Lehevaatamisi kokku

Neljapäev, 30. jaanuar 2014

Hoian end veebruari jaoks

Pidin ju nii tubli olema, et kirjutan veebruaris iga päev blogisse sissekande.

Ma ei tea, kas see mul õnnestub, aga ma igatahes üritan ;)

Selle plaani võin julgelt juba maha tõmmata, kus ma siin mõtisklesin, et kolmapäev ja laupäev on mul arvutivabad päevad (olid vist need päevad!).
Mul ei ole ühtegi arvutivaba päeva! Ilmselt lähiajal ei tule ka.
Praegu on mingi huvitav aeg. Praktiliselt iga päev keegi kirjutab, et ei saa palka kätte või on tööandjaga mingi muu jama. Kas ongi praegu nii palju jamasi või on minu e-mail lihtsalt sedasi liikvele läinud - ei tea.
Minule loomulikult sobib ;)

No ja kuidas ma siis jätan inimesele vastamata? Ei jäta ju. Seega ei saa ma omale seda arvutivaba päeva lubada ;)

Ja selle plaani, kus ma kella 22-st arvuti kinni lubasin panna, võin ka maha kriipsutada.
Praegu me kella ei vaata, eksole :D

No vot, ja kuna ma arvutiga siin ikkagi kergelt pahuksis olen, siis püüan vähemalt veebruari blogimis-plaanid ellu viia ;)

Sussur-Mussur-Vussur on haige :(
Tal on niiiiiii kole nohu ja köhib ka!

Täna oli tal jälle väike sünnipäev:

Kaheksas kuu kukkus

 Sünnipäevakingiks sai elu esimese inhalaatori-sessiooni:

                                                              See kink teda ei rõõmustanud

Ei tea mina, kuidas mul õnnestus ta nüüd haigeks teha.
Nende külmadega ma temaga õues eriti ei käinud. Täpselt nii palju kui vaja oli - kui Janelit lasteaeda viisime või ära tõime.
Üks päev tegime sellise pikema ringikese, nii 40-minutilise tuuri, aga siis ei olnud õues enam nii külm. Sellest ta küll tõbiseks ei saanud jääda.

Igatahes on sinepiplaastrid talla all ja kohe lähen hakin küüslauku ka.
Mõnus ju, kui hea aroom terve öö ninna tungib :):)

Külmetamisest tibake veel.
Eile käisime suurematega ujumas.
Ujulas on välibassein ka täitsa toimiv - kes tahab saab vahepeal õue end karastama ka minna.
Me, kolm karastatud tüdrukut, läksime ka :D :):):)
Kõige pealt naerame kahe ukse vahel (juba seal oli külm!), et loeme kolmeni ja jookseme siis sisse tagasi.
Plaanid olid head.
Kui ma välisukse lahti suutsin lükata ja välja tahtsime minna, siis oli otsekui sein ees (õues oli eile õhtul - 10). Ma ei oska seda tunnet kirjelda, aga täpselt selline tunne oli nagu mingi sein potsatas sulle ette. Ei läinud me keegi välja - lihtsalt ei suutnud, hoopis jooksuga sisse tagasi ja vette sooja.
Üritasime 3 korda, aga ei miskit. Eks siis, kui vähem miinuseid on ;)
Olgugi, et kõõlusime selle külma ja sooja vahel päris mitu korda, meist ei ole keegi tõbine.
Fui-fui-fui ;)


5 kommentaari:

  1. Ma arvan, et selleks, et väikelaps haigeks jääb ei olegi vaja külmetada. Piisab sellest, kui suuremad lapsed või vanemad toovad mingi viiruse või bakteri kaasa. Suurema inimese organism võibolla suudab sellele vastu panna, aga väikene mitte. See on ka põhjus, miks väga väikeste laste vanemad ei taha väga külalisi, sest täiesti terve inimene võib "kaasa tuua" haiguse.

    VastaKustuta
  2. Esiteks,huvitav lugeda Su blogi.
    Ma imestan,et minu põnn pole isegi nohus.Meil külmad põrandad ja laps kogu aeg külma kätega maas.Ju karastunud tubase temperatuuriga.
    Teile aga head paranemist!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tnud ;)

      Ilmselt on Sinu kratt karastanud ja hea ongi ;)

      Kustuta
  3. Nüüdseks haige juba,ravime...:-(

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ei muud, kui kiiret paranemist :):)

      Proovi sinepiplaastreid talla alla - meil on see imeravim ;)

      Kustuta