Lehevaatamisi kokku

Esmaspäev, 6. september 2021

Tere kool

Telefon äratas 6.15 – krapsti voodist välja ja kööki toimetama. 
Pistsin just saiasid ahju, kui avastasin, et uus nädal on alanud! 
Noh, uue nädala algamisest ei ole iseenesest midagi, AGA ma ei jõudnud eile kirjutada. Ausalt öeldes oli mul terve nädalalõpp igasugust tegemist täis, et blogi ei tulnud üldse meeldegi. 
Eks ma nüüd lunastan siis pattu 😊

Eelmisel nädalal läks selles mõttes hästi, et 30.augustil sõitsin Tartusse, sest esimene loeng oli juba teisipäeval. Kogu see aeg sees kripeldas, et ma ei saa 1.septembril kodus olla ja tüdrukuid ise kooli saata. Kohe selline vastik tunne oli! Kõik aastad olen seda teinud ja nüüd tuli muutus, mis mulle üldse ei meeldinud! Päevalilled ja küpsisekook on 1.septembril meie pere traditsiooniks saanud. Tartus olles avastasin, et 1.septembri loengud on internetti viidud ja kaalusin võimaust, et sõidan siis 31.augustil koju, saadan lapsed 1.septembril kooli ja sõidan õhtul jälle Tartusse tagasi, et 2.septembril jälle loengutes olla. Ajaliselt ja rahaliselt mitte just kõige targem tegu, aga sedasi ma mõtlesin, sest see oli minu jaoks tähtis. Kui 31.augusti koolipäev läbi oli ja ma oma koolitükke tegin (loe: lugesin, lugesin, lugesin), siis peas vasardas küsimus, et mida siis ikkagi teha. Kui avastasin, et neljapäeval on sama aine loeng, mis kolmapäevalgi, siis adusin, et see on ju ka netis! Siis polnud muud, kui pakkisin oma raamatud ja võtsin suuna kodu poole. Olgugi, et õhtu oli käes ja ma lausa vihkan õhtust sõitmist, sõitsin ülimalt hea ja mõnusa tundega koju.

Kui 22 ajal tuppa astusin, hakkasin kohe küpsisekooki tegema, et hommikul oleks, mida lauale panna. 1.septembri hommikul ärkasin juba 6 ajal, et jõuaks talu juurest lilled tuua, majadel lipud vardasse pista ja kõik muud hommikused toimetused ära teha.

Tere kool!

Kohe selline mõnus tunne oli! Nüüd ametlikult rutiin saabunud 😊

No tegelikult ikka ei ole, sest natukene on veel neid kiireid asju, mis talu juures on vaja ära teha. Lugesin õele üks päev ette, mida veel ära oleks vaja teha. Õde arvas, et peaksin koolist nädalakese pikendust küsima ja alles siis kooli minema 😊 Ok, kõige, kõige, kõige karjuvamad asjad on tehtud ja ilmselt ma jõuan need lõplikud asjad septembris-oktoobris ikka ära teha. Peaasi, et enne talve tehtud oleks! Ühesõnaga terve see nädalalõpp läks nii kiiresti, et ma ei pannud tähelegi, et nädal juba läbi sai ja seetõttu unustasin eile ka kirjutada. Eks ma pean sel nädalal siis kaks korda kirjutama, sest võlgu ei saa ju ometi jääda 😃

Täna stardin uuesti Tartu poole, et esimesele sigrimigri nädalale vastu minna. Kui ainult õiguse loengud on, siis ei ole hullu midagi, aga kui kaks koos on, siis tunniplaan on juba selline, et…jah 😊 Ühed loengud on Näituse tänaval, teised Salmes. Eks paistab kuidas see liikumine sujuma hakkab. Pidingi Tartu rattaringluse asja uurima, autoga sõitmisel ei ole mõtet, sest parkida ei ole kusagile. Vahemaad on täpselt sellised, et end rattaga veidike liigutada. See rattaringlus on väga hea, sõidad punkti A ja jätad ratta sinna. Ah, äkki võtan üldse oma ratta. Eks paistab. Ei ole jõudnud veel mõelda.
No ma püüan sel aastal siis selles joones püsida, et teen oma kodused tööd KOHE ära, kui need antakse. Eelmisel aastal proovisin ka, aga ühel hetkel läks ikkagi lappama, sest töid hakkas kogunema ja siis tegin ma neid põhimõtteliselt viimasel minutil. Sõna otseses mõttes! – vaatasin, et kell 00:00 ei kukuks  ja jõuaksin oma töö enne selle kukkumist ära esitada. Ühe töö osas küsisin pikendust ka, sest ma lihtsalt ei suutnud end mitte kuidagi lugemislainele sättida. „Seitsmes rahukevad“ sai väga vaevaliselt läbi loetud. Analüüsi kirjutamine ei olnud iseenesest midagi hullu, aga just see lugema hakkamine ja lugemine iseenesest! Oeh! Ja ma olen tegelikult üsna suur lugeja. Lugemiseks peab olema õige tuju ja aeg.

Virge sõitis Tartusse, kooli! Natuke lugemist

Koolilapse õppimisnurk Tartus :)

Sel aastal püüan igatahes paremini. Olen otsustanud, et pühendun nüüd täielikult õppimisele (eks ole viimane aeg ka, kaugel see pensionipõli ikka on! 😃). Tööd teen täpselt nii palju, et lastega nälga ei jääks, arved saaksid tasutud ja autol kütusepaak vähemalt pooltäis oleks (seda sõitmist ikka on) 😊😃

Aga ma olen indu ja õhinat täis. Vaatame, kui palju seda tossu veel detsembriks alles on 😃 😃 😃
Esimesed loengud näitasid, kes kiviajast on ja kes tänapäevast 😃 😃 😃  Mina olen kiviajast, sest ma olin vist ainuke, kellel loengu ajal arvutit ei olnud ja kes konspekti vihikusse tegi.  Tegelikult ma mõtlesin juba eelmisel õppeaastal, et peaks kooli jaoks endale ühe väiksema arvuti ostma. Siis ei raatsinud. Nüüd tuleb see investeering ikkagi ära teha, sest ma ei taha ka ainuke dinosaurus olla ja peale loenguid trükin ju nagunii kõik omale arvutisse ümber. Samas on see topelt kirjutamine muidugi kasulik, töötan asja mitu korda ju läbi. Dinosaurus on kõnelenud  😊😃

Nii, nüüd üks kiire tööots, siis vanamemmega poodi (järgmise sissekande peaks temast tegema, sest olen selle sissekandega ka juba tugevasti võlas), seejärel askeldan veidi köögis, et mingi söök valmis vaaritada ning ongi käes aeg, et kompsud kokku korjata ja Tartu poole sõita.

Ahhoi!

2 kommentaari:

  1. Rattaringlus on mugavam kui oma ratas. Mu Tartu tuttav kasutab trenni minekuks jms. rattaringluse ratast, siis ei pea muretsema, et vahepeal see ära varastatakse. Lihtsalt niisama sõidab oma rattaga :)

    VastaKustuta
  2. Ma mõtlesingi sama. Just see, et keegi võõras ei taha seda rattaringluse ratast omastada, enda ratta pärast oleks mure. Ja kui peale kooli ilusad ilmad on, siis hea hoopis jalutada.
    Ühesõnaga võtan plaani :)

    VastaKustuta