägevad. Peaks siia kohe viedo panema ;)

Nagu ma juba mainisin, siis harjutab ta ilma toeta seismist.
Suuremaid lopse ja haavasid ei ole ta saanud (veel). Samas ühe päevaga sai korraga kaks sinikat:

Laud tuli kallale

Aga noh, need on juba unustatud sinikad. Küll varsti uued tulevad ;)
Ma ei mäleta, et Janeli end väiksena oleks ära löönud või mõne suurema sinika saanud.
Tarmo ütles, et on, aga mina ei mäleta. Ju siis ikka on ;)

Karolin kukkus küll (kõndima õppide)s vastu seina:

sein tuli kallale

Ma olen alati öelnud, et haavad ja sinikad ja haigetsaamised ja kukkumised ja kaklemised käivad lapsepõlve juurde. 

Oleks mul praegu mõni foto oma jalgadest lapsepõlvest, siis ei usuks seda vist ise ka!
Seal ei olnud kohta, kus poleks sinikat või kärna olnud. Ikka sellised korralikud tütarlapse jalad :D

Ühesõnaga kõik vigastused ja haavad on Ok, mis ei ole eluohtlikud ja ei muuda välimust (vähemalt oluliselt mitte). 

Oi, kuidas Johantsule koerad meeldivad. Alati, kui keegi koeraga mööda jalutab, siis ta läheb nii actionit täis, et paneks sealt vankrist vist hea meelega koera juurde jooksu. 
Tavaliselt vaatamegi siis koera nii pikalt, kui vaadata annab. 
Sel hetkel, kui ta nendest koertest nii vaimustatud on, teeb see mulle rõõmu ja samas kurba meelt ka.  
Kui elaksime Abbil, siis oleks meil kindlasti oma koer, keda ta nii palju patsutada saaks, kui ainult tahaks. 
Paraku on sinnani veel mitu head aastat aega, aga laps muudkui kasvab ja kasvab ja kasvab....

Kõik lapsed...

Oeh...

Ok, ma magama, uus päev juba käes - 3.märts, esmaspäev. 
Kui kirjutama hakkasin, siis oli veel pühapäev, seega 30 veebruar ja Johanna 9 kuu sünnipäev :D

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar