Lehevaatamisi kokku

Reede, 21. märts 2014

Mööbeldamised mööbeldatud - Johanna nurgake ja elutuba

Algatuseks nii palju, et Johanna tõusis täna 6.30, seega magas ta 12,5 tundi.
Oma ema laps, mis ma muud ikka kosta oskan ;)
Eks tal olid  ka väsitavad päevad - mööbeldas ju koos minuga.

Lähme siis mööbeldamise juurde.

Alguses mõtlesin, et tõstan ainult tüdrukute toa ümber, aga juba esimesel mööbeldamise päeval selgus, et suur tuba tuleb ka ümber teha, sest kumbki tüdrukutest ei tahtnud oma tuppa ei köögi- ega ka nukunurka. Ma ei osanud nagu midagi kosta - kui ei taha, siis ei taha.

Tänu sellele sai Johannale ka "oma tuba" tehtud.

Suur tuba sai kaheks jaotatud - üks pool on Johannale ja teine elutoaks.

Johanna tuba sai selline:

ühelt poolt 

Minu arust on tal seal piisavalt ruumi ja nüüd on tema kola (tunnistan, seda on liiga palju!) kõik ühe koha peal. Praegu on, tahaks näha kas kahe nädala pärast ka :D
Kööginurgas askeldab ta küll. Süüa just ei tee, aga kõik toidud tõmbab kapist välja ja pottide-pannidega kolistab ka.
Nukunurgaga ei oska ta hetkel veel midagi peale hakata. Vahel käib kõige suuremat nukku närimas/hammustama, aga see on ka kõik.

Lill võiks muidugi kusagil mujal olla, aga pole kohta kuhu panna. 
Ma tegin Tarmole ettepaneku, et see Eestisse tagasi viia, aga ta arvas, et kodus võiks ikkagi natuke rohelist ka olla. 
Rohelisest oli asi tegelikult kaugel, sest lehtedel oli meetrine tolmukiht juba peal. 
No ei huvita mind toalilled, ei huvita. 
Ma vist lausa eiran neid - teen nägu nagu neid polekski :D 
Lille kastmise on ka Tarmo enda peale võtnud. Minu peale lill loota ei saa, sest minu kaalikas unustab teda joota. 
Nüüd, kus lill Sussuri toas on, siis ilmselt pühin tolmu tihedamini ja äkki kastan ka. Mulla kallale pole Johanna  veel eriti läinud, olgugi, et sõrmeotstega kergelt näppinud on. Ma olen öelnud, et ei tohi ja siis ta ei sorgi ka enam. Alati, kui tal mõte peast läbi käib, et võiks sõrmed mulda panna, siis vaatab minu poole. 
Ma viibutan sõrme. Ta viibutab siis vastu :):):)
Aga ma olen täiesti kindel, et millalgi ta selle mulla sealt välja kaevab ja selle sees ennast püherdab ;)

ja teiselt poolt

Selle riiuli ostisme tegelikult alguses Janeli tuppa, aga kuna see püsti seisma ei sobinud ja pikali ei mahtunud kuhugi, siis sai Johanna tuppa pandud. Täiesti ideaalne talle sinna nende asjade jaoks. 
Ostetud Ekotorilt, hind 20 euri. 

Ma ei raatsi siin mööbli peale eriti raha raisata, sest ma ei näe sellel mingit mõtet. Kui Eestisse tagasi kolime, siis ei hakka me seda mööblit nagunii  Eestisse vedama - läheb liiga kalliks. Eks tuleb maha müüa või niisama ära anda või järgmisele elanikule pärandada või on veel mõni variant. Kaasa võtaksime väga vähesed asjad.
Niisiis püüamegi sellise mööbliga hakkama saada, mis hädavajalik on ja üleliia palju ei maksa ;)

Johanna tuba on juba 3-4 päeva valmis olnud ja asjad seisavad siiani kenasti kappi peal. 
Ta ei käi neid seal veel maha loopimas. Korralik laps :)
Tegin sisekujundust ja panin üleliigsed puidust tähed seinale - natuke värvilisemat joont.

Ma vist ei hakka mainima, kes kööginurgas mängimas käivad!! :D:D:D

Sujuvalt toa teise poole juurde ehk elutuppa:

Elutuba ühe poole pealt

Kaks tugitooli jagavad siis toa kaheks. Kusjuures päris palju ruumi on. Varasem paigutus oli täielik ruumi raiskamine ja ei saanud arugi, et see tuba tegelikult nii suur on.

keskelt

Alguses mõtlesin, et telekas jääb diivanile liiga lähedale, aga ei jää midagi. Täitsa OK on.
IKEA-st sai asjade paigutamiseks kaks ruudukujulist riiulit ostetud. Kokku maksid 50 euri. Ja karbid sinna sisse 20 euri.
Need riiulid kavatsen Eestisse kaasa vedada ja kontorisse paigutada.

Kontor on ka, muide, ära ostetud :) Praegu peaks vist "kontor" kirjutada, aga...
Noh, sellest kunagi hiljem ;)

Need karbid seal riiulites on hästi mahukad. Kõik mu askartelu kraam mahtus karpidesse ära ja ruumi jäi ülegi.
Ainuke miinus nende riiulite juures on see, et need on musta värvi ja see tähendab pidevat tolmu võtmist. Täiesti meeletu, kuidas tolm musta mööbli peale koguneb. Tegelikult koguneb ikka igasuguse mööblite peale, aga musta pealt paistab eriti hästi välja.

ja teise poole pealt

Ruumi, kui palju.
Diivan ja tugitoolid on tasuta saadud, seega ei midagi  luksusliku, aga terved, puhtad ja ajavad asja ära.
Kui tähele panite, siis teine riiul on diivani, tugitooli ja Johanna kööginurga taga peidus. Seda sellepärast, et hoian seal ma oma töö asju, siis ei pääse Susser neile ligi ning ei saa midagi laiali katkuda.

Olulised riiulid :)

Seal siis laste käe-jala jäljed, esimene pilt ultrahelis ja lihtsalt üks pilt beebiajast.
Janeli sai valla poolt hõbelusika, kuhu on graveeritud sünni- ja kellaaeg. Väga mõnus traditsioon.
Karolinil ja Johannal seda pole, sest Karolin sündis teises vallas ja Johannaga kirjutasime ennast enne Soome sisse, kui lusika sai.
Aga ma KINDLASTI teen neile ka hõbelusikad.
Lähima viie aasta jooksul :):):) Muahahha, hea, et kümme ei kirjutanud.
Ok, äkki olen nii tubli ja võtan end sellel suvel käsile. Pead ei anna ;)

Karolin 6-kuune (nagu suur laps oleks)

Janeli  6-kuune

Johanna 7-kuune

Karolin

Janeli

Nagu näha, siis Janeli jälgedega on midagi juhtunud...
Umbes aasta aega tagasi otsustas Janeli oma jälgesid vildikaga lõbusamaks värvida. 
See oli minu jaoks täielik üllatus. 
Kumbki tüdrukutest pole kunagi minu sahtlitest või riiulitest asju võtnud. Selles mõttes on nad alati teadnud, mida võib ja mida mitte. Just seepärast oligi see värvimine mulle suureks üllatuseks. Ma ei tahaks öelda, et ma nüüd nii kuri ema olen, aga selles mõttes on kord majas - olen neile alati üritanud selgeks teha, mida võib ja mida mitte. Enam jaolt teavad, aga vahel ka mitte ;)
No ja kui ta mulle oma meistriteoseid näitas, siis sain ma alguses loomulikult pahaseks.
Hiljem tekkisid süümekad, et riidlesin, sest laps oli selle värvimise üle nii õnnelik.
Idee sai ta kusjuures Karolini jälje pealt. Karolinil oli oma riiulis ka käejälg, kus ta oli selle vildikaga ära värvinud. 
No ja Janeli tahtis sama teha. Tema ei teadnud, et Karolinil neid käejälgi mitu oli. Kuna ta teadis, et tema jälg on suures toas riiulil, siis läks ja võttis ;)
Hiljem leevendasin oma süümekaid ja tegime savist sellised jäljed, mis ta ka ära sai värvida.
Kusjuures koristamise käigus ei jäänud need mulle silma. Ei teagi, kus need on - äkki Eestis?


Johanna

Johantsu jäljed tegime siis, kui ta 3-kuune oli. Noh, tunne oli selline, et vajutan lapsel varba- ja sõrmeluud pooleks. Natuke peab ikka vajutama ka, sest muidu ei jää savile midagi. Kuna ta karjuma ei hakanud, siis haiget ta järelikult ei saanud.

Tegelikult peaks nüüd veel sellise jäljendi tegema, kus meie kõigi käejäljed peal on. Idee poolest võiksid need jäljed kõik üksteise sees olla. Suuremast väiksemani. Arvan, et sedasi ei tule hästi välja, aga katsetan igatahes ära. Ja kui nii ei saagi, siis teeme suure lahmaka peale kõigi jäljed. 

Kaks tuba esitletud, Janeli ja Karolini tuba tutvustan homme ;)




2 kommentaari:

  1. Ma igaks juhuks ei räägi, mis ma oma laste hõbelusikatega tegin, mis linnaosa kinkis. :) Aga tundub, et Sul on tolmu päris keeruline võtta, iga asja tõsta ja asjade pealt veel jne.

    VastaKustuta
  2. Sulatasid kangiks ? :D

    Oi jah, selle tolmu peale ei viitsi isegi mõeldagi, aga mis siin ikka - tuleb midagi välja mõelda.

    Kas tolmukogujat pole välja mõeldud? Paned kuhugi kapi nurgale mingi topsikese seisma ja tolm lendab kõik sinna? :):):)

    VastaKustuta