Olümpiasangari vastuvõtt Haapsalus!

Reedel oli Haapsalu lossiplatsil meie olümpiasangari vastuvõtt!
Võtsin minagi tüdrukud kaasa ja viisin olümpiavõitjat vaatama. Seda enam, et võitja tuuakse ju koju kätte 😊

Meie Haapsalu :)

Ilm oli suurepärane, mitte nagu täna – sajab ja on sombune. Samas on hea, kui selliseid sombuseid ilmasid ka on, sest siis saab toas asjad tehtud ja lisaks tööasjad ka. Augustikuus proovin kõikide oma tööasjadega ühele poole saada, sest kardan, et sügisel läheb mul ajaga ja koolitöödega ikka väga tuugaks ja siis ei ole hea, kui sellised tegemised ripakil on, mis tegelikult ära oleks saanud teha.

Lähme meie olümpiasangari juurde. Vastuvõtt oli väga armas ja äge. Kui Katrina Lehis koos oma treeneritega kohale sõidutati, siis tuli lausa pisar silmanurka – nii ilus oli 😊

Haapsalu linn kinkis Katrinale krundi ja mõlemad treenerid said 10 000 eurot taskuraha. Igal soovijal oli võimalus koos võitjaga fotografeerida ja autogrammi küsida. Nüüd mõtlen, et miks meie seda ei teinud? Noh, järgmise olümpiavõidu korral siis teeme 😊

Kui naiskonna vehklemine algas, siis ei olnud mul suuremaid tüdrukuid kodus ja otsisin, kus nad on. Noh, et kedagi enda kõrvale vaatama saada. Kuidas ma siis üksi seletan ja hõiskan, eksole? Suuremaid ei leidnud, aga Johanna oli. Kutsusin ta teleka ette ja selgitasin, et mis nüüd toimuma hakkab 😃 Noh, tubli lapsena istus ta diivanile ja vaatas kaasa. Beljajeva tegi imelise alguse ja olin juba kindel, et võit tuleb üsna kergelt. Tuli ta jah! Kuni Embrichi tulekuni oli olukord ikka väga närviline, sealt edasi läks silmnähtavalt paremaks. Lehise viimane ring oli ka üle prahi! Küll ma siis karjusin, plaksutasin, seletasin läbi terve võistluse. Vahepeal vaatasin, kas aken on ikka kinni, muidu naabrid või õues viibijad kuulavad, et mida ma sedasi karjun 😃 Ühesõnaga hästi läks ja võit tuli koju!

Täna pandi olümpiamängudele punkt ja selleks korraks on teleka ees istumised taaskord istutud. Meie sportlased said üldjuhul hästi hakkama. 

Kahju on sellest, et Epp Mäe lohutusringi edasi ei saanud, aga mulle väga meeldis Epu intervjuu peale võistlust, kus ta kaotusega leppima pidi. Ütles nii nagu asjad on, ei hakanud jaapanlannale kaotatud võistluse osas mingeid vabandusi tooma. Tunnistaski, et jaapanlanna oli ebamugav vastane ja ta lihtsalt ei osanud tema vastu maadelda. Väga viis, et julgeb asjadest nii rääkida nagu need on. Jääme lootma, et Pariis 2024 on Epule õnnelikum ja ta toob sealt oma medali ära. Entusiasmi ja tahtmist tal jagub ja seega ma usun, et järgmine olümpia toob ka medali ära. Tegelikult ma olin enam-vähem surmkindel, et ta toob selle medali juba sel korral ära. Läks siis nii 😉

Kaidi Kiviojast oli tõeliselt kahju. Kuna ta ujumisest viimasena välja tuli, siis oli tal edaspidi väga raske võistelda ja on täitsa mõistetav, et võistlus pooleli jäi. Tegelikult ei ole ta midagi nii nõrk ega pehme. Oleks ta rattarajale teistega koos saanud, oleks väga hea võistlus tulnud. Aga jah, paraku see ujumine!

Millise riigi lipuvärvid on samad, kui meie riigil? Õige vastus on Botswana. Neil on küll heledam sinine, aga värvideks ikkagi sinine, must ja valge. Mis mulle võistlustel silma jäi oli see, et vähe sellest, et meil värvid samad on, siis kergejõustiku võistlusriided olid ka enam-vähem samasugused. Kerge kokkusattumus või nii. või siis just planeeritud. Pilti ka selle tõestuseks. Kuna ma foto panen Rasmusest, siis mainin ära, et tema tegi suisa suurepärase etteaste. Nüüd siis fotod:

Eesti

Botswana

Kümnevõistlejatele elasin ka kaasa ja minule jätsid igati sümpaatse mulje nii Tilga, kui ka Erm. Hea tõdeda, et meil ikka tuleb mehi peale, kellele kaasa elada.

Esimest korda elus vaatasin veepalli. Minus tekkis küll küsimus, et miks selline ala olümpial on? 😃 Vaatasin ja imestasin!

Olümpia alguses olin paar päeva täitsa rõõmus ja roosa, sest sain neid võistlusi Soome kanalist vaadata, aga mõned päevad hiljem avastati, et kanalid on lahti ja blokk pandi peale. Eestil puudub õigus Soome kanalites spordivõistlusi näidata ja seega ilmus telekasse must ruut. Ma olin nii, nii, nii kuri. Kanal 2-st võib ka vaadata, kui närv vastu peab. Minul ei pidanud, sest ma ei lihtsalt suuda neid reklaame söögi alla ja söögi peale vaadata. Ühe päeva nuputasin ja mõtlesin, lõpuks saingi sellise diili, mis oli mega hea – sain vaadata olümpiat ja saan edaspidi oma laskesuusatamisi ka vaadata 😉

Ühesõnaga lõpp hea, kõik hea! Elagu meie olümpiasangarid!

Võitjad!